X avaldus täitemenetluse täiteasjas nr 023/2013/1562 aegumise tõttu lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.12.2023 ja 17.01.2024 määrused
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Puudutatud isik kohtutäitur Priit Petter
RESOLUTSIOON
1.Jätta X määruskaebused läbi vaatamata osas, milles ta vaidlustab temalt riigilõivu 30 euro ja sellelt arvestatava viivise riigituludesse väljamõistmist (13.12.2023 määruse resolutsiooni p 4 ja 17.01.2024 täiendav määrus).
2.Jätta ülejäänud osas Harju Maakohtu 13.12.2023 määrus muutmata ja X määruskaebused rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud X kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.X (avaldaja) esitas 18.09.2023 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks täiteasjas nr 023/2013/1562. Avalduse kohaselt on täiteasjas nr 023/2013/1562 täitedokumendiks Harju Maakohtu otsus kriminaalasjas nr X-XX-XXXX, millega on avaldajalt riigi kasuks välja mõistetud sundraha. Avaldaja leiab, et nõue on aegunud. Avaldaja ei ole enne kohtusse pöördumist kohtutäituri poole täitemenetluse lõpetamise avaldusega pöördunud. Koos avaldusega esitas avaldaja ka menetlusabi taotluse, milles palus vabastada end avalduse esitamisel riigilõivu tasumisest.
2.Maakohus rahuldas 04.10.2023 määrusega avaldaja menetlusabi taotluse ja vabastas ta riigilõivu 30 euro tasumisest avalduse esitamisel.
3.Maakohus võttis 04.10.2023 määrusega avalduse menetlusse ning kaasas menetlusse puudutatud isikuna kohtutäitur Priit Petteri.
4.Puudutatud isiku 30.10.2023 vastuse kohaselt on täiteasjas täitmisel Eesti Vabariigi kasuks 27.09.2012 kohtuotsusega välja mõistetud sundraha 725 eurot, kohtukulu 61,62 eurot, kaitsjatasu 3013 eurot ning ekspertiisitasu 7046 eurot. Täitedokument esitati täitmiseks 24.09.2013 ning täitemenetlus algatati 25.09.2013. Võlgnik ei ole kohtutäituri poole aegumisavaldusega pöördunud. Puudutatud isiku hinnangul ei ole ka nõue aegunud. Maakohtu 13.12.2023 määrus
5.Maakohus jättis avalduse TsMS § 423 lg 1 p 1 koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 läbi vaatamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Kohus mõistis avaldajalt riigi tuludesse välja menetlusabi kulu 30 eurot, mis tuleb määruse jõustumisel tasuda 15 päeva jooksul.
5.1.Siinne täitemenetlus puudutab kriminaalmenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmist. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 210 järgi kohaldatakse täitemenetluse lõpetamisele aegumise tõttu TMS §-i 207. TMS § 207 lg 1 järgi lõpetab kohtutäitur täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku (KarS) §s 82 sätestatud tähtaja jooksul. TMS § 207 lg 1 ei näe ette võimalust pöörduda kriminaalmenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete korral täitemenetluse lõpetamiseks kohtusse ilma eelnevalt kohtutäituri keelduva otsuse või tegevusetuse peale kohtutäiturile kaebust esitamata (TMS § 217). Seega on avaldajal vajalik eelnevalt läbida kohtueelne menetlus. Avaldaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole avaldaja minetanud. Maakohus selgitas, et avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmise aegumist reguleerib TMS § 207 kohaselt koosmõjus §-ga 210 erinormina KarS § 82. 05.04.2011 jõustunud TsÜS § 157
lg 1 muutmise eesmärgiks on täitemenetluse lõpetamise lihtsustamine tsiviilnõudes. Seega on TMS § 2231 lg-st 1 tulenev õiguskaitsevahend kohaldatav üksnes tsiviilnõuetele.
