Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.

Kohtuotsuse kirjeldav osa

euro tagastamist ja õigusabikulude hüvitamist summas 1140 eurot. Kostja vastas 15.11.2022 ekirjas hageja 01.11.2022 nõudekirjale keelduvalt, kuid tegi ettepaneku, et tagastab kompromissi korras 3675 eurot. Pooled pidasid 28.11.2022 kuni 31.01.2023 täiendavat e-kirjavahetust, kuid ettemaksu tagastamise osas kokkuleppele ei jõutud. Kostja tegi 03.12.2022 e-kirjas täiendava ettepaneku, et tagastab hagejale 50% ettemaksust, see on 7350 eurot, millega hageja ei nõustunud. Pooled on sõlminud tähtajatu käsunduslepingu, mille alusel pidi kostja hagejale osutama teenuseid. Käsund jäi kostja poolt täitmata, sest muutusid õigusaktides sätestatud nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkkujale. Seetõttu ei olnud kostjal enam võimalik saavutada eesmärki, milleks oli virtuaalvääringu teenust pakkuva äriühingu asutamine ja vastava tegevusloa saamine ühes muude seotud teenustega tingimustel, mille järgi ta oli käsunduslepingu sõlminud. Seetõttu ei saanud enam oodata, et hageja sooviks käsunduslepingu täitmise jätkamist ning käsundi täitmist. Kostja pidi olema teadlik virtuaalvääringu teenuse pakkujale seatavate nõuete peatsest muutumisest või selle võimalikkusest ja teavitama sellest kostjat oluliselt varem kui 18.03.2022. Kostja ei täitnud käsundit võlaõigusseaduse (VÕS) § 620 lg-st 1 tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsunduslepinguga kokkulepitud teenused jäid osutamata. Olukorras, kus olid oluliselt rangemaks muutunud nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkujale, ei olnud algselt kokkulepitud tingimusel võimalik teenust osutada, milleks oli esmalt äriühingu asutamine ja sellele tegevusloa taotlemine virtuaalvääringu teenuse osutamiseks. Muutunud olukorra tõttu informeeris hageja 04.04.2022 e-kirjas kostjat sellest, et hagejal ei ole enam soovi teenust saada. 04.04.2022 e-kiri on käsitletav poolte vahel sõlmitud käsunduslepingu erakorralise ülesütlemise avaldusena VÕS § 631 alusel, sest kokkulepitud käsundit ei olnud enam võimalik täita. Samuti oli hagejal õigus öelda käsundusleping korraliselt üles VÕS § 630 lg 1 alusel, mis ei vajanud ülesütlemise põhjendamist. Kostja 28.04.2022 kella 10:28 e-kirjast nähtub, et kostja sai aru hageja soovist käsundusleping üles öelda. Kostja väited, et hageja pidanuks ülesütlemist täiendavalt põhjendama, on alusetud. Hageja selgitas 04.04.2022 e-kirjas, et muutunud olukorras ei ole tal teenuse vastu enam huvi. Alternatiivselt ütles hageja käsunduselepingu üles 01.11.2022 nõudekirjaga. Käsundusleping on hageja ülesütlemisega lõppenud ning pooled on vabastatud käsunduslepingu edasisest täitmisest. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kogu ettemaksu 14 700 eurot tagastamist. Kostja rikub raha tagastamise kohustust. Kostjal ei ole õigust saada käsunduslepingu täitmise eest tasu. Kostja ei ole käsundit täitnud. Kostja ei ole põhjendanud, et ta oleks ühegi käsundi täitmist alustanud, mis õigustaks nende eest kasvõi osaliselt tasu saamist. Kostja on 15.11.2022 e-kirjas selgitanud, et oli esitanud hagejale erinevaid näidiseid ja juhiseid, kuid hageja ei olnud väidetavalt teinud omalt poolt piisavat, et käsundit ellu viia. Kostja väitis, et käsundi osutamata jätmine ning käsunduslepingu lõppemine oli eelkõige tingitud hagejast ja seetõttu on tal õigus katta otseseid ja kaudseid kulusid, mis on seotud hageja teenindamisega ning hüvitada sellega saamatu jäänud tulu. Kostja selline seisukoht on ekslik. Sõltumata sellest, milline oli pooltevaheline koostöö ning kas hagejast tingituna oli käsundi täitmine raskendanud, oleks kostjal õigus osa tasust endale jätta üksnes juhul, kui kostja oleks käsundi täitmist alustanud või osaliselt täitnud. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tegelikult asunud tegema toiminguid näiteks äriühingu asutamiseks ja tegevusloa taotlemiseks, mis oli poolte kokkuleppe järgi esimeseks teenuseks. Hageja on nõudnud kostjalt ettemaksu tagastamist 04.04.2022 ja 28.04.2022 e-kirjades ning 01.11.2022 nõudekirjas. Hageja nõudis ettemaksu tagastamist 01.11.2022 nõudekirjas hiljemalt 15.11.2022. Kostja ei täitnud selleks ajaks nõuet. Hageja hinnangul muutus raha tagastamise nõue sissenõutavaks hiljemalt 15.11.2022. Asjakohatu on kostja 15.11.2022 e-kirjas väidetu, et kuna konkreetselt hageja tasus ettemaksust üksnes 3675 eurot, siis ülejäänud ettemaksu tagastamise õigus on kolmandatel isikutel, kes tasusid ülejäänud osa ettemaksust. Kostja esitas arve üksnes hagejale. Hageja esindaja ja nõustaja oli kostjat 20.04.2021 e-kirjaga informeerinud, et kontaktisikuks on konkreetselt hageja. Käsunduslepingu pooleks oli käsundiandjana üksnes hageja. Kolmandad isikud on kirjalikult kinnitanud, et täitsid arve tasumise kohustuse hageja eest. Kuna kostja oli alusetult keeldunud ettemaksu tagastamisest, pidi hageja pöörduma õigusabi saamiseks Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co poole. Õigusabi sisuks oli õigusliku olukorra õiguslik hinnang, videokoosolek hagejaga ja nõudekirja koostamine. Selle tulemusel tekkis hagejal kohustus tasuda õigusabi eest viie töötunni ulatuses, kokku summas 1140 eurot (koos käibemaksuga). Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud raha tasumise kohustustelt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras. Hageja nõuab kostjalt ettemaksu ja õigusabikulude hüvitise 3 (19)

