Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ hagi X vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18. aprilli 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Advokaadibüroo apellatsioonkaebus
EMERALDLEGAL
OÜ
X vastuapellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind
495 eurot 33 senti
Vastuapellatsioonkaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ (registrikood 14529431), lepinguline esindaja Robert Sarv Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kadri Michelson ja vandeadvokaadi abi Crislyn Piirits
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 9. veebruari 2024. a istungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 18. aprilli 2023. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt.
2.2.Mõista Xlt Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kasuks välja 308 eurot.
2.3.Mõista Xlt Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kasuks välja viivis 281 eurot 35 senti ajavahemiku 07.12.2019–29.02.2024 eest ning edasiulatuv viivis alates 01.03.2024 määras 0,06% päevas kuni võla (otsuse p 2.2) tasumiseni.
3.Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.X vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
2-21-108768
5.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ (avaldaja, hageja) esitas 27.03.2021 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (võlgnik, kostja) vastu, paludes mõista kostjalt välja põhivõla 308 eurot ning kõrvalnõuded 87,57 eurot. Võlgnik vaidles maksekäsule vastu. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning edastas asja Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 06.05.2021 maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 308 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ning hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 89,79 eurot. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja edasiulatuva viivise kohtulahendi jõustumisest kuni põhikohustuse tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.1.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid pooled kliendilepingu, millega kostja kohustus tasuma hagejale osutatud õigusabi eest. Kostja jättis arved tasumata, kuigi hageja tuletas kostjale tema kohustust korduvalt meelde. Kostja pöördus hageja poole õigusabi saamiseks seoses palvega analüüsida MASKU kaupluse tegevust. Kostja hinnangul rikkus MASKU kauplus kostja ning tema abikaasa õigusi ning kasutab ebaausaid kauplemisvõtteid. Hageja töötaja IK tutvus kostja probleemiga ning koostas asja lahendamise eelarve, millega kostja nõustus. IK ei tuvastanud ühtegi asjaolu, mis tõendaks kaupluse õigusvastast käitumist, lepingurikkumist või ebaausate kauplemisvõtete kasutamist. IK suhtles kostjaga telefoni teel, et asja arutada ning kohtus kostjaga ka hageja büroos. Kohtumisel selgitas nõustaja kostjale, et tal ei ole õiguslikult perspektiivikaid nõudeid kaupluse vastu ja soovitas jätta vaidlusse astumata. Asjaolu, et kostja ei jäänud õigusabiteenusega rahule vaid põhjusel, et hageja esindaja ei toetanud kostja soovi pöörduda kohtusse või ei pidanud kostja nõuet perspektiivikaks, ei tähenda seda, et kostjale osutati halva kvaliteediga teenust ning kostja ei pea maksma teenuse eest. Kliendilepingu p 3.6 kohaselt tegutseb advokaat tööülesannete täitmisel vajaliku hoolsusega, kuid ei saa teenuse iseloomust tulenevalt tagada konkreetse tulemuse saavutamist. Kostja rikkus kliendilepingut, kuna jättis osutatud õigusabi eest tasumata.
2-21-108768 Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.1.Hageja ei ole esitatud arvetel kajastatud mahus õigusabi osutanud. Hageja ja kostja vahel toimunud kohtumine leidis aset 11.12.2019, ning selle eest esitas hageja kostjale arve nr 2912059. Kohtumine kestis 1 tunni ning sellest omakorda vaid 10 minuti vältel arutati kostja nõudega seonduvat, st osutati õigusteenust. Kohtumisel põhjendas hageja ülejäänud 50 minuti vältel, miks õigusteenuse osutamine viibis ning miks ei olnud advokaadil võimalik aegsasti ja kohasel viisil tegutseda.
