AS-i Alexela hagi Copyright Consult OÜ vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
420,17 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Alexela (registrikood 10015238) Hageja lepinguline esindaja: R M (e-post xxx) Kostja: Copyright Consult OÜ (registrikood 10189613) Kostja seaduslik esindaja: P K (e-post xxx)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus, lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Copyright Consult OÜ-lt põhivõlg 302,38 eurot ja viivis 112,75 eurot AS-i Alexela kasuks.
3.Menetluskulud jätta 98,8% osas Copyright Consult OÜ ning 1,2% osas AS-i Alexela kanda.
4.Välja mõista Copyright Consult OÜ-lt menetluskulu 138,32 eurot AS-i Alexela kasuks. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Pooled sõlmisid 29.11.2011 maksekaardilepingu, mille alusel sai kostja enda valdusesse ja kasutusse „Alexela“ maksekaardi, mis toimib krediitkaardi põhimõttel ja kehtib hageja teeninduskohtades maksevahendina. Kostja on kasutanud hageja poolt väljastatud maksekaarti maksevahendina, kuid on rikkunud maksekaardi lepingust tulenevaid kohustusi ning seisuga 24.08.2022 on kostjal tasumata arvete nr 22273001-22011 (esitatud 31.01.2022) ja 2227300122021 (esitatud 28.02.2022) eest võlgnevus 307,42 eurot. Hageja on perioodi 11.02.202224.08.2022 eest arvestanud viivist summas 112,75 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja 420,17 eurot (so põhivõlgnevus 307,42 eurot ja viivis 112,75 eurot). Kostja seisukohad
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on maksekaardi enda valdusesse saanud ega seda, et kostja oleks maksekaarti maksevahendina kasutanud. Hageja viivisenõue on kostja hinnangul ebamõistlikult suur ja kostja jaoks liialt koormav, mistõttu palub vähendada viivist mõistliku suuruseni, milleks kostja hinnangul oleks 0,02% päevas. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Menetluse käik ja kostja 16.02.2024 avaldus
3.15.01.2024 määrusega määras kohus asja lahendamise kirjalikus menetluses, edasised tähtajad menetluses ning samuti kohtuotsuse teatavaks tegemise aja. 16.02.2024 e-kirjaga esitas kostja juhatuse liige P. K kohtule enda ja kostja nimel avalduse, milles märkis, et tema volitused on vastavalt ainuosaniku 07.02.2024 otsusele lõppenud alates 10.02.2024 ning et P. K puudub alates 10.02.2024 kostja esindamise õigus. Avaldusele oli lisatud osaniku 07.02.2024 otsus (dtl 149), mille kohaselt kostja ainuosanik Fisk Holdings OÜ (registrikood 11143688) otsustas kutsuda juhatusest alates 10.02.2024 tagasi P. K, juhatuse liikme volitused loetakse lõppenuks alates 10.02.2024 (k.a). Uut juhatuse liiget samas nimetatud ei ole. Registrist nähtuvalt on P. K kostja ainus juhatuse liige, ainuosanik Fisk Holdings OÜ on P. K kontrolli all olev ühing (P. K on Fisk Holdings OÜ ainuosanik ja juhatuse liige). Tulenevalt ÄS (äriseadustik) § 1771 lg 1 osanike otsus otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Riigikohus on selgitanud, et avaliku huvi tõttu kehtestatud säteteks tuleb lugeda ka ühingu organite struktuuri ja nende pädevuse jaotuse kohta seadusest tulenevaid imperatiivseid sätteid (2-18-2243, p 31.2). Kohus leiab, et 07.02.2024 osaniku otsus juhatuse liikme tagasikutsumise kohta uut juhatuse liiget määramata on tühine vastuolu tõttu avaliku huvi tõttu kehtestatud seadusega. Otsuse tulemusel ei vastaks kostja juhatuse koosseis enam seaduse nõuetele, sest juhatuse liikmed puuduvad. Samuti on otsusel ilmne heade kommete vastane eesmärk tekitada olukord, et kostjal puudub seaduslik esindaja, et takistada käesolevat kohtumenetlust ja tuua kaasa menetluse peatumine. Otsus on seetõttu kohtu hinnangul tühine ka vastuolu tõttu heade kommetega. Kohus on seisukohal, et P. K on jätkuvalt kostja seaduslik esindaja. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 29.11.2011 kliendikaardi lepingu (dtl 39-40). Lepingu kohaselt väljastab hageja kostjale lepingu alusel deebet- või krediitkaardi, mis kehtib maksevahendina kõigis Alexela logo kandvates tanklates Baltikumis ja Partnerfirmade müügikohtades. Tulenevalt lepingu p 7.2 kaardiga sooritatud tehingute eest tasub klient esitatava arve alusel vastavalt kokkulepitud maksetähtajale.
