Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused

Hageja vaidleb kostja kahju hüvitise nõudele summas 268,95 eurot vastu. Kostja ei ole oma nõuet tõendatud. Hageja on seisukohal, et ainuüksi sellest, et kostja esitas arve mis tahes teenuse tasumiseks / kahju hüvitamiseks, hagejale kohustusi ei teki. Kostja viivisenõue on alusetu, kuna hageja ei võlgne kostjale raha. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 1540 eurot, tõlkekulu summas 136 eurot ja esindajakulu summas 2996 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

Paraku ei õnnestunud kostjal aga seotud puitu hagejaga sõlmitud lepingus kokkulepitud hindadega, sest asendustarnijate pakutud hinnad oli hageja poolt pakutust oluliselt kõrgemad. Kostjal õnnestus saada hageja poolt tarnimata jäänud puit kahelt tarnijalt. Seetõttu on kostjal õigus nõuda hagejalt hinnavahe hüvitamist, mis on kujunenud järgnevalt: a) Männilaudade 20x123x1000 - KD18% - HT mahus 303,058 m3 eest oleks kostja pidanud hagejale tasuma 46 367,874 eurot, kuivõrd hageja müüs kostjale antud spetsifikatsiooniga puidu hinnaga 153 €/m3. Asendustehingu tegemise tõttu tasus kostja aga tarnijale nimetatud puidu eest kokku 52 587,36 eurot. Seega on hinnavahe 6219,49 eurot. b) Männilaudade 24x123x1000 - KD18% - HT mahus 325,704 m3 eest oleks kostja pidanud hagejale tasuma 49 832,712 eurot, kuivõrd hageja müüs kostjale antud spetsifikatsiooniga puidu hinnaga 153 €/m3. Asendustehingu tegemise tõttu tasus kostja aga tarnijale nimetatud puidu eest kokku 57 307,36 eurot. Seega on hinnavahe 7474,65 eurot. c) Männilaudade 24x98x950 - KD18% - HT mahus 209,453 m3 eest oleks kostja pidanud hagejale tasuma 32 046,309 eurot kuivõrd hageja müüs kostjale antud spetsifikatsiooniga puidu hinnaga 153 €/m3. Asendustehingu eest tasus kostja tarnijatele nimetatud kauba eest kokku 37 701,54 eurot. Seega on hinnavahe 5655,23 eurot. Lisaks pidi kostja ümber laadima ülekaalulised konteinereid, mille hageja oli kostjale saatnud, kuigi kostja informeeris varasemalt hagejat korduvalt konteinerite maksimaalsest lubatud kaalust. Konteinerite ümberlaadimise tõttu tuli kostjal tasuda täiendavalt 268,95 eurot. Kokku on kostja seega kandunud hagejapoolse olulise lepingurikkumise tõttu kulusid kokku summas 19 618,32 eurot, millest 19 349,37 eurot on asendustehingute kulu ja 268,95 eurot on kahjuhüvitis. Antud juhul on hagejal kostja vastu põhinõue summas 38 790,69 eurot ning kostjal hageja vastu põhinõue summas 19 618,32 eurot. Kuivõrd tegemist on samaliigiliste kohustustega ehk raha tasumise kohustusega, on võimalik poolte vastastikkused nõuded tasaarvestada. Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjal tasuda kostjale 19 172,37 eurot. Kostja on nõus antud summa hagejale tasuma ning võtab hageja nõude vastavas ulatuses omaks. Asjaolu, et hageja proforma arvetel ei olnud märgitud tarneaega, ei tähenda see, et pooled ei oleks kaupade tarneajas kokku leppinud. Kaupade tarneaeg oli välja toodud ostutellimustel, mis muutus pooltele siduvaks. Isegi juhul, kui hageja oleks tõepoolest jätnud tarneaja kinnitamata (millega kostja ei nõustu), ei tähendaks see veel seda, et hagejal oleks olnud vaba voli otsustamaks, millal ta kostja tellimuse täidab. Kostja vaidleb viivisenõudele vastu ning leiab, et see on alusetu. Pooltel on vastastikkused nõuded ning kostja on juba oma 18.12.2020 kirjas hagejale välja pakkunud, et vaidluse lahendamiseks tuleks pooltel oma nõuded tasaarvestada. Hageja sellega aga ei nõustunud ning avaldas, et asjaolu, et kostja on pidanud kuskilt puidu kallima hinnaga tellima, on kostja ja tema lepingupartnerite omavaheline asi, mis hagejasse ei puutu. Alternatiivselt juhuks, kui kohus leiab siiski, et viivise väljanõudmine on põhjendatud, taotleb kostja viivise vähendamist nullini. Alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et hageja viivisenõue on mingiski osas põhjendatud, palub kostja rahuldada ka enda viivisenõude hageja vastu. Kostja viivisenõue tuleneb asendustehingute hinnavahe hüvitamise nõudest (19 349,37 eurot) ning ülekaalulise konteinerite ümberlaadimisest tekkinud kahju hüvitamise nõudest (268,95 eurot). Viivis summalt 19 618,32 eurot perioodi 26.12.2020-12.06.2023 eest on 4084,57 eurot. Seega palub kostjaalternatiivselt hagejalt välja nõuda viivis summas 4084,57 eurot ning viivis alates 13.06.2023 kuni põhiõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kostja vaidleb sissenõudmiskulude hüvitamise nõudele vastu leides, et nõue on põhjendamatu.

Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulu summas 6192,75 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Kohus tuvastab vaidluse all mitteolevate asjaoludena järgmise: 1) Kostja esitas 14.08.2020 hagejale 100 m3 erinevas mõõdus puitmaterjali ostutellimuse nr: 1405-20-01 kogusummas 17 000 eurot (dtl 11, tõlge dtl 12) (edaspidi nimetatud ka esimene tellimus); 2) Hageja esitas vastavalt esimesele tellimusele 17.08.2020 kostjale proforma arve nr 014709 summas 17 000 eurot (dtl 15, tõlge dtl 16); 3) Kostja esitas 24.08.2020 hagejale 1200 m3 erinevas mõõdus puitmaterjali ostutellimuse nr: 210820-01 kogusummas 183 600 eurot (dtl 13, tõlge dtl 14) (edaspidi nimetatud ka teine tellimus); 4) hageja esitas vastavalt teisele tellimusele 21.08.2020 kostjale proforma arve nr 014712 summas 183 600 eurot (dtl 17, tõlge dtl 18); 5) Proforma arve nr 014709 alusel tasus kostja 26.08.2020 hagejale ettemaksuna 3400 eurot (dtl 19, tõlge dtl 20) ja proforma arve nr 014712 alusel 26.08.2020 29 070 eurot (dtl 21, tõlge dtl 22), s.o kokku 32 470 eurot; 6) Vastavalt tegelikult tarnitud puidu kogusele esitas hageja esimese tellimuse alusel kostjale 26.11.2020 arve nr 021063 maksetähtpäevaga 11.12.2020, summas 16 223,52 eurot (tellimuse nr 1405-20-01 raames) tarnitud 95,527 m3 saematerjalide eest (dtl 50,tõlge dtl 51), mille alusel pidi kostja tasuma esimese proforma arve alusel tehtud ettemaksu arvestades 12 823,52 eurot; 7) Vastavalt tegelikult tarnitud puidu kogusele esitas hageja esimese tellimuse alusel kostjale 26.11.2020 arve nr 021061 maksetähtpäevaga 11.12.2020, summas 55 037,17 eurot (tellimuse nr 210820-01 raames) tarnitud 359,72 m3 saematerjalide eest (dtl 52,tõlge dtl 53), mille alusel pidi kostja tasuma teise proforma arve alusel tehtud ettemaksu arvestades 25 967,17 eurot; 8) Kostja ei ole kumbagi vaidlusalust arvet hagejale tasunud; 9) Seega ei vaidle pooled selle üle, et nad sõlmisid müügilepingu, millega hageja kohustus müüma ja tarnima kostjale erinevas mõõdus männilaudu (edaspidi nimetatud puit); 10) Kostja saatis hagejale 22.09.2020 e-kirja (dtl 86, tõlge dtl 87), mida kostja käsitleb pooltevahelisest müügilepingust taganemise avaldusena ning hageja käsitleb seda pooltevahelise müügilepingu lõpetamisena kokkuleppel.

Vaidlus on pooltel järgmises: 1) mis tingimustel puidu müügileping sõlmiti, iseäranis on vaidlus selles, kas hagejal (müüjal) oli lepingujärgne kohustus tarnida puit mingiks konkreetseks tähtajaks; 2) kas müügileping lõppes kostja poolt sellest taganemisega (ehk kas hageja rikkus lepingut ja kas kostja oli õigustatud sellest taganema) või poolte kokkuleppel;

3) kas kostjal on õigus asendustehingu tegemise kuludega (osaliselt) tasaarvestada hageja nõutav puidu müügihinna nõue; 4) kas hageja rikkus õigusakti või poolte kokkulepe seoses puidu konteinerite kaaluga ja kas kostjal on sellest tulenev kahju nõue hageja vastu, mida kostja saaks samuti tasaarvestada.

Kohus arutas vaidlust pooltega 12.12.2023 toimunud istungil (dtl 196-202). Pooled nõustusid, et kohus lähtub asja lahendamisel sellest, et asjas kohaldub Eesti õigus, sh asjakohasel juhul „Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta“ (edaspidi nimetatud CISG) (dtl 198, 00:22:0900:23:30).

CISG art 1 lg 1 järgi rakendatakse käesolevat konventsiooni kaupade ostu-müügi lepingute kohta poolte vahel, kelle kommertsettevõtted asuvad eri riikides: a) kui need riigid on kokkuleppivad riigid; või b) kui rahvusvahelise eraõiguse normide järgi tuleb rakendada kokkuleppiva riigi õigust. Hageja on Leedu ning kostja Eesti äriühing. Nii Leedu kui ka Eesti on ühinenud CISG‐ga. Pooled ei välistanud CISG-i kohaldamist (CISG art 6).

Seega kohaldub müügilepingule CISG. Ka puuduvad asjaolud, mis välistaksid CISG art-te 2 ja 5 järgi selle kohaldamise.

