Plaatimine OÜ hagi Lauer Albreht OÜ võlgnevuse, viivise ja kahju hüvitise väljamõistmiseks. Hagi hind 12 009,15 eurot. Hageja: Plaatimine OÜ (registrikood 16432380, asukoht J.Kuperjanovi 81, 68207 Valga) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Epp Lumiste (LEADELL Pilv Advokaadibüroo; Maakri 19/1, 10145 Tallinn, epost [email protected]) Kostja: Lauer Albreht OÜ (registrikood 14706637, asukoht Laanese, Vao küla, 73003 Järva vald, Järvamaa), juhatuse liige K. K. (e-post XXX) Kohtuistungil 31. jaanuar 2024. a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Plaatimine OÜ hagi Lauer Albreht OÜ vastu võlgnevuse, viiviste ja kahju hüvitise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Lauer Albreht OÜ-lt Plaatimine OÜ kasuks võlgnevus summas 9 530,65 eurot.
3.Välja mõista Lauer Albreht OÜ-lt Plaatimine OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis summas 743,39 eurot.
Välja mõista Lauer Albreht OÜ-lt Plaatimine OÜ kasuks kahju hüvitis summas 510 eurot.
5.Välja mõista Lauer Albreht OÜ-lt Plaatimine OÜ kasuks viivis põhinõudelt (s.o 9 530,65 eurolt) ja kahju hüvitamise nõudelt (s.o. 510 eurolt) alates 30.06.2023. a kuni kohtuotsuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Plaatimine OÜ menetluskulud jätta Lauer Albreht OÜ kanda. Lauer Albreht OÜ menetluskulud jätta tema enda kanda.
2.Välja mõista Lauer Albreht OÜ-lt menetluskulud summas 3 440,65 eurot (sh riigilõiv 840 eurot) Plaatimine OÜ kasuks.
3.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Lauer Albreht OÜ-l tasuda Plaatimine OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 3 440,65 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja
1.Kohtule 24.08.2024. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Lauer Albreht OÜ (registrikood 14706637, edaspidi ka Tellija või kostja) ja Plaatimine OÜ (edaspidi ka Töövõtja või hageja) 07.06.2023. a kirjaliku töövõtulepingu looduskivi tööde teostamiseks aadressil XXX.
2.30.06.2023 on Töövõtja väljastanud arve nr 23042 summas 9 530,65 eurot. Arve nr 23042 kuulus tasumisele 15.07.2023 (arvel ekslikult märgitud 12.07.2023). Hagiavalduse esitamise seisuga on arve nr 23042 kostjal tasumata. 12.07.2023 määras Töövõtja Tellijale täiendava tähtaja kuni 17.07.2023 arvete (sh arve nr 23042) tasumiseks. Seisuga 18.07.2023 ei ole Tellija arvet tasunud. 12.07.2023 esitatud nõudeavaldus sisaldas ühtlasi taganemisavaldust, kui Tellija ei täida oma kohustust täiendava tähtaja jooksul.
3.Tellija ei täitnud oma kohustusi ning Leping lõppes Töövõtja poolse lepingust taganemisega seisuga 18.07.2023. Arve nr 23042 on jätkuvalt tasumata, kuid lepingust taganemine ei mõjuta kostja kohustust tasuda arve nr 23042 eest, sest töö oli tehtud ja tellijale üle antud enne lepingust taganemist.
4.Tellija ja Töövõtja vahel sõlmitud Lepingu p 1.1 kohaselt oli Töövõtja kohustuseks läbi viia Looduskivi tööd aadressil XXX. Nimetatud tööd on Töövõtja poolt teostatud ja töö eest on esitatud Tellijale arved (sh arve nr 23042 summas 9 530,65 eurot, mis on käesoleva hagiavalduse esitamise aja seisuga tervikuna maksmata).
5.VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Töövõtja tehtud tööd vastavad kõikidele lepingulistele ja poolte vahel jooksvalt kokkulepitud tingimustele. Tehtud töödel ei esine mitte mingeid puudusi, mille eest Töövõtja vastutab. Ka ei ole Tellija seoses töödega esitanud Töövõtjale mõistliku aja jooksul mitte ühtegi pretensiooni. Seega on Töövõtja tööd teostanud nõuetekohaselt ning hageja ja kostja vahel puudub vaidlus
selles, et arvel nr 23042 kajastatud tööd on nõuetekohaselt tehtud ja nimetatud arve on täies ulatuses põhjendatud.
