2-23-130711/12 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

8.Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Kostjale toimetada kohtuotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, EE221700017003510302 Luminor Bank AS või EE567700771003819792 LHV Pank AS. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ei ole esitanud majandusaasta aruandeid ja selle äriühingu krediidireiting ei olnud aktsepteeritav. Seetõttu ei olnud hageja huvitatud kullerteenuse lepingu sõlmimisest nimetatud äriühinguga. Seejärel pakkus kostja, et osutab hagejale kullerteenuseid füüsilise isikuna võlaõigusliku käsunduslepingu alusel, sest füüsilise isikuna on ta võimeline hageja ees võetavaid kohustusi tagama. Kostja nimelt avaldas, et vajab kullerteenuse osutamiseks ka sõiduautot, kuid ei ole ise piisavalt krediidivõimeline, et autot ise osta või liisida. Seega palus kostjale teenuse osutamiseks hagejal üürida või soetada vastav sõiduk. Hageja andis kostja valdusse ametisõitudeks ettenähtud sõiduki Renault Thalia Vin kood: XXXXXXXXXXXXXX, riikliku numbrimärgiga XXXXXX. Vastavalt kostja palvele laskis hageja kostjale kasutusse antava sõiduki tehniliselt korrastada, finantseerides eeltooduga seotud kulud summas 150 eurot ja 66 eurot. Need kulud lubas kostja hagejale hüvitada teenuse osutamise käigus. Kostja sattus kasutusse võetud sõidukiga avariisse, mille tagajärjel muutus sõiduk XXXXXX kasutuskõlbmatuks. Sõidukite remonditeenuse pakkuja Redpoint OÜ hindas sõiduki remondi maksumuseks koos käibemaksuga 1501,20 eurot ja 1251,00 eurot käibemaksuta. Võttes arvesse, et ka sõiduki väärtus avarii eelselt jäi vahemikku 1200 kuni 1600 eurot, ei tundunud sõiduki taastamine kummalegi poolele majanduslikult mõistlik. Seetõttu väljastas kostja võlatunnistuse, võttes kohustuse hüvitada sõiduki väärtus 1200 eurot ja hagejale põhjustatud kulutused sõiduki kasutuskorda seadmiseks (150 eurot ja 66 eurot). Lisaks selgus, et kostja oli sõidukiga parkinud tasulisele parkimisalale, kuid ei täitnud parkimisnõudeid, mistõttu oli sõiduki omanikule määratud parkimistrahv summas 20 eurot. Kostja hageja ees võlatunnistusest tulenevaid kohustusi ei täitnud, millest tulenevalt esitas hageja kostja vastu hagiavalduse. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja põhivõlg summas 1436 eurot, viivis alates 08.03.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni summas 120.21 eurot ja viivis kuni kohustuse täieliku täitmiseni seadusjärgses määras. Kõik menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja lisas, et kuivõrd ta ei ole käibemaksukohuslane, ei kuulu käibemaks hüvitatava menetluskulu koosseisu. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte 02.02.2024 avalikult kohtuteate avaldamisega 17.01.2024 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole hagile vastust esitanud. Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 172 lg 9 viimane lause sätestab, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 300 eurot (käibemaksuta).