3.2.Osutatud õigusteenus ei olnud tervikuna kooskõlas kliendilepingus ja seaduses sätestatud nõuetega. Kostja alandas hinda 06.01.2020 avaldusega, alternatiivselt tegi kostja seda kohtumenetluses 07.07.2021 menetlusdokumendiga. Hageja rikkus oma hoolsuskohustust. Hageja leidis alguses, et kostja nõue on perspektiivikas. Hageja esitas selle seisukohaga seoses kostjale arve, mille eest kostja on tasunud. Vahetult enne 11.12.2019 kohtumist jõudis hageja vastupidisele järeldusele. Võttes arvesse, et hageja on algselt leidnud, et kostja nõudel on perspektiiv ning hiljem leidnud, et nõudel puudub igasugune perspektiiv, on hageja tegutsenud hooletult ning andnud õigusnõu, mida ei saa pidada asjatundlikuks. Hageja andis kostja nõudele ebaõige hinnangu. Tarbijakaitse ja Tehnilises Järelevalve Amet (TTJA) leidis, et kaupleja tegevus seoses hinnastamise ja kampaaniate korraldamisega võis vastata eksitava kauplemisvõtte tingimustele ja seega võis tegemist olla rikkumisega.
3.3.Hageja ei täitnud ülesannet mõistliku aja jooksul, osutades õigusteenust ligi kahe kuu vältel. Ajal, mil hageja viivitas õigusteenuse osutamisega, oli ka kostja võimalike nõuete aluseks olev diivan kaupleja laos hoiul ning kostjale väljastati arve diivani hoiustamise eest. Seega, kui hageja ei oleks viivitanud õigusteenuse osutamisega, oleks kostja pidanud diivanit hoiustama kaupleja laos lühema aja vältel.
3.4.Hagejal on õigus nõuda viivist 0,02% päevas, mitte 0,06% päevas. Arvetele oli märgitud viivisemääraks 0,02% päevas. Seega juhul, kui kohus rahuldab hageja nõude vähemalt osaliselt, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,02% päevas. Kliendilepingus ei ole kokkulepitud meeldetuletuskirja eest tasu nõudmist fikseeritud summana 30 eurot. Hageja pole kulu tekkimist tõendanud.
3.5.Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud menetluskulusid kokku 12 073 eurot, mis koosneb lepingulise esindaja kulust 12 069 eurot (sh käibemaks) ja registrikulust 4 eurot. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis hagi 18.04.2023. a otsusega rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 3559,80 eurot.
4.1.Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid õigusteenuse osutamiseks käsunduslepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 mõttes. Kliendilepingust nähtub, et hageja ja kostja leppisid kokku, et büroo osutab õigusabi vastavalt kliendi suulisele ja kirjalikule tellimusele. Lepiti kokku, et tunnitasu kujuneb järgmiselt: partnerid 160 eurot, advokaadid 140 eurot, juristid 120 eurot (lisandub käibemaks).
4.2.Hageja esitas 30.11.2019 kostjale arve nr 2911077 suurusega 84 eurot. Arve kirjeldusest nähtuvalt oli teenuse sisuks õigusalane nõustamine: 13.11.2019 informatsiooni kogumine (juhatuse liikmega otsekontakt) ja kliendisuhtlus. 31.12.2019 väljastas hageja kostjale arve nr
2-21-108768 2912059 suurusega 224 eurot. Arve kirjeldusest nähtuvalt oli teenuse sisuks õigusalane nõustamine.
4.3.Pooled ei vaidle, et kohtusid 11.12.2019. Pooled vaidlevad selle üle, kas kohtumine kestis 1 tunni 20 minutit või 1 tunni. Kostja on vande all antud ütlustes toonud välja, et kohtumine kestis maksimaalselt 1 tund. Kostja märkis, et mäletab seda seetõttu, et tal on alles parkimissõnum, kui kaua ta autot parkis. Samuti mäletab ta, et jäi ise kohtumisele hiljaks 7-10 minutit ning seejärel tuli tal oodata hageja büroos veel IK umbes 10 minutit. Hageja esindaja IK ütles, et kohtumine toimus üle tunni aja. IK selgitas, et tal oli kohustus tööaeg fikseerida programmis Law Time. Toimingu alguses pannakse programm tööle ning lõppedes pannakse kinni. Maakohus leidis, et hageja töötaja IK ütlused kohtumise kestvuse osas on usaldusväärsemad, kuna tööaeg tuli fikseerida Law Time programmis.
4.4.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled ka kohtumise sisu üle. Kohtumise kohta andsid vande all ütlusi kostja ja IK. Maakohus järeldas poolte selgitustest, et terve kohtumise aja arutati kostja kaasusega seotud küsimusi. Maakohus järeldas, et kohtumine kestis 1 tunni 20 minutit ning õigusteenust osutati 31.12.2019 esitatud arvel märgitud mahus.
