2-20-11334/58 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Madis Karelson (hageja) esitas 05.08.2020 maakohtule hagi Tarmo Tamme, Sense Trust OÜ ja Sense OÜ vastu kahjuhüvitise, leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks. 01.02.2021 ühendas Sense OÜ endaga Sense Trust OÜ ja viimane kustutati äriregistrist. 05.04.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-2685 kuulutas Tartu Maakohus välja Sense OÜ pankroti. 08.04.2021 määrusega jättis maakohus hagi Sense OÜ (pankrotis) vastu leppetrahvi, kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks läbi vaatamata. Menetlusse jäi Madis Karelsoni (hageja) hagi Tarmo Tamme (kostja) vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt tellis hageja 01.07.2017 lepinguga Sense Trust OÜ-lt elamu projekteerimis- ja ehitustööd. Hageja tasus Sense Trust OÜ-le ligi 98% lepingu hinnast ehk 1 673 155,104 eurot. Sense Trust OÜ ei teostanud töid kokkulepitud tähtajaks ja tingimustel. Hageja ütles lepingu üles. Ehitusekspertiisist selgus, et hageja on Sense Trust OÜ-le tasunud 223 524,46 eurot (koos km-ga) rohkem, kui oli tegelikult teostatud tööde maht. Osa töid oli tegemata, osa puudustega, osaliselt olid kokkulepitud materjalid asendatud odavamatega. Ilmnes, et kostja Sense Trust OÜ juhatuse liikmena ei olnud kasutanud hageja makstud raha sihipäraselt ehitustööde teostamiseks, vaid oli selle suures ulatuses laenanud edasi endaga seotud isikutele, Sense Holding OÜ grupi ettevõtetele. Kostja Sense Trust OÜ juhatuse liikmena on sellega rikkunud majanduslikult otstarbeka käitumise kohustust ning põhjustanud Sense Trust OÜ lepingu täitmise võimetuse ja maksejõuetuse. Pankrotimenetluse kaudu hageja Sense Trust OÜ-lt (pankrotis) hüvitist ei saa. Kui kostja ei oleks hagejalt saadud vahendeid Sense Trust OÜ-ga seotud isikutele edasi andnud, oleks Sense Trust OÜ-l olnud olemas vahendid hagejaga sõlmitud lepingu nõuetekohaseks täitmiseks, ta ei oleks olnud maksejõuetu ja oleks lepingut täitnud. Kostja rikkumine on põhjustanud hagejale kahju esialgses summas 233 374,46 eurot, sh: 1) Sense Trust OÜ-le enammakstud tasu 223 524,46 eurot, mida hagejal ei ole võimalik tagasi nõuda; 2) asendustehingute hinnavahe ehk tasu tööde eest, mis hagejal tuli tellida, et saavutada tulemus, mis Sense Trust OÜ oleks lepingu järgi pidanud saavutama; 3) kulutused, milleks on ehitusekspertiisi maksumus 6000 eurot ja ajutise elamispinna üürimise kulud 3850 eurot. Hagejale kahju tekitamine on õigusvastane võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 tähenduses ning kostja on rikkumises süüdi. Hageja jäi 13.01.2023 taotluse juurde teha nõude põhjendatuse osas vaheotsus ning 03.05.2021 ja 30.09.2021 taotluste juurde dokumentaalsete tõendite kogumiseks, hageja vande all ülekuulamiseks ja H.K. tunnistajana ülekuulamiseks.

