Menetlusosalised ja nende Hageja: O. K. , isikukood xxxxxxxxxx esindajad Kostja: A. M. , isikukood xxxxxxxxxx Asja läbivaatamine
Kohtuistung 11.10.2023
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista A. M. välja O. K. kasuks kahjuhüvitis 1032,20 eurot.
3.Jätta menetluskulud täies ulatuses A. M. kanda.
4.Määrata O. K. menetluskulude rahaliseks suuruseks riigilõiv 280 eurot ning mõista see summa A. M. välja. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused
1.04.09.2022 kl 02:39 ajal xxxxxxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) lõhkus kostja jalaga hagejale kuuluva xxxxxxxxxxxxx reg nr. xxxxxxxx tagatiiva, tekitades sellega hagejale kahju 1032,20 eurot Toyota Eesti (Amserv Auto AS) Tartu esinduse hinnangul. Kostja sai hageja auto lõhkumise eest väärteokorras karistada. Väärteootsus on jõustunud. Hageja palub talle tekitatud kahju kostjalt välja mõista. Hageja on esitanud Toyota esinduse hinnapakkumise, sest ta on alati oma autodega, sh praegu kõneksoleva sõidukiga käinud esinduses. Tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga. Tõele ei vasta kostja väide, nagu tahaks hageja remontida esinduses selliseid kahjustusi, mis ei ole kostja tekitatud. Hageja soov on, et sõiduk saaks taastatud samaväärsesse seisundisse nagu ta oli enne kostja poolt tekitatud kahju. Kostja poolt esitatud töökojad ei ole hageja jaoks usaldusväärsed ja ta pole nõus oma autot nendes töökodades remontima. Tööde ulatust on kostja poolt esitatud pakkumistes kajastatud oluliselt väiksemas ulatuses. Tegemist ei ole lihtsalt mõlgiga. Kostja löögi tagajärjel tekkis auto tagatiivale sügav mõlk koos värvikahjustustega mille tõttu on vajalik tagatiiva värvimine ja mõlgi eemaldus. Kui sõiduki selline suur detail nagu tagatiib värvitakse üle, siis uue värvikihi tõttu tekivad ka värvierisused kõrval olevate detailidega, mille tõttu on vajalik värvi hajutamine ning nagu Amservi hinnapakkumises on välja toodud. Seda kostja esitatud pakkumistes mitte kuidagi ei kajastu, ehk tema lahenduse puhul ei saaks sõiduk taastatud kahju eelsesse seisundisse ning hageja sellega nõus ei ole. Hageja esimene eelistus on Toyota Amservi esindus. Asjas tuleb lähtuda kohtuvälise menetleja poolt väärteootsuses fikseeritud kahjusummast. Kuivõrd hageja kasutas sõidukit väljarentimiseks taksona, on kostja tekitanud hagejale täiendavalt kahju sellega, et auto visuaalse kahjustuse tõttu võib olla vähenenud sõidukilt saadav teenistus. Kostja ei ole jooksnud näiteks kogemata autole otsa, vaid tegemist on kostja poolt alkoholijoobes toime pandud väärteoga tekitatud kahjuga. Kostja vastuväited
2.Kostja avaldab, et ta on peale auto lõhkumist hagejaga ühendust võtnud ja andeks palunud. Kostja tegi hagejale ettepaneku remontida sõiduk kostja poolt valitud remonditöökojas, kuna hageja poolt margiesindusest võetud remonditööde pakkumine ületab mitmekordselt teiste samaväärsete ja ainult keretöödele spetsialiseerunud ettevõtete pakkumiste. See ei ole kohane, kuna hageja auto ei ole uus või paari aasta vanune. Kostja avaldab ka, et on üksikisa, kasvatab kahte poega 15 ja 18 a ja üritab ots otsaga kokku tulla. Hageja soovib kostja sooritatud väärteo pealt raha teenida. Kõik vigastused autol ei olnud kostja tekitatud. Kostja esitatud hinnapakkumised on firmadelt, mis on oma ala spetsialistid ning spetsialiseerunud ainult sõidukite kere- ja värvimistöödele, lisaks on kauaaegsed partnerid kindlustusseltsidele. Kõik esile toodud pakkumised (samuti ka hageja poolt lisatud OÜ Värvaltrans pakkumine) on mitmeid kordi väiksemad kui Amserv Auto poolt esitatud pakkumine. See tõendab, et antud sõidukit on võimalik odavamalt ja sama kvaliteetselt
remontida, et saavutada samasugune seisund kui oli enne väärtegu. Kõik pakkumise esitanud firmad annavad oma töödele garantii. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus on tuvastanud, et hagejale kuulub sõiduk xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxТМ, mis on tõendatud sõiduki registreerimistunnistusega. 04.09.2022 lõi kostja jalaga vastu hageja sõiduki tagumist tagatiiba, millega pani toime väärteo. Teo toimumise koht on xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostja tegu on tõendatud PPA Lõuna prefektuuri xxxxxxxxx väärteootsusega väärteoasjas nr xxxxxxxxxxx, mis jõustus 24.11.2022, samuti hageja esitatud videosalvestistega. Asjaolu, et hageja auto, täpsemalt auto vasak tagatiib, on kostja teo tagajärjel saanud kahjustada, on tõendatud autost tehtud fotodega ning väärteoasjas koostatud ja kogutud dokumentidega.