4.5.Kostja hinna alandamise nõude osas leidis maakohus, et 30.11.2019 esitatud arvega seoses tuleb hinda alandada hoolsuskohustuse rikkumise tõttu. 30.11.2019 arve täpsustuses on välja toodud, et õigusteenuse osutamine seisnes 13.11.2019 informatsiooni kogumises (juhatuse liikmega otsekontakt) ja kliendisuhtluses. Nii IK 13.11.2019 e-kirjaga kui ütlustega kohtuistungil on tõendatud, et IK ei saanud kaupleja juhatuse liikmega kontakti. Järelikult ei osutatud õigusteenust, mille eest arve osaliselt esitatud on. Seega on põhjendatud vastavas osas hinna alandamine, sest arvel märgitud teenust pole kostjale osutatud.
4.6.Maakohus nõustus kostja seisukohaga, et hinna alandamine on põhjendatud ka 31.12.2019 esitatud arve osas, sest hageja rikkus hoolsuskohustust. Kostja peamine eesmärk hageja poole pöördudes oli see, et 1) teavitatakse kaupleja juhatuse liikmeid keelatud müügivõtte kasutamisega seotud asjaoludest ning kostja solvamisest 2) analüüsitakse võimalike õiguskaitsevahendite kasutamist. 22.10.20219 e-kirjast nähtub, et hageja edasine prognoositav tegevus kostja kaasusega oli: kaasuse analüüs 3 tundi; nõudekirja koostamine 2 tundi; tutvumine vastusega ja analüüs, asja arutamise kulu ca 1,5 tundi ja hagi koostamine 5 tundi. IK on kostjale 13.11.2019 saadetud e-kirjas kinnitanud edasist plaani koostada asjast lühikokkuvõtte ja arvamus ning edastada see Masku Baltic OÜ üldmeilie ja adresseerida see juhatuse liikmetele. Seejärel on IK 05.12.2019 ja 06.12.2019 edastanud kostjale kirja sooviga kohtuda ning kohtumine toimuski.
4.7.Hageja pidas enne kohtumist olemasolevat infot piisavaks selleks, et koostada kostja soovitud nõudekiri. Järelikult on hageja tegutsenud hooletult asudes samade asjaolude pinnalt teenuse erinevates etappidest sisuliselt vastupidistele seisukohtadele. Esmase analüüsi järgselt andis hageja kostjale infot, et hageja hakkab nõudekirja koostama ning ca kuu aega hiljem asus samade asjaolude alusel vastupidisele seisukohale (seejuures jättes kostja tellitud nõudekirja koostamata). Maakohus leidis, et IK ütlustest järeldub, et vahepealsel perioodil kogus ta täiendavalt infot poe juhatajalt (telefonitsi), kuid ütlustest ei järeldu, et suulise info pinnalt oleks kaasuse asjaolud selliselt muutunud, mis tingiks hageja poolt perspektiivi täieliku ümberhindamise. Kui hageja hinnangul olid kostja õiguste kaitsmise väljavaated kasinad, oleks tulnud see samade asjaolude pinnal kostjale esmase analüüsi järel teatavaks teha. Eelnevast järeldas maakohus, et hinna alandamine oli põhjendatud. Hooletult osutatud õigusteenuse väärtus on 0 eurot.
4.8.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 alusel hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda ning määras need rahaliselt kindlaks. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt olid tema menetluskulud 12 073 eurot. Kostja lepinguline esindaja osutas õigusteenuseid ajakuluga
2-21-108768 60,25 tundi ning tunnitasu oli erinev 145 eurot ning 200 eurot. Maakohus leidis, et lepingulise esindaja osutatud teenuste ajakulu on osaliselt põhjendamatu. Kokkuvõttes leidis maakohus, et kostja lepinguliste esindajate õigustoimingute ajakulu on põhjendatud 3559,80 euro ulatuses. Maakohus mõistis menetluskulud välja koos seadusjärgses määras viivisega. Apellatsioonkaebused
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tervikuna tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palus hageja maakohtu otsuse tühistada kindlaks määratud menetluskulude ulatuse osas ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud välja põhjendatud ulatuses.
