Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2024. a Lubja 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-106192 Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Placet Group OÜ hagi M. M. vastu väljamõistmiseks. Hagi hind 9 416,55 eurot.
võlgnevuse
Hageja: Placet Group OÜ (registrikood 11198910, asukoht Fr. R. Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn) Hageja esindaja: Eerika Erlach (e-post xxx) Kostja: M. M. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post xxx) Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Placet Group OÜ hagi M. M. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista M. M.lt põhivõlgnevus summas 4 644,72 eurot Placet Group OÜ kasuks.
3.Välja mõista M. M.lt intress summas 201,42 eurot Placet Group OÜ kasuks.
4.Välja mõista M. M.lt seisuga 01.06.2023. a sissenõutavaks muutunud viivis summas 1 170,47 eurot Placet Group OÜ kasuks.
Välja mõista M. M.lt Placet Group OÜ kasuks viivis määraga 0,2% päevas põhinõude (s.o. 4 644,72 eurot) tasumata osalt alates 02.06.2023. a kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 4 644,72 eurot.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Menetluskulud jätta M. M. kanda.
7.Välja mõista M. M.lt menetluskulud summas 940 eurot (sh riigilõiv 770 eurot) Placet Group OÜ kasuks.
8.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb M. M.l tasuda Placet Group OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (940 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. M. M. rahalise vastutuse maksimumsumma Placet Group OÜ ees on 15 000 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 01.06.2023. a esitatud hagiavalduse ja selle 12.07.2023. a ning 27.09.2023. a täpsustuste kohaselt sõlmisid PLACET GROUP OÜ (hageja) ja XXX OÜ 09.06.2021. a laenulepingu nr ÄRI3684037. Sõlmitud lepingu tagatiseks sõlmis kostja hagejaga käenduslepingu nr K-09062021.
2.Lepingu alusel anti XXX OÜ kasutusse laenusumma 7 500 eurot. Laenu väljamaksmisel peeti laenusummast kinni lepingutasu summas 225,00 eurot. Kooskõlas lepingu p-ga 2.1. kohustus XXX OÜ tagastama laenusumma ja tasuma intressi vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule selles ettenähtud tähtaegadel ja suuruses. Makse peab sama sätte kohaselt olema laekunud hagejale hiljemalt maksegraafikus sätestatud kuupäevaks. Lepinguga kokkulepitud intressimääraks on 23,88 % aastas.
3.Lepingule lisatud laenusumma ja intresside tasumise graafiku kohaselt kohustus XXX OÜ tagastama saadud laenu 36 osamaksena. Käenduslepingu p 2 kohaselt vastutab kostja, XXX OÜ ja hageja vahel sõlmitud lepingust ja kõigist lepingu tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate XXX OÜ kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt XXX OÜ-ga.
4.Kostja ei ole asunud lepingut täitma, millest tulenevalt on hageja edastanud XXX OÜ-le ja kostjale korduvaid võlateatisi. Võlateatiste edastamisega kaasnes sissenõudmiskulu vastavalt hageja kinnitatud hinnakirjale. Vastavalt lepingu p-le 8.4. on laenuandjal õigus nõuda võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulu vastavalt laenuandja hinnakirjale, kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab laenuandja laenusaajale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta. Laenusaaja on sama sätte kohaselt kohustatud hüvitama laenuandjale kõik võla sissenõudmisega seotud kulud.
5.Lisaks eeltoodule hoiatas hageja XXX OÜ ja kostjat 11.01.2023. a leppetrahvi hoiatusega, et kooskõlas lepingu p-ga 8.7. on hagejal õigus osamakse tasumisega viivitamisel enam kui 45 päeva nõuda leppetrahvi 5 % ulatuses tagastamata laenu põhiosalt.
6.XXX OÜ ega kostja ei likvideerinud tekkinud võlgnevust ainsagi võlateatise alusel, millest tulenevalt edastas hageja XXX OÜ-le ja kostjale 19.01.2023.
a leppetrahvi nõude ning ülesütlemise teatise, andes täiendava tähtaja võlgnevuse ja leppetrahvi tasumiseks hiljemalt 26.01.2023. a, hoiatades, et võlgnevuse ja leppetrahvi tasumata jätmisel ütleb hageja edastatud tahteavaldusega lepingu üles 27.01.2023. a. XXX OÜ ega kostja ei likvideerinud tekkinud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, millest tulenevalt ütles hageja sõlmitud lepingu üles 27.01.2023. a.
7.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. XXX OÜ ega kostja ei ole oma kohustust hageja ees täitnud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
8.Vastavalt VÕS § 142 lg 1 kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kuivõrd XXX OÜ ega kostja ei ole enda lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ning XXX OÜ ega kostja ei ole ka korduvate täiendavate tähtaegade jooksul võlgnevust likvideerinud, nõuab hageja võlgnevuse tasumist kostjalt. Vastavalt VÕS § 82 lg-le 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hagejapoolse lepingu ülesütlemisega on lepingust tulenevad kohustused muutunud täies ulatuses sissenõutavaks.