maksmist kogusummas 15 840 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 831,49 eurot tasumist ning alates 17.05.2023 põhinõudelt 15 840 eurot VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses viivise tasumist kuni põhinõude täieliku täitmiseni (dtl-d 2-7). Pooled ei leppinud kokku käsundi täitmise tähtaegades. Hageja selgitas hiljemalt 10.05.2021 ekirjas, algne plaan juulis 2021 alustada, ei ole kohustuslik. Seetõttu on asjakohatu kostja märkus selle kohta, nagu sisaldanuks kostja 26.03.2021 e-kiri eeldatavaid menetlustähtaegasid. Pooled ei ole kokku leppinud, et hageja esitatud projekti analüüs on teenuse osaks. Nimetatud tegevust ei ole loetletud kostja 16.04.2021 e-kirjas ja kostja ettemaksuarvel. Dokumendi osas peeti e-kirjavahetust enne käsunduslepingu sõlmimist. Pooled ei leppinud kokku, et kostja pidi hiljemalt 10.07.2021 või 2021 juuli keskpaigaks kokku lepitud toimingud lõpule viima. Pooled ei leppinud kokku muude kulude kandmises, mida teenuste loetelu ei sisalda. Pooled ei leppinud kokku, et hageja peab eraldi tasuma kostja ettevõtte ülalpidamise eest. Kostja väidetud viivitused hageja poolt ei oma asjas tähtsust. Kostja teenuse esimene etapp sisaldas äriühingu asutamist ja tegevusloa saamist. Kumbagi neist teenustest ei osutatud. Kostja ei koostanud ega esitanud hagejale äriühingu asutamislepingut, põhikirja, äriregistrisse kandmise avaldust, virtuaalvääringu tegevusloa saamise taotlust. Alusetu on väide, et nende tegevuste tegemine oli takistatud hageja tegevusetuse tõttu. Pooled ei leppinud kokku esimese etapi saavutamise tähtajas ja selles, kui kiiresti pidi hageja kostjale esitama vajaminevad andmed või esitama dokumendid. Kostja ei esitanud käsunduslepingu kehtivuse ajal hagejale ühtegi pretensiooni ega nõuet selle kohta, et hageja oleks enda kohustuste täitmisega viivituses. Kostja sisulised tegevused puudusid, mis annaks aluse väita, et kostja on teinud teenuse esimese etapi tegevusi. Kostja 19.05.2021 e-kirjaga koos saadeti kostjalt hagejale Wordi formaadis viis täitmata ingliskeelset blanketti. Kostja ei valmistanud blankette ette ega eeltäitnud neid hageja jaoks. Blankettide failide metaandmetest nähtub, et need olid koostatud ja viimast korda muudetud enne, kui hageja pöördus 22.03.2021 esimest korda kostja poole. Kostja on äriühinguteenuste pakkumisega tegelev ettevõte, kelle pakutavad teenused seonduvad äriühingute asutamisega, eresidentide teenustega, tegevuslubade taotlemiste nõustamine, äriõiguse alane nõustamine, raamatupidamine jms. Järelikult olid need blanketid kostja poolt juba varasema äritegevuse käigus koostatud ja välja töötatud, mitte koostatud hageja jaoks. Hageja nõustamine e-residentsuse küsimuses ei olnud käsunduslepingu esemeks. Pooled ei leppinud kokku selles, et hageja peab kostjale tasu maksma dokumentide ülevaatuse, 22.11.2021, 22.11.2021 kuni 23.11.2021 ja 03.01.2022 e-kirjade eest. Kostja ei ole hagejale kunagi osutanud füüsilise kontori ja rahapesu tõkestamise spetsialisti olemasolu teenust. Kostja ei avaldanud käsunduslepingu täitmise käigus kordagi avaldanud, et tegeleb nende otsimisega. Isegi kui kostja oleks sellega tegelenud, ei andnud need tulemusi. Otsinguteks puudus sisuline vajadus olukorras, kus äriühingut ei olnud asutatud ning virtuaalvääringu teenuseosutaja tegevusluba ei olnud taotletud. Hageja ei avaldanud 04.04.2022 ekirjas nõusolekut ühegi summa tasumiseks, vaid küsis tagasi tasutud ettemaksu, millest on maha arvestatud mõistlik hüvitis. Kostja ei tagastanud ettemaksu ega esitanud omapoolset nägemust, et tal on õigus ettemaksu täielikult mitte tagastada. Selle asemel tegi kostja 04.04.2022 e-kirjas ettepaneku jätkata tegevusloa hankimist Leedus. Hageja seda ei soovinud. Kostja keeldus seejärel 28.04.2022 ja 03.05.2022 e-kirjades ettemaksu tagastamiseks põhjusel, et hageja ei ole põhjendanud käsunduslepingu lõpetamist. Asjakohatu ja põhjendamatu kostja järeldus, nagu oleks ta ajavahemikul 2021 märts kuni 2022 märts täitnud järjepidevalt käsundit. Käsundi objektiks ja tasu saamise eelduseks olid konkreetsed tegevused, mis jäid tegemata. Kostja tegevus piirdus varem koostatud dokumendiblankettide edastamise ja sissejuhatavate e-kirjade saatmisega, millise tegevuse eest eraldi tasustamist ei olnud kokku lepitud. Käsunduslepinguga kokkulepitud käsund jäi kostja poolt täitmata. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (RahaPTS) sätestatud nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkkujale muutusid. Seetõttu ei olnud kostjal enam võimalik saavutada virtuaalvääringu teenust pakkuva äriühingu asutamist ja vastava tegevusloa saamist ühes muude seotud teenustega tingimustel, mille järgi oli käsundusleping sõlmitud. Kuivõrd nõudeid virtuaalvääringu teenuse pakkujale oluliselt muudeti, ei olnudki algselt kokkulepitud tingimustel võimalik teenust osutada. Asjas ei oma tähtsust, kas RahaPTS-i muudatused olid turuosalisele ootamatud ning kas kiiremini tegutsedes saanuks tegevusloa kätte. Hageja ei ole väitnud, et ütles käsunduslepingu üles kostja olulise rikkumise tõttu. Seetõttu ei oma tähtsust 4 (19)

küsimus, kas käsund jäi täitmata hagejast või kostjast tulenevatel põhjustel. Kuna pooled ei olnud kokku leppinud käsundi täitmise tähtajas, ei oma tähtsust küsimus, kas hageja kaasaabil saanuks käsundi enne RahaPTS-i muudatusi ära täita. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seadute muutmise seaduse eelnõu 507 SE menetlemine ei toimunud Riigikogu initsiatiivil ega saabunud täiesti ootamatult. Seadusemuudatuse eelnõu oli Rahandusministeeriumi poolt välja töötatud ja esitatud ministeeriumitele kooskõlastamiseks juba 21.09.2021. Kostja oleks pidanud sellest olema teadlik, arvestades kostja põhilisi tegevusalasid. Kostja ei teavitanud hagejat seaduseelnõu menetlemisest alates 10.01.2022, vaid teavitas hagejat alles 18.03.2022, see on pärast RahaPTS-i muudutuste jõustumist. Hageja ei olnud pärast regulatsiooni muutumist huvitatud äriühingu asutamisest Eestis eelkõige põhjusel, et osakapitali suuruse nõuet muudeti. Juba esialgses eelnõu versioonis oli kavas tõsta virtuaalvääringu teenuse pakkuja osa- või aktsiakapitali nõude piirmääraks 350 000 eurot. Eelnõu vastuvõtmisel seda mõnevõrra vähendati ning võeti vastu seadusemuudatus, mille tulemusel on virtuaalvääringu teenuse pakkuja osa- või aktsiakapitali nõudeks, sõltuvalt teenuse osutamise ulatusest 100 000 või 250 000 eurot. Osakapitali nõude peatset kehtestamist võis seega eeldada oluliselt varem kui 18.03.2022. Kuigi hageja ei öelnud käsunduslepingut üles põhjusel, et kostja seda oluliselt rikkus, siis kirjeldatud asjaolude tõttu ei täitnud kostja käsundit ka VÕS § 620 lg-st 1 tuleneva vajaliku hoolsusega, sest ta oleks pidanud hagejat informeerima oluliselt varem kui 18.03.2022, et kavas on seadusemuudatus, millega muudetakse virtuaalvääringu teenuse pakkujale nõuded rangemas, sh osakapitali nõude osas. Hageja ei olnud kunagi huvitatud samasisulise tegevusloa omandamisest Leedus, mistõttu oli kostja selline ettepanek hagejale ebavajalik ja kostja sellekohased selgitused on asjakohatud. Vastuseks hageja 04.04.2022 e-kirjale ei teatanud kostja kordagi, et tal olnuks õigus mingile osale tasust ja jätta ettemaks täies osas tagastamata. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et käsundusleping on hageja poolt üles öeldud. Hageja on tuginenud hagis sellele, et tema 04.04.2022 e-kiri, milles hageja teavitas kostjat, et hagejal ei ole enam soovi teenust saada, on käsitletav poolte vahel sõlmitud käsunduslepingu erakorralise ülesütlemise avaldusena VÕS § 631 alusel, sest kokkulepitud käsundit ei olnud enam võimalik täita. Hagejal oli niikuinii õigus öelda käsundusleping korraliselt üles VÕS § 630 lg 1 alusel, mis ei vajanudki ülesütlemise põhjendamist. Isegi kui hageja ei öelnud 04.04.2022 käsunduslepingut üles erakorraliselt, tuleb 04.04.2022 e-kiri lugeda korraliseks ülesütlemisavalduseks. Kostja õiguslik positsioon on see, et kostja on käsundit täitnud ja käsundusleping lõppes hagejast kui käsundiandjast tulenevalt põhjusel, mistõttu ei kuulu ettemaks tagastamisele. Kostja tugineb VÕS § 629 lg 1 teisele lausele. Kostja jätab tähelepanuta, et käsundi täitmise kogu tasu oli 24 250 eurot (sh käibemaks), millest hageja tasus ettemaksuna pool ehk 12 125 eurot (lisaks käibemaksu). Kui lähtuda kostja positsioonist, peaks kostja nõudma hagejalt täiendavalt ülejäänud tasu 12 125 eurot (käibemaksuta) maksmist, kuid ei ole nõudnud. See kinnitab, et kostja tegelikult ei arva, et tal on õigus nõuda kogu tasu, vaid tegemist on otsitud väitega. Kostjal ei ole õigust kogu tasule VÕS § 629 lg 1 teise lause alusel ega osale tasust VÕS § 629 lg 1 esimese lause järgi. See omakorda välistab VÕS § 629 lg 2 kohaldamise. Kostja jättis käsundi täielikult täitmata. Pooled leppisid kokku järgmiste teenuste osutamises kostja poolt: äriühingu asutamine ja tegevusloa omandamine; osakapitali registreerimine; füüsilise kontori olemasolu üheks aastaks; ettevõtte konto avamine. Loetletud neljast teenustest eeldavad kolm viimast, et esmalt oleks esimene teenus osutatud – äriühing asutatud ja tegevusluba omandatud. Pooltevahelise kokkuleppe kohaselt sisaldas käsundi esimene osa (äriühingu asutamine ja tegevusloa omandamine) ja selle tasu 7250 eurot käibemaksuta järgmist: äriühingu asutamine ja tegevusloa saamine; kontaktisiku ja juriidilise aadressi teenused üheks aastaks; riigilõivud (190 eurot äriühingu asutamise eest ja 3300 eurot tegevusloa väljastamise eest); notaritasud ja dokumentide tõlked vandetõlgi poolt. Nendest kolme viimast ei ole tehtud, sh ei ole kostja tasunud riigilõive kokku summas 3490 eurot, tasunud notaritasusid ja tõlkekulusid ega osutanud kontaktisiku ja juriidilise aadressi teenust ühe aasta jooksul. Kostja ei ole tõendanud, et ta asus tegema toiminguid äriühingu asutamiseks ja tegevusloa taotlemiseks, mis oli poolte kokkuleppe järgi esimese teenuse esimene osa. Kostja ei teinud sisulisi tegevusi äriühingu asutamine ja tegevusloa omandamise saavutamiseks. Kostja ei olnud koostanud selleks vajalikke dokumente ega esitanud neid hagejale: äriühingu asutamisleping, põhikiri ja selle kinnitamise otsus, kandeavaldus äriregistrisse, virtuaalvääringu tegevusloa saamise taotlus. Alusetu on kostja väide, et tema 5 (19)

