Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-22-137081

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

2-22-137081 avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. OK Incure OÜ esitas 27.09.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 1492.36 euro nõudes. Kohus tegi 30.09.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus tegi 24.04.2023 puuduste kõrvaldamise määruse, milles palus hagejal täpsustada hagi alust ning määras selleks hagejale 14-päevase tähtaja. 08.05.2023 esitas hageja hagiavalduse täienduse ja vastuse, milles selgitas asjaolusid ja esitas tõendid. 09.05.2023 edastas Tartu Maakohus tsiviilasja nr 2-22-137081 kohtualluvuse järgi Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. Hagiavalduses palub hageja kohtul mõista välja kostjalt Xlt hageja OK Incure OÜ kasuks lepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 1 099.99 eurot, intress 166.21 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 418.30 eurot ja sissenõudmiskulu 50 eurot, menetluskulud summas 355 eurot (riigilõiv 315 eurot ja kohtutäituri tasu 40 eurot), hageja palub täiendavalt välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Xxx AS 16.12.2019 krediidikontolepingu nr xxx, mille järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 1 100 eurot. Krediidikonto on kliendile avatav limiit, mille raames saab klient raha vabalt kasutusse võtta, seda tagastada ja uuesti kasutusse võtta. Krediidiandja on teinud kostja arvelduskontole väljamakseid perioodil 19.08.2020 kuni 12.03.2022 kogu summas 2 232 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega, kuivõrd kostja jättis tasumata aprilli, mai ja juuni osamaksed. Vastavalt lepingu punktile 7.1. peab klient maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt vastavalt kliendile saadetud arvele. Krediidiandja

2-22-137081 andis 20.06.2022 kostjale täiendava tähtaja kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ning pakkus võimalust ka läbirääkimisteks vastavalt VÕS § 416 lg 1 sätestatule, kuid see ei andnud soovitud tulemust, mistõttu ütles 11.07.2022 krediidiandja lepingu üles ning loovutas nõude OK Incure OÜle. Harju Maakohus jättis 11.07.2023 hagiavalduse käiguta ning kohustas hagejat täpsustama hagi alust. 25.08.2023 esitas hageja täiendatud hagiavalduse. Krediidiandja on põhistanud kostja krediidivõimelisuse hindamist järgmiselt: laenu taotluse esitamisel, s.o 16.12.2019 märkis kostja, et tema netosissetulek on 1 200 eurot, igakuised kohustused on 400 eurot. Ülalpeetavaid on märgitud 0. Kostja töötas täistööajaga, tööandjaks on X OÜ. Krediidivõimekuse hindamiseks tehti päring Eesti pensionikeskusesse eesmärgil arvutada välja ja tuvastada isiku sissetulek. Registri andmete kohaselt kostja sissetulek oli 841.95 eurot. Xxx AS tegi päringu Creditinfo andmebaasi, kust selgitada välja kas isikul on maksehäireid. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid Kohustusteks arvestas krediidiandja 300 eurot ning majapidamiskuludeks 210.50 eurot. Lisaks arvestati ka C kuumakset, so 48 eurot. Vaba raha jäägiks kujunes 254 eurot. Harju Maakohus võttis 13.10.2023 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond on üritanud võlgnikule Xle makseettepanekut kätte toimetada järgmistel aadressidel: − 30.09.2022 aadressil xxx - tagastatud - muu põhjus; − 03.10.2022 aadressil xxx - tagastatud - ei ela/asu aadressil; − 11.01.2023 aadressil xxx - tagastatud - hoiutähtaja möödumisel 22.02.2023 aadressil xxx - tagastatud - ei ela/asu aadressil; − 03.10.2022, 11.01.2023, 22.02.2023 saadetud teavitus e-posti aadressil xxx – puudub vastus. Varasemas menetluses on võlgniku ema ja elukaaslane kinnitanud, et võlgnik elab Soomes. Varasemas menetluses seisuga 23.09.2022 on võlgnik X aadress Soome rahvastikuregistri andmetel xxx. Soome kohus tagastas aadressilt xxx dokumendid 12.12.2022 märkega – aadress teadmata. xxx maakond üks korteriomanikest kinnitas 09.01.2023, et võlgnik peaks antud aadressil dokumendid kätte saama. Pärnu MK maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur vastanud 09.01.2023, et politsei menetlusinfosüsteemis on märgitud X elukohaks xxx. Andmed on saadud 01.01.2019 väljakutse käigus. Hilisemaid kokkupuuteid isikuga fikseeritud ei ole. Avaldaja edastas menetlusdokumendid kohtutäiturile Oksana Kutšmei, kes tagastas need 03.04.2023 kättetoimetamise võimatuse tõttu. Kohtutäituri aruandest selgub, et 28.02.2023 aadressil xxx dokumentide kättetoimetamine ebaõnnestus, kuna kodus sugulane, kelle sõnul X Soomes. Eestis olles viibib antud aadressil, kuid millal Soomest tuleb pole teada. Jäetud kulleri kontakt. 07.03.2023 aadressil xxx dokumentide kättetoimetamine ebaõnnestus, kuna X ei ole vahepealsel ajal Eestisse tulnud/Eestis olnud. 27.03.2023 aadressil xxx dokumentide kättetoimetamine ebaõnnestus, kuna kodus X ema, kelle sõnul X Soomes. Viimati oli Eestis antud aadressil 2022. a lõpus. Aadressil xxx dokumentide kättetoimetamine ebaõnnestus, kuna adressaat