6.Hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Lepingu punkti 2.3.1. kohaselt pidi töövõtja väljastama lõpetatud tööde akti iga 15 päeva tagant. See tähendab, et pooled olid kokku leppinud, et iga 15 päeva tagant arveldatakse selleks ajaks lõpetatud tööd. Lepingu punkti
2.3.2.kohaselt pidi kostja tasuma hagejale peale vastastikkuse akti allakirjutamist vastava arve alusel. Hageja väljastas kostjale akti 23.06.2023 ning 30.06.2023 väljastas töövõtja kostjale tasumiseks arve nr 23042. Nii lepingust kui lepingu alusel väljastatud arvetest tuleneb otseselt, et kostja pidi tasuma arved arvetel märgitud tähtajaks, kuid nimetatud kohustus on kostja poolt täitmata. Tellija ei ole hagejale esitanud pärast arve saamist pretensioone töö kvaliteedi osas. Sellest järeldub, et tööd on kostja poolt vastu võetud või vähemalt tuleb lugeda vastuvõetuks. Hageja poolt väljastatud arve nr 23042 on muutunud sissenõutavaks. Järelikult on kostja põhivõlgnevuse suuruseks hageja ees 9 530,65 eurot.
7.VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja on rikkunud oma põhikostust tasuda Lepingu alusel väljastatud arved. Hageja on teinud kostjale vastavad meeldetuletused ja pidanud temaga läbirääkimisi olukorra lahendamiseks, kuid need ei andnud tulemust. Kokkuvõtvalt, hageja on oma Lepingust tulenevad kohustused täitnud ja arve nr 23042 sisuks olevad tööd teostanud ning hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Hageja on esitanud kostjale Lepingu alusel arve, mille tähtaeg on nüüdseks saabunud. Seega on hageja arve nr 23042 tasumise nõue muutunud sissenõutavaks ja kostja oli kohustatud hageja poolt esitatud arve nr 23042 tasuma hiljemalt arvel näidatud tähtajaks. Kuna kostja ei ole seda teinud, siis nõuab hageja käesolevaga kostjalt põhivõlgnevuse summas 9 530,65 eurot tasumist. Kostja on töö vastu võtnud ning kohustatud maksma Töövõtjale teostatud tööde eest tasu ja viivist. Arve nr 23042 kuulus tasumisele 15.07.2023. Kostja ei ole tasunud arvet tähtaegselt, mistõttu on hagejal õigus nõuda kokku lepitud viivist ehk 0,2% päevas. Hagiavalduse esitamise aja seisuga on tasumata arvelt nr 23042 summas 9 530,65 eurot sissenõutavaks muutunud viivised summas 762,45 eurot. Kokkuvõttes on kostja poolt võlgnetava summa suuruseks 10 292,45 eurot (s.t põhivõlg summas 9 530,65 eurot + viivised summas 762,45 eurot). Hageja palub mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivised kohtuotsuse tegemise seisuga ning kohtuotsuse tegemise järgselt sissenõutavaks muutuva viivise palub hageja kostjalt välja mõista määras VÕS § 113 lg 1 tulenevas määras, mis on hagiavalduse esitamise aja seisuga 12 % aastas.
8.Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (vt RK3-2-1-19-13, p 11). Seega on kohtueelsed õigusabikulud VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (vt RK 3-2-1-84-14, p 24). Seega on kostja kohustatud hagejale hüvitama ka käesoleva kohtueelses menetluses nõude esitamisega kaasnenud õigusabikulud summas 510 eurot. Õigusabi kasutamine oli vajalik ja põhjendanud, kuna kostja on hagejale selgelt väljendanud mittenõustumust tööde eest tasumise osas ning hagejal ei ole õnnestunud seetõttu varasemalt kostjaga kokkuleppele jõuda.
