23. veebruar 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-10544
Tsiviilasi
AS-i LHV Kindlustus hagiavaldus A Mi (M) vastu nõudes tuvastada, et AS-il LHV Kindlustus puudub kohustus tasuda A Mile kahjuhüvitist (tarbijavaidluste komisjoni 23.06.2023 otsus asjas nr 19-1/23-04878-010)
Hagihind
1063 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
AS LHV Kindlustus (registrikood 14973611, aadress Tartu mnt 2, 10145 Tallinn) Lepinguline esindaja M P
Kostja
A M (isikukood xxx, aadress xxx)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata AS-i LHV Kindlustus (registrikood 14973611) hagiavaldus A Mi (M, isikukood xxx) vastu nõudes tuvastada, et AS-il LHV Kindlustus puudub A Mi ees 03.03.2023.a sõlmitud kindlustuslepingust (reisikindlustuspoliis xxx, väljastatud / issued 03.03.2023 12:56) tulenev kohustus tasuda 1063 (üks tuhat kuuskümmend kolm) eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta A Mi (M, isikukood xxx) menetluskulud kindlaksmääramata ja AS-ilt LHV Kindlustus (registrikood 14973611) A Mi kasuks välja mõistmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.AS LHV Kindlustus (hageja) esitas 25.07.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse A Mi (kostja) vastu võlgnevuse puudumise tuvastamise nõudes (dtl-d 1-5). Kohus jättis 17.08.2023 hagi käiguta (dtl 55). Hageja esitas 30.08.2023 hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks hagiavalduse tervikteksti (dtl-d 58-62). Kohus võttis hagi 08.09.2023 menetlusse (dtl 116). Kostja vastas hagile 21.09.2023 (dtl-d 120-125). Hageja esitas 05.10.2023 arvamuse kostja vastuse kohta (dtl-d 141-143). Kohus määras 10.10.2023 avalduste ja dokumentide esitamise tähtajad (dtl-d 144-145). Kostja esitas 27.10.2023 täiendavad selgitused ja tõendid (dtl-d 149-154). Kostja esitas 10.11.2023 arvamuse seoses menetluskuludega (dtl-d 192-193).
2.Hageja palub kohtul tuvastada kindlustuslepingust tuleneva võlgnevuse 1063 eurot kostjale tasumise kohustuse puudumise. Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega. Pooled sõlmisid 03.03.2023 kell 12:56 reisikindlustuse lepingu, mille poliisi number oli xxx ning periood 13.03.2023 kuni 29.03.2023. Poliisi teise lehekülje alguses on eritingimusena kirjas, et reisitõrkekindlustuse alguse kuupäev on 06.03.2023 12:56 (+ 72 h väljastamisest). Kostja reisitõrke kindlustuskaitse algas 06.03.2023 kell 12:56. Sõlmitud reisikindlustuse teise lehekülje allosas oli kirjas, et kindlustuslepingu osaks on Reisikindlustuse tingimused 01.11.2021. See tähendab, et reisikindlustuse tingimused on kindlustuspoliisi lahutamatuks osaks. Tingimuste punktis 1 on reisitõrkejuhtumite loetelu, mille järgi on reisitõrkeks reisi ärajäämine, sõiduvahendi hilinemine või mitteväljumine ja reisi katkemine. Pooled leppisid kokku, et hageja kui kindlustusandja kohustub kindlustusjuhtumi toimumisel kostjale kui kindlustusvõtjale hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Kostja esitas 10.03.2023 hagejale kahjuteate, milles kirjutas, et ta pidi 13.03.2023 suunduma reisile Tallinn-Helsinki-Bangkok, kuid on haigestunud. Kostja kirjutas, et teda vaevab hingamisteede viirus – palavik, paks nohu ja köha, mistõttu ta ei saa nii pikka lennureisi ette võtta. Kostja kirjutas, et haigestumise tõttu ei ole tal võimalik reisile minna, samuti ei