kohustuseks ei olnud tagada kindla tulemuse saavutamine, vaid üksnes teha kõik mõistlikult võimalik, et hageja saavutaks teenusega taotletud tulemused. Kostja kohustused olid siiski seotud konkreetsete eesmärkide saavutamisega, millest esimese teenuse esimene osa ei olnud vaid äriühingu asutamiseks ja tegevusloa saamiseks toimingute tegemine, vaid nagu teenuste kirjeldustest nähtub äriühingu asutamine (Company formation) ja tegevusloa saamine (license obtaining). Kui teenuse sisuks olnuks vaid tegevusloa taotlemine, olnuks see sellisel viisil kokkulepitud (applying of the license). Konkreetsete tulemuste saavutamine sisaldub ka ülejäänud teenuste sisus ja kirjelduses: osakapitali registreerimine, füüsilise kontori olemasolu üheks aastaks ja ettevõtte konto avamine. Kõikide nende teenuste sisus ja kirjelduses olevat tulemuse saavutamist on võimalik reaalset kontrollida. Tähtsust ei oma kostja väited, et kostja oli väidetavalt aasta vältel hagejat järjepidevalt nõustanud ja dokumente ette valmistanud. Tegelikkuses ei jõutud avalduste koostamiseni, rääkimata nende esitamisest, et äriühing registreerida ja tegevusluba saada. Kostja väited väidetavast mahukast tööst dokumentide koostamisel ja hageja nõustamisel on põhjendamatud. Kostja ei olnud sisuliselt alustanud käsundi täitmist. Isegi kui kostja oli seda minimaalselt alustanud ettevalmistavate toimingutega esimese teenuse esimese osa suhtes, on ilmselgelt põhjendamatu kostja väide, et kostja on osutanud hagejale kokkulepitud teenuseid. Kostja väide, et tal on õigus VÕS § 629 lg 1 ls 2 kohaselt õigus kogu ettemaksu summale, n alusetu. Kui kostja väidab, et tal on õigus kogu tasule, siis peaks kostja nõudma hagejalt ka ülejäänud tasu, mitte ainult keelduma ettemaksu tagastamisest. Kostja ei ole hagejalt seda kordagi nõudnud. See kinnitab, et tegelikult ei arva ka kostja ise, et tal on õigus nõuda kogu tasu, vaid on esitanud sellise väite otsituna, et vastu vaielda hagile täies ulatuses. Kostja ise möönab, et kogutasu ta ei nõua. Kostjal ei ole õigus ka osale tasust, sh õigust kogu ettemaksu summale. Käsund ei lõppenud hagejast tuleneval põhjusel ning kogutasu (või üksnes ettemaksu) maksmine ei oleks asjaolusid arvestades õiglane. Alusetu on kostja väide, et käesoleval juhul lõppes käsundusleping hagejast tuleneva asjaolu tõttu. Asjakohatu on kostja väide, et käsundi täitmine muutus hageja jaoks liiga kalliks, mitte võimatuks. Hageja oli huvitatud käsundi täitmisest kokkulepitud tingimustel. Olukorras, kus nõuded virtuaalvääringu teenuse osutajale muutusid oluliselt rangemaks, ei olnud käsundit võimalik kokkulepitud tingimustel täita. Kostja oleks pidanud peatsest seadusemuudatusest hagejat oluliselt varem teavitama. VÕS § 629 lg 1 ls 2 teine eeldus igal juhul täitmata, kuna asjaoludest tulenevalt ei ole kostjale kogutasu maksmine mingil juhul õigustatud. Kostja ei jõudnud kokkulepitud neljast teenusest isegi esimese teenuse täitmiseni. Alusetu on kostja väide, et ta on kogu aasta jooksul osutanud hagejale tasuta teenust. Kostja ei ole täitnud isegi mitte olulist osa kohustustest, vaid ei ole neid sootuks täitnud. Ettemaksu tagastamine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja ei ole töötanud hageja kasuks aasta aega tasuta. Pooled leppisid kokku teenuse osutamises, mis sisaldasid konkreetseid eesmärke. Neid ei saavutatud, kusjuures kostja ei täitnud isegi osa käsundist. Hageja ei ole käitunud kostja suhtes vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja enda käitumine on pahauskne olukorras, kus kostja ei ole kokkulepitud teenust mistahes ulatuses osutanud, kostja teenus ei vastanud § 620 lg 1 nõudele, kuid keeldub hageja tasutud ettemaksu tagastamisest (dtl-d 211-220).

