NORDIC DIGITAL AS-i hagi I.Q vastu leppetrahvi, kahjuhüvitise ja viivise nõudes
Hagihind
1217,09 eurot Hageja: NORDIC DIGITAL AS (registrikood 10240231), lepinguline esindaja: Mihkel Nukka (e-post: XXX);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: I.Q (isikukood XXX; e-post: XXX)
Kohtuistungi aeg
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista I.Q-lt NORDIC DIGITAL AS-i kasuks välja 1198,64 eurot, sh 396 eurot leppetrahv, 699 eurot kahjuhüvitis ja 103,64 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista I.Q-lt NORDIC DIGITAL AS-i kasuks välja alates 03.01.2026.a viivis 1095 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.
5.Mõista I.Q-lt NORDIC DIGITAL AS-i kasuks välja menetluskulud summas 1015 eurot.
6.I.Q`il tuleb temalt NORDIC DIGITAL AS-i kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1 (7)
Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.NORDIC DIGITAL AS (hageja) esitas 10.02.2025. a Tartu Maakohtule hagiavalduse I.Q (kostja) vastu leppetrahvi, kahjuhüvitise ja viivise nõudes. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi summas 396 eurot, kahjuhüvitise summas 699 eurot ja viivise leppetrahvi ning kahjuhüvitise nõuetelt, kokku 1095 eurolt, alates hagi esitamisest, s.o 10.02.2025. a kuni nõude täitmiseni protsendina seadusjärgses määras. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 22.01.2025. a rendilepingu nr R2025012214061, mille alusel andis hageja kostjale rendile hageja omandis oleva fotokaamera koos objektiiviga Sony ZV-E10 + 16-50mm Kit, väärtusega 699 eurot. Muu hulgas kuulusid komplekti ka lisaaku (FW50), Sony GP-VPT2BT grip, tuulekaitse, kaelarihm ja aku. Rendiperioodiks oli rendilepingu lisa 1 kohaselt 22.01.2025. a – 23.01.2025. a ning kostja tasus hagejale vara rendi eest 22 eurot. Kostja ei tagastanud renditud vara hagejale tähtaegselt ega ka hiljem. Hageja on proovinud korduvalt kostjaga kontakti saada, kuid tulutult. 27.01.2025. a saatis hageja kostjale vara tagastamise meeldetuletuseks e-kirja. Oli näha, et kostja oli kirja avanud, kuid hagejale ei vastanud. lisaks üritas hageja 29.01.2025. a kostjale helistada, kuid kostja kõnedele ei vastanud. Samuti saatis hageja 30.01.2025. a kostjale sõnumiga meeldetuletuskirja vara tagastamiseks. Ka viimasele kostja ei reageerinud. Rendilepingu punkti 2.3 kohaselt on kostjal kohustus maksta hagejale iga vara tähtaegse tagastamisega viivitatud päeva eest täiendavat renditasu, mille suuruseks on ühekordne vara kasutamise eest ühes päevas makstav renditasu, kusjuures eeldatakse, nagu oleks kostja kasutanud vara terve ööpäeva. Tegemist on sisuliselt leppetrahvi kokkuleppega vara tähtaegse tagastamise kohustuse rikkumise puhuks. Hagi esitamise seisuga, s.o 10.02.2025. a seisuga on kostja olnud vara tagastamisega viivituses 18 päeva. Päevane renditasu oli rendilepingu lisa 1 kohaselt 22 eurot. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist summas 396 eurot. Kuivõrd kostja ei ole vara tagastanud ega hageja teavitustele vastanud, on hagejal õigus nõuda kostjalt vara tagastamise asemel ka kahju hüvitamist. Rendilepingu lisa 1 kohaselt oli kostjale renditud vara väärtuseks 699 eurot. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt tekitatud kahju hüvitamist summas 699 eurot. Hageja nõuab hagis kostjalt leppetrahvi summas 396 eurot ja kahjuhüvitise summas 699 eurot väljamõistmist ning lisaks viivist summade tasumisega viivitamise eest alates hagi esitamisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras, s.o Euroopa Keskpanga poolt määratud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
2.Kohus võttis hagi 20.02.2025. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
3.Kostja, I.Q esitas 21.03.2025. a kohtule kirjaliku vastuse hagile järgmise sisuga: „Minu andmetel on kõnealune fotokaamera koos kaasas olnud lisatarvikutega nüüdseks tagastatud ja seega kahju summas 699 eurot hagejale hüvitatud“.