ole võimalik reisi edasi lükata. Kostja kirjutas, et on sunnitud puhkuse tühistama ning on külastanud pereõde ja konsulteerinud perearstiga. Kostja edastas hagejale pereõe xxx 09.03.2023 koostatud ambulatoorse epikriisi, mille anamneesi punktist nähtub, et kostja pöördus pereõe poole 07.03.2023 järgmiste kaebustega: „Olen üle nädala olnud väikses palavikus (37,2), öösiti on köhahood ja higistan (ärkan läbimärjana), päeval on jõuetu olla. Mul hakkab puhkus ja peaksin 13.03 lendama xxx. Lootsin, et selle ajaga läheb tervis korda ja see kummaline vinduv viirus üle, aga hetkel on kartus, kas sellisena julgen üldse nii kaugele reisida.“ xxx on teinud 09.03.2023 järgmise sissekande: „Eilsest paks nohu. Palavikuvaba. Nädala lõpupool on plaanis xxx minek.“ Perearst xxx koostas 10.03.2023 ambulatoorse epikriisi, milles märgitud anamneesis on kirjas: „Haigestus nädal tagasi respiratoorse haiguse sümptomitega: nohu, kurguvalu, köha. Subfebriliteet 37,2-37,4. On ravinud nädala jooksul koduste vahenditega (soe tee, toidulisandid). Praegu eeskätt nohu, pakitsus paranasaalpiirkonnas, peavalu. OBJ: kõne nasaalne, ninahingamine takistatud , neeluringil punetus. CRV 11. 13.03 - 29.03 plaanis puhkusereis xxx. Praegune tervislik seisund eeldab kodust ravi ja taastmisaega eeldatavasti 1-2 nädalat. Lennureis vastunäidustatud terviseseisundi tõttu.“ Kostja jättis ära enda 13.03.2023 algama pidanud reisi haigestumise tõttu – aset leidis reisitõrge. Reisitõrkekindlustuse kindlustuskaitse algas 06.03.2023 kell 12:56. Ootamatu haigestumine tingimuste mõistes on haigestumine, mille esmased sümptomid tekivad kindlustusperioodi (st pärast reisitõrke kindlustuse jõustumist) jooksul. Tingimuste punkti 1.1 kohaselt on kindlustusjuhtum kindlustatud isiku ärajäänud reis, kui selle põhjus on kindlustatud isiku ootamatu haigestumine, raske kehavigastus või surm. Tingimuste punkt 1.16 sätestab, et LHV ei hüvita reisitõrke kahjujuhtumiga seotud kulusid juhul, kui reisitõrke põhjustas terviseseisund või selle muutus (sealhulgas ärevushäire, depressioon või muu psüühikahäire), mis ei ole seotud ootamatu haigestumisega. Hageja esindaja saatis eeltoodule tuginedes 13.03.2023 kahjude hüvitamisest keelduva kirja. Kostja palus samal päeval asjaolude uuesti ülevaatamist. Hageja esindaja saatis 2 (7)
15.03.2023 kostjale uue keelduva kirja. Kostja pöördus keeldumisotsuste vaidlustamiseks tarbijavaidluste komisjoni (TVK) poole. TVK rahuldas 23.06.2023 kostja avalduse ja kohustas hagejat hüvitama kostjale 1063 eurot. TVK põhjendas otsust sellega, et meditsiiniliselt ei ole tõendatud kostja haiguse algus enne kindlustuskaitse algust. Hageja leiab, et kostja on ise kinnitanud kahel korral oma haiguse algusaega ning see on fikseeritud epikriisides. See on piisav meditsiiniline tõend. Tavapärane on olukord, kus isik respiratoorsete haigusnähtude (sh köha, nohu) puhul alustab kodust ravi, konsulteerib apteekriga ja pöördub arsti vastuvõtule alles siis, kui haigus kulgeb pikalt või see ägeneb või on isikul vaja tõendit ajutise töövõimetuse kohta. Haiguse alguse „tagantjärele fikseerimine“ on arstide töös tavapärane tegevus. Tagantjärele arsti poolt fikseeritud haiguse alguse aeg epikriisis ongi meditsiiniline kindlaks tegemine. Kindlustustingimuste mõistes ei ole tähtis, kas haigestumine on