Esmalt käsitleb kohus pooltevahelise müügilepingu sõlmimise ja tingimustega seonduvat. Pooltel on vaidlus eelkõige selles, kas müügileping sõlmiti hageja poolt väljastatud proforma arvete alusel ja selles näidatud tingimustel (vt hageja seisukoht 12.12.2023 toimunud kohtuistungil, dtl 198-199, 00:35:23; hageja 15.01.2024 seisukoht, p 2, dtl 218) või kostja ostutellimuste alusel ja selles näidatud tingimustel (vt kostja seisukoht 12.12.2023 toimunud kohtuistungil, dtl 199, 00:36:24; kostja 15.01.2024 seisukoht, p 2.33, dtl 210).

CISG art 11 kohaselt pole nõutav, et ostu-müügileping sõlmitaks või kinnitataks kirjalikult või et ta vastaks mõnele muule vorminõudele. Seda võib tõestada igal viisil, kaasa arvatud tunnistajate ütlused. CISG art 14 lg 1 järgi ühele või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine on ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end aktsepti puhul seotuks. Pakkumine on piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning otseselt või kaudselt määratud kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaksmääramise kord. CISG art 18 lg 1 kohaselt oferdi adressaadi avaldus või muu käitumine, mis väljendab nõusolekut oferdiga, on aktsept.

Kohus tuvastab, et esimesel kostja tellimusel on viimasel real „Supplier Approval“ (dtl 11) (eesti keelde tõlgituna „Tarnija Kinnitus“ dtl 12) kuupäev 17.08.2020 ning tarnija (hageja esindaja) allkiri. Samuti on teisel kostja tellimusel on viimasel real „Supplier Approval“ (dtl 13) (eesti keelde tõlgituna „Tarnija Kinnitus“ dtl 14) kuupäev 24.08.2020 ning tarnija (hageja esindaja) allkiri. Tegemist on hageja poolt koos hagiavaldusega esitatud tõenditega, mis tähendab, et hageja sisuliselt kinnitab nende dokumentidega ja nendel olevate allkirjadega nõustumist. Seega on hageja esimese ostutellimuse heaks kiitnud 17.08.2020 ja teise 24.08.2020. Kostja ostutellimused on käsitatavad oferdina CISG art 14 lg 1 mõttes ja hageja esindaja kinnitused nimetatud tellimustel on käsitatavad aktseptina CISG art 18 lg 1 mõttes. Seega tuvastab kohus, et esimese ostutellimuse alusel loeti pooltevaheline puidu müügileping sõlmituks 17.08.2020 ja teise ostutellimuse alusel 24.08.2020.

Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et tema proforma arvete näol oli tegemist vastuoferdiga ning leping loetakse sõlmitus kostja poolt nende alusel maksete tegemisega.

CISG art 19 lg 1 sätestab, et oferdile antud vastus, mille eesmärk on olla aktsept, kuid mis sisaldab täiendusi, piiranguid või muid muudatusi, on oferdi tagasilükkamine ning kujutab endast vastuoferti. CISG art 19 lg 2 alusel oferdile antud vastus, mille eesmärk on olla aktsept, kuid mis sisaldab lisa- või erinevaid tingimusi, mis oferdi tingimusi oluliselt ei muuda, on aktsept, juhul kui oferent ei vaidle õigustamata viivituseta suusõnaliselt nende lahkarvamuste vastu või ei saa selle kohta teadet. Kui ta seda ei tee, on lepingu tingimusteks oferdi tingimused koos aktseptis sisalduvate muudatustega. CISG art 19 lg 3 kohaselt lisa- või erinevaid tingimusi muu hulgas kauba hinna, maksmise, kvaliteedi ja koguse, tarne koha ja tähtaja, ühe poole teise ees vastutamise mahu või vaidluste lahendamise kohta käsitatakse oferdi tingimuste oluliste muudatustena.

Arvestades kostja esitatud ostutellimusi ei ole hageja proforma arvetelt näha, et tegemist oleks oferdi või vastuoferdiga, sest need ei sisalda endas selgeid tingimusi kostja oferdi tagasilükkamise ja täienduste, piirangute või muude muudatuste sisaldamise kohta. Proforma arve on oma olemuselt pigem sõlmitud tehingut kinnitav või selle alusel väljastatud ettemakse aluseks olev raamatupidamisdokument. Samuti nähtub antud juhul, et teise (24.08.2020) ostutellimuse puhul esitas hageja esmalt (21.08.2020) proforma arve (dtl 17) ning alles seejärel (24.08.2020) esitas kostja ostutellimuse (dtl 13). Selline kronoloogia ei kinnita hageja positsiooni, et proforma arvete näol oli tegemist vastuoferdiga, millel sätestatud tingimustest tuleb lepingu tingimuste tuvastamisel lähtuda.

Samuti ei nõustu kohus 12.12.2023 istungil hageja väljendatud seisukohaga, et poolte vahel oli sõlmitud suuline leping (vt dtl 198, 00:23:36). Asjas on tõendatud lepingu sõlmimine kostja poolt ofertide tegemisega kahe ostutellimuse näol ja kostja poolt nende aktsepteerimisega (kinnituseks nende allkirjastamisega). Seega on tegemist vähemalt kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud lepingutega ning pooltevahelise lepingu tingimusi tuleb tuvastada ostutellimuses kajastatud ehk dokumentaalsete tõendite alusel.