9.01.06.2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud hageja nõue on arvestatud kooskõlas lepinguga alljärgnevalt: 1) tagastamata laenusumma 4 644,72 eurot; 2) tasumata intressid 229,18 eurot = detsembrikuu intressimakse summas 92,02 eurot, jaanuarikuu intressimakse summas 90,91 eurot, intressid ülesütlemiseni 46,25 eurot, so veebruarikuu intressimakse 86,71 eurot/30 päeva * 16 päeva; 3) leppetrahv summas 232,24 eurot, so 5 % tagastamata laenusummast = 5 % * 4 644,72 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlgnevus kokku 5 106,14 eurot, sh 4 644,72 eurot tagastamata laenusumma, 229,18 eurot tasumata intressid ning 232,24 eurot tasumata leppetrahv.
10.Kuivõrd kostja ei ole omapoolset kohustust täitnud nõuetekohaselt, on tegemist kohustuste rikkumisega VÕS § 100 mõistes. VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral lubab VÕS § 101 lg 1 p 6 nõuda võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul on lepinguga ette nähtud intressimäär 0,2 % päevas, ehk kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94.
11.01.06.2023. a seisuga on sissenõutavaks muutunud lepingujärgsete viiviste summa 1 170,47 eurot. Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata. TsMS § 367 alusel taotleb
hageja viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud väljamõistmist kohtult protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 4 644,72 eurot.
12.Hagiavalduse täpsustuses palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 4 644,72 eurot, seisuga 01.06.2023. a sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed viivised 1 170,47 eurot (põhinõudelt 4 644,72 eurot), tasumata intressid summas 201,42 eurot ja viiviseid alates 02.06.2023. a põhinõude 4 644,72 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni arvestusega 0,2% päevas, kuid mitte enam kui 4 644,72 eurot. Kostja vastus
13.Kohtule 23.11.2023. a ja 25.01.2024. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Hageja väidab, et kostjate solidaarne võlgnevus on 4 644,72 eurot. Ma vaidlen selle väite vastu ja palun Hagejal tuua täpsemalt välja, kuidas Hageja on selle summa arvutanud. Oluline on märkida, et alates augustist 2022 kuni detsember 2023 ei saadetud hageja poolt Kostjale XXX OÜ mitte ühtegi võlateadet ega kirja, mis viitaks võlgnevuse olemasolule enne septembrit 2022. Viimane laenumakse sai tasutud veel veebruaris 2023. Seda enam jääb arusaamatuks jaanuaris 2023 saadetud lepingu ülesütlemise avaldus koos ebamõistliku leppetrahviga, mis tundub arusaamatu olukorras, kus oli täidetud kokkulepet. Mis puudutab kogunõude eest ainuisikuliselt Käendaja vastutama panemist, siis palun kohtul hinnata, kas antud summa käendamine antud mahus ja tingimustel on üldse seaduspärane ning lähtub vastutustundliku laenamise põhimõttest, sest käendajale teadaolevalt puudus lepingu sõlmimise eel adekvaatne hinnang Käendaja finantsvõimekusele antud lepingut tagada.
14.Hageja väidab, et laenuvõtja on tasunud laenulepingust tulenevaid kohustusi ajaperioodil 26.07.2021 kuni 15.02.2023 summas 5 985,72 eurot. Paraku pole mul võimalik antud fakti kontrollida, kuna laenumakseid tasuti erinevate ettevõtete kaudu, mis ei ole enam minu omanduses ja millele mul puudub ligipääs. Laenuvõtja võlgnevus tekkis COVID-19 piirangute tõttu. Eeldusel, et Hageja esitatud informatsioon on usaldusväärne, näitab arvutus, et laenusummast oleks tagastamata justkui veel 1 289,28 eurot. Kuid Hageja teeb kompromissina ettepaneku tasuda lisaks juba tasutud summale 5 985,72 eurot veel 8 401,63 eurot, kokku 14 387,35 eurot. See moodustab sisuliselt 100% algsest laenusummast, arvestades kõikvõimalikke viiviseid, leppetrahve ja intresse, mis on minu poolt vaadatuna absurdne. Kinnitan, et olen püüdnud hoida konstruktiivset dialoogi ning esitanud muuhulgas veel ka 31. märtsil 2023 e-kirjas mõistlikke lahendusi olukorra konstruktiivseks lahendamiseks, emaili koopia lisatud. Seega palun kohtul hinnata: Kas Hageja nõuded intresside, viiviste ja leppetrahvide osas on adekvaatsed ning kui jah, siis mil määral. Kas käendamine antud mahus, määral ja tingimustel on seaduslik ning lähtub vastutustundliku laenamise põhimõttest. Kohtu põhjendused
15.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
16.Käesolevas menetluses on olulised järgmised asjaolud:
• • • • • • • • •
Hageja ja XXX OÜ sõlmisid 09.06.2021. a laenulepingu nr ÄRI3684037, mille alusel hageja andis XXX OÜ-le laenu 7 500 eurot (dtl 51-56). Hageja ja kostja sõlmisid 09.06.2021. a laenulepingust nr ÄRI3684037 tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu K-09062021 (dtl 47-50). Hageja esitas kostjale 17.06.2022. a võlateatise (dtl 59, 61). Hageja esitas kostjale teavituse käendatava kohustuse kohta (dtl 62, 64). Hageja esitas kostjale 19.07.2022. a võlateatise (dtl 65, 67, 68, 70). Hageja esitas kostjale 16.08.2022. a võlateatise (dtl 71, 73, 74, 76). Hageja esitas kostjale 11.07.2022. a ja 11.01.2023. a leppetrahvi hoiatuse (dtl 78, 105). Hageja tegi XXX OÜ-le 03.08.2022. a ja 19.01.2023. a lepingu ülesütlemise avalduse ja ütles lepingu 27.01.2023. a üles (dtl 80, 107). Kostja oli laenulepingut ja käenduslepingut sõlmides XXX OÜ juhatuse liige ja tegelik kasusaaja (dtl 50, 58, 130, 131).