fikseeritud haiguse alguse hetkel meditsiinitöötaja poolt. Oluline on see, millal haigus faktiliselt algas ja kas reisitõrke põhjusena on tegemist terviseseisundiga, mis on seotud ootamatu haigestumisega või mitte. Tingimuste punkti 1.16 kohaselt ei hüvita LHV reisitõrke kahjujuhtumiga seotud kulusid juhul, kui reisitõrke põhjustas terviseseisund või selle muutus, mis ei ole seotud ootamatu haigestumisega. Antud juhul on selgelt tegemist terviseseisundiga ja selle muutusega enne kindlustuskaitse kehtima hakkamist 06.03.2023. Kõik kostjal esinenud sümptomid olid seotud respiratoorsete haigustega, nimelt täpsustamata ägedate ülemiste hingamisteede nakkustega. Kostjal oli kogu haiguse perioodil tervisemure ühes ja samas piirkonnas. Epikriisides on kirjas, et 07.03.2023 seisuga on klient olnud üle nädala väikeses palavikus, öösiti esinevad tal köhahood ja päeval esineb tal jõuetus. Kostja perearst kinnitas 10.03.2023 ambulatoorses epiriisis, et kostja haigestus 10.03.2023 seisuga nädal aega tagasi. Kostja haigus sai alguse hiljemalt 01.03.2023 või 03.03.2023. Kostja saatis hagejale 13.03.2023 kirja, kus on kirjas, et sümptomid, mis kostjat kindlustuse sõlmimise ajal vaevasid, olid kerged ega oleks takistanud reisile minekut. Kostja pöördus haiguse ägenemise tõttu 09.03.2023 telefoni teel perearsti poole. Hageja seisukoht on, et tegemist ei olnud kostja ootamatu haigestumisega. Kostjal oli juba enne poliisi sõlmimist ja reisitõrke kindlustuskaitse kehtima hakkamist sarnased sümptomid, mis viisid lõpuks reisist loobumiseni. Haigestumisel on tavapärane, et haigused ägenevad. See tähendab, et haigussümptomid võivad süveneda. Ei oma tähtsust, et need haigusnähud, mis kostjat kindlustuspoliisi sõlmimise ajal vaevasid, ei oleks reisimist takistanud. Tingimuste punkti 1.1 mõttes on ootamatu haigestumine selline haigestumine, mille algus on äkiline ja ettenägematu. Haigust, mis on kulgenud enne ägenemist juba pikka aega, ei saa pidada ootamatuks. Reisitõrke kindlustuse kaitse algas kostjal 06.03.2023 kell 12:56. Hiljemalt 03.03.2023 alanud haigust ei saa pärast kindlustuskaitse jõustumist pidada ootamatuks. Seega sai haigus alguse enne kindlustuskaitse kehtima hakkamist. Reisikindlustuse poliiside väljastamise ja reisitõrkekindlustuse alguse hetke vahel rakendatakse 72-tunnist ooteaega. Kostjaga sõlmitud poliis on väljastatud 03.03.2023 kell 12:56, aga reisitõrkekindlustuse kaitse algus oli 06.03.2023 kell 12:56. Selline ooteaja rakendamine on vajalik, et juba poliisi sõlmimise hetkeks haigestunud isikud ei saaks taotleda enda haiguse tõttu ära jäetud reisikulude hüvitamist. Vastasel juhul kaoks ära kindlustamise mõte, milleks on kliendi kaitsmine ootamatute ja ettenägematute sündmuste tõttu tekkinud kahjude eest. Kindlustusseltsid ei hüvita enne kindlustusperioodi tekkinud kahjusid. Hageja on seisukohal, et kostjal ei ole reisikindlustuse juhtumit AS LHV Kindlustuse reisikindlustuse tingimuste mõistes toimunud. Seega puudub hagejal kindlustuslepingust tulenev kohtustus maksta kostjale kindlustushüvitist 1063 eurot. Hageja palub kohtul kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud ja TVK otsusega kinnitatud nõue üle vaadata ja tuvastada võlgnevuse puudumine. Tulenevalt eeltoodust on hagejal selge tuvastushuvi võlgnevuse puudumise tuvastamiseks.