5.1.Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid seoses 30.11.2019 arvega nr 2911077 summas 84 eurot. Maakohus tuvastas otsuse p-s 12.1 õigesti, et 30.11.2019 arve täpsustuses on välja toodud, et õigusteenuse osutamine seisnes 13.11.2019 informatsiooni kogumises (juhatuse liikmega otsekontakt) ja kliendisuhtluses (dtl 113). Siit järeldub, et hageja advokaat tegi kaks toimingut: (1) otsis kaupleja juhatuse liikme kontakti ning (2) kirjutas kostjale toimingute ülevaate kohta e-kirja. Hageja advokaat täitis arvele märgitud käsundi täies ulatuses. Kostja 08.11.2019 e-kirjas tellib ta kaupleja juhatuse liikmete kontaktandmete otsimise. Maakohus pole arve nr 2911077 puhul põhjendanud, milles hageja hoolsuskohustuse rikkumine täidetud käsundi puhul seisnes. Näiteks ei ole kostja esile toonud ega tõendanud, et IK oleks olnud juhatuse liikme otsekontakti otsimisel või ülevaate tegemisel hooletu.
5.2.Kliendilepingu punktides 4.1 ja 4.2 kokku, et kostja tasub hagejale faktiliselt tehtud toimingute eest sõltumata toimingute jätkamisest. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja advokaat andis kostjale 13.11.2019 e-kirjaga ülevaate faktiliselt tehtud tööst. Seega muutus vastav töö arveldatavaks.
5.3.Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata 31.12.2019 esitatud arvest nr 2912059 tuleneva nõude 224 eurot. Ebaõige on maakohtu järeldus, et IK oli teenuse osutamisel hooletu. IK ei asunud teenuse erinevates etappides samade asjaolude pinnalt vastupidistele seisukohtadele. Maakohus eksis selles, et võrdsustas nõudekirja koostamise kostja nõude kohta perspektiivikuse kinnituse andmisega.
5.4.22.10.20219 e-kirjast nähtub, et hageja edasine prognoositav tegevus kostja kaasusega oleks: kaasuse analüüs 3 tundi; nõudekirja koostamine 2 tundi; tutvumine vastusega ja analüüs, asja arutamise kulu ca 1,5 tundi ja hagi koostamine 5 tundi (dtl 44). See, et hageja advokaat tegi 22.10.2019 e-kirjas kostjale kaasuse detailidega tutvumata väga üldise sisuga hinnapakkumise, ei tähenda, et kõiki neid loetletud tegevusi on mõttekas teha. Nõude õigusliku perspektiivi hindamine jäi kahte etappi ning mahtus esitatud eelarve piiridesse.
5.5.Ebaõige on maakohtu järeldus, et IK avaldas 13.11.2019 e-kirjas arvamust, et kostja nõudel on perspektiivi. Advokaat ei ole kordagi väitnud kostjale, et kostja nõuded on perspektiivikad tasemel, mis võimaldavad neid realiseerida kohtu kaudu. Ainuüksi see, kui advokaat pakkus 13.11.20219 kostjale kauplejaga kirjalikus vormis suhtluse jätkamist „kas neil oleks asja lahendamiseks midagi mõistlikku välja pakkuda“ teada saamiseks, ei tähenda, et advokaat pidas
2-21-108768 kostja nõudeid kohtukõlbulikkuse tähenduses realiseeritavaks. 28.11.2022 esitatud TTJA tõendites puudub info kostja pretensioonide põhjendatuse kohta.
5.6.Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et tal oleks olnud kaupleja vastu perspektiivikaid nõudeid, mille esitamata jätmine oleks kaasa toonud kahju.
6.Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis kostja menetluskulud hagejalt osaliselt välja mõistmata. Kostja ei nõustu maakohtu otsusega osas, milles kohus mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulude katteks hüvitise üksnes 3559,80 eurot. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkisid kostjal Harju Maakohtu menetluses menetluskulud 12 073 eurot.
6.1.Maakohus jättis hindamata asja olemuse tervikuna ning analüüsis ebaõigesti sisuliselt iga õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust. Kohtuasja tervikliku olemuse hindamisel oleks kohus kindlaks määranud ja hagejalt välja mõistnud menetluskulud täies ulatuses. Kostja seisukoha kujundamine kätkes endas laiapõhjalist analüüsi, mille eesmärgiks oli tuvastada kõikehõlmavalt arvukad hageja minetused.
