Võlaõigus › Töövõtulepingud

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue D B (Hageja) esitas 11.10.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 03.11.2022 hagiavalduse K K (kostja I) ja C-C R (kostja II) vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad märtsis 2022. a suulise töövõtulepingu kapitaalremondi teostamiseks hageja kodus xxx. Pooled leppisid kokku, et tööde kogumaksumus on 7 800 eurot ning tasumine pidi toimuma peale töö valmimist. Kostjad pidi teostama järgmised tööd: pealis- ja aluspindade täielik uuendamine, siseviimistluse teostamine, plaatimis-, toru- ja elektritööde teostamine ja sanitaarruumide remont. Töövõtulepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku, et kogu korter peab olema remonditud hiljemalt 30.04.2022. Tööd tähtaegselt ei valminud ja hageja andis kostjatele täiendava tähtaja tööde tegemiseks kuni 25.05.2022. Hageja saatis 10.05.2022 kostjatele kirja, milles juhtis tähelepanu tähtaja järgimisele ning kostjad kinnitasid, et tööd valmivad tähtaegselt. Tööd hageja antud täiendava tähtaja jooksul valmis ei saanud ning hagejal ei olnud võimalik planeeritud ajal kolimisega alustada. Kostja saatis 23.05.2022 hagejale vabandava kirja, milles soovis ühtlasi rahaülekannet ehitusmaterjali ostmiseks. Ehitusmaterjali oli hageja juba ise ehituspoest soetanud ja viinud selle korterisse. Hageja teavitas kostjaid, et tal on lisakulud seoses tööde hilinemisega. 25.05.2022 kell 18.00 toimus ehitusobjektil xxx kokkusaamine, et kirjalikult ära fikseerida ehitusobjekti tegelik seis, tähtajaks tegemata tööd ning tööde teostamise lõppkuupäevad ja täiendavad kohustused. Pooled sõlmisid kirjaliku kokkuleppe 25.05.2022. Kostjad teostasid kokkulepitud tööd osaliselt. 2022. aasta märtskuus teostasid kostjad lammutustööd ja hageja tasus nende eest 2 000 eurot. Hagejal oli tellitud köögimööbel ja seetõttu oli vajalik köögi kapitaalremont lõpetada enne mööbli paigaldust. Hageja informeeris kostjaid, et 20.05.2022 tuuakse köök objektile ja täpsustas kostjalt üle, kas selleks ajaks on, kuhu köök paigutada. Kostja vastas 18.05.2022, et köögiremont on valmis. Tegelikult oli köögis remonditööd lõpetamata, oi alustatud üksnes seinte pahteldamisega, köögisein oli tasandamata ja värvimata. Põrandaplaadid olid küll põrandale paigaldatud, kuid põrand kõikus ja vajas täiendavat korrigeerimist. Kirjalikus töövõtulepingus leppisid pooled kokku, et tööd peavad olema lõpetatud hiljemalt 30.05.2022. Tööde ülevaatamisel 30.05.2022 kell 18.00 kostjate juuresolekul soovis hageja vormistada tööde kohta üleandmise-vastuvõtmise akt. Tööde ülevaatamise momendiks kostjad olid objektilt lahkunud ja üleandmise-vastuvõtmise akt jäi vormistamata. Hageja esitas kostjale 30.05.2022 pretensiooni, milles informeeris kostjaid töö lepingu tingimustele mittevastavusest ja andis kostjatele täiendava tähtaja töös esinenud puuduste kõrvaldamiseks kuni 02.06.2022 ning hoiatas kostjaid, et kui nimetatud tähtajaks on tööd tegemata ja puudused kõrvaldamata, siis hageja taganeb lepingust. Kostjad jätsid korterivõtmed postkasti, hageja kõnedele enam ei vastatud ja blokeerisid sõnumivahetuse. Kostjad said kogu lepingutasu kätte enne tööde valmimist ettemaksuna, kuigi tasumaksmise kohustus tekkis hagejal pärast tööde üleandmist.

Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt välja mõista lepingust tuleneva lepingutasu summas 5 800 eurot, mille kostjad said ettemaksuna, sest kostjad jätsid tööd pooleli, kostjate teostatud tööd ei vasta ehitusnormidele ja heale ehitustavale ning tuleb täielikult ümber teha. Hageja tellis elektripaigaldise ümberehitamise töid sellele spetsialiseeritud ettevõttelt xxx OÜ. Elektripaigaldise ümberehitamise eest hageja tasus 392 eurot ja 35 senti. xxx OÜ 05.09.2022 objekti ülevaatusaktis on välja toodud puudused kostjate töös. Kostja vastuväited Kostja I teavitas kohut 10.11.2022 e-kirjaga aadressilt xxx et tal ei ole võimalik e-toimiku vahendusel dokumente kätte saada ja palus saata need otse e-posti aadressile. Kostja I edastas kohtule allkirjastamata vastuväite 5.12.2022. Kohus selgitas kostjale I oma 7.12. ja 27.12.2022 kirjas, et kostja vastus peab olema allkirjastatud. Kostja I edastas kohtule allkirjastatult maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväited, mida ta kordas ka kohtu korraldaval istungil. Kostja I leiab, et hageja esindajaks on hageja sõbranna, kes tuleks taandada. Hagiavalduses märgitud kostja I aadress ei ole õige, kostja I elas xxx külas umbes kolm aastat tagasi. Kostja I selgituste kohaselt alustasid nad töid hageja korteris märtsi lõpus või aprilli alguses ja mingit lepingut ega tööde tähtaega ei olnud, leping tehti 25.05.2022: Hageja ei lubanud lepingut läbilugemist ja pressis allkirja välja. Lepingut ei ole kostjatele antud. Oma tööd tegi kostja I korralikult, tasu maksmine pidi toimuma kolmes osas. Maikuu lõpus ei olnud võimalik enam tööd teha hageja esindaja tegevuse tõttu. Kostja I teavitas sellest ka Tööinspektsiooni ja nende soovitusel lahkusime objektilt. Tööd jäid tegemata umbes 1000 euro eest. Kostja I esitas 10.04.2023 käsitsi allkirjastatud täiendavad vastuväited, mille kohaselt on lepingule teise pastakaga juurde kirjutatud. Tegemist on võltsinguga. Väide, et 95% on tööd tegemata pole sammuti õige, kuna suusõnalises kokkuleppes oli kohe juttu, et kahte tagumist tuba kostjad ei remondi. Kostjale II toimetas kohus hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kätte Ametlike Teadannete kaudu ning need loeti kättetoimetatuks 06.01.2023. Kostja II suhtles pärast hagiavalduse kättetoimetamist kohtuga e-posti aadressilt xxx, kuid kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja II esitas kohtule suulised vastuväited kohtu korraldaval istungil. Kostja II hagi ei tunnista. Menetluse käik Kohus pidas asjas korraldava istungi 13.03.2023 ning selgitas kostjatele tõendamiskoormust ja õigusliku olukorda, samuti seda, et kohtule esitatavad dokumendid peavad olema allkirjastatud. Kohus pidas asjas 13.02.2024 kohtuistungi. Kostja I teatas 12.02.2024 e-kirjaga, et kohtuistungile ei ilmu, sest on haige. Istungi edasilükkamist ei taotlenud. Kostjalt II on kohtukutse edastatud 4.12.2023 e-posti teel aadressile xxx ja see loetakse TsMS § 3141 lg 1 alusel kättetoiemtatuks. Kostjad kohtuistungile ei ilmunud. Hageja esitas taotluse A O tunnistajana ülekuulmamiseks, kuid kohtuistungil loobus tunnistaja ülekuulamise taotlusest. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud tuleb jätta solidaarselt ostjate kanda. Poole vahel on vaidlus töövõtulepingu täitmise üle. Hageja väidab, et tasus töövõtulepingu järgi tööde eest, kuid tööd on teostamata ja vastu võtmata. Hageja ütles töövõtulepingu lepingu rikkumise tõttu üles. Hageja pidi valesti teostatud elektritööde eest tasuma teisele töövõtjale ning selles tekkis

talle kahju. Kostjad väidavad, et tööd on teostatud nõuetekohaselt, puudus kokkulepe tööde mahu ja tähtaja osas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seadus ei sätesta töövõtulepingule kohustuslikku vormi, seega saab see olla sõlmitud ka suuliselt. VÕS § 9 lg 1 järgi on leping sõlmitud, kui on kokku lepitud lepingu põhilistes tingimustes. Töö tuleb VÕS § 636 lg 1 järgi tellijale üle anda ning see peab VÕS § 641 lg 1 järgi vastama kokku lepitud tingimustele ja kui kvaliteedis ei ole kokku lepitud, siis VÕS § 641 lg 2 p 5 järgi keskmisele kvaliteedile. Töö peab olema tehtud tähtaegselt ning tasu muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks, kui töö on valmis. Töö on valmis, kui see vastab kokkulepitud tingimustele. VÕS § 647 lg 1 järgi loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Lepingu olulisel rikkumisel võib lepingu VÕS § 116 lg 1 järgi üles öelda või sellest taganeda. VÕS § 116 lg 1 p 1 ja 5 järgi on rikkumine oluline, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis või teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Kostjate kohustuseks on tõendada, et tööd on valmis ning need vastavad kokkulepitud kvaliteedile. Hageja kohustuseks on tõendada, et lepingu ülesütlemine oli õigustatud, samuti peab hageja tõendama kahju olemasolu ja selle suurust. Poolte vahel on vaidlus selles, millal ja millistel tingimustel pooltevaheline leping sõlmiti ja kas kokkulepitud tööd on teostatud. Samuti on poolte vahel vaidlus selles, kas lepingust taganemine oli õigustatud ning kas kahju on tekkinud. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja on tasunud kostjatele 24.03.2022; 04.04.2022; 19.04.2022; 22.04.2022; 04.05.2022; 10.05.2022 ja 22.08.2022 maksekorraldusega kokku 7800 eurot ehitustööde tegemiseks xxx korteris. Samuti pole vaidlust, et kostjad alustasid ehitustöödega 2022.aasta märtsi lõpus ning pooled allkirjastasid kirjaliku kokkuleppe töövõtulepingu kohta 25.05.2022. Kostjad teostasid ehitustöid koos, järelikult on nad VÕS § 65 lg 1 mõttes solidaarvõlgnikud. Kohtu hinnangul on tõendatud, et pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu hiljemalt 24.03.2022, mil hageja tegi kostja II kontole esimese ülekande märkega xxx lammutus. Lepingu sõlmimine toimub tahteavalduse vahetamisega ning TsÜS § 68 lg 3 järgi võivad tahteavalduse olla tehtud ka kaudselt sh saab lepingu sõlmimise tahteavalduseks pidada ülekande tegemist lepingu esemeks olevate tööde teostamiseks. Pooled on 25.05.2022 vormistanud kirjaliku dokumendi tööde seisu kohta. Kohtu hinnangul ei ole tegemist eraldi kirjaliku töövõtulepinguga vaid dokumendiga, mis fikseeris tööde teostamise tähtajaks 25.05.2022 ning tegemata tööde mahu, samuti köögi remondi tähtaja 30.05.2022. ja kõikide tööde tähtaja 03.06.2022. Kohtu hinnangul saab poolte vahel sõlmitud suulise lepingu sisu tõlgendada 25.05.2022 kokkuleppest tuletatuna.

Kohus järeldab eelnimetatud tõenditest, et poolte sõlmitud suulise töövõtulepingu tingimusteks oli, et kostjatel oli kohustuseks teostada järgmised remonditööd: pealis- ja aluspindade täielik uuendamine, siseviimistluse teostamine, plaatimis-, toru- ja elektritööde teostamine ja sanitaarruumide remont. Tööde tähtajaks lepiti kokku 30.05 köögi osas ning 02.06. kõikide tööde osas. Kohtu hinnangul on kokkuleppes fikseeritud, et lammutustööd on valmis ja seda saab pidada VÕS § 636 mõttes tööde vastuvõtmiseks. Kostjad ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et nad oleksid lepingus kokku lepitud tööd õigeaegselt teostanud, järelikult on kostjad lepingus kokkulepitud tööd jätnud tähtaegselt tegemata. Kohtule esitatud pretensioonist nähtub, et hageja on 30.05.2022 esitanud pretensiooni, milles andis kostjatele täiendava tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks ning lubas lepingu rikkumise kõrvaldamata jätmisel selle üles öelda. Kohtu hinnangul on hageja töövtulepingu kohaselt üles öelnud, sest kostjad jätsid kokkulepitud tööd tähtaegselt teostamata ega teinud seda ka täiendava tähtaja jooksul. Tööde teostamata jätmine on käsitletav lepingu olulise rikkumisena. Lepingust taganemisel VÕS § 189 lg 1 järgi lepingust taganemise või ülesütlemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. VÕS § 655 lg 1 ja 2 järgi võib tellija töövõtulepingu üles öelda igal ajal, lepingu rikkumisel ei ole töövõtjal õigus nõuda tasu. Hageja on kostjatele tasunud ehitustööde eest 7800 eurot, millest vastu on tööna võetud ja kohaselt teostatud tööd 2000 euro ulatuses. Järelikult tuleb teostamata tööde eest tasutud 5800 kostjatel solidaarselt hagejale tagastada. VÕS § 646 lg 5 järgi on tellijal õigus nõuda töövõtulepingu rikkumisega tehtud kahju hüvitamist. Töövtulepingu üheks osaks oli ka elektritööd- pistikupesade ja lülitite vahetamine. Kohtule esitatud 05.09.2022 objekti ülevaatuse akti järgi on xxx korteris tehtud elektritööd tehtud ebakorrektselt ning hinnapakkumise järgi on parandustööde maksumuseks 392 eurot ja 35 senti. xxx OÜ ehitustööde päeviku järgi on korteris hinnapakkumises nimetatud elektritööd teotatud. Kohtu hinnangul on tõendatud nii kahju tekkimine, selle suurus kui ka põhjuslik seos kostjate poolt tehtud ebakvaliteetse tööga, järelikult tuleb elektritööde maksumus kahjuna VÕS § 128 lg 2 järgi hüvitada. Tsiviilasja hinna määramine TsMS § 124 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on nõutava rahasumma suurus, järelikult on hagi hind 6 192,35 (5 800 + 392.35) eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta poole kanda, kelle kahjuks tehakse kohtulahend. TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1 järgi määrab kohus menetluskulud kindlaks kohtulahendis. Menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 170 eurot ja hagimenetluses 460 eurot. Kostjatel tuleb välja mõista tasutud riigilõiv solidaarselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.