3.Kostja vaidleb hagile vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal tuvastati haigestumine meditsiiniliselt juba enne kindlustuskaitse kehtima hakkamist, st enne 06.03.2023. Hageja ei ole ,hüvitamiskohustusest vabanenud. Asjaolu, et kostja oli haige enne 07.03.2023, ei ole meditsiiniliselt kindlaks tehtud. Kostja on juba kõik enda tervislikku seisundit puudutavad võimalikud dokumentaalsed tõendid edastanud. Hageja pädevuses ei ole luua meditsiinilisi seoseid kostja enda hinnangu (jõuetus, palavik) ning perearsti poolt määratud diagnoosi vahel (äge ülemiste hingamisteede viirus). Kostja leiab, et eperearsti keskuse platvormi kaudu kirjutatud pöördumine ning kostja enda hinnang oma tervisele ei 3 (7)
ole meditsiiniline tõend. On eluliselt usutav, et kaugesse ja eksootilisse sihtkohta reisides, kus tervishoiusüsteem erineb oluliselt süsteemist koduriigis, võtab kostja ette ennetavaid samme, et reis kulgeks võimalike tõrgeteta. Reisikindlustuse sõlmimisel on kindlustusandjate seisukoht ühene – haigestumisel enne reisi ja otsuse korral reis siiski ette võtta ei pruugi reisikindlustus reisil ägeneva haiguslooga seotud kulusid katta. Haigestumine toimus reisikindlustuse kehtivuse ajal ning johtuvalt tervislikust seisundist ning perearsti nõuannetest otsustas kostja reisile mitte minna. Kostjal on sotsiaalteaduste magistrikraad, kostja on alates 2015.a oktoobrist töötanud. Kostja on korduvalt käinud reisil ning sõlminud reisikindlustuslepinguid. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja on tõendanud, et tarbijavaidluste komisjoni 23.06.2023 otsusega asjas nr 19-1/23-04878-010 on rahuldatud kostja avaldus hageja vastu ning kohustatud kauplejat tasuma kindlustushüvitis 1063 eurot (dtl-d 63-66). Tarbijakaitseseaduse (TKS) § 60 lg 4 sätestab, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel avaldatakse kauplejate nimekiri, kes ei ole järginud komisjoni otsuseid. Kaupleja kantakse komisjoni otsuseid mittejärgivate kauplejate nimekirja, kui ta ei ole käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit teavitanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul. Hagejal on õiguslik huvi vältida enda kandmist kauplejate nimekirja, kes ei ole järginud komisjoni otsuseid. Hageja nime avalikustamine negatiivses kontekstis võib mõjutada hageja kui ettevõtja usaldusväärsust ning mõjuda selliselt negatiivselt ettevõtja majandustulemustele. Korraliku ettevõtja hoolsusega ettevõtja võtab kasutusele seaduses sätestatud abinõud, et vältida ettevõtja nime avalikustamise negatiivses kontekstis. TKS § 60 lg 2 ei sätesta, millise nõudega on võimalik komisjoni otsuse vaidlustamiseks kohtusse pöörduda. Komisjon tuvastas, et kostjal võlausaldajana on hageja kui võlgniku vastu kahjuhüvitise maksmise nõue. Kuivõrd hageja on võlgnik, on kohane vahend komisjoni otsuse vaidlustamiseks esitada tuvastushagi, milles palutakse komisjoni tuvastatud võlasuhte puudumine tuvastada. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hagejal on tuvastushuvi TsMS § 368 lg 1 mõistes.
5.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et pooled sõlmisid 03.03.2023 kell 12:56 reisikindlustuse lepingu, mille poliisi number oli xxx ning periood 13.03.2023 kuni 29.03.2023 ja mille eritingimuseks oli reisitõrkekindlustuse algus alates 06.03.2023 12:56. Pooled ei vaidle lepingu sõlmimise üle, mistõttu ei vaja see eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kindlustuslepingu tingimuste sisu on tõendatud kindlustuspoliisi dokumendiga (dtl-d 69-72). Pooled ei vaidle selle üle, et kindlustusleping sõlmiti tüüptingimustel, mida hageja kasutas kostja suhtes. Seetõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kindlustulepingule kohalduvate tüüptingimuste sisu on tõendatud AS LHV Kindlustus reisikindlustuse tingimustega 01.11.2021 (dtl-d 73-95).