4.Hageja esitas 04.04.2025. a kohtule kirjaliku arvamuse kostja vastuse kohta. Hageja märgib, et 22.01.2025. a rendilepingu esemeks olnud fotokaamera ja kõigi komplekti kuulunud lisatarvikutega on jätkuvalt hagejale tagastamata ning kostja väited esemete tagastamise kohta on ebaõiged ja tõendamata. Hageja on seisukohal, et kostja vastav ebaõige ja paljasõnaline väide ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.
5.Kohus otsustas 28.08.2025. a määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses ja määras pooltele tähtaja täiendavate avalduste ja dokumentide esitamiseks. Kohus võttis määruses lühidalt 2 (7)
kokku poolte esitatu ja muu hulgas selgitas kostjale, et kuna hageja ei ole õigeks võtnud tema väidet selle kohta, et rendilepingu alusel tema kasutusse antud esemed on tagastatud, siis peab ta vastavaid väiteid tõendama. Ühtlasi selgitas kohus pooltele võimalust lõpetada menetlus kompromissiga. Pooled kohtu määratud tähtaja jooksul kohtule midagi ei esitanud.
6.28.10.2025. a andis kohus pooltele tähtaja oma lõplike seisukohtade, menetluskulude nimekirjade esitamiseks ja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks ning teatas, et kui menetluslik olukord ei muutu, siis pärast määratud tähtaja möödumist lahendab kohus asja sisuliselt kohtuotsusega.
7.Hageja esitas 08.12.2025. a kohtule oma kohtukõne kirjalikud seisukohad ja menetluskulude nimekirja. Hageja teatab, et jääb hagiavalduses esitatud nõuete juurde ja palub hagi rahuldada. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1015 eurot.
8.Kostja 28.10.2025. a määrusega määratud tähtaja jooksul kohtule ei vastanud ega midagi ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
9.1.Hageja nõuab hagiavalduses kostjalt leppetrahvi, kahjuhüvitist ja viivist summade tasumisega viivitamise eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt nimetatud sätetest on hageja nõuete üldiseks eelduseks kostja poolt kohustuse rikkumine. Leppetrahvi nõude eelduseks on lisaks leppetrahvi kokkuleppe olemasolu. Kahju hüvitamise nõudele kohalduvad VÕS 7. peatüki sätted, sh VÕS § 127 kahju hüvitamise eesmärgi ja ulatuse kohta, samuti VÕS § 128 hüvitatava kahju kohta ning neist sätetest tulenevalt on kahju hüvitamise nõude eelduseks lisaks kohustuse rikkumisele ka see, et hagejal on tekkinud kahju ja see on kostja rikkumisega põhjuslikus seoses. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega hageja peab tõendama oma nõuete aluseks olevaid asjaolusid, sh kostja rikkumist, leppetrahvi kokkulepet ja kostja rikkumisega seoses kahju tekkimist. Kostja peab tõendama oma vastuväiteid.