Kohus järgmiseks tuvastab käesoleva vaidluse lahendamiseks pooltevahelise puidu müügilepingu asjakohaste tingimustena, et: 1) esimese ostutellimuse alusel (dtl 11) ostis kostja hagejalt männilauda 17x138x930 – 25 m3 hinnaga 175/m3; 17x125x1210 – 25 m3 hinnaga 175/m3; 89x127x2000/2300 – 50 m3 hinnaga 165/m3. Kõikide materjalide puhul oli laadimisnädalaks näidatud 38. nädal ehk vahemikus 14.09.2020 – 20.09.2020. Tarnetingimuseks oli Incoterms: FCA Siauliai, Leedu. Maksetingimuseks oli: 20% ettemaks, 80% 7 päeva pärast tarnekuupäeva. 2) teise ostutellimuse alusel (dtl 13) ostis kostja hagejalt männilauda 20x123x1000 – 500 m3 hinnaga 153/m3; 24x123x1000 – 400 m3 hinnaga 153/m3; 24x98x950 – 300 m3 hinnaga 153/m3. Kõikide materjalide puhul oli laadimisnädalaks näidatud 37.-39. nädal ehk vahemikus 07.09.2020 – 27.09.2020. Tarnetingimuseks oli Incoterms: FCA Siauliai, Leedu. Maksetingimuseks oli: 20% ettemaks, 80% 7 päeva pärast tarnekuupäeva.

3) Mõlemal ostutellimusel oli tingimus, et kostja „jätab endale õiguse tellimus tühistada, kui tarnija ületab tarneaega rohkem kui 2 nädalat“.

Kohus eelmises punktis tuvastatu asub seisukohale, et pooled olid müügilepingus leppinud lisaks tarnitava materjali nimetusele, kogusele, maksetingimusele ja tarneklauslile kokku ka tarnetähtajas. Tulenevalt Incotermsi klauslist FCA tähendas tarnetähtaeg antud juhul seda, et hageja oli kohustatud hiljemalt vastavalt kas 20.09.2020 (esimese ostutellimuse puhul) või 27.09.2020 nädalal (teise ostutellimuse puhul) kogu müüdud kauba olnud laadinud Siauliais, Leedus transpordivahenditele Eestisse kostjale saatmiseks.

Kohus tuvastab hageja poolt esitatud 26.11.2020 kahe arve nr: 1) 021063 alusel (dtl 50,tõlge dtl 51), et hageja tarnis kostjale esimese tellimuse alusel männilauda 17x138x930 – 23,084 m3 (tellimuses 25 m3); 17x125x1210 mõõdus – 23,072 m3 (tellimuses 25 m3); 89x127x2000/2300 mõõdus – 49,371 m3 (tellimuses 50 m3). Seega tarnis hageja 100 m3 tellitud puidu asemel 95,527 m3; 2) 021061 alusel (dtl 52,tõlge dtl 53), et hageja tarnis kostjale teise tellimuse alusel männilauda 20x123x1000 – 196,942 m3 (tellimuses 500 m3); 24x123x1000 – 74,296 m3 (tellimuses 400 m3); 24x98x950 – 88,482 m3 (tellimuses 300 m3). Seega tarnis hageja 1200 m3 tellitud puidu asemel 359,720 m3.

Kostja ei ole nimetatud arveid ega sellel kajastatud kauba koguseid vaidlustanud. Oma vastuses on kostja kinnitanud, et võlgneb hagejale nimetatud arvetest tuleneva põhinõude summas 38 790,69 eurot (dtl 80, p 4.5). Seega lähtub kohus tarnitud kauba koguste tuvastamisel eelnimetatud kahest arvest, mitte hageja 15.01.2024 menetlusdokumendis esitatud arvestusest (dtl 206-207), milles pole alusdokumentidele ega -tõenditele viidatud.

Kostja viitab, et kostja oma 22.09.2020 e-kirjaga (dtl 86, tõlge dtl 87) taganes müügilepingust osaliselt s.t. osas, milles hageja ei olnud võimeline oma kohustust täitma ning et hageja taganemisavaldusele vastu ei vaielnud. Kostja on oma 12.06.2023 vastuses hagile selgitanud, et taganes hagejaga sõlmitud müügilepingust vaid osaliselt osas, millises mahus hageja ei suutnud kaupa tarnida. Seega tarnitud kauba osas kohustus kostja lepingut täitma. Hagi vastuse p-s 4.3 (dtl 80) on kostja ka sisuliselt omaks võtnud, et saadud kauba eest on hagejal kostja vastu põhinõue summas 38 790,69 eurot, mis tuleneb hageja 26.11.2020 arvetest nr 021063 ja 021061 maksetähtajaga 11.12.2020. Kohus leiab, et kostjal on hageja ees põhivõlg 38 790,69 eurot.