6.Kostja põhjendab kindlustushüvitise nõuet hageja vastu faktiväidetega, mille kohaselt pidi kostja 13.03.2023 reisile xxx, perearst diagnoosis 10.03.2023 kostjal hingamisteede põletiku, kostja jättis reisi haiguse tõttu ära ning esitas hagejale 10.03.2023 kahjuteate. Pooled nimetatud asjaolude üle ei vaidle, mistõttu ei vaja need eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
7.Kohus leiab, et kindlustuspoliisi ja sellele kohalduvate tüüptingimuste sisust nähtuvalt on pooled sõlminud kindlustuslepingu, mis vastab kahjukindlustuslepingu tunnustele. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja ärajäänud reis, mille põhjuseks oli 10.03.2023 perearsti poolt diagnoositud hingamisteede põletikku haigestumine, on poolte kokkulepitud kindlustusjuhtum võlaõigusseaduse (VÕS) § 423 lg 1 mõistes.
4 (7)
Reisikindlustuse tingimuste punkt 1.1 sisaldab järgmist tingimust: „1.1. Kindlustusjuhtum on kindlustatud isiku ärajäänud reis, kui selle põhjus on: kindlustatud isiku ootamatu haigestumine, raske kehavigastus või surm“ (dtl 77). Reisikindlustuse tingimuste punkt 1.16 sisaldab järgmist tingimust: „1.16. LHV ei hüvita reisitõrke kahjujuhtumiga seotud kulusid juhul, kui reisitõrke põhjustas(id): terviseseisund või selle muutus (sealhulgas ärevushäire, depressioon või muu psüühikahäire), mis ei ole seotud ootamatu haigestumisega“ (dtl 79). Hageja on seisukohal, et ootamatu haigestumine on reisikindlustuse tingimuste punkti 1.1 kohaselt selline haigestumine, mille sümptomid tekivad pärast reistõrke kindlustuse jõustumist, st kindlustusperioodi jooksul. Kostja vastusest nähtuvalt peab kostja ootamatuks haigestumiseks sellist haigestumist, mis on meditsiiniliselt tuvastatud pärast reistõrke kindlustuse jõustumist, st kindlustusperioodi jooksul. Kohus on seisukohal, et pooled vaidlevad selle üle, mida tähendab „haigestumine“ reisikindlustuse tingimuste p-de 1.1 ja 1.16 mõistes. Samuti vaidlevad pooled selle üle, mida tähendab „ootamatu haigestumine“ reisikindlustuse tingimuste p-de 1.1 ja 1.16 mõistes. Kohtu hinnangul ei sisalda reisikindlustuse tingimused mõistete „haigestumine“ ja „ootamatu haigestumine“ definitsioone. Reisikindlustuse tingimused ei sisalda tüüptingimust, mis näeb ette eeldused, mille esinemisel loetakse kindlustatud isik haigestunuks ning millal loetakse haigestumine ootamatult toimunuks. Eeltoodut arvestades tuleb tüüptingimusi tõlgendada.