Määruse kohaselt tuleneb hagi esemeks olev kahjunõue kostja vastu 01.07.2017 sõlmitud projekteerimise ja ehituse töövõtulepingust, mille poolteks on hageja ja Sense Trust OÜ. Sense Trust OÜ ja Sense OÜ ühinesid 01.02.2021 ning Sense Trust OÜ kustutati äriregistrist. Üldjuhul vastutab juhatuse liige vaid ühingu ees. Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-st 4 tulenevalt ei saa võlausaldaja hagi esemeks olla tema enda kahjunõue. Osaühingu võlausaldaja saab nõuda kahju hüvitamist osaühingule, mitte endale, millele kohus on ka hageja tähelepanu juhtinud. Asjaolusid, millest saaks tuleneda kostja kui osaühingu juhatuse liikme solidaarkohustus osaühingu lepingupartneri ees, kohtule esitatud ei ole. Hageja on sisuliselt samastanud kostja ja Sense OÜ kohustused, kuid äriühingu juhatuse liiget ei saa lugeda solidaarvastutavaks äriühingu lepinguliste kohustuste täitmise eest. Tartu Maakohtu 05.04.2021 määrusega kuulutati välja Sense OÜ pankrot ja 08.04.2021 määrusega jäeti hageja hagi Sense OÜ (pankrotis) vastu kahju väljamõistmiseks pankrotiseaduse § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata. Hageja sai esitada oma nõuded Sense OÜ (pankrotis) kui teise lepingupoole vastu ning hageja on 16.04.2021 esitanud töövõtulepingust tuleneva nõude summas 685 069,50 eurot Sense OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Erandjuhtudel võib osaühingu juhatuse liige vastutada ka osaühingu võlausaldaja ees. Kahju hüvitamise nõude aluseks on VÕS § 1043. Riigikohus on märkinud, et juriidilise isiku juhatuse liige võib osal juhtudel vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse sätete alusel, kuid selline vastutus on erandlik (Riigikohtu 25.02.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-188-12, p 12; 17.12.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-150-09, p 11). Selleks, et võlausaldaja saaks esitada juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude, peab juhatuse liige olema rikkunud seadusest tulenevat kohustust (kaitsenormi, VÕS § 1045 lg 1 p 7), käitunud heade kommete vastaselt (VÕS § 1045 lg 1 p 8) või rikkunud lepingueelseid kohustusi (VÕS § 14). Deliktilise vastutuse tekkimiseks peab võlausaldajale olema tekkinud kahju, mis on põhjustatud konkreetse võlausaldaja kaitseks kehtestatud kohustuse rikkumise tagajärjel. Kohus leidis, et töövõtulepingu mittetäitmine ei too käesolevalt kaasa äriühingu juhatuse liikme isiklikku deliktilist vastutust võlausaldaja ees. Samuti ei nähtu Tartu Maakohtu määrusest, millega kuulutati välja Sense OÜ pankrot, et võlgniku maksejõuetuks muutumise põhjuseks saaks pidada kuriteo tunnustega tegusid (KarS § 384 – maksejõuetuse põhjustamine; § 3841 – võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine; § 385 – vara varjamine pankroti- ja täitemenetluses; § 3811 – raamatupidamise kohustuse rikkumine) või raskeid juhtimisvigasid. Kohus leidis, et nii VÕS § 1045 lg 1 p 7 kui ka p 8 alusel ei ole hageja kirjeldatud asjaoludel hagi võimalik rahuldada. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kuna kohus jättis hagi läbi vaatamata, ei võtnud kohus seisukohta hageja taotluses teha nõude põhjendatuse kohta vaheotsus ning 03.05. ja 30.09.2021 taotlustes dokumentaalsete tõendite kogumiseks, hageja vande all ülekuulamiseks ja tunnistaja H. K. ärakuulamiseks.