Hageja esitatud rahvusvahelise autoveo saatelehtede (CMR) alusel (dtl 23-31, tõlked dtl 3249) tuvastab kohus, et kostjale müüdud puitmaterjal laaditi transpordivahenditele perioodil 30.10-13.11.2020. Seega ei tarninud hageja kohtu poolt otsuse punktis 8.2.1 tuvastatud lepingu tähtaegadeks mitte ühtegi puitmaterjali kogust ning tarnega hilinemine oli vähemalt 4 nädalat. CISG art 30 järgi on müüja kohustatud tarnima kauba, üle andma selle juurde kuuluvad dokumendid ning kauba omandiõiguse kooskõlas lepingu nõuete ja käesoleva konventsiooniga. CISG art 33 p b) kohaselt on müüja kohustatud tarnima kauba igal hetkel lepingus kehtestatud ajavahemiku piires.

CISG art 25 sätestab, et lepingu rikkumine ühe poole poolt on oluline, kui see tekitab teisele poolele niisugust kahju, et ta jääb olulisel määral ilma sellest, mida tal oli õigus lepingu alusel arvestada, välja arvatud juhud, kui lepingut rikkunud pool niisugust tagajärge ette ei näinud ja analoogilistel asjaoludel tema asemel tegutsenud õigustatud isik poleks seda ette näinud. CISG art 49 lg 1 sätestab, et ostja võib teatada lepingu lõpetamisest: a) kui müüja mõne kohustuse täitmatajätmine lepingu või käesoleva konventsiooni järgi on lepingu oluline rikkumine; või b) tarnimata jätmise korral, kui müüja ei tarni kaupa lisatähtaja jooksul, mille ostja on kehtestanud kooskõlas 47. artikli 1. punktiga, või kui ta teatab, et ei tarni niiviisi kehtestatud tähtaja jooksul.

Kostja viitab, et kostja oma 22.09.2020 e-kirjaga (dtl 86, tõlge dtl 87) taganes müügilepingust osaliselt s.t. osas, milles hageja ei olnud võimeline oma kohustust täitma ning et hageja taganemisavaldusele vastu ei vaielnud. Eelnevalt hageja ja kostja vestlesid 21.09.2020 ning hageja andis kostjale teada, et ta ei ole võimeline kostja tellimusi osaliselt täitma. 21.09.2020 seisuga oli esimese tellimise tarneaeg juba möödunud ning teise tellimuse tarneaeg peatselt möödumas. Kostja tõi 22.09.2020 ekirjas välja puidu kogused, mille hageja oli lubanud kostjale järgmisel nädalal tarnida ning lisaks tõi kostja välja puidu kogused, mida hageja ei olnud võimeline tarnima. Kostja teatas 22.09.2020 e-kirjas hagejale, et „kuivõrd oled kokkulepitud tarneaega ületanud, tühistame tellimuse puuduoleva puidu osas. Kui teil on selge, mis konkreetsel ajal olete valmis tarnima tühistatud tellimuse osa, saame jätkata plaaniga vastavalt“. Kohtu hinnangul nähtub e-kirjast, et kostja soovis lepingust taganeda osas, milles hageja ei olnud võimeline tellimust täitma, seega lisaks e-kirjas nimetatud 700 m3 puidu osas kogu tarnimata jäänud puidu osas.

Kohtu hinnangul vastab nimetatud kostja 22.09.2020 e-kiri formaalselt lepingust taganemise avaldusele või lepingu lõpetamise avaldusele CISG art 49 lg 1 mõttes. See on esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja sellest kirjast saab aru, et kostja soovib lepingu osaliselt lõpetada mahtude osas, milles hageja (väidetavalt) ei suuda ka järgmisel nädalal lepingut (hilinemisega) täita. Kostja põhjendab lepingu lõpetamist asjaoluga, et hageja on juba ületanud lepingulisi tähtaegu ning tal pole infot, millal ta suudaks lepingut edaspidi täita. Hageja on kinnitanud selle kirja kättesaamist. Hageja ei ole väitnud, et ta oleks pärast e-kirja saamist seal kirjutatule vastu vaielnud ja tal oleks tegelikult olnud võimalik kokkulepitud kaup lähimal ajal kostjale tarnida.

Kohus ei nõustu hagejaga, et seda 22.09.2020 e-kirja saaks käsitleda tõendida lepingu lõpetamisest poolte kokkuleppel. Tegemist on kostja ühepoolse tahteavaldusega kostjale lepingu lõpetamiseks. Selles ei mainita poolte kokkulepet lepingu lõpetamiseks ning selle sisust ei tulene, et see oleks sellele suunatud.

Kohtu hinnangul oli kostjal tulenevalt CISG art 49 lg 1 a) järgi pooltevahelisest lepingust taganeda. Siinkohal märgib kohus, et sisuliselt taganes kostja vaid teise ostutellimuse alusel sõlmitud lepingust, kuna esimene ostutellimus 95% ulatuses täideti ning kostja ei ole puuduoleva 5% kauba osas ka käesolevas menetluses mingeid vastuväiteid ega nõudeid esitanud. Mõlema ostutellimuse kohaselt oli kostjal õigus tellimus tühistada, kui tarnija ületab tarneaega rohkem kui 2 nädalat. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et hageja seda tähtaega mõlema lepingu tarnetega ületas ja suures osas jättis tellitud puidu teise tellimuse alusel üldse tarnimata. Seega oli kostja poolt lepingu lõpetamine CISG art 49 lg 1 a) alusel materiaalselt lubatav ja seega kehtiv.

