nende Hageja Nord Collect OÜ (registrikood 11897588), hageja lepinguline esindaja Igor Vavilov; e-post: [email protected] Kostja A. S. (isikukood xxxxxxxxxxx); e-post
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hagist osaline loobumine põhivõlgnevuse osas 1956 eurot 24 sendi, intressi osas 425 eurot 60 sendi, sissenõutavaks muutunud viivise osas 1398 eurot 64 sendi ning sissenõudmiskulude 15 euro hüvitamise nõudes.
2.Tagastada Nord Collect OÜ-le enamtasutud riigilõivust 1/2, so 167 eurot 50 senti pangakonto numbrile EE097700771004470732 AS LHV Pank.
3.Rahuldada Nord Collect OÜ hagi A. S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 11. jaanuari 2024. a hagiavalduse täienduses märgitud ulatuses.
4.Mõista A. S. välja Nord Collect OÜ kasuks põhivõlgnevus 2042 eurot 17 senti.
5.Jätta menetluskulud A. S. kanda. Määrata, et Nord Collect OÜ menetluskulude suuruseks on riigilõiv 482 eurot 50 senti.
6.Mõista A. S. välja Nord Collect OÜ viivis menetluskuludelt (482 eurot 50 senti) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
7.Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
2-23-12328 Käesoleva seadustiku § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. TsMS § 632 lg 3 kohaselt kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga vastavalt TsMS § 448 lõikele 41 hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
Hagiavaldus
1.Nord Collect OÜ (hageja) omandas nõude A. S. (kostja) vastu. Monefit Estonia OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 7. juunil 2019 kliendilepingu nr 7168878903. Kostja tuvastas end digitaalselt. Esialgne võlausaldaja võimaldas kostjale taotleda laenu ja vajaduse korral täiendavat laenu lubatud krediidilimiidi piires. 1.1 Hageja on seisukohal, et esialgne võlausaldaja on kostja puhul järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Kostja on täitnud Monefit Estonia OÜ kodulehel küsimustiku, milles on märkinud, et ta töötab rohkem kui kaks aastat operaatorina Estover piimatööstus OÜ-s ning ta soovib laenu kasutada elektroonika ostmiseks ja meelelahutuseks. Kostja on märkinud ka, et tema igakuine netosissetulek on töötasu 1150 eurot, tema igakuised püsivad väljaminekud kokku on 550 eurot. Kostja on kinnitanud, et tal puuduvad tähtaegselt tasumata laenu või muud maksed. Lisaks küsis Monefit Estonia OÜ kostjalt tema kuue kuu kontoväljavõtte kontrollimaks kostja esitatud andmeid. Monefit Estonia OÜ on ennem kostjaga sõlmitud krediidilepingu sõlmimist ja krediidilimiidi avamist tuvastanud, et kostjale jääb peale püsikohustuste ja Monefit Estonia OÜ sõlmitud krediidilepingu täitmist kasutamiseks 328 eurot 73 senti. On eluliselt usutav ja tõendatud, et Monefit Estonia OÜ järgis VÕS § 4034 vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. 1.2 Kostja on ajavahemikul 7. juunist 2019 kuni 12. märtsini 2021 taotlenud laenu ja 34 korda laenu ja täiendavat laenuosa. 16. veebruari 2021. a seisuga oli põhisumma jääk 3878 eurot 41 senti. Kostja esitas 12. märtsil 2021 kliendilepingu nr 7168878903 p 5.4.1 alusel täiendava 120 euro saamiseks laenutaotluse. Kostja kinnitas üle kliendilepingu ja uued laenutingimused. Täiendavale laenuosale lisandus ka eelnimetatud laenu põhiosa jääk 3878 eurot 41 senti ning uue laenu suuruseks oli seega 3998 eurot 41 senti. Pärast seda kui kostja kinnitas täiendavalt, et ta on laenutingimustega tutvunud, kandis Monefit Estonia 12. märtsil 2021 kostjale täiendava laenu 120 eurot. . 1.3 Kostja ei tasunud 12. märtsist 2021 kuni 25. jaanuarini 2022, mil temaga leping üles öeldi, ühtegi osamakset võlgnevuse katteks. Kostja jäi esialgsele võlausaldajale võlgu kolm järjestikust osamakset (11. aprilli 2021, 11. mai 2021 ja 10. juuni 2021), mistõttu ütles esialgne võlausaldaja 25. jaanuaril 2022 kostjaga sõlmitud laenulepingu üles ja nõudis kogu võlgnevuse tasumist. Kostja meeldetuletustele ei reageerinud ning esialgne võlausaldaja otsustas loovutada nõude hagejale. Enne kohtusse pöördumist on hageja üritanud kostjaga saada ühendust.