Kostja vastus
9.Kohtule 11.10.2023. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Kostja ei aktsepteeri hageja poolt esitatud nõudeid. Kokku lepitud ja aktis esitatud tööd ei olnud vastu võetud, ega allkirjastatud, esitatud arve nr.23042 on põhjendamata, tellija poolt kinnitamata (dtl 84). Kohtu põhjendused
10.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
11.Käesolevas tsiviilasjas on olulised järgmised asjaolud: • Hageja ja kostja sõlmisid 07.06.2023. a töövõtulepingu ehitustööde teostamiseks aadressil XXX vastavalt lepingu lisaks olevale hinnapakkumisele (dtl 42-49). • Hageja väljastas kostjale 23.06.2023. a teostatud tööde akti (dtl 57-59). • Hageja väljastas kostjale 30.06.2023. a arve nr 23042 summas 9 530,65 eurot maksetähtajaga 15.07.2023. a (dtl 51). • Kostja sai hiljemalt 02.07.2023. a arve ja akti kätte (dtl 90, 117-118). • Kostja tasus hagejale 04.07.2023. a 10 000 eurot selgitusega „ettemaks“ (dtl 91). • Kostja tasus hagejale 04.07.2023. a 4 000 eurot selgitusega „ettemaks“ (dtl 92). • Kostja tasus hagejale 05.07.2023. a 2 000 eurot selgitusega „ettemaks“ (dtl 93). • Hageja esitas kostjale 12.07.2023. a lepingust taganemise avalduse (dtl 53-56). • Hageja esitas kostjale 19.07.2023. a tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas enda töövõtulepingust tuleneva nõude kostja vastu summas 29 446,30 eurot kostja nõudega tellija vastu summas 16 000 eurot, mille kostja on kandnud hagejale selgitusega „ettemaks“ (dtl 113-115).
12.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hagiavalduse kohaselt on hageja teostanud tööd ja kostjale tööde vastuvõtmiseks esitanud teostatud tööde akti vastavalt lepingule. Hageja leiab, et töövõtja tasunõue on alates 16.07.2023. a muutunud kooskõlas VÕS § 637 lg 3 sissenõutavaks.
13.Kostja ei eita tööde eest tasumata jätmist. Kostja vastuväite kohaselt oli hageja poolt teostatud töö ebakvaliteetne. Kostja pidi tellima uued kivid, uued segud, töö tuli uuesti teha (kohtuistung ajapunkt 00:14:06).
14.VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Vastavalt VÕS § 637 sätestatule on töövõtuleping tasuline leping. Seega kostja põhikohustus oli maksta tasu vastavalt kokkuleppele. Kohtu hinnangul ei ole kostjal põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Kostja väiteid töös esinevate puuduste kohta, kohus veenvaks ei pea.
15.VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.1998. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmisevastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kohus peab seega kindlaks tegema, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku.
16.Töövõtulepingu kohaselt pidi hageja teostama tööd vastavalt lepingu lisaks olevale hinnapakkumisele (dtl 13). Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et hageja on 23.06.2023. a esitanud kostjale teostatud tööde akti, mille on kostja hiljemalt 02.07.2023. a kätte saanud. Lepingu p 2.3.1. kohaselt lõpetatud tööde akt väljastatakse iga 15 päeva tagant. Lepingu p 3.3. kohaselt tööde vastuvõtmine toimub akti alusel. Puudub vaidlus, et hageja esitas kostjale tööd vastuvõtmiseks, kostja töid vastu ei võtnud.
17.VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. VÕS § 638 teise lause järgi tuleb töövõtjal tõendada, et töövõtja on tööd üleandmiseks tellijale esitanud. Töö vastuvõetuks lugemise jaoks on oluline üksnes see, kas tellija rikkus töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul. Töö vastuvõtmisest põhjendamatu keeldumise korral rikub tellija ka oma lepingulist kohustust, mis võib olla mh aluseks tema vastu kahju hüvitamise nõude esitamisele VÕS § 115 lg 1 alusel, samuti kaasneb sellega tellija kui võlausaldaja vastuvõtuviivitus, mille kestel on töövõtja vastutus VÕS § 119 lg 2 kohaselt alandatud (Riigikohtu on lahend 3-2-1-145-14).
18.Puudub vaidlus, et kostja on akti ja arve nr 23042 kätte saanud. VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele kui töö ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 77 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Vaidlusaluses lepingus puudub erikokkulepe kvaliteedi kohta (lepingu p 4.2.7.), mis tähendab kohtu hinnangul, et hageja poolt teostatud töö pidi vastama keskmisele kvaliteedile. Hageja ja kostja sõnumivahetusest nähtub, et kostjal on olnud küsimusi akti
kohta ja hageja on aktide sisu kostjale selgitanud (dtl 117-118). Kostja tööde ja arve osas pretensioone ei esitanud ning sõnumivahetusest nähtuvalt on arve tasumise takistuseks üksnes ülekande teostamiseks vajaliku päevalimiidi puudumine (dtl 110). Seda, et hageja töös esinesid puudused, mis vajasid kogu töö ümbertegemist on kostja asunud esmakordselt väitma käesolevas menetluses toimunud kohtuistungil, seega 7 kuud pärast teostatud tööde akti saamist. Kohus on seisukohal, et kostja on teavitanud puudustest hilinemisega. Kuivõrd nii hageja kui kostja tegutsesid lepingut sõlmides ja täites oma kutse- ja majandustegevuses on kostja oma vastuväite esitanud mõistlikku tähtaega ületades. Seega on kostja kaotanud õiguse tugineda töös esinevatele puudustele.