Kohtu hinnangul ei oleks kostja olnud õigustatud lepingut lõpetada (sellest taganeda) CISG art 49 lg 1 b) alusel. Nimelt ei ole kostja tõendanud, et ta oleks andnud hagejale lisatähtaja lepingu täitmiseks või et hageja oleks keeldunud lepingut ülejäänud osas täitmast.

CISG art 74 kohaselt moodustavad kahjumid lepingu rikkumisest ühe poole poolt summa, mis on võrdne selle kahjuga (kaasaarvatud minetatud kasu), mille teine pool lepingu rikkumise tagajärjel on tekitanud. Niisugused kahjumid ei või ületada kahju, mida lepingut rikkunud pool lepingu sõlmimise hetkel ette nägi või pidi ette nägema oma rikkumise võimaliku tagajärjena, võttes arvesse asjaolusid, mida ta sel ajal teadis või pidi teadma. CISG art 75 sätestab, et kui leping on lõpetatud ja kui ostja arukal viisil ja aruka tähtaja jooksul pärast lõpetamist ostis kauba asemele või müüja müüs kauba edasi, võib kahjude hüvitamist nõudev pool sisse nõuda lepinguhinna ja sooritatud asendustehingu hinna vahe, samuti igasugused lisakahjud, mida saab nõuda

Kostja väidab, et kuna hageja rikkus oluliselt müügilepingut, oli kostja sunnitud lepingust taganema ning tegema asendustehingu, mille tõttu tekkis kostjale kahju summas 19 618,32 eurot.

Kohus eelnevalt tuvastas, et kostjal oli CISG § 49 lg 1 a) alusel õigus leping hageja rikkumiste tõttu lõpetada. Seetõttu on kostjal õigus ka vastavalt CISG art 75 alusel nõuda asendustehingu kulude hüvitamist.

Kohus eelnevalt otsuse punktis 8.3 2) tuvastas, et hageja tarnis kostjale teise tellimuse alusel männilauda 20x123x1000 – 196,942 m3 (tellimuses 500 m3); 24x123x1000 – 74,296 m3 (tellimuses 400 m3); 24x98x950 – 88,482 m3 (tellimuses 300 m3). Seega tarnis hageja 1200 m3 tellitud puidu asemel 359,720 m3.

Kohus kostja esitatud tõendite alusel tuvastab, et kostja tellis: 1) PGS RDB Baltic SIA-lt männilauad 29.10.2020 – 24x123x1000 - KD18% - HT; 94,24 m3 hinnaga 166 eurot m3 kohta, kokku summas 15 643,84 eurot (arve nr 50 dtl 88; arve nr 51 dtl 90), mille eest on tasunud 09.11.2020 (dtl 92). 2) PGS RDB Baltic SIA-lt männilauad 02.11.2020 – 20x123x1000 - KD18% - HT; 140,22 m3 hinnaga 166 eurot m3 kohta, kokku summas 23 276,52 eurot (arve nr 57 dtl 93; arve nr 58 dtl 95; arve nr 59 dtl 97), mille eest on tasunud 18.11.2020 (dtl 99-101). 3) Hostech OÜ-lt männilauad 26.10.2020 - 09.12.2020 – 24x123x1000 - KD18% HT; 231,464 m3 hinnaga 180 eurot m3 kohta, kokku summas 41 663,52 eurot (arved dtl 102, 105, 110, 114, 115, 118, 119), mille eest on tasunud (dtl 142-155). 4) Hostech OÜ-lt männilauad 26.10.2020 - 09.12.2020 – 20x123x1000 - KD18% HT; 162,838 m3 hinnaga 180 eurot m3 kohta kokku summas 29 310,84 eurot (arved dtl 103, 106, 107, 109, 113, 117), mille eest on tasunud (dtl 142-155). 5) Hostech OÜ-lt männilauad 05.11.2020-11.12.2020 – 24x98x950 - KD18% - HT; 209,453 m3 hinnaga 180 eurot m3 kohta kokku summas 37 701,54 eurot (arved dtl 104, 108, 111, 112, 116, 120, 121), mille eest on tasunud (dtl 142-155).

Seega ostis kostja kolmandatelt isikutelt puitmaterjali 24x123x1000 - KD18% - HT juurde 325,704 (hageja tarninud 74,296 m3, teises tellimuses 400 m3); 20x123x1000

- KD18% - HT juurde 303,058 m3 (hageja tarninud 196,942 m3, teises tellimuses 500 m3); 24x98x950 - KD18% - HT juurde 209,453 m3 (hageja tarninud 88,482 m3, teises tellimuses 300 m3).

Männilaudade 20x123x1000 - KD18% - HT mahus 303,058 m3 eest oleks kostja pidanud hagejale tasuma 46 367,874 eurot, kuivõrd hageja müüs kostjale antud spetsifikatsiooniga puidu hinnaga 153 eurot/m3. Asendustehingu tegemise tõttu tasus kostja aga tarnijale nimetatud puidu eest kokku 52 587,36 eurot. Seega on hinnavahe 6219,49 eurot.