2-23-12328 1.4 Kostjal on 30. augusti 2023 seisuga tagastamata laenupõhiosa eest 3998 eurot 41 senti. Hageja arvestas intressi tasumata jäänud graafikumaksete eest vastavalt kostjale saadetud laenugraafikule: 11. aprill 2021 – 150 eurot 54 senti; 11. mai 2021 – 139 eurot 62 senti; 10. juuni 2021 – 135 eurot 44 senti, seega kokku 425 eurot 60 senti. Lepingu järgi oli intressi määraks 43,20% ja krediidikulukuse määr 53,77% aastas. Hageja nõuab kostjalt viivist 12. märtsi 2021. a laenutingimustes sätestatud määras tagastamata laenu summalt 0,06% päevas. Hageja arvestab viivise alates 25. jaanuarist 2022 tagastamata laenupõhiosalt 3998 eurot 41 senti ja viivise suuruseks on 1398 eurot 64 senti. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 31. augustist 2023 kuni põhinõude täitmiseni viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjale saadeti kokku kolm tasulist meeldetuletuskirja, mille eest hageja nõuab 15 eurot. 1.5 Hageja nõuab kostjalt kokku 5837 eurot 65 senti.
2.Kostjale on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud 30. oktoobril 2023. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 20 päeva, ei ole kohtule vastanud. Kohtu eelmenetluses
3.Kohus on 28. detsembril 2023 selgitanud hagejale, et kohtu esialgsel hinnangul on kostjale laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1). Kohtule esitatud kostja kontoväljavõttest ei nähtu selgelt hageja väited, et esialgne võlausaldaja on kostja kontoväljavõtte põhjal hinnanud, et kostja on olnud krediidivõimeline. Näiteks on selle konto väljavõtte alusel võimalik leida, et alates 4. detsembrist 2018 kuni 2. juunini 2019 on kostja keskmine sissetulek 131 eurot 87 senti kuus (dtl 406-407), alates 12. aprillist 2020 – 12. oktoobrini 2020 on kostja keskmine sissetulek 227 eurot 19 senti (dtl 491 – 493) ning alates 30. septembrist 2020 kuni
30.märtsini 2021 on kostja keskmine 7 kuu sissetulek 391 eurot 54 senti (dtl 675 - 677). Kohus kohustab hagejat väga täpselt esile tooma, millistest kontoväljavõtte kannetest (esitada kuupäevaliselt ja digitoimiku leheküljena) nähtub, et krediidi saamise ajal (2019. aasta juuni) oli kostja keskmiseks sissetulekuks 1150 eurot. Kohus selgitas, et laenu taotlemisel ei saa lugeda piisavaks riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. 3.1 Kohus selgitas et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS § 94 järgne määr, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (VÕS § 4034 lg 7). Laenuandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel lepingujärgsete maksete uuesti määramine võib mõjutada mh laenuandja lepingute ülesütlemise tahteavalduste kehtivust, st asjaolu, kas tarbijast laenusaajal oli lepingute ülesütlemiseks vajalik võlgnevus laenuandja poolt lepingute ülesütlemise ajal. 3.2 Hagejal tuleb esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude terviklik arvestus, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud (vt RKTKo 24.11.2023 nr 221-13098, p 24). 3.3 Hageja kohustus on välja tuua andmed, mille alusel saab kohus kontrollida krediidi kulukuse määra. Seega tuleb laenulepingute kehtivuse kontrolliks välja tuua ka krediidikulukuse määr ja selle arvutamiseks kasutatud osised (so krediidisumma, intressimäär, erinevad lisatasud (sh lepingutasu, hooldustasu jms), vt ka VÕS § 406 jj). Kohus hoiatas, et nende andmete välja toomata jätmisel pole kohtul võimalik kontrollida hagi aluseks olevaid asjaolusid, so laenulepingute kehtivust.