residentide teenustega, tegevuslubade taotlemiste nõustamine, äriõiguse alane nõustamine, raamatupidamine jms. Hageja ja hageja äripartnerid esitasid 2021.a märtsis kostjale päringu seoses virtuaalvääringu tegevusloa omandamisega. Kostja töötaja D M esitas 22.03.2021 hagejale üldise teabe kostja pakutavate teenuste kohta seoses virtuaalvääringu tegevusloa omandamisega, sh erinevad teenuse kirjeldused ja nende maksumused. Pooled leppisid kokku teenuse osutamise täpsustamiseks kokku videokoosoleku Microsoft Teams’i kaudu. Kostja töötaja saatis 26.03.2021 hagejale täpsema kirjelduse kostja pakutavatest teenustest ja nende kuludest, mida hageja võiks vajada. Samuti olid välja toodud eeldatavad menetlustähtajad. Hageja palus 2021.a aprillis kostja arvamust ja analüüsi võimaliku kasutustoken’i ehk utility token ICO (nagu aktsiate esmane pakkumine, aga token’iga) teostatavusest Eesti õigusruumis. Kostja töötas sellega seoses läbi hageja projekti valge/violetse raamatu. Krüptoäride puhul nimetatakse valgeks raamatuks äriplaani ja token’i tehnilise ja üksikasjaliku protsessi kirjeldust, mis on sarnane väärtpaberiprospektile. Tegemist on mahuka ja keeruka dokumendiga, mille läbitöötamiseks on vaja analüüsida hageja plaanitud krüptotoken’it nii majanduslikust kui õiguslikust küljest. Kostja töötajad analüüsisid hageja valget/violetset raamatut õiguslikult ja esitasid hagejale analüüsi tulemused. Pooled suhtlesid 2021.a aprillis üksteisega teenuse sisu osas. Hageja äripartner teavitas 16.04.2021 kostjat, et soovib järgmisi teenuseid kogumaksumusega 24 250 eurot: äriühingu asutamine ja tegevusloa saamine – 7250 eurot, osakapitali registreerimine – 500 eurot, füüsilise büroo olemasolu – 3500 eurot, äriühingu konto maksesüsteemis – 1000 eurot (ei sisalda maksesüsteemi tasu), teise kohaliku BM-i/ AML spetsialisti teenused – 12 000 eurot. J Wi 16.04.2021 e-kirjas selgitatakse muuhulgas, et nad plaanivad alustada majandustegevusega 10. juulil [2021] ja seetõttu paluvad nad alustada kogu protsessiga õigeaegselt, et vältida tarbetuid kulusid. Kostja selgitas 16.04.2021 hageja äripartnerile teenusega seotud detaile ja tõi tähtaja osas välja, et kui alustatakse tegevust esimesel võimalusel, siis on tema arvates täiesti tõenäoline 10. juuliks [2021] õigeks ajaks valmis saada, kuid see nõuab kõigi vajalike dokumentide kiiret ettevalmistamist. Hageja vabandas 10.05.2021 e-kirjas temast tekkinud viivituse pärast ja kinnitas veelkord eesmärki alustada sisulise majandustegevusega [2021] juuli keskpaigast. Kostja esitas 11.05.2021 hagejale ettemaksuarve nr 2206 summas 14 700 eurot (sealhulgas käibemaks), mis tasuti. Ettemaksuarve moodustas ligikaudu 50% teenuse kogumaksumusest. Kostja pakutavate teenuste hinna sisse on arvestatud lisaks klientide nõustamisele ja dokumentide koostamisele-ettevalmistamisele kliendi nõustamine ja juhendamine enne formaalse teenuse osutamise algust – klientidele sobivate teenuste ja lahenduste leidmine, klientide äriprojektide õiguslik analüüs, klientide jooksvate küsimustega tegelemine ja palju muud. See on teenuse osutamise äris tavapärane. Vastasel korral ei oleks kostjal majanduslikult võimalik oma töötajaid ja teenuseid ülal pidada. Seda kõike antud juhul tehti. Kostja on hagejale teenust osutanud ehk asunud käsundit täitma. Lisaks hageja juhendamisele, koosolekutele hagejaga, hageja projekti õiguslikule analüüsile jms on hageja teinud käsundi täitmisel järgmist. Äriühingu asutamine ja virtuaalvääringu teenuse osutaja tegevusloa taotlemine on oma olemuselt protsessid, kus teenuse osutamine toimub teenuse tellija sisendi (alusinfo, äriplaan ja protsesside kirjeldused, alusdokumentide koostamine ja täitmine jms) alusel. Ilma teenuse tellija koostöö ja pingutuseta on edukas äriühingu asutamine ja tegevusloa taotlemine võimatu. Kostja töötaja esitas 19.05.2021 hagejale nimekirja dokumentidest, koos juhistega, mida esimeses etapis teenuse osutamiseks (äriühingu asutamise ettevalmistamiseks ja virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa taotlemiseks) vaja läheb. Samuti oli kostja dokumendiprojektid hageja jaoks ette valmistanud ja eeltäitnud nii palju, kui dokumentide olemus seda võimaldas. Hagejal tekkisid 20.05.2021 viidatud dokumentide ja juhiste osas küsimused, misjärel töötas kostja töötaja need läbi ning vastas hagejale samal päeval, esitades põhjalikud ning detailsed juhised ja selgitused, mida hagejal nimetatud dokumentide osas vaja teha on. Kostja on 2021.a juulis nõustanud hagejat äriühingu asutamiseks ja edasisteks teenuse osadeks vajalike e-residentsuse küsimustes. Hageja äripartner esitas 13.08.2021 kostjale täiendava küsimuse ning ühtlasi vabandas, et nad on hagejaga dokumentide ja vajalike toimingutega pikalt viivitanud. Hageja äripartner esitas 16.08.2021-17.08.2021 kostjale veel täiendavaid küsimusi ja täpsustusi, millele kostja on põhjalikult vastanud. Samuti korraldati video teel nõupidamine, et vajalike dokumentide ja protsessi osas erinevaid küsimusi arutada. Selleks ajaks oli hagejast tulenevate viivituste tõttu möödunud juba kolm kuud. Kostja on hagejale selgitanud, et hageja poolt soovitud 10. juuli tähtaja järgimine oleks võimalik, kui vajalikud 7 (19)

dokumendid valmistataks ette kiiresti. Esimese etapi dokumentide ettevalmistamine viibis aga hageja tõttu. Hageja äripartner saatis 18.11.2021, mis on ligikaudu kuus kuud pärast kostja poolt dokumendiprojektide ja nendega seotud juhiste saatmist, nende poolt täidetud dokumendiprojektid kostjale tagasi koos palvega need üle kontrollida. Kostja poolt ette valmistatud dokumendiprojekte, mille hageja tagasi saatis, oli 18 tükki. Kostja töötaja töötas hageja äripartneri saadetud dokumendid läbi ning edastas 22.11.2021 e-kirjaga dokumentide kohta detailsed juhised ja muudatusettepanekud. Kostja on 22.11.2021-23.11.2021 juhendanud hageja äripartnerit detailselt ja koos joonistega füüsiliste isikute küsimustike täitmisel. Hageja teatas 23.12.2021 kostjale, et neil on tekkinud täiendav probleem seoses karistusregistri väljavõtete aegumisega ning uuris, kas on võimalik jätkata nii, et loodava äriühingu asutajaks oleks üksnes hageja, sest ta on ainuke, kellel on vajalikud dokumendid valmis. Kostja töötaja vastas 03.01.2022 hagejale ja nõustas hagejat, kuidas oleks võimalik jätkata. Hageja äripartner teavitas 18.03.2022, et äriühingu asutamiseks volikiri ja avaldus on notariaalselt kinnitatud ning karistusregistri väljavõtted on apostillitud. Hagejal ei olnud 18.03.2022 seisuga kõiki vajalikke dokumente valmis ega kostjale Eestisse saadetud, et kostja saaks viia lõpule teenuse esimest etappi ehk äriühingu asutamist ja taotleda virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba. Kostja töötaja on hagejat nõustanud korduvalt ka videokoosolekutel ja kõnedel. Kostja pidanud teenusega seotud dokumente ja protsesse ette valmistama iseseisvalt, s.o dokumendid ja protsessid, mis ei vajanud esmast kliendi sisendit. Kokkuvõttes on kostja teenuse osutamise raames teinud järgmisi tegevusi: kliendi nõustamine seoses Eesti ja EL-i regulatsioonidega, mis reguleerivad virtuaalvääringute valdkonda; kliendi konsulteerimine muudes finants- ja õiguslikes küsimustes (nt osakapitali nõuded, osakapitali ettevõtluses kasutamise võimalused, Eesti ühinguõiguse reeglitega seotud küsimused jms); kliendi ärimudeli ja valge/violetse raamatu põhjalik analüüs ning kliendi äristruktuuri analüüs, mh Eestis kehtivate seadustega ja RAB-i praktikaga kooskõla hindamine; kliendi jaoks äriühingu asutamisega seotud dokumentide väljatöötamine (volikirjad, põhikiri ja muu) ning kliendi juhendamine nende vormistamisel ja saatmisel (vorminõuded, apostille jm); kliendi koostatud või kliendi poolt täidetud dokumentide analüüs ja korrigeerimine, muudatuste juhendamine, jooksev suhtlus dokumentide osas; kliendi juhendamine, millised dokumendid ja andmed on vajalikud tegevusloa saamiseks (tegevusloa taotlemiseks vajalike dokumentide ja andmete suur maht nähtub juba 2021. aastal kehtinud RahaPTS § 70 lg-st 3); tegevusloa taotlemiseks vajalike sisemiste protseduurireeglite, riskijuhtimise põhimõtete ja AML-ga seotud dokumentide väljatöötamine (2021 RahaPTS § 70 lg 3 p 5). Tegemist on praktikas äärmiselt mahukate protsesside ja dokumentidega, millest protseduurireeglid ja sisekontrollieeskirjad küündivad mitmekümnete lehekülgedeni; kliendi jaoks kontoriruumi otsingud. Kostjal on mitmeid koostööpartnereid, kelle abil kostja oma klientidele kontoriruume otsib. Kostja on mitme koostööpartneriga suhelnud seoses hagejale kontoriruumide otsimisega; kliendi jaoks rahapesu tõkestamise spetsialisti (money laundering reporting officer) ja kohaliku juhatuse liikme otsingud. Kostja on käsundit täitnud ja hagejale teenust osutanud, mida hageja on oma 04.04.2022 e-kirjas kinnitanud. Kostja töötaja on hagejat perioodil 2021 märts kuni 2022 märts järjepidevalt nõustanud, aidanud ette valmistada vajalikke dokumente ja protseduure ning juhendanud hagejat äriühingu asutamise ja virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa taotlemise protsessis. 10.01.2022 algatati kõigile turuosalistele üllatuslikult Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 507 SE menetlus. Eelnõu 507 SE seletuskirja kohaselt ei koostatud eelnõule väljatöötamiskavatsust, sest eelnõu menetlus pidi olema kiireloomuline. Seletuskirja kohaselt oli seaduse kiire jõustumine vajalik ja eelnõu oli kavandatud jõustuma juba 2022. aasta 1. veebruaril. Puudus kindlus ja teadmine, millisel kujul seaduseelnõu vastu võetakse ja millisel kujul seadus jõustub. Eelnõu teise lugemise seletuskirja kohaselt tehti peale seaduseelnõu esimest lugemist 11 muudatusettepanekut. Seaduseelnõu menetluse kestel muudeti ka virtuaalvääringu teenuse pakkuja osa- ja aktsiakapitali nõudeid. Üldteada asjaolu on, et seaduse vastuvõtmine kahe kuu jooksul alates algatamisest on äärmiselt kiireloomuline ja erakordne. Seaduseelnõu menetlus algatati 10.01.2022 ja kolmas lugemine toimus juba 23.02.2022. Seadus avaldati Riigi Teatajas välja 12.03.2022 ja seaduse jõustumise kuupäevaks oli 15.03.2022.4 Samuti on üldteada asjaolu, et üldjuhul jäetakse seaduse väljakuulutamise ja jõustumise vahele pikk aeg (vacatio legis), et tagada turuosaliste ja kodanike võimalus ennast uue õigusraamistikuga vastavusse viia ja sellega arvestada. Antud juhul jõustus 8 (19)