Männilaudade 24x123x1000 - KD18% - HT mahus 325,704 m3 eest oleks kostja pidanud hagejale tasuma 49 832,712 eurot kuivõrd hageja müüs kostjale antud spetsifikatsiooniga puidu hinnaga 153 eurot/ m3. Asendustehingu tegemise tõttu tasus kostja aga tarnijale nimetatud puidu eest kokku 57 307,36 eurot. Seega on hinnavahe 7474,65 eurot.

Männilaudade 24x98x950 - KD18% - HT mahus 209,453 m3 eest oleks kostja pidanud hagejale tasuma 32 046,30 eurot kuivõrd hageja müüs kostjale antud spetsifikatsiooniga puidu hinnaga 153 eurot/ m3. Asendustehingu eest tasus kostja tarnijatele nimetatud kauba eest kokku 37 701,54 eurot. Seega on hinnavahe 5655,23 eurot.

Eeltoodust tulenevalt on kostja asendustehingute tegemise tõttu tasunud kolmandatest isikutest tarnijatele 19 349,37 eurot rohkem (6219,49 eurot + 7474,65 eurot + 5655,23 eurot), kui kostja oleks pidanud tasuma hagejale juhul, kui hageja oleks oma kohustused lepingukohaselt täitnud.

Kohus leiab, et kostja esitatud arved ja maksekorraldused on piisavad asendustehingu toimumise tõendamiseks.

Kohus asub seisukohale, et kostja ostis kolmandatelt isikutelt juurde sama materjali samas koguses, mis hagejal lepingu rikkumise tõttu kostjale tarnimata jäi. Kostja sellised asendustehingud toimusid ajaliselt lähedases perioodis pärast hagejaga lepingu lõpetamist (ühe kuni kahe ja poole kuu pärast) ning samas perioodis kui toimus hagejapoolne puidu tarne. Seega loeb kohus, et kostja tegi mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil asendustehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas hagejaga sõlmitud müügilepinguga. Asjaolu, et hagejaga sõlmitud lepingu järgi pidi kaup tarnitama hiljemalt septembri lõpuks 2020, ei oma siinkohal tähendust, kuna kostja sai asendustehinguid teostama hakata alles pärast hagejaga sõlmitud lepingu lõpetamist ning teadasaamist, kui palju kaupa hageja kostjale reaalselt tarnib ehk millises osas hageja lepingut täidab.

Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks saanud võinud asendustehingu käigus puidu osta sama hinnaga, mis hagejaga sõlmitud lepingus, või et ta ise oleks saanud sama kauba siiski ka pärast 22.09.2020 kostja e-kirja saamist tarnida 2020. aasta lõpuks. Vastavad hageja vastuväited on jäänud paljasõnalisteks. Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks asendustehinguga pidanud tegema vähem kulutusi või et kostja oleks muul moel saanud kahju vähendada.

Professionaalse puitmaterjali müüjana pidi hageja ette nägema ja arvestama, et kui ta kostjaga sõlmitud müügilepingut ei täida, võib kostja vastavalt CISG art 75 nõuda temalt asendustehingu tegemiseks tekkinud kulud sisse.

Õigusaktidest ega lepingutest ei tulene, et kostja oleks pidanud hagejat eelnevalt asendustehingu tegemise kavatsusest eelnevalt ette hoiatama ja/või selle tingimustest hagejat informeerima. CISG art 75 ei näe ette sellist kohustust asendustehingu tegijale.

Eeltoodu alusel on kostjal õigus nõuda hagejalt CISG art 75 alusel lepinguhinna ja sooritatud asendustehingu hinna vahe hüvitamist summas 19 349,37 eurot.

Kostja kahju hüvitamise nõue hageja vastu summas 268,95 eurot rahuldamisele ei kuulu. Kostja väitel seisnes tema kahju selles, et kostja pidi ümber laadima ülekaalulised konteinerid, mille hageja oli kostjale saatnud. Kostja tõi välja, et kostja informeeris hagejat 28.10.2020 sellest, et konteineri maksimaalne netokaal võib olla 23,3 tonni (dtl 79, p 3.3.1).

Kohus eelnevalt tuvastas, et pooltevahelised müügilepingud sõlmiti hageja aktseptiga

Eeltoodu alusel on hagejal kostja vastu põhinõue 38 790,69 eurot ja hagejal kostja vastu asendustehingu hinnavahe hüvitamise nõue 19 349,37 eurot. Kostja on oma nõude tasaarvestanud 12.06.2023 vastusega hagile (dtl 80, p 4). Kostja ei ole väitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks oma nõude varem tasaarvestanud.

VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tasaarvestusavalduse võib teha ka kohtumenetluse ajal. VÕS § 197 lg 2 alusel lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

Seega kostja 12.06.2023 tasaarvestusavaldusega lõppes hageja tasunõue 38 790,69 eurot 19 349,37 euro osas ning alates 13.06.2023 on hagejal kostja suhtes müügilepingust tulenev põhinõue 19 441,32 eurot.

Hageja on esitanud kostja vastu ka viivise nõude. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kuna CISG-is ei ole müügilepingu rikkumisega seotud rakendatavaid õiguskaitsevahendeid ammendavalt reguleeritud ja hageja ei tugine lepingus kokkulepitud viivise määrale, siis viivise arvutamisel ja sissenõudmisel tuleb kohaldada Eesti riigisisese õiguse sätteid.