9.2.Hageja on esitanud tõendina poolte vahel 22.01.2025. a sõlmitud rendilepingu (dtl 7-8) ja rendilepingu lisaks oleva 22.01.2025. a koostatud vara üleandmise-vastuvõtmisakti (dtl 9). Nimetatud rendilepingus on pooled kokku leppinud, et hageja rendileandjana annab kostjale kui rentnikule tasu eest kasutamiseks hageja omandis oleva vara, mille detailne koosseis koos vara väärtusega on toodud lepingu lisaks olevas vara üleandmise-vastuvõtmisaktis. Rendilepingu lisaks olevas vara üleandmise-vastuvõtmisaktis on kajastatud lepingu alusel kostja kasutusse antava varana: „fotokaamera Sony ZV-E10 + 16-50mm Kit, seerianumbriga K:3774419 O:0295573, väärtusega 699 eurot“. Märkusena on lisatud: „Komplektis on lisaaku (FW50), Sony GP-VPT2BT grip, tuulekaitse, kaelarihm, aku“. Pooled on vara üleandmise-vastuvõtmisaktis
3 (7)
allkirjadega kinnitanud hageja poolt kostjale selle vara üleandmist. Vara rendiperioodiks on märgitud 22.01.2025 – 23.01.2025 ja renditasuks 22 eurot. Rendilepingu p 4.1. kohaselt on rentnik kohustatud vara täies koosseisus rendileandjale tagastama rendiperioodi viimaseks kuupäevaks hiljemalt 1 tund enne rendileandja esinduse sulgemiskellaaega, mis on avaldatud rendileandja koduleheküljel www.photopint.ee. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et ta hagejalt rendilepingu alusel saadud fotokaamera komplekti lepingus kokkulepitud tähtajaks ei tagastanud. Kuna pooled olid kokku leppinud rendiperioodiks 22.01.2025. a – 23.01.2025. a, siis vastavalt lepingu p-le 4.1. kohustus kostja vara hagejale tagastama hiljemalt 23.01.2025. a. Kostja märkis oma 21.03.2025. a kohtule esitatud vastuses hagile: „Minu andmetel on kõnealune fotokaamera koos kaasas olnud lisatarvikutega nüüdseks tagastatud ja seega kahju summas 699 eurot hagejale hüvitatud“. Hageja seda aga õigeks ei võtnud, et kostja oleks rendilepingu alusel tema kasutusse antud vara hagejale tagastatud. Ka oma 08.12.2025. a kohtule esitatud seisukohas toob hageja välja, et kostja ei ole fotokaamerat koos tarvikutega hagejale käesoleva ajani tagastanud. Kostja väited vara tagastamise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kohus selgitas 28.08.2025. a määruses kostjale kohustust asjaolu tõendada, aga kostja ühtegi tõendit ei esitanud. Seega saab kohtu hinnangul lugeda, et kostja ei ole rendilepingu alusel hagejalt kasutamiseks saadud vara tagastanud ning on sellega oma lepingust tulenevat kohustust rikkunud. Rendilepingu punkt 2.3. näeb ette, et kui rentnik viivitab vara tähtaegse tagastamisega, siis on rentnik kohustatud maksma rendileandjale iga viivitatud päeva eest täiendavat renditasu, mille suuruseks on ühekordne vara kasutamise eest ühes päevas makstav renditasu, kusjuures eeldatakse, nagu oleks rentnik kasutanud vara terve ööpäeva. Kohus leiab, et nimetatud kokkulepe, tasuda renditud vara tagastamise kohustuse rikkumise eest rahasumma, on käsitletav VÕS § 158 lg 1 mõttes leppetrahvina. Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis välistaks hagejal kostjalt leppetrahvi nõuda. Hageja on esitanud tõendid (dtl 11-13), mis tõendavad hageja väiteid selle kohta, et 27.01.2025. a saatis ta kostjale e-postiga meeldetuletuskirja renditud vara tagastamisega viivitamise kohta ja 30.01.2025. a saatis täiendavalt vastava meeldetuletuse sõnumiga kostja telefoninumbrile, mille kostja oli rendilepingus avaldanud. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud asjaolusid selle kohta, et rikkumine oli vabandatav. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi lepingus kokku lepitud määras hagi esitamise ajaks vara tagastamisega viivituses oldud 18 päeva eest, s.o kokku summas 396 eurot. Kohus leiab, et nõue on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et täidetud on ka hageja kahju hüvitamise summas 699 eurot eeldused. Kuna kostja ei ole rendilepingu alusel temale üle antud vara tagastanud, siis on hageja omandist ilma jäänud, millega seoses on tekkinud hagejal varaline kahju vara väärtuse ulatuses, mis vastavalt lepingule on 699 eurot. Kostja ei ole esitanud ega tõendanud asjaolusid, mis annaks alust jätta hageja kahju hüvitamise nõuet rahuldamata. Eeltoodut arvestades on põhjendatud hageja nõuded kostja vastu kokku summas 1095 eurot, sh leppetrahv summas 396 eurot ja kahjuhüvitis summas 699 eurot.