6.2.Hagivastuse ja hageja seisukohale arvamuse koostamiseks ning kohtuistungiks ettevalmistamiseks kulunud mõistlik aeg on minimaalselt 24 tundi, st enam kui kahekordne ajakulu võrreldes maakohtu järeldustega. Menetluskulude nimekirja koostamise kulud on erinevalt maakohtu hinnangust mõistlikud ja vajalikud. Kohus leidis ebaõigesti, et 13.03.2023 kulud ei ole põhjendatud, kuna kohus ei ole vastavat seisukohta nõudnud ning seisukohad oleks saanud varasemates dokumentides esitada. Vastustajate seisukohad
7.Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Hageja vaidleb kostja vastuapellatsioonkaebusele vastu, palub selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda jätta.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad kostja kanda.
10.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel: - hageja advokaat IK saatis kostjale 22.10.2019 töömahu prognoosi; - hageja ja kostja sõlmisid 24.10.2019 kliendilepingu õigusteenuse osutamiseks; - hageja esitas 30.11.2019 kostjale arve nr 2911077 summas 84 eurot (dtl 40). Arve lisa järgi oli teenuse sisu 13.11.2019 informatsiooni kogumine ja kliendisuhtlus; - hageja advokaat IK ja kostja kohtusid hageja büroos 11.12.2019. Kohtumine kestis 1 tund ja 20 minutit ja kohtumisel selgitas IK, et juhtumil ei ole edulootust; - hageja esitas 31.12.2019 kostjale arve nr 2912059 summas 224 eurot.
2-21-108768
11.Hageja on esitanud kostja vastu käsunduslepingust (VÕS § 619) tuleneva tasu maksmise nõude VÕS § 108 lg 1 järgi. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas hageja on kostjale 30.11.2019 ja 31.12.2019 arvetel märgitud mahus õigusteenust osutanud ning kas hageja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud mittekohase täitmisega.
12.Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja ei ole osutanud 30.11.2019 arvel märgitud teenuseid. 30.11.2019 arve täpsustuses on välja toodud, et õigusteenuse osutamine seisnes 13.11.2019 informatsiooni kogumises (juhatuse liikmega otsekontakt) ja kliendisuhtluses (dtl 113) ning et teenuste osutamisele kulus 30 minutit.
12.1.13.11.2019 avaldas IK kostjale (dtl 46): „Iseenesest võiks juhatuse liikmega suhtlemine anda kiiremaid tulemusi, kuid kahjuks ei ole mul õnnestunud leida juhatuse liikme kontakte (kui see peaks Teil olemas olema, siis palun saatke). Diivani on Teile müünud Masku Baltic OÜ, kelle ainukeseks juhatuse liikmeks on C. Tegemist on Soome ärimehega, kelle otsekontakte ei ole avalikustatud.“
12.2.Põhjendatud ei ole maakohtu arutluskäik, et kuna IKl ei õnnestunud C kontakte leida, ei ole ta vastavas osas teenust osutanud. Hageja tõi esile, et IK püüdis kontaktandmeid leida. Seda kinnitas IK ise kohtuistungil. Isegi kui isiku kontaktandmete leidmine ebaõnnestub, teeb käsundisaaja selleks pingutusi ning kulutab teatud määral aega. Arve täpsustusest (dtl 113) nähtuvalt kulus juhatuse liikme kontaktandmete otsimisele ja kliendisuhtlusele kokku 30 minutit. Täpsustusest ei selgu, kui palju aega läks kontaktandmete otsimisele ning kui palju aega kliendisuhtlusele. Kliendisuhtluse maht nähtub 13.11.2019 e-kirjavahetusest. Ajavahemikul 6–13. november vahetasid IK ja kostja mitmeid e-kirju ja kooskõlastasid edasise tegevuskava. Kolleegium hindab nende toimingute tegemise usutavust ühiselt ning leiab, et selline ajakulu on eluliselt võimalik ja tõenäoline.