RahaPTS sisuliselt koheselt. 18.03.2022 ehk koheselt peale RahaPTS-i muudatuste jõustumist saatis kostja hagejale põhjaliku ja detailse info seadusemuudatuste ja uute regulatsioonide kohta. Samuti pakkus kostja hagejale välja mitmeid võimalikke lahendusi, kuidas uute regulatsioonide puhul edasi tegutseda, sh võimalus taotleda kostja abiga virtuaalvääringu tegevusluba Leedus. 04.04.2022 ehk pea kuu aega hiljem, teatas hageja äripartner kostjale, et nad ei soovi enam seadusemuudatuste tõttu teenust, s.o äriühingu asutamist ja virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa taotlemist Eestis. Ühtlasi palus hageja ettemaksu tagastamist, millest oleks maha arvatud kostja mõistlik tasu, sest kostja on juba kulutanud aega ja osutanud nõustamisteenuseid. Kui hageja oleks omaltpoolt mõistliku kiirusega kostja juhiste järgi dokumendid ette valmistanud ja saanud hakata tegelema teenuse järgmise etapi dokumentidega, oleks teenusega soovitud tulemust olnud võimalik saavutada ammu enne vaidlusalust seadusemuudatust. Perioodil 04.04.2022 kuni 03.05.2022 pidasid hageja ja kostja läbirääkimisi teenuse lõpetamise ja ettemaksu tagastamise osas. Kostja on kogu protsessi vältel hagejaga operatiivselt suhelnud, hagejat nõustanud ja konsulteerinud, aidanud hagejal dokumente ette valmistada ja analüüsinud hageja äriprojekti õiguslikust küljest. Muuhulgas on kostja operatiivselt tuletanud kostjale meelde tähtaegu ja vajalikke tegevusi. Kostja poolt ei ole midagi jäänud tegemata, vaid ligi aasta jooksul ei ole hageja suutnud kostjale esitada vajalikke dokumente, et teenusega soovitud tulemust oleks võimalik saavutada. Kostja on hagejale pakkunud alternatiivi, et kostja aitab hagejal taotleda virtuaalvääringu tegevusluba Leedus, kus on peale seadusemuudatust Eestiga leebemad nõuded. Kostja oli valmis seda tegema vähemalt osaliselt hageja tasutud ettemaksu arvelt. Kuigi kostja on seisukohal, et tasutud ettemaks ei kuulu hagejale tagastamisele, on kostja pakkunud kuluka kohtumenetluse vältimiseks ja õigusrahu huvides välja kompromissiettepanekutena, et kostja tagastab hagejale kas 25% või 50% tasutud ettemaksust. Sellega ei ole hageja nõustunud ning on otsustanud käesoleva kohtumenetluse kasuks. Seda vaatamata sellele, et kohtueelselt on hageja möönnud ja nõustunud, et kostja on teenust osutanud ja hagejat nõustanud ning selle eest kuulub kostjale mõistlik tasu. Antud juhul ei kuulu ettemaks tagastamisele, sest kostja on käsundit täitnud ning leping lõppes hagejast kui käsundiandjast tuleneval põhjusel. Kostja kohustus oli teha kõik mõistlikult võimalik ja kostja on asunud käsundit täitma. Põhjendamatud on hagiavalduse väited, et kostja ei osutanud kokkulepitud teenuseid ja ei alustanud käsundi täitmist. Pooled ei vaidle, et nende vahel on sõlmitud käsundusleping. Kostja kohustuseks ei olnud tagada üksnes kindla tulemuse saavutamine (äriühingu asutamine ja tegevusloa saamine), vaid kostja kohustus tegema kõik mõistlikult võimaliku, et hageja saavutaks teenusega taotletud tulemused. Äriühingu asutamine ja tegevusloa saamine sõltuvad suures osas teenuse tellijast ja kolmandatest isikutest, s.t need eeldavad hageja poolt nõuetekohaselt täidetud, kinnitatud ja formaliseeritud dokumente ning tegevusloa saamine omakorda eeldab, et Rahapesu Andmebüroo hinnangul vastavad hageja dokumendid, hageja ja tema äripartnerite isikud ning hageja äritegevuse protsessid ja riskijuhtimine tegevusloa nõuetele. Kostja on alates 2021. aasta märtsist kuni 2022. aasta märtsini hagejat järjepidevalt nõustanud, aidanud ette valmistada mitmeid vajalikke dokumente ja protseduure ning juhendanud hagejat kogu protsessi vältel. Kostja esitatud asjaoludest ja tõenditest tuleneb üheselt, et kostja töötaja on hagejale aasta aega järjepidevalt tööd teinud ja teenust osutanud eesmärgiga asutada hagejale ja tema äripartneritele äriühing ning taotleda sellele virtuaalvääringu teenusepakkuja tegevusluba. Asjaolu, et teenusega taotletud tulemust ei saavutatud, tulenes sellest, et hageja ei suutnud 10 kuu jooksul täita oma ülesandeid, s.o koostada, täita ja korraldada vajalikke dokumente. Kostja on omaltpoolt teinud kõik mõistlikult võimaliku, et äriühingu asutamiseks ja tegevusloa taotlemiseks vajalikud dokumendid saaksid valmis. Kostja on VÕS § 619 lg 1 ja VÕS § 629 mõistes alustanud käsundi täitmist ja osutanud hagejale kokku lepitud teenuseid. Kostja kohustus oli teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik. Kostjal on asjaolusid arvestades õigus saada kogu osa tasust (ettemaksust). Kostja on alustanud käsundi täitmisega ning kokkulepitud teenust osutanud. Vaidlusalune ettemaks ei moodusta kogu poolte vahel kokku lepitud tasu, vaid ettemaks moodustas ligikaudu 50% kogu teenuse maksumusest. Seega ei väida kostja isegi seda, et tal oleks õigus nõuda hagejalt kogu teenuse eest kokkulepitud tasu ehk 24 250 eurot. Käsundusleping on lõppenud hagejast tuleneva asjaolu tõttu. Hageja eesmärgiks oli saavutada teenuse eesmärk (äriühing ja virtuaalvääringu tegevusluba) 2021. aasta juuli keskpaigaks. Hageja järjepidevate viivituste tõttu ei ole hageja oma ülesandeid täitnud ja tema poolt vajalikke dokumente kostjale valmis kujul esitanud isegi mitte 18.03.2022. Kui hageja 9 (19)