8.VÕS § 39 lg 1 sätestab, et tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Kohus hindab esmalt, kuidas mõistab kostjaga sarnane isik samadel asjaoludel mõistet „haigestumine“. Kostja oli isikukoodist nähtuvalt lepingu sõlmimise ajal 33 aastat vana. Kostja on tõendanud, et ta on omandanud sotsiaalteaduste magistrikraadi (dtl 156), mistõttu kohus eeldab kostjal meditsiinialaste eriteadmiste puudumist. Kostjal on töökogemus alates 2015. aastast ning ta on sõlminud korduvalt reisikindlustuslepinguid ning käinud lennureisidel (dtl-d 157-186). Seetõttu tuleb eeldada, et kostja ei olnud lepingu sõlmimisel kogenematu. Ambulatoorse epikriisi nr 627093 kohaselt pöördus kostja pereõe vastuvõtule 07.03.2023 (dtl 98). Epikriisi on märgitud järgmise sisuga anamnees: „Olen üle nädala olnud väikses palavikus (37,2), öösiti on köhahood ja higistan (ärkan läbimärjana), päeval on jõuetu olla“ (dtl 99). Ambulatoorse epikriisi nr 627505 kohaselt pöördus kostja perearsti vastuvõtule 10.03.2023 (dtl 100). Epikriisi on märgitud järgmise sisuga anamnees: „Haigestus nädal tagasi respiratoorse haiguse sümptomitega: nohu, kurguvalu, köha. Subfebriliteet 37,2-37,4. On ravinud nädala jooksul koduste vahenditega (soe tee, toidulisandid)“ (dtl-s 100-101). Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuvalt on epikriisidesse märgitud andmed ebaõigesti. Kohtul ei ole asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates alust kahelda epikriiside usaldusväärsuses. Kohus leiab, et epikriisiga nr 627093 on tõendatud järgmised asjaolud: kostjal olid vähemalt 28.02.2023 seisuga (st nädal enne pereõe poole pöördumist) väike palavik, öised köhahood ja öine higistamine (dtl 99). Kohus leiab, et epikriisiga nr 627505 on tõendatud järgmised asjaolud: kostjal olid vähemalt 03.03.2023 seisuga (st nädal enne perearsti poole pöördumist) nohu, kurguvalu, köha (dtl-d 100-101). Kohtu hinnangul on kostjaga sarnane mõistlik isik 30ndates eluaastates kõrgharidusega meditsiinilisi eriteadmisi mitteomav inimene, kes ei ole lepingu sõlmimisel kogenematu. Kohus võtab tõlgendamisel aluseks, et kostjaga sarnasel mõistlikul isikul olid enne kindlustuslepingu sõlmimist olnud vähemalt kolm päeva väike palavik, öised köhahood ja öine higistamine ning kindlustuslepingu sõlmimise ajal 03.03.2023 nohu, kurguvalu ja köha, mille tõttu isik pöördus pärast kindlustuslepingu sõlmimist meditsiinialaseid eriteadmisi omava isiku poole. Kohus leiab, et haigestumine on inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisund, mis esineb sõltumata sellest, kas meditsiinialaseid eriteadmisi omav isik on selle diagnoosinud või mitte. Kohtu hinnangul on xxx xxx eluaastates mõistlik inimene üldjuhul võimeline enda haigestumisest aru saama 5 (7)
ilma eriteadmisi omamata, kui haigestumisega kaasneb inimese kehalise heaolu oluline häiritus, nt tavalisest suurem öine higistamine, köha, jõuetus, palavik, kurguvalu, sekreedi väljavool ninast (nohu). Enda haigestumise tajumine ongi peamiseks ajendiks, miks inimesed pöörduvad arsti poole, kes seejärel haiguse diagnoosib. Arsti poole pöördumine kinnitab üldjuhul seda, et esines häiritus inimese kehalises või vaimses heaolus. Meditsiinilisi eriteadmisi omava isiku poolt haiguse diagnoosimine kinnitab olemasolevat objektiivset asjaolu, mitte ei loo seda. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades mõistab kostjaga sarnane mõistlik isik enda kehalise heaolu häiritust, mis väljendub väikses palavikus, õisetes köhahoogudes, öises higistamises, nohus ja kurguvalus haigestumisena ilma, et haigestumist oleks diagnoosinud meditsiinilisi eriteadmisi omav isik.