käitumise kohustuse rikkumist. Nõue põhineb väitel, et kostja on Sense Trust OÜ juhatuse liikmena väärkasutanud osaühingu rahalisi vahendeid ning põhjustanud sellega osaühingu maksejõuetuse, mis viis töövõtja suutmatuseni töövõtulepingust tulenevaid kohustusi täita osaühingu ainukese endaga mitteseotud võlausaldaja (hageja) ees. Kostja on käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt, kui „laenas tühjaks“ Sense Trust OÜ. Hageja ei ole väitnud, et kostja rikkumiseks on töövõtulepingu rikkumine või et kostja oleks töövõtulepingu rikkumisest tuleneva kahju osas solidaarvastutav Sense Trust OÜ-ga. Kohus on jätnud eristamata rikkumise, mida hageja kostjale ette heidab, ja tagajärje, mille kostja rikkumine kaasa tõi. Hagi läbi vaatamata jätmise aluseid ei esine. Kohus on õigesti leidnud, et osaühingu juhatuse liige võib deliktiõiguslikul alusel vastutada ka osaühingu võlausaldaja ees. Järelikult materiaalõiguslik alus kostja vastu esitatud kahjunõude rahuldamiseks on olemas. Hagi alusena esitatud faktilistel asjaoludel on hagi rahuldamine õiguslikult võimalik: hageja on esile toonud asjaolud, mis põhistavad kostja tahtliku heade kommete vastase käitumise, kostja rikkumisega põhjustatud tagajärje ja sellega kaasneva kahju. Vastavalt Riigikohtu juhistele ei saa kohtud TsMS § 371 lg 2 kohaldamisel hinnata tõendeid. Maakohus on asunud määruses tõendeid hindama, tuues esile, et Sense OÜ pankroti väljakuulutamise määrusest ei nähtu, et võlgniku maksejõuetuks muutumise põhjuseks saaks pidada kuriteo tunnustega tegu. Kohtu järeldus on ka sisuliselt väär. Teise tsiviilasja kohtulahendi põhjendustes toodud järeldused ei ole käesoleva asja lahendamisel kohtule siduvad. Seda enam, et pankroti väljakuulutamise määruses on juhatuse liikme tegevusele antud esialgne hinnang. Pankrotimenetluses juhatuse liikme tegevusele antud hinnang ei välista juhatuse liikme rikkumisele tuginemist kahju hüvitamise nõude esitamisel. Kostja rikkumine on olnud süsteemne, mistõttu on hagi lahendamine faktiliselt mahukas ja keeruline. Eelnev aga ei tähenda, et hagejale ei peaks andma õiguskaitset või et hagi rahuldamine ei oleks võimalik. Faktiliselt, õiguslikult ja tõenduslikult keeruliste vaidluste puhul tuleb alati eelistada asja sisulist lahendamist. Nõude esitamine pankrotimenetluses ei mõjuta hagi rahuldamist käesolevas asjas. Tegemist on erineval alusel esitatud nõuetega erinevate isikute vastu. Sense OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on hageja nõue tunnustatud summas 4055,55 eurot jaotisega 0,114%. Arvestatavat vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada, pankrotipesas ei ole.

eelkõige hageja ja äriühingu vahelise õigussuhtega. Ükski viidatud õigusnormide rikkumistest ei saanud tuua kaasa juhatuse liikme lepinguvälist vastutust äriühingu võlausaldaja ees. Juhatuse liige ei saa võlausaldaja ees vastutada äriühingu lepinguliste kohustuse eest solidaarselt äriühinguga, juhatuse liikme vastutus saab olla üksnes täiendav. Hageja ei erista piisavalt võlausaldaja lepingu rikkumisest tulenevat lepingulist kahju hüvitamise nõuet äriühingu vastu ja lepinguvälist kahju hüvitamise nõuet äriühingu juhatuse liikme vastu. Hageja on sisuliselt samastanud äriühingu ja selle juhatuse liikme kohustused ja vastutuse. Põhimõtteliselt väär on hagi aluseks toodud eeldus, et juhatuse liikme kui füüsilise isiku lepinguvälise deliktilise vastutuse tagajärjeks on see, et juhatuse liige hakkab solidaarselt äriühinguga vastutama äriühingu lepinguliste kohustuse rikkumise eest. Seadusest tuleneva äriühingu juhatuse liikme vastu esitatava lepinguvälise kahju hüvitamise nõude eelduseks olevaid faktilisi asjaolusid ei ole hageja kohtule esitanud. Hageja ei ole toonud esile faktilisi asjaolusid, millest tulenevalt saaks mõistlikult väita, et kostja kui füüsiline isik oleks rikkunud hageja kui võlausaldaja kaitseks kehtestatud