Kostja on olnud põhisumma 38 790,69 eurot tasumisega viivituses alates 12.12.2020 (arvete nr 021061 ja 021063 maksetähtpäevale järgnev päev) kuni 12.06.2023 (kostja tasaarvestusavaldus). VÕS § 113 lg 1 2. ls järgne viivis vastavalt viivisekalkulaator.ee arvutuskäigule moodustab 8195 eurot.

Alates 13.06.2023 kuni otsuse tegemiseni (s.o. 05.03.2024) on kostja viivituses summa 19 441,32 eurot hagejale tasumisega. VÕS § 113 lg 1 2. ls järgne viivis vastavalt viivisekalkulaator.ee arvutuskäigule moodustab 1681,76 eurot.

Kokku on hageja viivisenõue kuni otsuse tegemiseni (s.o. 05.03.2024) seega 9876,76 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.

Hageja on tuginedes TsMS § 367 esitanud ka nõude tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise sissenõudmiseks põhinõudelt kuni kostja poolt põhivõlgnevuse kohase tasumiseni. Vastav hageja nõue kuulub rahuldamisele.

Kohus leiab, et kostja taotlusel viivise vähendamiseks kuni nullini või muus osas põhjendatud ei ole. Kostja põhjendab seda hagejapoolse lepingu rikkumise asjaoludega, kuid tegemist ei ole kohtu hinnangul selliste eriliste asjaoludega, mis tingis viivise vähendamise. Hageja nõuab seaduses ettenähtud viivist, tegemist ei ole ebamõistliku või liiga suure viivise määraga. Kostja ei ole ka ise sisuliselt vaidlustanud hageja õigust tasumist nõuda, seega oleks kostja võinud viivisenõude vältimiseks nõude tasuda või tasaarvestusavalduse varem esitada.

Kostja on esitanud alternatiivselt hageja vastu viivise tasumise nõude oma CISG art 75 alusel lepinguhinna ja sooritatud asendustehingu hinna vahe hüvitamise nõudelt summas 19 349,37 eurot. Kostja väitel teavitas ta hagejat sellest, et kostjal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue 18.12.2020 e-kirjaga (dtl 160, tõlge dtl 161). Kostja arvestab viivist mõistliku aja möödumisest alates hageja teavitamisest tasaarvestatavast nõudest, milleks on kostja hinnangul 1 nädal. Seega muutus kostja nõue tema hinnangul sissenõutavaks 26.12.2020, millest alates on kostja arvutanud ka viivist.

Kohus leiab, et kostja vastav nõue rahuldamisele ei kuulu. Kostja 18.12.2020 e-kirjas ei ole esitatud konkreetset kahju või muud nõuet hageja vastu. Kostja tõstatab selles kirjas küll võimaluse, et tal võib olla mingi nõue hageja vastu, kuid seda ei täpsusta. Seega ei esitanud kostja nimetatud kirjaga hageja suhtes konkreetset nõuet, mistõttu ei saanud sellest kirjast tulenevalt muutuda see sissenõutavaks.

Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks oma konkreetse nõude hageja vastu esitanud varem kui 12.06.2023 kostja vastusega hagile. Seega ei saanud see varem sissenõutavaks muutuda. Kuna kostja tasaarvestas oma nõude, lõppes see ka 12.06.2023 hageja nõudega kattuvas osas ning kokkuvõtvalt kostjal puudub võimalus sellelt viivist arvestada.

VÕS 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.

Hageja on nimetatud sätte alusel esitanud nõude summas 80 eurot, leides, et kuna kostja oli viivituses kahe arvega, siis kuulub kummagi arve eest hüvitamisele 40 eurot.

Kohus hageja siinkohal ei nõustu ja rahuldab nõude osaliselt, summas 40 eurot. VÕS 1131 lg 1 ei näe ette nö arvepõhist hüvitist, vaid pigem nö toimingupõhise. Kuna hageja on kohtusse pöördunud kahe arvega korraga, siis ei ole põhjendatud neilt sissenõudmiskulusid arvestada eraldi.

Kokkuvõtvalt kuulub kostjalt pärast kostjapoolset tasaarvestuse teostamist väljamõistmisele põhinõue 19 441,32 eurot, viivisenõue kuni otsuse tegemiseni (s.o. 05.03.2024) 9876,76 eurot ja võla sissenõudmiskulud VÕS 1131 lg 1 alusel 40 eurot. Samuti kuulub rahuldamisele hageja nõue mõista põhivõlalt välja viivis edasiulatuvalt kuni põhinõude täitmiseni.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Hagis toodud tsiviilasja hind oli 50 815,07 eurot. Kostja ei vaielnud hageja müügilepingust tulenevale tasunõudele sisuliselt vastu, vaid esitas vastusega oma vastunõude ja tasaarvestusavalduse, millele vaidles hageja vastu, kuid mis samuti osutus kohtu hinnangul põhjendatud olevaks ning vastavalt kuulus hageja põhinõue vähendamisele. Kokkuvõtvalt rahuldas kohus hagi umbes poole nõude ulatuses. Sellest tulenevalt leiab kohus, et poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.

Kuna menetluskulud jäetakse poolte endi kanda, siis puudub vajadus neid kindlaks määrata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.