2-23-12328 3.4 Kohus selgitab täiendavalt, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062 lg 1). Sellisel juhul maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Tähtajatu tarbijakrediidilepingu alusel saadu tagasimaksmise tingimuste määratlemisel kohaldatakse VÕS §-s 4061 sätestatud eeldusi. Krediidiandja peab tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema (VÕS § 4062 lg 3). 3.5 Kohus määras hagejale tähtaja 11. jaanuariks 2024 VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse esitamiseks, seisukoha esitamiseks lepingu ülesütlemise kohta (arvestades ümberarvestust) ja hagi aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks. Hageja täiendatud hagiavaldus
4.Hageja on 11. jaanuari 2024. a menetlusdokumendis nimetanud võlgnevuse suuruseks 2042 eurot 17 senti. Hageja on seisukohal, et esialgne võlausaldaja on kostja puhul järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Kostja on täidetud küsimustikus kinnitanud, et tal puuduvad tähtaegselt tasumata laenu või muud maksed. 4.1 Pangakonto väljavõtetelt nähtub võlgniku töötasu järgmiselt: • 2019. aasta jaanuari eest 810 eurot 39 senti; • 2019. aasta märtsi eest 929 eurot 43 senti + puhkusetasu 123 eurot 56 senti, kokku 1052 eurot 99 senti; • 2019. aasta aprilli eest 879 eurot 55 senti; • 2020. aasta juuli eest 1020 eurot 34 senti; • 2020. aasta augusti eest 1176 eurot 23 senti; • 2020. aasta septembri eest 1066 eurot 54 senti. 4.2 Avaldaja lisab esialgse võlausaldaja tehtud sissetulekute ja väljaminekute analüüsi, millest nähtub, et kostjal oli püsiv töökoht ning püsiv sissetulek ning kuue kuu keskmine reserv peale kohustuste täitmist on 540 eurot 67 senti. 4.3 Hageja märgib, et kreediidikulukuse määr oli 60.03%. Hageja leiab, et kostjaga sõlmitud tarbijakrediidileping on kehtiv ning hageja esitas ümberarvestuse vastavalt kohtunõudele. Põhisumma jääk 16. veebruari 2021. a seisuga oli 1922 eurot 17 senti. Arvestades, et 12. märtsil 2021 on kostja saanud täiendavalt 120 eurot on uueks laenu suuruseks 2042 eurot 17 senti.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Nõudest osaline loobumine ja riigilõivu tagastus
5.Kuivõrd hageja on pärast kohtu selgitusi muutnud oma nõude suurust, käsitab kohus hageja
11.jaanuari 2024. a menetlusdokumenti kui hageja soovi nõudest osaliselt loobuda. Kohtu hinnangul ei ole nõude vähendamine TsMS § 376 lg lg 4 p 2 järgi hagi muutmine. Kohtu hinnangul on tegemist osalise nõudest loobumisega. Kohus võtab hageja osalise nõudest loobumise vastu. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
2-23-12328
6.Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 650 eurot. Pärast hagi nõuetest osalist loobumist on menetlusse jäänud nõude hinnaks 2042 eurot 17 senti, millele vastav riigilõivu summa on 315 eurot. Ülejäänud riigilõivust ehk 335 eurost saab hageja poole ehk 167 eurot 50 senti loobumise tõttu tagasi taotleda TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel. Kohus tagastab hagejale riigilõivu 167 eurot 50 senti. Seega ei ole põhjendatud mõista kostjalt välja mitte kogu tasutud riigilõivu, vaid kostjalt saab riigilõivu välja mõista vaid osas, milles hageja nõue jäi menetlusse ja milles hageja ei saa taotleda riigilõivu tagastamist. Seega saab kostjalt riigilõivuna hageja kasuks välja mõista 482 eurot 50 senti. Lihtmenetluse otsus
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hagi hind on 2042 eurot 17 senti.
8.Kohus leiab, et Nord Collect OÜ hagi A. S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks tuleb rahuldada.
9.TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 4l sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata.
10.TsMS § 448 lg 42 kohaselt juhul, kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lg 4l sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Menetluskulude jaotus
11.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
12.Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 650 euro väljamõistmiseks. Kuivõrd kohus tagastab hagejale enamtasutud riigilõivu, on hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks 482 eurot 50 senti (vt p 6 põhjendus). Kohus mõistab nimetatud menetluskulu kostjalt hageja kasuks välja.
13.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.