9.Kohus hindab, et kuidas mõistab kostjaga sarnane isik samadel asjaoludel mõistet „ootamatu haigestumine“. Kohtu hinnangul tuleb mõiste tõlgendamisel arvestada, et reisitõrkeks on üksnes selline haigestumine, mis toob kaasa reisi ärajäämise. Kui inimese haigestumisel on vastunäidustatud reisimine (nt lendamine), on tegemist reisimise takistusega. Kohtu hinnangul oli kostja haigestumine enne kindlustuslepingu sõlmimist kerge, sest kostja kehaline heaolu ei olnud olulisel määral häiritud. Kostjaga sarnane mõistlik isik ei pea kergel haigestumisel suutma hinnata, kas tema haigestumine takistab tal reisida. Kui inimene on kergelt haigestunud, on selleks üldjuhul vajalikud meditsiinilised eriteadmised, et hinnata, kas reisimine (nt lendamine, autosõit, laevasõit) on haigestumise tõttu vastunäidustatud. Eeltoodut arvestades tuleb tingimusi mõistlikult tõlgendades tingimustest aru saada selliselt, et ootamatuks haigestumiseks tuleb lugeda inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisundi muutumine pärast kindlustuskaitse algust sellise määral, et reisimine on vastunäidustatud ning vastunäidustatus peab olema meditsiinilisi eriteadmisi kasutades välja selgitatud. Ambulatoorse epikriisi nr 627505 kohaselt leidis perearst 10.03.2023, et kostja lennureis on vastunäidustatud terviseseisundi tõttu (dtl 101). Kohtu hinnangul sai kostja 10.03.2023 esmakordselt teada oma kehalise heaolu häirituse seisundi muutumisest sellisel määral, et reisimine on vastunäidustatud. Kohus arvestab sellega, et 07.03.2023 meditsiiniteenuse osutaja poole pöördumisel sellist takistust ei tuvastatud. Reisitõrkekindlustuse kindlustuskaitse algas 06.03.2023 12:56. Eeltoodut arvestades on reisi ärajäämise põhjustanud terviseseisundi muutus toimunud pärast kindlustuskaitse algust ning tegemist oli kindlustusjuhtumiga.
10.Kohtu hinnangul on kindlustusvõtja haigestumine enne kindlustuslepingu sõlmimiseks selline asjaolu, millest teadasaamiseks on kindlustusandjal äratuntav oluline huvi, sest haigestumisest teadmisel on mõju kindlustusandja otsusele leping sõlmida või teha seda kokkulepitud tingimustel (olulised asjaolud) (VÕS § 440 lg 1). Kohus leiab, et kostja ei ole kindlustuslepingu sõlmimisel hagejat enda haigestumisest teavitanud, mis oleks andnud hagejale võimaluse kaaluda, kas sõlmida kostjaga kindlustusleping või kas teha seda kokkulepitud tingimustel. Hageja ei ole tuginenud lepingust taganemisele VÕS § 441 lg 1 alusel, mistõttu ei anna kostja poolt andmete hagejale esitamata jätmine hagejale õigust keelduda kindlustushüvitise tasumisest.
11.Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et kostja haigestumine oli kokkulepitud kindlustusjuhtumiks, st ootamatuks haigestumiseks, mis toimus pärast kindlustuskaitse algust. Poliisist nähtuvalt oli reisitõrkekindlustuse kindlustussummaks 1500 eurot (dtl 69). Reisikindlustuse tingimuste p 1.2 kohaselt hüvitab reisi ärajäämise korral LHV reisitõrkekindlustuse kindlustussumma ulatuses järgmised kulud: kasutamata teenuste kulud, mille eest on tasutud, kuid mida teenuseosutaja ei tagasta, sealhulgas sõidu- ja majutuskulu, kontserdipiletid ning rendiauto kulu (dtl 78). Kostja on põhjendanud enda kahjuhüvitise nõuet hageja vastu sellega, et talle on ette tasutud sõidukuludena tekkinud kahju 1068 eurot, millest 1028 eurot on lennupiletite maksumus suunal xxx ning lennupileti maksumus 40 eurot suunal xxx (dtl 97). Hageja ei ole vaidlustanud kostja lennupiletite maksumust. 6 (7)
Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hagejal on kohustus tasuda kostjale kindlustushüvitist ulatuses vähemalt 1063 eurot. Eeltoodut arvestades jätab kohus rahuldamata hageja hagiavalduse kostja vastu nõudes tuvastada, et hagejal puudub kostja ees 03.03.2023 kindlustuslepingust (reisikindlustuspoliis xxx, väljastatud / issued 03.03.2023 12:56) tulenev kohustus tasuda 1063 eurot.
12.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
13.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
14.Kostja on menetluses osalenud isiklikult. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Toimikust ei nähtu kostjale menetluskulude tekkimist. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et kostjal puuduvad menetluskulud. Kohus jätab kostja menetluskulud kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.