19.TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Käesoleval juhul on hageja kostjale tööd vastuvõtmiseks esitanud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-80-08 asunud seisukohale, et hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus tellija keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi. Käesolevas menetluses kogutud tõendite põhjal teeb kohus järelduse, et tegelikkuses kostjal hagejale enne käesoleva menetluse algust pretensioone ei olnud.
20.Kuna hageja poolt tehtud töö vastab lepingutingimustele VÕS §-de 77 ja 641 mõttes ning töö on kasutusele võetud, ei esine käesoleval juhul aluseid, millest tulenevalt oleks kostjal õigus tööde vastuvõtmisest keelduda. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlusalused tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks ning hageja tasunõue on sissenõutavaks muutunud. Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda tööde eest.
21.Hageja esitas kostjale 12.07.2023. a lepingust taganemise avalduse. VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele ning lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad pooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 116 lg 2 p 2 kohaselt olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda üleantu tagastamist või üleantu väärtuse hüvitamist ning viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.
22.Kohtu hinnangul on hageja kehtivalt lepingust taganenud. Töövõtulepingust taganemisõiguse tekkimise peamine eeldus on oluline lepingurikkumine. Vaidlusaluse lepingu p 7.3.1 kohaselt oli alltöövõtjal õigus ühepoolselt leping lõpetada kui alltöövõtja arvet ei ole tasutud 30 kalendripäeva jooksul pärast arve saamist. Hageja väljastas 07.06.2023. a kostjale arve nr 23034 summas 23 916,30 eurot tasumise tähtajaga 19.06.2023. a. Kostja arvet tähtaegselt ei tasunud. 21.06.2023. a tasus kostjale 4 000 eurot. 30.06.2023. a väljastas hageja kostjale arve nr 23042 summas 9 530 eurot tasumise tähtajaga 15.07.2023. a. Kostja arvet ei tasunud. Kostja asus teostama hagejale „ettemakse“. Kohtu hinnangul on kostja rikkunud lepingu punkti 4.1.2., mis kohustas tasuma teostatud töö eest 15 päeva jooksul. Olukorras, kus kostjal oli juba tekkinud võlgnevus, ei olnud
kostjal mingit põhjust nimetada kohustuse täitmiseks tehtud makseid „ettemaksudeks“. Kostja pidi teostama maksed kooskõlas pooltevahelise lepinguga ja seda kohustust kostja ei täitnud. Kohtu hinnangul ei saa kostja tugineda asjaolule, et akt oli allkirjastamata. Juhul kui kostja jättis akti allkirjastamata põhjusel, et töös esinesid olulised puudused, oleks kostja pidanud sama perioodi (s.o. 15 päeva) jooksul hagejat puudustest ka teavitama. VÕS § 644 lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks hagejat mistahes puudustest teavitanud, kirjeldamisest rääkimata.
23.Kostja on menetluses asunud väitma, et hageja on temale kahju tekitanud sellega, et hageja on rikkunud kostja auto ning hageja töö tuli lammutada ja kostja oli sunnitud ostma uued ehitusmaterjalid. Kostja väited selle kohta, et hageja rikkus kostja sõiduki, hageja poolt teostatud tööd lammutati ja hageja lepingulised kohustused täitsid tegelikkuses kolmandad isikud on jäänud käesolevas menetluses paljasõnaliseks ja tõendamata. Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud kahe isiku seletused (dtl 120, 124, 128, 121, 182), ostukviitungid (dtl 149-161) ja fotod sõidukist (dtl 135, 145, 180, 126-144).
24.Kohus on 8.12.2023. a määruses kostjale selgitanud, et võõrkeelsete dokumentide tõlked tuleb kohtule esitada tähtaegselt, vastasel juhul jätab kohus need TsMS § 33 lg 3 sätestatust tulenevalt tähelepanuta. Kostja kohtu juhiseid ei järginud ning esitas tõlked kohtu poolt määratud tähtaega eirates. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus võõrkeelsed dokumendid (2 isiku seletused, ostuarved) tähelepanuta.