5.VÕS (võlaõigusseadus) § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 401 lg 2 järgi krediidilepingu esemeks võib olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
6.Hageja on välja toonud, et kostjal on tasumata järgmised lepingu alusel esitatud arved:
6.1.arve nr 22273001-22011 summas 209,93 eurot (dtl 41) periood 01.01.2022 - 31.01.2022, maksetähtaeg 10.02.2022;
6.2.arve nr 22273001-22021 summas 97,49 eurot (dtl 43) periood 01.02.2022 - 28.02.2022, maksetähtaeg 10.03.2022.
7.Arvetel on kajastatud kütuse ja klaasipesuvedeliku soetamine nimetatud perioodidel erinevatest tanklatest, arve dtl 43 sisaldab 5,04 euro ulatuses ka viivist. Hageja on esitanud ülevaate kostjale esitatud tasutud arvetest alates lepingu sõlmimisest (21.11.2022 menetlusdokumendi lisaks olev exceli fail), arveid on esitatud alates 31.12.2011 igakuiselt. Kohus nõustub hagejaga, et nimetatuga on tõendatud, et kostja sai lepingu alusel kaardi kätte ja asus seda kasutama. Kaardi kasutamine arvetel märgitud kauba eest tasumiseks on tõendatud arvete lisaks olevate aruannetega (dtl 42, dtl 44), millel on fikseeritud kaardi kasutamise täpsed ajad, müügikohad ja soetatud kauba andmed. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks arved tasunud.
8.Kohus rahuldab hageja põhinõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevusena 302,38 eurot (so 209,93 + 92,45) VÕS § 108 lg 1 ja lepingu p 7.2 alusel.
9.VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu p 7.6 järgi leppisid pooled kokku viivisemääras 0,2% päevas. Viivisearvestus kuni hagi esitamiseni kujuneb vastava määraga järgmiselt:
9.1.põhivõlgnevus 209,93 periood 11.02.2022-24.08.2022 (195 p) 81,87 eurot;
9.2.põhivõlgnevus 92,45 periood 11.03.2022-24.08.2022 (167 p) 30,88 eurot. Kokku 112,75 eurot.
10.VÕS § 113 lg 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
11.Kostja on taotlenud viivise vähendamist, kuid pole välja toonud asjaolusid, miks tuleks viivisenõude ulatust käesoleval juhul pidada ebamõistlikuks. Kohus tegi kostjale 15.01.2024 ettepaneku oma käsitlust vastavalt täiendada, kuid kostja ühtegi asjaolu sellele vaatamata ei esitanud. Riigikohus on leidnud, et viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt (3-2-1-25-16, p 13). Kohtu hinnangul ei ole hageja käesoleval juhul välja toonud asjaolusid, miks viivisemäära 0,2% päevas tuleks pidada ebamõistlikuks. Kostja on juriidiline isik. Riigikohus on majandustegevuses sõlmitud tehingu kohta leidnud, et kokkulepitud viivisemäär 0,2% viivitatud summast päevas ei ole seadusega vastuolus ka siis, kui tegemist on tüüptingimusega (3-2-1-5-13, p-d 48−49). Käesoleval juhul viivis põhinõuet ei ületa. Kostja on olnud oma kohustuste täitmisega pikemat aega viivituses, sj on hageja nõudnud viivist ainult kuni hagi esitamiseni. Kohus leiab, et viivise vähendamine põhjendatud ei ole ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 112,75 eurot. Menetluskulud
12.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 420,17 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 415,13 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 1,2% ning kostja kanda 98,8% menetluskuludest.
13.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
14.Menetluskulude nimekirju pooled ei esitanud, asja materjalidest nähtuvalt on hagi esitamiselt tasutud riigilõiv 140 eurot. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. Kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 138,32 eurot (so 140 x 98,8%).
15.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.