4.Hageja nõue tuleb lahendada VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel, s.o tegemist on õigusvastaselt tekitatud kahjuga ning kannatanu omandi rikkumisega. Kahju on tekitatud õigusvastaselt ja süüliselt. Vaidlust pole selles, et kostja on kahju tekitaja ning kahju ja kostja teo põhjuslikus seoses. Seega on kostja kohustatud hüvitama hagejale tekitatud kahju. Vaidlus on tekkinud kahjuhüvitise suuruses.
5.Tulenevalt VÕS § 132 lg 3, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt sama paragrahvi lõikele 1. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
6.Kohtu hinnangul saab praeguses vaidluses arvestada Riigikohtu seisukohti tsiviilasjas nr 2-21-5187, p 11, millest kohus järeldab käesoleva tsiviilasja lahendamisega seonduvalt järgmist.
7.Asja kordategemiseks vajaminevate kulutuste suuruse tõendamise kohustus on TsMS § 230 lg-st 1 tuleneva üldise tõendamiskoormise järgi kahjustatud isikul ning kahjuhüvitist maksma kohustatud isik peab esitama oma tõendid juhul, kui ta vaidleb kulude vajalikkuse väitele vastu. Kui kahjuhüvitist maksma kohustatud isik vaidleb sõiduki parandamiseks minevate kannatanu taotletud kulude vajalikkusele vastu, tuleb tal tõendada, et tema pakutava remondiettevõtja tehtavad remonttööd asetavad kahjustatud isiku olukorda, mis on maksimaalselt lähedane olukorrale, milles kahjustatud isik oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kuivõrd VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi hõlmab kahjuhüvitis muuhulgas võimaliku väärtuse vähenemise, saab hageja tugineda sellele, et sõiduki remondikulude puhul tuleb arvestada töödega, mis aitavad võimalikult suures ulatuses taastada sõiduauto kahjustada saamise eelset väärtust.
8.Kostja peab tõendama, et tema esitatud hinnapakkumistes näidatud remonttöödega saab sõiduauto kahjustada saamise eelset väärtust taastada vähemalt samavõrra kui hageja esile toodud remonttöödega. Riigikohus on ka selgitanud, et asi tuleb parandada mõistlikel tingimustel, st kahjustatud isik peab võimaluse korral valima soodsaima võimaluse. Kui kahjustatud isik laseb teha tarbetult kalli remondi, rikub ta VÕS § 139 lg-s 2 toodud kahju vähendamise kohustust, mis toob kaasa tema kahjuhüvitise vastava vähendamise. Kahjustatud isik ei pea VÕS § 132 lg 3 esimese lause alusel nõuet esitades siiski alati võtma aluseks kõige odavama
remondivõimaluse, sest kahju hüvitamise eesmärgist lähtudes peab remont tagama kahjustatud asja kahjustamise eelse väärtuse maksimaalse taastamise.
9.Kohtule esitatud andmetel ei olnud hageja 11.10.2023 kohtuistungi toimumise seisuga lasknud veel kostja tekitatud kahjustusi remontida. Seega on haginõue esitatud remondikalkulatsiooni alusel. See ei takista siiski nõude esitamist ega rahuldamist. Riigikohus on selgitanud, et asja kahjustamise korral saab kannatanu nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist VÕS § 132 lg 3 järgi ka siis, kui ta ei ole asja veel korda teinud (nt 3-2-1-139-05, p 12). Samas juhul, kui ta on asja korda teinud, võib ta sellele vaatamata nõuda kahju hüvitamist kalkulatsiooni, mitte tegelikult kantud kulutuste alusel. Kalkulatsiooni alusel kahjuhüvitise määramise korral mõistab kohus kahjuhüvitise välja kulutuste eest mõistlikus ulatuses, arvestades seejuures kostja vastuväiteid.
10.Kostja on vaidlustanud hageja esitatud Amserv Eesti AS hinnapakkumise ning leiab, et see sisaldab töid, mis ei ole seotud kostja teoga. Sellisteks töödeks on kostja väitel vasaku tagumise ukse alläär, selle värvitööd ja tihendi vahetus. Auto on 12 aastat vana, juba roostes, seda ei peaks remontima esinduses. Kostja on nõus remondikulud kandma ja auto taastama, aga mitte hageja nõutud ulatuses. Hageja selgitusel tekitati auto tagatiivale mõlk, sellest tulenevalt on ka värvikahjustus. Autodetaili värvimisse minekul tuleb eemaldada ka tihendid ja plastikud, et detaili saaks värvida täies ulatuses. Kahjustada saanud detaili värvimisel värvi hajutatakse ja seetõttu värvitakse osaliselt ka kõrval asetsevaid keredetaile, et ei tekiks värvierinevust Amserv Auto AS 15.09.2022 hinnapakkumisest nähtub, et see on hõlmab hageja auto keretöid vasaku tagaukse kahjustusega seonduvalt, sh plekitöid, varuosasid, värvimist, roostetõrjet, värvimaterjale ja lisatarvikuid. Tööde hinnaks on kokku 1032,20 eurot (koos käibemaksuga).