2-22-137081 ei ela/asu kontrollitud aadressil. Jäetud teate peale helistas aadressilt X eksabikaasa (xxx), kes ei suhtle Xga, kuid temale teadaolevalt elab X Soomes. Teises menetluses seisuga 04.04.2023 võlgnik X ei oma Soome rahvastikuregistri andmetel registreeritud aadressi Soomes. Kohtul ei õnnestunud kostjale Xle menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte toimetamiseks, mistõttu otsustas kohus 04.12.2023 kohtumäärusega avaliku kättetoimetamise. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. 16.01.2024 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat täpsustama ja selgitama hagi alust ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. 31.01.2024 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Hageja toob välja, et võttes arvesse, et vaidlusaluse krediidilepingu puhul on tegemist krediidikontoga, mille iseloomuks on maksegraafiku puudumine ja ka tagasimakse summa on muutumises, sõltuvalt sellest, kuidas klient krediidikontot kasutab, siis ei ole hagejal võimalust koostada kostjale uut tagasimaksegraafikut. Sellegipoolest lähtudes näiteks krediidikulukuse määra arvestusest, siis eeldatakse, et krediit võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena. Viimane krediidi kasutusele võtmine oli 12.03.2022 summas 22 eurot, mistõttu algas tagasimaksmise periood 2022 aprillis ning viimane tähtaeg krediiti tagastamiseks oleks sel juhul märtsis aastal 2023. Kostja ei ole krediiti tagastanud, mistõttu hageja nõue on juba ammu sissenõutavaks muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes. Kostja sai krediiti kogu summas 2 232 eurot ning lepingu kehtivuse ajal tegi tagasimakseid kogu summas 1 361.23 eurot, millest 1 132.01 eurot arvestati põhiosa katteks, 224,22 eurot intressi katteks ja 5 eurot teenustasude katteks. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral kostja peale põhivõlga muid tasusid ei võlgne, mistõttu arvestab hageja kõik lepingu kehtivuse ajal tehtud tagasimaksed krediidisumma katteks. Sellisel juhul kostja on hagejale võlgu (2 232 – 1 36123) 870.77 eurot, mida hageja palub kostjalt alternatiivselt välja mõista vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel kohtu poolt. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);

2-22-137081 − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − ülesütlemine on toimunud korrektselt, sh on välja toodud järgmised asjaolud (VÕS § 416): tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3. üksteisele järgneva tagasimaksega, tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendava tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist, avaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, pole nõutud krediidi kasutamata jätmise ajale langevat intressi ega kulusid (VÕS § 416 lg 2) ja ÜÜ avaldus on kostja poolt kätte saadud (TsÜS § 69 lg 3 ja RKTKo 2-15-17677/33, p 13); − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86). Kohtu hinnangul ei ole hageja vastavalt 29.06.2023 kohtunõudele 19.07.2023 esitatud hagiavalduse täienduses väljatoodud selgituste ja tõenditega vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt kirjeldanud, millest tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hageja selgitustest nähtuvalt ei teinud krediidiandja enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja muude kohustuste suurust, samuti ei küsitud laenutaotlejalt pangakontode väljavõtteid. Krediidiandja lähtus laenusaaja kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistritesse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Hageja toob välja, et võttes arvesse, et vaidlusaluse krediidilepingu puhul on tegemist krediidikontoga, mille iseloomuks on maksegraafiku puudumine ja ka tagasimakse summa on muutumises, sõltuvalt sellest, kuidas klient krediidikontot kasutab, siis ei ole hagejal võimalust koostada kostjale uut tagasimaksegraafikut. Sellegipoolest lähtudes näiteks krediidikulukuse määra arvestusest, siis eeldatakse, et krediit võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena. Viimane krediidi kasutusele võtmine oli 12.03.2022 summas 22 eurot, mistõttu algas tagasimaksmise periood 2022. a aprillis ning viimane tähtaeg krediiti tagastamiseks oleks sel juhul märtsis 2023. a. Kostja ei ole krediiti tagastanud, mistõttu

2-22-137081 hageja nõue on juba ammu sissenõutavaks muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes. Kostja sai krediiti kogu summas 2 232 eurot ning lepingu kehtivuse ajal tegi tagasimakseid kogu summas 1 361.23 eurot, millest 1 132.01 eurot arvestati põhiosa katteks, 224.22 eurot intressi katteks ja 5 eurot teenustasude katteks. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral kostja peale põhivõlga muid tasusid ei võlgne, mistõttu arvestab hageja kõik lepingu kehtivuse ajal tehtud tagasimaksed krediidisumma katteks. Sellisel juhul kostja on hagejale võlgu (2 232 – 1 361.23) 870.77 eurot, mida hageja palub kostjalt alternatiivselt välja mõista vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel kohtu poolt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 870.77 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hageja nõude suurus kokku oli 1 734.50 eurot. Kohus mõistis tagaseljaotsusega kostjalt välja 870.77 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 50%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 50% ulatuses hageja kanda ning 50% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks on riigilõiv 315 eurot ja kohtutäituri tasu 40 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 315 eurot. Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega (TsMS § 144 lg 2). Hageja on maksekäsu kiirmenetluses edastanud menetlusdokumendid kättetoimetamiseks kohtutäiturile. Kohtutäituri tasu suurus on 40 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud menetluskuludega, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 355 eurot, millest kostja kanda jääb 50% ehk 177.50 eurot. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.