12.3.Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuna IK ei koostanud pretensiooni ega saatnud seda C nimele ettevõtte üldmeilile, kaotas hageja õiguse nõuda tasu 30.11.2019 arvel märgitud teenuste eest. Hageja ei ole pretensiooni koostamise eest kostjalt tasu nõudnud. Pretensiooni koostamata jätmine ja ettevõtte üldisele meiliaadressile saatmata jätmine ei kahandanud juba tehtud tegevuste vajalikkust. Tegevuskava, et koostada pretensioon ja saata see üldisele meiliaadressile, pakkus küll välja IK, kuid see ei tähenda, et sellest ei oleks võinud loobuda. Masku Baltic OÜ on suur ettevõte ning eluliselt ei ole põhjust arvata, et juhatuse liige C loeks kogu üldaadressile saabuvat kirjavahetust, tegeleks kõikide kliendipretensioonidega või vähemalt nendega, millele klient kirjutab tema nime.
13.Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et 31.12.2019 arvel märgitud teenuste osutamisel rikkus IK oma lepingulisi kohustusi osutades teenust mittekohaselt.
13.1.Käsundisaaja hoolsuskohustus tähendab kohustust teha kõik endast sõltuv, et saavutada käsundiandja jaoks parim tulemus ning ära hoida kahju (RKTKo 15.12.2016, 3-2-1-127-16, p 13). Vandeadvokaat osutab õigusteenust majandus- ja kutsetegevuse raames ja tema hoolsuskohustuse sisustamisel tuleb lähtuda nii VÕS § 620 lg 2 esimesest kui ka teisest lausest ja advokatuuriseaduse (AdvS) §-st 44 (RKTKo 14.06.2019, 2-13-6457, p 31). Kolleegiumi hinnangul ei tulene viidatud sätetest, et õigusteenuse osutamine on mittekohane, kui advokaat esialgsel hinnangul peab juhtumit õiguslikult perspektiivikaks, kuid lähemal analüüsil leiab, et see on perspektiivitu. Mittekohasest teenusest saaks siinsel juhul rääkida üksnes siis, kui advokaat osutaks mõnda aega sisulist teenust, kuid oleks mõistliku hoolsuse korral pidanud kohe aru saama, et juhtum on ilma edulootuseta.
2-21-108768
13.2.Praegusel juhul nähtub hagile lisatud kirjavahetusest ja IK ütlustest istungil, et IK esimesed tegevused 30 minuti ulatuses olid suunatud kompromissiläbirääkmiste algatamisele ja juhiste täpsustamisele. Seejärel IK enam sisulisi toiminguid ei teinud, vaid korraldas 11.12.2019 kohtumise, kus ta avaldas oma seisukoha, et juhtumil ei ole perspektiivi. Kolleegiumi hinnangul ei ole IK sellega vastuoluliselt käitunud ega oma hoolsuskohustust rikkunud.
13.3.Kolleegium märgib, et 22.10.2019 e-kirjas ei avaldanud IK, et kostja nõuetel on edulootus. Töömahu prognoosi esitas IK kostjale 22.10.2019 e-kirjas (dtl 44): kaasuse analüüs, kulu ca 3 tundi; nõudekirja koostamine, kulu ca 2 tundi; tutvumine vastusega ja analüüs, asja arutamine kulu ca 1,5 tundi ja hagi koostamine, kulu ca 5 tundi. Sel ajal ei saanud IK põhjalikumat analüüsi teha. Näiteks olulise osa juhtumi materjalidest saatis kostja hagejale 2 päeva hiljem (24.10.2019 e-kirjaga, dtl 42).
13.4.Nõustuda ei saa kostja seisukohaga, et hoolsalt tegutsev advokaat oleks pidanud leidma, et kostja nõuded on õiguslikult perspektiivikad. Käsundisaajana pidi IK lähtuma eelkõige kostja väljendatud lõppeesmärgist. Kohtuistungil selgitas kostja oma eesmärke järgnevalt: „Eesmärke oli mitu. Üks nendest oli kaupleja korrale kutsuda, teda teavitada ja teavitada ka Masku juhatuse liikmeid, millega kohalikud juhid tegelevad.“ Rahaliste nõuete kohta selgitas kostja: „Seal oli küsimus kompromissis ja kompromissi pidime tegema minule võimalikult soodsas suunas.“ Lisaks selgitas kostja, et mööblipood oleks pidanud tema ees vabandama.