oleks mõistliku pingutuse ja kiirusega täitnud oma ülesanded ja koostanud ning hankinud vajalikud dokumendid, oleks käsund jõudnud 2021. aasta juuliks täidetud, nagu oli hageja enda soov. Kuna aga hageja ei olnud isegi mitte 2022. aasaks vajalikke dokumente koostanud ja hankinud ja neid kostjale edastanud, siis muutusid kiireloomulise seaduseelnõu tõttu 2022. aasta märtsis RahaPTS-i nõuded. Uue RahaPTS-i nõuded enam hagejale ei sobinud, sest osakapitalinõue oli muutunud hageja jaoks liiga kalliks. Äriühingu asutamise kandeavaldus lahendatakse 5 tööpäeva jooksul ja Rahapesu Andmebüroo menetleb tegevusloa taotlusi 60 päeva jooksul. Seega oleks perioodil 2021 märts kuni 2022 märtsi algus jõutud äriühingu asutamine ja tegevusloa taotlemine lõpule viia mitmetel kordadel. Käsundi täitmine ei muutunud hageja viivituste ja seadusemuudatuse tõttu võimatuks, vaid hageja pidas käsundi täitmist muutunud olukorras enda jaoks liiga kalliks. Seejuures pakkus kostja veel seadusemuudatuste järgselt hagejale alternatiivse teenusena virtuaalvääringu tegevusluba Leedus, kus osakapitalinõue oli oluliselt madalam. Seda hageja ei soovinud. Ettemaksu kostjale jätmine oleks asjaolusid arvestades õiglane. Ettemaksu tagastamine tähendaks sisuliselt seda, et kostja oleks kogu aasta jooksul hagejale teenust osutanud tasuta. Kostjalt nõutakse ettemaksu tagastamist, kuid kostja töötaja on aasta aega teinud hagejale põhjalikult tööd ja osutanud teenust. Teenusega taotletud tulemus on jäänud saavutamata hageja järjepidevate viivituste ja ülesannete täitmata jätmise tõttu. Hageja viivitas dokumentide koostamise ja korraldamisega nii kaua, et selle aja jooksul jõudis RahaPTS-i regulatsioon kiireloomulise seaduseelnõu tõttu muutuda ning kostjale ei olnud uute RahaPTS-i nõuete tõttu enam äriühingu asutamine ja tegevusloa taotlemine. Seejuures oli kostjal kogu perioodi jooksul valmidus ja soov käsundi täitmisega jätkata ja teenust osutada. Kostja ei pea kandma majanduslikku riski, et hageja järjepidevate viivituste ja tegematajätmiste tõttu võib seadus kui kostjast sõltumatu asjaolu muutuda. Seadusemuudatused kui sellised ei ole reguleeritud valdkondade puhul ettenägematud asjaolud. Kostjal on VÕS § 629 lg 1 alusel õigus kogu ettemaksule summas 14 700 eurot ning hagejal puudub selle tagasi nõudmiseks alus. Ettemaksu tagastamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Hagi rahuldamine ehk ettemaksu hagejale tagastamine oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja vastuolus hea usu põhimõttega. Ettemaksu tagastamine tähendaks sisuliselt kostja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutseva ettevõtte jaoks aasta aega hageja jaoks tasuta töötamist. Seda veel olukorras, kus teenuse sobimatuse põhjustasid hageja järjepidevad viivitused ja tegevusetus. See on hea usu põhimõtte seisukohast vastuvõtmatu (dtl-d 150-159). Kostja tasu ja hinnapakkumisse kuulub lisaks nõustamisele, projektijuhtimisele, dokumentide ettevalmistamisele-koostamisele ka kostja intellektuaalne omand ja n-ö ärisaladus. Kostja on aastatepikkuse töö tulemusena töötanud välja hulgaliselt erinevaid dokumendivorme, malle, klausleid ja muud sarnast seoses nii äriühingu asutamise kui ka tegevusloa taotlemiseks vajalike dokumentidega (nt protseduurireeglid, sisekorraeeskirjad jms). Kostja on omandanud vajalikud töövõtted, teadmised ja parimad praktikad, kuidas edukalt tegevuslube taotleda, selleks vajalike dokumente valmistada, kliente AML spetsialistidega kokku viia jne. Kui see kõik oleks lihtne ja enesestmõistetav, poleks hageja kostjalt teenust ostnud ja oleks soovitud tulemuseni jõudnud ise. Teenusega on hõlmatud ka protsessi juhtimine ja hageja nõustamine muudes seotud küsimustes, mis kliendil seoses äriühingu asutamisega, tegevusloa saamisega, osakapitaliga, AML spetsialistiga ja muuga tekkida võivad. Kostja tasunõude puhul ei tule hinnata üksnes kitsalt neid toiminguid, mis puudutavad üksnes hagejale dokumentide ettevalmistamist-koostamist, vaid kogu suhtlust, projektijuhtimist, hageja tekkinud küsimuste analüüsimist ja vastamist ja muid sarnaseid tegevusi. See on iga nõustamisteenuse (nagu ka nt advokaat, audiitor jms) olemuslik komponent. Kostja on käsundi täitmiseks (teenuse osutamine) teinud mh järgnevat1: 22.03.2021-01.04.2021 on kostja töötaja hagejat nõustanud ja juhendanud nii e-kirja teel kui ka Microsoft Teams videokoosolekul Eesti äriõiguse, virtuaalvääringu äriprojektide nõuete, sobiva teenuse valikul, edasiste tegevuste kui ka kliendi jooksvates küsimustes. Kostja pakutavate teenuste hinna sisse on arvestatud lisaks klientide nõustamisele ja dokumentide koostamisele-ettevalmistamisele ka kliendi nõustamine ja juhendamine enne formaalse teenuse osutamise algust – klientidele sobivate teenuste ja lahenduste leidmine, klientide äriprojektide õiguslik analüüs, klientide jooksvate küsimustega tegelemine ja palju muud. See on teenuse osutamise äris tavapärane. Vastasel korral ei oleks kostjal majanduslikult võimalik oma töötajaid ja teenuseid ülal pidada. 01.04.2021 palusid hageja ja hageja 10 (19)