seaduse sätteid ning et selle õigusvastase teo vahetul tagajärjel oleks hagejale tekitatud lepinguvälist kahju. Hageja ei ole esitanud faktiväiteid ega arvestusi, kui palju oleks hageja oma nõudest rahuldatud saanud, kui juhatuse liige (kostja) oleks esitanud pankrotiavalduse varem või täitnud oma teisi väidetavaid võlausaldaja kaitseks kehtestatud kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt. Riigikohtu juhiste kohaselt oleks hageja pidanud esitama kohtule asjaolud põhjusliku seose suhtes kostja väidetavalt õigusvastase teo ja hageja varalise kahju (raha kaotsiminek) vahel. Kui tegemist on lepinguvälise vastutusega ja kahju tekitamise õigusvastasuse aluseks on VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses seadusest tulenevat kohustust rikkuv käitumine, kusjuures kaitsenormiks on mõni KarS säte, või kui kahju tekitamise õigusvastasuse aluseks on VÕS § 1045 lg 1 p 8 tähenduses heade kommete vastane tahtlik käitumine, siis peab kostja süü vormiks olema tahtlus, kusjuures kostja tahtlust peab tõendama hageja. Hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid kostja tahtluse osas, sh ei ole tuginenud faktilisele asjaolule, et kostja soovis algusest peale õigusvastast tagajärge ning käitus teadlikult ja tahtlikult heade kommete vastaselt või et kostja tahtlikult rikkus mõnda KarS võlausaldajat kaitsvat kaitsenormi. Seega oli hagiavaldus selliste oluliste formaalsete puudustega, et hagi ei ole võimalik objektiivselt menetleda ega rahuldada kostja suhtes mistahes materiaalõiguslikul alusel.

(V. Kõve. V, I. Järvekülg, jt. Tsiviilkohtupidamise seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. § 423 komm 3.3.). Riigikohus on mitmetes lahendites (näiteks Riigikohtu 08.02.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1177-16, p 10) asunud seisukohale, et kohtul on TsMS § 371 lg 2 (seega ka TsMS § 423 lg 2) alusel hagi läbi vaatamata jätmisel kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. See tähendab, et kohus peab hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse hagi rahuldamiseks. Kui kohtul tekib veendumus, et sellist õigusnormi ei ole, võib kohus jätta hagi läbi vaatamata. Praegusel juhul ei nähtu maakohtu määrusest, et kohus oleks hagi läbi vaatamata jätmisel põhjendamis- ja kaalumiskohustust täitnud. Liiati on kohus määruse p-s 15 ise märkinud, et osaühingu juhatuse liige võib deliktiõiguslikul alusel (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja § 1045 lg 1 p 8) vastutada osaühingu võlausaldaja ees. Samadele õigusnormidele on tuginenud ka hageja 30.10.2023 hagiavalduse terviktekstis. Seega on hagis esitatud asjaoludel materiaalõiguslik alus hageja nõude rahuldamiseks olemas. Lisaks on maakohus hagi aluseks olevad asjaolud ebaõigesti tuvastanud. Maakohtu määruse p 12 kohaselt tuleneb hagi esemeks olev kahjunõue kostja vastu hageja ja Sense Trust OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingust. Hagiavalduse terviktekstist (V kd, tl 6-11) nähtuvalt heidab hageja kostjale ette Sense Trust OÜ maksejõuetuse põhjustamist ja majanduslikult otstarbeka käitumise kohustuse rikkumist. Maakohus on hageja nõude faktilised asjaolud jätnud tähelepanuta ning seega hagi läbi vaatamata jätmist (vt määruse p 17) VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel põhjendanud ekslike faktiliste asjaoludega. Hagi menetlusse võtmisest keeldumisel TsMS § 371 lg 2 alusel ja hagi läbi vaatamata jätmisel TsMS § 423 lg 2 alusel ei saa kohus hinnata tõendeid. Maakohus on eksinud ka selle nõude vastu, kuna on hinnanud Tartu Maakohtu 30.11.2021 (õige kuupäev 05.04.2021) määrust, millega kuulutati välja Sense OÜ pankrot. Seda, kas Sense OÜ pankroti põhjustasid rasked juhtimisvead või kuriteo tunnustega teod, on võimalik hinnata asja sisulise läbivaatamise käigus ning seejärel otsustada, kas nendel asjaoludel on seos hagejale kahju põhjustamisega või mitte.