5.2.Menetluskulud jäid TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuna esitatud avaldus jäi läbi vaatamata ja menetluskuluks on riigilõiv 30 eurot, mille tasumisest avaldaja vabastati 04.10.2023 määrusega menetlusabi korras, tuleb avaldajalt TsMS § 190 lg 4 alusel riigi tuludesse välja mõista 30 eurot. Maakohtu 17.01.2024 täiendav määrus
6.Maakohus täiendas 13.12.2023 määrust menetluskulude väljamõistmise osas ja märkis, et avaldajal tuleb riigi tuludesse väljamõistetud menetlusabi kulu 30 eurot tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus märkis, et määruse täiendus on 13.12.2023 määruse osa. TsMS § 179 lg 9 sätestab, et TsMS § 179 lg-s 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Kuna kohus jättis 13.12.2023 määruses viivise tasumise kohustuse märkimata, siis tuleb määrust selles osas täiendada kooskõlas TsMS § 448 lg 1 p-ga 1. Määruskaebused
7.Avaldaja esitas määruskaebused maakohtu 13.12.2023 ja 17.01.2024 määruste peale, milles palub määrused tühistada ning teha uus määrus, millega võtta avaldus menetlusse ja lõpetada täitemenetlus aegumise tõttu. Avaldaja esitas maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 2231 alusel. TMS sätestab kaks alternatiivset avalduse esitamise viisi täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. TMS § 481 võimaldab võlgnikul esitada avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu kohtutäiturile ning TMS § 2231 alusel on võimalik pöörduda avaldusega kohtusse. Avalduse esitamine kohtutäiturile ei ole kohtule avalduse esitamise eeltingimus. Samuti ei ole nõude täitmise aegumisele tuginemisel vajalik läbida kohtueelset kaebemenetlust TMS §-s 217 sätestatud korras. Asjaolu, et võlgnik viibis vahepeal vangistuses, ei peata ega katkesta eraõiguslike kahjunõuete aegumist. Vangistus mõjutab KarS § 82 lg 4 ja 5 kohaselt üksnes kriminaal- ja väärtegude eest mõistetud rahatrahvi või varalise karistuse aegumist. Avaldaja vaidlustab ka seda, et maakohus mõistis temalt riigituludesse välja menetlusabikulu ja selle tasumisega viivitamise korral viivise. Avaldajal puuduvad rahalised vahendid ja sissetulekud ning tal puudub võimalus vanglas tulu teenida. Avaldaja kannab karistust kuni 2031. aasta maini. Avaldaja palub viivisenõude tühistamist või vähendamist, kuna viivise kasv 2031. aastani on ebamõistlikult suur ja koormav. Menetluse edasine käik
8.Avaldaja esitas 15.12.2023 menetlusabi taotluse, milles palus end vabastada määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Maakohus rahuldas 22.12.2023 määrusega avaldaja menetlusabi taotluse ja vabastas ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu 30 euro tasumisest.
9.Puudutatud isik palus jätta avaldaja määruskaebused rahuldamata.
10.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel koostoimes TsMS § 660 lg-ga 1 läbi vaatamata osas, milles avaldaja vaidlustab temalt riigilõivu ning sellelt arvestatava viivise riigituludesse väljamõistmist (13.12.2023 määruse resolutsiooni p 4 ja 17.01.2024 täiendav määrus). Ülejäänud osas tuleb jätta maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
12.TsMS § 664 lg-te 1 ja 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud, ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. TsMS § 660 lg 1 näeb ette, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Avaldaja vaidlustab määruskaebuses mh seda, et maakohus mõistis temalt TsMS § 179 lg 1 alusel riigituludesse välja tema kanda jäetud riigilõivu 30 eurot. TsMS § 179 lg 3 näeb ette, et TsMS § 179 lg-tes 1 ja 2 nimetatud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 100 eurot. Kuna praegusel juhul jääb avaldajalt riigituludesse välja mõistetud summa alla 100 euro, ei ole tal TsMS § 179 lg-st 3 tulenevalt õigust määruskaebust esitada. Seega on maakohus avaldaja määruskaebuse selles osas ebaõigesti menetlusse võtnud ning ringkonnakohus jätab selle läbi vaatamata.
13.Maakohus leidis õigesti, et kuna täitmisel olevateks nõueteks on kriminaalasjas riigi kasuks välja mõistetud kulud, siis kohaldatakse nende täitmisele TMS § 210 järgi TMS § 204 lg-s 2, § 205 lg-s 1 ning §-des 207 ja 208 sätestatut. TMS § 207 lg 1 näeb ette, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Täitemenetluses süüteomenetlusest tulenevate riigi rahaliste nõuete aegumisele tuginemiseks kehtib erikord ning täitemenetluse lõpetamise täitmise aegumise tõttu otsustab kohtutäitur. Selleks ei ole vaja sissenõudja nõusolekut ega võlgniku pöördumist kohtu poole ega maksta ka mingit tasu või lõivu. Kohtu
poole saab võlgnik pöörduda kaebusega, kui täitur täitemenetlust ei lõpeta (TsÜS komm (2023), § 157, p 3.6.2). Maakohus leidis õigesti, et kriminaalasjas riigi kasuks välja mõistetud kulude täitmise aegumisele ei kohaldu TMS § 2231 ega TsÜS § 157. Võlgnik peab täitemenetluse lõpetamise nõudega pöörduma esmalt kohtutäituri poole, kes annab nõude aegumisele hinnangu. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Avaldaja ja kohtutäitur on kinnitanud, et avaldaja ei ole kohtutäituri poole täitemenetluse lõpetamise avaldusega pöördunud. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus avalduse õigesti TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna avaldaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud.
14.Määruskaebuse osalise läbivaatamata jätmise ja osalise rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Asja materjalide kohaselt hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
15.Maakohus andis 22.12.2023 määrusega avaldajale menetlusabi ja vabastas ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu 30 euro tasumisest. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 näeb ette, et käesoleva paragrahvi lg-tes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna määruskaebus jääb osaliselt läbi vaatamata, oleks avaldajal sellega seoses TsMS § 150 lg 1 p 3 koosmõjus § 477 lg-ga 1 alusel õigus määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv osaliselt, s.o 15 euro ulatuses, tagasi saada. Ringkonnakohus jätab seetõttu menetlusökonoomia kaalutlustel riigilõivu selles osas avaldajalt riigi kasuks välja mõistmata. Osas, milles määruskaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu riigituludesse välja mõistmata, kuna avaldaja on kohtule avaldanud, et tal puuduvad rahalised vahendid ja sissetulekud ning võimalus vanglas tulu teenida. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.