Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja Coop Finants AS vahel 06.05.2019 sõlmitud laenuleping nr L15109, mille alusel sai kostja laenu 6910 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevat laenu tagasimaksmise kohustust ja jättis tasumata maksed alates juunist 2020. 28.08.2020 saatis esialgne võlausaldaja lepingu ülesütlemise hoiatuse koos täiendava tasumise tähtajaga (25.09.2020). Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles võlausaldaja lepingu üles ja loovutas 29.09.2020 kostja vastu suunatud nõude hagejale. Nõuete loovutamisest on kostjat teavitatud. Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega 14.12.2023 e-posti aadressil xxx, kuid kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Eelnevalt on maksekäsu kiirmenetluses dokumente püütud kätte toimetada e-posti aadressil xxx ja posti aadressidel xxx ja xxx. Võlgniku ema kinnitas 11.04.2023, et võlgnik ei ela aadressil xxx. Ema sõnul võlgnik on Soomes. Seisuga 11.07.2023 on võlgnik S. M. postiaadress Soome rahvastikuregistri andmetel xxx. Soome kohus tagastas aadressilt xxx dokumendid 20.05.2023 märkega – dokumenti ei olnud ühe kuu jooksul alates selle kättesaamisest võimalik kätte toimetada/ dokumenti ei olnud võimalik kätte toimetada enne märgitud kuupäeva või tähtaega. Vastuseks Pärnu MK maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud 26.07.2023, et Politsei- ja Piirivalveameti andmekogus puuduvad andmed isiku teiste kehtivate elukohtade kohta, kui oli toodud teie päringus. Seisuga 17.02.2021 nimetas isik oma kontaktandmeteks xxxxxxxx, xxx. Hilisemad andmed puuduvad. Tööandja on vastanud 26.07.2023, et edastab parandusega järelepäritava ütluspõhised andmed aadress xxx (august 2022 viimane info mis olemas), telefoninumber xxxxxxxx, e-posti aadress xxx. Neil pole võimalik füüsiliselt edastada menetlusdokumente. Võlgniku ema kinnitas 19.09.2023, et võlgnik ei ela tema juures aadressil xxx. Ema ei saa võlgnikule dokumente edastada kuna ei tea millal võlgnik peaks tema juurde tulema. Ema sõnul võlgnik on Soomes. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 14.12.2023

ning see loeti kättetoimetatuks 30.12.2023. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (29.01.2024) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842 määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Hageja menetluskulu on riigilõiv 630 eurot, mis jääb kostja kanda. Lisaks jäävad kostja kanda hageja mõistlikud esinduskulud 20 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.