Kohus leiab, et põhjendatud on ja rahuldamisele kuulub ka hageja viivise nõue.
Hageja nõuab kostjalt põhinõuete summade, kokku 1095 euro tasumisega viivitamise eest viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest, s.o alates 10.02.2025. a kuni nõuete täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja
4 (7)
nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eespool luges kohus põhjendatuks hageja nõuded kokku summas 1095 eurot. Tulenevalt eelnimetatud sätetest on hagejal õigus nõuda summade tasumisega viivitamise eest viivist. Kuna summade tasumise tähtaega ei ole ette nähtud, siis on põhjendatud viivise väljamõistmine alates hagi esitamisest. Tulenevalt TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise kindla summana kuni otsuse tegemiseni. Arvestades sealjuures, et Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäär oli alates 1. jaanuarist 2025. a 3,15% ja on alates 1. juulist 2025. a 2,15%, siis perioodi eest alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni, s.o alates 10.02.2025. a kuni 02.01.2026. a, kujuneb 1095 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) viivise suuruseks 103,64 eurot. Edasiulatuvalt alates 03.01.2026. a mõistab kohus 1095 euro suuruselt nõudelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.
9.4.Kõike eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1198,64 eurot, sh 396 eurot leppetrahv, 699 eurot kahjuhüvitis ja 103,64 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 03.01.2026. a viivise 1095 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.
9.5.Kuna käesolevas asjas ei ületa hagihind summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, siis on tegemist TsMS § 405 lg 1 mõttes lihtmenetluse asjaga. TsMS § 630 lg 1 kohaselt võib pool esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 442 lg 10 näeb erisusena ette, et sama seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud lihtmenetluse asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama. Kohus antud asjas edasikaebamise luba ei anna. Kui pool esitab otsuse peale apellatsioonikaebuse, siis ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse ja menetleb asja ringkonnakohtus üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
5 (7)
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetluskulude jaotus
9.6.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul rahuldab kohus hagi ja seega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
9.7.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 41-42) kohaselt on tema menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv summas 280 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 1015 eurot, kokku menetluskulud summas 1015 eurot. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu summas 280 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtuvalt hagihinnast. Seega saab lugeda hagilt tasutud riigilõivu summas 280 eurot põhjendatud hageja menetluskuluks. Kohus leiab, et põhjendatu hageja menetluskuluks saab lugeda ka hageja lepingulise esindaja tasu taotletud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses lepingulise esindajana jurist Mihkel Nukka. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja teinud toiminguid 5,25 tunni ulatuses, sh: 1) hagiavalduse koostamine, tõendite kogumine, õigusvaidluse kaardistamine – 2,5 tundi; 2) kostja vastuse kohta seisukoha koostamine, kliendiga nõupidamine – 1,5 tundi; 3) kohtumäärusega tutvumine – 0,25 tundi; 4) hageja kohtukõne kirjalike seisukohtade koostamine – 0,75 tundi; 5) menetluskulude nimekirja koostamine – 0,25 tundi. Hageja lepinguline esindaja osutas õigusabi tunnitasuga 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et arvestades asja keerukust ja mahtu ning menetluse käiku, saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks menetluskulude nimekirjas märgitud lepingulise esindaja toimingud ning ka ajakulu neile 5,25 tunni ulatuses. Arvestades menetluse asjaolusid ei saa hinnata hageja esindaja märgitud ajakulu ülemääraseks. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks ka hageja esindaja tasumäära, mis on 140 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Tasu sellises määras jääb kohtumenetluses keskmiselt mõistlikuks ja põhjendatuks peetud lepingulise esindaja tasumäära piiresse. Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane ja saab käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu ei nõua esindaja tasult käibemaksu hüvitamist, mis on kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 1015 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 280 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu ilma käibemaksuta summas 735 eurot. Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et kostjal tuleb temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni 6 (7)
VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.