11.Kohus selgitas pooltele 11.10.2023 toimunud eelistungil, et hageja on tõendanud auto remondimaksumust. Kostjal tuleb omakorda tõendada, et hageja esitatud remondikulud on ülepaisutatud, sh et osaliselt on tööd ebavajalikud. Kostjal tuleb esitada oma vastuväidete tõendamiseks tõendid, millised on need tööd, mis on vaja teha auto viimiseks kahjueelsesse seisukorda, ja palju need tööd maksavad. Ka Amserv Auto AS hinnapakkumise mittepaikapidamist tuleb kostjal tõendada.
12.Peale hagis esitatud Amserv Auto AS hinnapakkumise on kohtule esitatud järgmised hinnakalkulatsioonid.
13.Hageja esitas täiendavalt Värvaltrans Tartu OÜ 28.12.2022 kalkulatsiooni summas 792,34 eurot (koos käibemaksuga), mis hõlmab plekitöid, keretöid, värvitöid, värvimaterjale, roostetõrjet ja muid materjale ning lisatarvikuid.
14.Kostja esitas täiendavate tõenditena: 1) OÜ RISTOT-IN kalkulatsiooni summas 300 eurot (ilma käibemaksuta). Teostavate töödena on toodud auto vasaku tagatiiva plekitöö/õgvendus, eeltöö ja värvimine, värvimaterjalid, demontaaž-montaaž, muud materjalid. 2) Mõlgimehed OÜ hinnapakkumise summas 240 eurot (koos käibemaksuga), tööks on märgitud mõlgi parandus vasakul tagatiival. 3) Beiz OÜ hinnapakkumise summas 250 eurot (ilma käibemaksuta), sh plekitöö, keretöö ja värvimine. 4) Automaaler OÜ hinnapakkumise 604,47 eurot (koos käibemaksuga), sh plekitöö, keretöö, värvitöö, värvimaterjalid, roostetõrje, lisamaterjalid.
15.Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et Amserv Auto AS hinnapakkumises sisalduksid tööd, mis väljuvad auto kahjueelsesse seisukorda viimiseks vajalikest töödest, sh oleksid osaliselt ebavajalikud. Ka ei ole kostja suutnud tõendada, et ükski tema esitatud autoremonditöökodade hinnapakkumiste järgsetest töödest tagaks kahjustatud asja kahjustamise eelse väärtuse maksimaalse taastamise. Kostja arutluskäik hageja sõiduki margiesinduses remontimise ebamõistlikkusest ei ole asjakohane. Hagejal ei ole kohustust remontida oma sõidukit mujal kui konkreetsele margile spetsialiseerunud esinduses üksnes seetõttu, et see võib olla kallim teistest sarnast remonditeenust pakkuvatest töökodadest. Ka ei pea hageja valik sõltuma sõiduki vanusest.
16.Kohus leiab, et hageja ei ole valinud tarbetult või ebamõistlikult kalli remondivõimaluse ega rikkunud sellega VÕS § 139 lg-s 2 toodud kahju vähendamise kohustust. Kahju hüvitamise eesmärgist lähtudes tagab kohtu arvates Amserv Auto AS kui Toyota sõidukitele spetsialiseerunud margiesinduse hinnapakkumises toodud remont kahjustatud asja kahjustamise eelse väärtuse maksimaalse taastamise.
17.Kahjuhüvitise määramisel on kohtul võimalik kohaldada VÕS § 140 lg 1 sätestatut ning vähendada kahjuhüvitist, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu.
18.Kohtu hinnangul puuduvad käesolevas vaidluses sellised asjaolud, mille alusel võiks asuda seisukohale, et kahju hüvitamine oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kohus arvestab mh asjaoluga, et kostja pani hageja autot lõhkudes toime väärteo, mille lahendamisel ei tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kostja on küll hiljem oma tegu kahetsenud, kuid sellest ei piisa kahjuhüvitise vähendamiseks. Kahjustatud autol puudus hageja kinnitusel kaskokindlustus.
19.Kostja on küll viidanud oma halvale majanduslikule olukorrale, kuid pole seda tõendanud. Ka ei oleks kostja majanduslik olukord käesolevas asjas aluseks kahjuhüvitist vähendamiseks. Hageja ei pea kandma kahju, mis talle tekiks olukorras, kus kohus kahjuhüvitist vähendaks, kuna sellisel juhul peaks ta sõiduki võimalikult suures ulatuses kahjustada saamise eelse väärtuse taastamiseks kandma remondikulud osaliselt ise. Tegemist oleks hageja jaoks ebaõiglase olukorraga, mida kohus ei saa aktsepteerida. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskuludeks on asjas hageja tasutud riigilõiv 280 eurot, mille kohus mõistab kostjalt välja. Õigusabikulusid hagejal ei tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.