äripartnerid kostjal analüüsida utility tokeni ICO teostatavusest Eestis ja palusid kostjal läbi töötada ja analüüsida hageja äriprojekti valge/violetse raamatu. Hageja äriprojekt ehk violetne raamat on 19 leheküljeline mahukas ja keerukas dokument, mis selgitab äriprojekti ja tokenit nii majanduslikust, tehnilisest ja õiguslikust küljest. Krüptoäride puhul nimetatakse valgeks või violetseks raamatuks äriplaani ja tokeni tehnilise ja üksikasjaliku protsessi kirjeldust, sarnane väärtpaberiprospektile. 01.04.2021-05.04.2021 analüüsis kostja töötaja violetset raamatut ja äriprojekti teostatavust Eestis. 05.04.2021 esitas kostja töötaja esmase analüüsi tulemused hagejale ja tema 05.04.2021 e-kiri. 01.04.2021-12.04.2021 perioodil analüüsis kostja töötaja hageja äriprojekti ehk violetset raamatut ja asus selle põhjal ette valmistama hageja äriprojekti jaoks virtuaalvääringu tegevusloa taotluseks vajalikke protseduurireegleid ja sisekontrollieeskirju. Protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirjade näol on tegemist 86-leheküljelise mahuka dokumendiga, mille kostja töötaja on hageja äriprojekti tarbeks ette valmistanud koos hageja äriprojekti (violetne raamat) analüüsimisega; Kostja on nõustanud ja esindanud kliente arvukate virtuaalvääringu tegevuslubade taotlemisel perioodil 20192022 ning kostjal on selle ajaga välja töötatud mitmeid erinevaid protseduurireeglite ja eeskirjade dokumendinäidiseid. Nn AML reeglid ja dokumentatsioon (sh sisekorraeeskirjad ja protseduurireeglid) koostatakse vastavalt kliendi individuaalsele ärimudelile (valge/violetne raamat) ja sellega seotud riskidele. Antud juhul analüüsis kostja töötaja mitmeid kostjal olemasolevaid sisekorraeeskirjade ja protseduurireeglite näidiseid (kõik sarnase mahuga) ja analüüsis-hindas, milline neist võiks just hageja äriprojektile sobida. Seejärel on kostja töötaja pidanud olemasolevat dokumenti redigeerima, täiendama, kohendama ja muutma just hageja äriprojekti spetsiifikast tulenevalt; Praktikas langebki sisekorraeeskirjade ja protseduurireeglite koostamineettevalmistamine, vähemalt sellega alustamine, samasse ajavahemikku klientide äriprojekti analüüsiga, sest neid koostatakse lähtuvalt äriprojektist. Samuti on sisekorraeeskirjade ja protseduurireeglite ettevalmistamine ajamahukas, mistõttu tuleb selle etapiga alustada varakult, et tegevusloa taotlemine venima ei jääks. Asjaolu, et kostja alustas nimetatud tööga enne pakkumise kinnitamist, on küll kostja äriline risk (juhuks kui klient ei otsustagi teenust tellida), kuid see on tellitud teenusega ehk käsundiga hõlmatud. Ilma äriprojekti ehk valge/violetse raamatu analüüsimiseta ei ole võimalik üldse tegevusluba taotleda, sest puudub selgus, millist luba on vaja. Veel enam, virtuaalvääringu tegevusloa taotlemine nõuab 2021 RahaPTS § 70 lg 3 p 5 ja §-d 14-15 kohaselt protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirjade koostamist lähtuvalt taotletavast äriprojektist (reeglite ja eeskirjade sisu on toodud 2021 RahaPTS §-des 14 ja 15). Protseduurireeglid ja sisekontrollieeskirjad on virtuaalvääringu tegevusloa taotlemise kõige mahukam osa ning need tuleb koostada lähtuvalt taotletavast äriprojektist ehk hageja valge/violetse raamatu põhjal. Kuna tegemist oli tööga, mis tuli käsundi täitmiseks niikuinii teha (ilma selleta ei ole võimalik virtuaalvääringu tegevusluba taotleda ja tegevusloa taotlemine oli käsundi esemeks), siis ei ole vahet, kas kostja tegi seda 2021 aprillis või oleks seda teinud nt 2021 augustis. Kostja teenusesse ja hinnapakkumisse on see töö sisse arvestatud ja see on käsundi täitmise vältimatu eeldus. Seega on kostja poolt valge/violetse raamatu analüüsimine ning selle põhjal protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirjade ettevalmistamine käsundiga hõlmatud. Olenemata sellest, et kostja tegi seda perioodil 01.04.202112.04.2021. 11.05.2021-12-05.2021 on kostja töötaja hagejat nõustanud ja vastanud hageja küsimustele seoses pangakontode avamise ja pangakontode avamise praktikaga. 19.05.2021 koostas ja esitas kostja töötaja hagejale nimekirja dokumentidest koos dokumendiprojektidega ja koos kostja koostatud juhistega, mida esimeses etapis teenuse osutamiseks vaja läheb. Samuti oli kostja dokumendiprojektid hageja jaoks ette valmistanud ja eeltäitnud nii palju, kui dokumentide olemus seda võimaldas. 20.05.2021 tekkis hagejal eelviidatud dokumentide ja juhiste osas küsimusi, misjärel töötas kostja töötaja need läbi ning vastas hagejale samal päeval, esitades põhjalikud ning detailsed juhised ja selgitused, mida hagejal nimetatud dokumentide osas vaja teha. 2021 juulikuus nõustas kostja hagejat ka äriühingu asutamiseks ja edasisteks teenuse osadeks vajalike eresidentsuse küsimustes. 13.08.2021 esitas hageja äripartner kostjale täiendava küsimuse ning ühtlasi vabandas, et nad on hagejaga dokumentide ja vajalike toimingutega pikalt viivitanud. Kostja töötaja on analüüsinud hageja küsimust ja sellele vastanud. 16.08.2021-17.08.2021 on hageja äripartner esitanud kostjale veel täiendavaid küsimusi ja täpsustusi, mida kostja töötaja on analüüsinud ja neile põhjalikult vastanud. 18.11.2021 saatis hageja äripartner kostja poolt ettevalmistatud või palutud dokumendid (18 dokumenti) täidetult kostjale tagasi koos palvega need 11 (19)

läbi analüüsida ja üle kontrollida. Kostja töötaja töötas hageja äripartneri saadetud 18 dokumendiddokumendiprojektid läbi ning edastas 22.11.2021 e-kirjaga dokumentide kohta detailsed juhised ja muudatusettepanekud 22.11.2021-23.11.2021 juhendas kostja mitmetes e-kirjades hageja äripartnerit detailselt ja koos joonistega vajalike ankeetide ja küsimustike täitmisel. 23.12.2021 teatas hageja kostjale, et neil on tekkinud täiendav probleem seoses karistusregistri väljavõtete aegumisega ning uuris, kas on võimalik jätkata nii, et loodava äriühingu asutajaks oleks üksnes J B, kuna ta on ainuke, kellel on vajalikud dokumendid valmis. Kostja on olukorda ja erinevaid võimalusi analüüsinud, vastanud hagejale ja hagejat nõustanud, kuidas oleks võimalik jätkata. 18.03.2021 töötas välja ja saatis kostja töötaja hagejale ülevaate uutest seaduse nõuetest ja pakkus hagejale välja mitu alternatiivi, kuidas projektiga muutunud õiguskeskkonnas jätkata. Kogu viidatud perioodi jooksul – kontoriruumi otsingud, kohaliku rahapesu tõkestamise spetsialisti ja juhatuse liikme otsingud. Kostja selgitab, et kostjal on mitmeid kliente ja seda samaaegselt. Seetõttu tuleb kostjal järjepidevalt oma teenuse osutamiseks (kõikidele klientidele, sh hagejale) omada valmisolekut, koostöösuhteid ja ülevaadet viidatud teenuste pakkumiseks. Kostja suhtleb järjepidevalt erinevate koostööpartneritega ja teenusepakkujatega, et tagada võimekus operatiivselt organiseerida oma klientidele nii kontoriruume, AML-spetsialisti ja muid lisateenuseid. Viidatut toetab ka eluline usutavus. Kogu viidatud perioodi jooksul – projekti juhtimine, hagejale meeldetuletuste edastamine, tähtaegade jälgimine ja muu korralduslik tegevus, mida ei ole võimalik dokumentaalsete tõenditega tõendada, kuid mida toetab eluline usutavus. Lisaks ülalviidatud ekirjadest ja dokumentidest nähtuvale teenuse osutamisele on kostja töötaja hagejat nõustanud ka mitmel videokoosolekul ja kõnel. Samuti on kostja pidanud teenusega seotud dokumente ja protsesse ette valmistama iseseisvalt, s.o dokumendid ja protsessid, mis ei vajanud esmast kliendi sisendit. Kostja töötaja on hagejat ja hageja äripartnerit ligi aasta aja jooksul nõustanud, abistanud, neile dokumente ette valmistanud-juhendanud, otsinud sobivaid dokumendipõhjasid, saatnud meeldetuletusi ja juhtinud kogu projekti. Ligi aasta pikkust pidevat nõustamist ja projektijuhtimist ei ole võimalik kõike dokumentaalsete tõenditega tõendada ning niisamuti sellele kuluvat aega. Seda toetab eluline usutavus. Hageja ei vaidle ka ise, et kostja on käsundit täitnud ja teenust osutanud. Hageja on ise nõustunud, et kostjal on õigus käsundi täitmise eest tasu saada. Hagis nõuab hageja aga kogu summat endale tagasi. Teenuse osaks (ja osaks teenuse hinnast) on ka kostja intellektuaalne omand, teadmised ja ärisaladus. Kostja aastatepikkusel praktikal ja välja töötatud dokumendimallidel on majanduslik väärtus, mis on iga sarnase teenuse ja selle hinna sisse arvestatud. Seda tuleb arvestada ka kostja tasunõude puhul. Kostja tasunõude ulatus ja sisuline põhjendatus. Pooled leppisid kokku teenuse kogumaksumuses 24 250 eurot, millest hageja tasus teenuse alustamisel 12 500 eurot (14 700 eurot koos käibemaksuga). Seega moodustab vaidlusalune ettemaks üksnes poole kogutasust, vaidluse all ei ole teenuse kogumaksumus. Käsundusleping ei lõppenud kostjast tuleneva asjaolu tõttu ja kostjal oli soov ja võimekus käsundit edasi täita. Täna on kostja olukorras, kus talt nõutakse ettemaksu summas 14 700 eurot tagastamist, kuigi pooltevaheline käsundusleping lõppes hagejast tuleneval põhjusel ja asjaolu tõttu, mille riski hageja kandis. Kostja töötaja on aasta aega teinud hagejale põhjalikult tööd ja osutanud järjepidevalt teenust, kuid teenusega taotletud tulemus on jäänud saavutamata hageja järjepidevate viivituste ja ülesannete täitmata jätmise tõttu. Hageja viivitas dokumentide koostamise ja korraldamisega nii kaua, et selle aja jooksul jõudis RahaPTS-i regulatsioon kiireloomulise seaduseelnõu tõttu muutuda ning kostjale ei olnud uute RahaPTS-i nõuete tõttu enam äriühingu asutamine ja tegevusloa taotlemine meelepärane. Seejuures oli kostjal kogu perioodi jooksul valmidus ja soov käsundi täitmisega jätkata ja teenust osutada. Kui hageja oleks oma kohustusi täitnud ja mõistlikult pingutanud, oleks äriühingu asutamine ja tegevusloa taotlemine jõutud lõpule viia mitmel korral enne uue seaduse jõustumist. Tasutud summa kostjale jätmine oleks asjaolusid arvestades õiglane. Hagi alusväide on sisuliselt see, et kuigi hageja viivitas oluliselt omapoolsete kohustuste täitmisega või jättis need sootuks täitmata, viivituste tõttu muutus õiguslik regulatsioon, siis olenemata sellest et kostja on ligi aasta aega tööd teinud ja teenust osutanud, siis hageja ei pea selle eest mitte midagi maksma. See ei ole kooskõlas VÕS § 629 regulatsiooniga ega seaduse mõttega. Mitte ükski majandus- ja kutsetegevuses tegutsev teenuseosutaja Eesti Vabariigis ei peaks sellist olukorda ega lahendust põhjendatuks. Tasutud summa kostjale jätmist õigustab ka asjaolu, et kostjale on tekkinud saamata jäänud äritulu näol kahju. Esmalt väljendub see selles, et kui kohus peaks hagi rahuldama, 12 (19)