25.TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kostja kohtu hinnangul tõeseid avaldusi teinud ei ole. Kostja on hageja töö lammutamise tõendamiseks esitanud ostukviitungid. Vaatamata selle, et tegemist on võõrkeelsete kviitungitega, nähtub nendelt siiski, et ostud on sooritatud 02.06.2023. a (dtl 163, 164). Puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid lepingu 07.06.2023. a, vaidlusalusel arvel 23042 kajastatud hageja töö valmis 2023. a juuni lõpuks. Eeltoodust tulenevalt ei tõenda kostja poolt esitatud ostukviitungid seda, et hageja töö lammutati ja kostja oli sunnitud uued materjalid ostma.
26.Kostja on endal kahju tekkimise tõendamiseks esitanud fotod sõidukist. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 3 järgi lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
27.Kohtu hinnangul ei ole kostja sõidukile tekkinud kahju käesoleval juhul seostatav käesoleva menetlusega ega ka hagejaga. Kostja on kohtule esitanud PZU Kindlustuse 26.07.2023. a kirja kostjale, millest nähtub, et 07.07.2023. a on toimunud kindlustusjuhtum 1237459/1221541 (dtl 146). Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 07.07.2023. a on toimunud hageja ja kostja vahel sõnumivahetus, kus kostja on lubanud hagejale rahad ära maksta, takistuseks on ainult vähene päevalimiit. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et juhul
kui 07.07.2023. a on toimunud kindlustusjuhtum, mille oli põhjustanud kostja hinnangul hageja, siis 07.07.2023. a sõnumivahetuses seda kordagi hagejale ei mainita.
28.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
29.Hageja on esitanud viivisenõude arvestuse (dtl 61). Hageja poolt kostjale asitatud arve kuulus tasumisele 15.07.2023. a. Kostja on viivitanud arve tasumisega perioodil 16.07.2023. a kuni 23.08.2023. a, seega 39 päeva. Vaidlusaluses lepingus puudub viivisekokkulepe. Arvel on märgitud viivisemäär 0,2%. Riigikohus on lahendis 3-2-1-14409 asunud seisukohale, et arve vastuvõtmine või sellele allakirjutamine võib erandjuhul siiski tähendada arvel märgitud tingimustega nõustumist. Seda nt juhul, kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal arvel näidatud viivise vms. Kostja on hagejale tasunud 21.06.2023. a osaliselt arve nr 23034 summas 4 000 eurot. Kostja on küll jätnud arve osaliselt tasumata, kuid käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks arvel kajastatule vastu vaielnud. Kohtu hinnangul on kostja käesoleval juhul aktsepteerinud arvetel näidatud tingimusi. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele. Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue summas 743,39 eurot rahuldamisele.
30.Hageja on esitanud kohtueelsete õigusabi kulutuste hüvitamise nõue VÕS § 128 lg 3 alusel. Hageja kaasas kohtueelsetele läbirääkimistele vandeadvokaadi eesmärgiga saavutada lahendus kohtusse pöördumise eelselt. Riigikohus on 09. veebruari 2011. a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10 (p 29) selgitanud, et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Hageja lepinguline esindaja on esitanud hagejale arve nr 20230909 summas 510 eurot. Kohtu hinnangul oli kulutus vajalik ja põhjendatud, lepingulise esindaja tunnitasumäär ei ületa kohtute poolt mõistlikuks peetud hinda vandeadvokaadi poolt osutatud õigusteenuse eest.
31.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla
summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis põhinõudelt ja kahju hüvitamise nõudelt alates 30.06.2023. a kuni kohtuotsuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
33.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
34.Hageja on tasunud riigilõivu summas 840 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 12 009,15 eurot tasumisele riigilõiv 840 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 840 eurot.
35.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 2 685,65 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust 16 töötundi ja 02 minutit, mis kulus hagiavalduse koostamiseks, kostja vastusele seisukoha ning täiendavatele seisukohtadele vastuse esitamiseks, istungi ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks (dtl 208).
36.Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Käesoleval juhul kohtul puudub alus kahelda selles, et menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on tegelikkuses kantud. Hageja esindaja toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukuse ja mahuga kooskõlas olevaks. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Hageja esindaja on esitanud istungi ettevalmistamise ja osalemisega seotud ajakulu hinnangulisena. Kohus vähendab hageja esindaja ajakulu 1 tunni võrra. Käesoleva menetluse kohtuistung kestis tund aega. Kohtu
hinnangul ei kulunud käesoleval juhul vandeadvokaadist esindajal istungiks valmistumiseks rohkem kui 30 minutit.
37.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja on osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 170 eurot (käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tasu õigusteenuse eest summas 170 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
38.Hageja on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.