13.5.Juhtumi põhilised asjaolud kordas kostja üle 08.11.2019 e-kirjas (dtl 48): „Toodet ei tarnitud kokkulepitud ajal. Toote hilinemisest meid ei teavitatud, samuti anti mitu korda uusi tähtaegu, millest samuti kinni ei peetud. Kasutati keelatud müügivõtteid, kus pakuti toodet näilise soodushinnaga, sellele tähelepanu juhtides nimetas juhatuse liige mind valetajaks. Hiljem solvas juhatuse liige minu perekonda ja rasedat elukaaslast. Need asjaolud tuleb teatavaks teha teistele juhatuse liikmetele.“
13.6.Kostja ei ole esile toonud, milliseid nõudeid ja kuidas oleks hoolsalt tegutsev advokaat pidanud maksma panema. Kolleegium märgib, et kindlasti ei ole tegemist eesmärkidega, mis oleksid kahtlusteta kohtus jõustatavad, isegi eeldades, et kostjal oleks tõendeid oma väidete tõendamiseks. Vabandamise nõuet Eesti õigus ette ei näe ning tarbija nõuded hindade eksitava esitlusega seoses on pigem erandlikud. Seega ei saa öelda, et keskmise kutsealal tegutseva juristi arvates oleks IK pidanud teistsugusele seisukohale jõudma.
13.7.Kostja sisustas IK ebaõiget hinnangut sellega, et TTJA tuvastas, et Masku Baltic OÜ kasutas eksitavaid turundusvõtteid ning kaupleja loobus sellest praktikast (TTJA 07.12.2020 teade), ja sellega oleks kostja justkui oma eesmärgid saavutanud. Kolleegium leiab, et sellest ei saa teha järeldust, et kostja nõue oli õiguslikult perspektiivikas või et ta oma eesmärgid sisuliselt saavutas. Turunduspraktika muutumine seondub üksnes osaliselt kostja eesmärkidega ning selliselt, et kostjale sellest varalisi ega isiklikke tagajärgi ei tekkinud. Isegi kui IK oleks andnud kostale soovituse TTJA-sse pöörduda, oleks ülejäänud juhtum olnud edulootuseta.
14.Kolleegium rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjalt välja põhinõude 308 eurot. Lisaks põhivõlale palub hageja välja mõista viivise. Kliendilepingu p 7.1 alusel kuulub võlgnetavalt summalt tasumisele viivis 0,06% päevas. Vastavalt lepingu p-le 4.4 on klient kohustatud tasuma arve 7 tööpäeva jooksul alates arve väljastamisest.
14.1.Kolleegium ei nõustu kostja vastuväitega, et pooled leppisid kokku uues viivisemääras 0,02% päevas. Selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks, peaks
2-21-108768 olema arvel selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokkuleppimata tingimustes (RKTKo 17.12.2009, 3-2-1-144-09, p 14). Kohtupraktikas on ka leitud, et viivisenõue ei ole vastuolus hea usu põhimõttega, kui arvetel on märgitud lepingust erinev viivisemäär (RKTKo 30.04.2013, 3-2-1-43-13, p 15). Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on muutunud sissenõutavaks viivis 281,35 eurot ajavahemiku 07.12.2019–29.02.2024 eest (viivisekalkulaator.ee). Kolleegium mõistab välja edasiulatuva viivise alates otsuse tegemisest 0,06% päevas.
15.Kolleegium jätab rahuldamata hageja nõude võla sissenõudmiskulude väljamõistmiseks. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist pärast lepingu lõpetamist kokku 30 eurot (st arve nr 2912059 esimene tasuline meeldetuletus ja arve nr 2911077 esimene tasuline meeldetuletus). Kliendilepingus ei ole kokku lepitud meeldetuletuskirja eest tasu leppetrahvina, mis tähendab, et hagejal ei ole õigust nõuda sissenõudmiskulude hüvitist fikseeritud summana. Hageja pole kulu tekkimise kohta tõendeid esitanud, seega tuleb võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 ja § 163 lg 1 alusel kostja kanda. Kuigi kolleegium rahuldas hagi osaliselt, siis jäi rahuldamata üksnes väike osa kõrvalnõuetest, mis mõjutas kohtumenetluse kulusid üksnes väheolulisel määral. Kolleegium jätab vaatamata hagi osalisele rahuldamisele kulud tervikuna kostja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Kuna ringkonnakohus lahendab vaidluse maakohtust erinevalt, siis määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus (RKTKo 02.11.2018, 2-16-14924, p 21).
(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Addis Tammiku
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.