siis on kostja osutanud hagejale ligi aasta aja vältel teenust ilma selle eest tasu ehk kompensatsiooni saamata. Tegemist on otsese varalise kahjuga. Igal juhul on hageja tegevus ja tegevusetus põhjustanud kostjale saamata jäänud äritulu. Nagu hagivastuses selgitatud ja välja toodud, siis kui hageja oleks oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, oleks jõutud äriühing asutatud ja tegevusluba taotletud enne RahaPTS muudatust ning kostja oleks saanud käsundit täita ka ülejäänud teenuste osas (ülejäänud 50% makse). See tulu jäi hagejal teenimata. Hageja viivituste tõttu pidi kostja töötaja hageja projektiga aasta jooksul järjepidevalt tegelema, mistõttu ei saanud seda ressurssi kasutada muude projektide tarbeks. Eeltoodu on täiendavad kaalutlused, mis õigustavad kogu tasutud summa kostjale jätmist. Käsundisaaja poolt juba tehtu arvestamine. Tasutud summa kostjale jätmist õigustab ka kostja poolt tehtu, s.o hagejale teenuse osutamine. Lisaks ülaltoodud asjaoludele ja tegevustele tuleb kostja poolt tehtu juures arvestada ka seda, et teenuse osaks (ja osaks teenuse hinnast) on ka kostja intellektuaalne omand, teadmised ja ärisaladus. Kostja aastatepikkusel praktikal, oskusteabel ja välja töötatud dokumendimallidel on majanduslik väärtus, mis on iga sarnase teenuse ja selle hinna sisse arvestatud. Seda tuleb arvestada ka kostja tasunõude puhul. Seega on kostjal VÕS § 629 lg 1 alusel õigus kogu hageja poolt tasutud summale ehk 14 700 eurole. Isegi kui kohus ei peaks eelnevaga nõustuma, on kostjal VÕS § 629 lg 1 järgi tasunõue vähemalt osaliselt. Kostja on käsundit täitnud ja hagejale teenust osutanud. Kostjal puuduks tasunõue üksnes juhul, kui kostja poleks käsundi täitmiseks teinud midagi. Seega ei kuulu hagi igal juhul täies ulatuses rahuldamisele. Kostja protsessuaalne tasaarvestusavaldus. Kostjal on VÕS § 629 lg 1 kohaselt õigus 14 700 euro (koos käibemaksuga) suurusele osale tasust. Kostja tasunõue VÕS § 629 lg 1 alusel muutus sissenõutavaks samaaegselt hageja nõudega makstud tasu tagastamiseks ehk käsunduslepingu lõppemisega või tagastamisnõude esitamisega. Kostja teeb juhuks, kui kohus peab hageja esitatud nõudeid vaatamata kostja vastuväidetele siiski põhjendatuks, protsessuaalse tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestab oma hageja vastu suunatud tasunõude summas 14 700 eurot hageja hagis esitatud nõuetega. Tasaarvestuse tulemusena ei ole hagejal ka hagis esitatud viivisenõuet ega kahju hüvitamise nõuet õigusabikulude hüvitamiseks. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et tegemist ei olnud ettemaksuga, vaid poolte kokku lepitud tasuga teenusega alustamise eest, siis puudub hagejal õiguslik alus tasutud makse summas 14 700 eurot tagastamiseks ning hagi tuleb jätta rahuldamata (dtl-d 268-278). II.

Kohtuotsuse põhjendav osa

tingimustele ning märkinud arve saajaks hageja (dtl-d 54-55). Hageja on arve tasunud 3675 euro ulatuses, mis on tõendatud maksekorraldusega (dtl 56). Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja ühine tahe sõlmida käsundusleping D Mi 16.04.2021 e-kirjas märgitud tingimustel nähtub kostja poolt hagejale arve väljastamises ning hageja poolt arve osalises tasumises. Seda, et pooled on ühiselt pidanud hagejat käsundiandjaks, nähtub muuhulgas sellest, et hageja on olnud osaline valdavalt kogu kirjavahetuses, mida pooled on pidanud. Kohus leiab, et eeltoodu kogumis tõendab asjaolu, et käsundusleping on sõlmitud hageja ja kostja vahel.

14 (19)

olemasolu ei ole pakutud, äriühingu kontot ei ole tagatud, BM-i /AML-spetsialisti teenust ei ole osutatud. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et käsundist tulenevad kohustused on kostja poolt täitmata. Kostja tegevusest ei ole hagejale olulist kasu, sest hageja ei ole kostja tegevusest omandanud õigusi ega kohustusi (nt äriühingu osalust). Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kostjal ei ole õigus saada kogu kokkulepitud tasu.

summa koos käibemaksuga on 3000 eurot. Kostjal ei ole õigus saada tasu 260 eurot (ei sisalda käibemaksu).

Kohtule esitatud Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co 31.10.2022 arvest nr 202201322 nähtuvalt on hagejale osutatud õigusteenust ajavahemikus 3.10.2022 kuni 25.10.2022, õigusteenust on osutatud seoses asjaga „Legal advice against Eesti Firma OÜ“ ning tasu suuruseks on 950 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 1140 eurot (dtl 98). Arve spetsifikatsiooni kohaselt on K B osutanud hagejale õiguslikku nõustamist, mille raames tehtud tööd on järgmised: 03.10.2022 kliendi materjali ülevaatus, esmane õiguslik analüüs ja ettepanekud kliendile, ajakulu 1,75 tundi; 19.10.2022 videokoosolek kliendiga, ajakulu 0,9 tundi; 25.10.2022 nõudekirja koostamine, ajakulu 2,35 tundi (dtl-d 99-100). Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on kostja vastu makstud tasu tagastamise nõue ja viivise tasumise nõue. Kohtu hinnangul on võlausaldaja esindaja poolt võlgnikule kohustuse täitmiseks nõudekirja koostamine ja saatmine õigusteenuseks, millega kaasnevad mõistlikud kulud tuleb hüvitada VÕS § 128 lg 3 järgi. Kostja ei ole toonud välja ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuvalt on õigusteenuskulu 1140 eurot ebamõistlik. Kohtu hinnangul vastab õigusteenuse eest maksmisele kuuluv tasu osutatud õigusteenuse mahule ega ületa kohalikku keskmist turuhinda. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt õigusteenuskulude 1140 eurot hüvitamist. Kohus rahuldab hagiavalduse ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1140 eurot.

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagihind oli 18 334,69 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millelt arvestatud hagihind on 14 820 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hagi rahuldatud 80,83% ulatuses (14 820 18 334,69-st on 80,83%). Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning jätab menetluskuludest 19,17% hageja kanda ja 80,83% kostja kanda.

Kohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

19 (19)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.