17.Hagiavalduse kohaselt on laenulepingust tulenevad kohustused jäänud täitmata. Perioodil 26.7.2021. a kuni 15.02.2023. a on tehtud hagejale laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisena makseid kokku summas 5 985,52 eurot. Hageja luges 2 630,28 eurot tasutuks põhisumma katteks, 2 145,23 eurot intresside katteks, 277,69 eurot viiviste katteks, 287,52 eurot leppetrahvi katteks, 385 euro ulatuses võla sissenõudmiskulu katteks. Käenduslepingu kohaselt on käendusega tagatud laenulepingust tulenevad nõuded. Tulenevalt käenduslepingust vastutab kostja hageja ees täies ulatuses solidaarselt laenusaajaga ja tagab kõiki hageja nõudeid laenusaaja vastu, mis tekivad või võivad tekkida laenulepingu alusel.
18.Kostja vastuväite kohaselt tekkis võlgnevus COVID-19 piirangutest tulenevalt. Kostjal ei ole võimalik kontrollida, kas laenulepingust tulenevaid kohustusi on täidetud summas 5 985,72 eurot, kuna maksed on tehtud erinevate äriühingute kaudu, mis ei ole enam kostja omanduses. Kostja hinnangul ei pruugi käenduslepingu sõlmimine olla kooskõlas vastutustundliku laenamise põhimõttega.
19.Hageja on saanud laenulepingu täitmisena 20 makset summas 5 985,72 eurot. VÕS § 88 lg 6 kohaselt kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks: 1) esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus; 2) teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus; 3) kolmandas järjekorras võlgnikule kõige koormavam kohustus; 4) neljandas järjekorras varem tekkinud kohustus. Hageja ja laenusaaja olid lepingu p-s 2.2.2. kokku leppinud, et esmalt loetakse tasutuks võla sissenõudmise kulu, seejärel viivis ja muud tasumisele kuuluvad kohustused, seejärel intress ja lõpuks võlgnetav põhikohustus (dtl 52). Kuivõrd hageja ja laenusaaja olid kohustuse täitmise järjekorra kokkuleppel kindlaks määranud, võis hageja arvestada saadud rahasumma arvestada kohustuse täitmiseks hageja poolt kirjeldatud viisil.
20.Laenulepingut ning käenduslepingut sõlmides oli kostja põhivõlgniku juhatuse liige ning osanik. Riigikohus on lahendis 3-2-1-148-11 leidnud, et käendaja, kes on käenduslepingu sõlminud ajendatuna isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandustegevuse vastu, ei vaja tarbijakäenduslepingust tulenevat kaitset. Eeltoodust tulenevalt ei oma käesolevas menetluses õiguslikku tähendust
kostja tarbijakrediidilepinguid puudutavad vastuväited. VÕS § 42 lg 3 p 5 ei kohaldu käesolevas menetluses. Kostja tegutses kohtu hinnangul laenulepingut ja käenduslepingut sõlmides majandus- ja kutsetegevuses. Kostja käesolevas menetluses vastupidist tõendanud ei ole.
21.VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
22.Kohtule on esitatud käendusleping, milles punktis 2 on pooled kokku leppinud, et hagejal on õigus esitada nõue kostja vastu kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi (dtl 47). Puuduvad tõendid selle kohta, et põhivõlgnik oleks laenulepingust tulenevad kohustused täitnud. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõue kostja vastu õiguslikult põhjendatud.
23.VÕS § 158 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 järgi kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
24.Vaidlusaluse lepingu punktis 8.7 on pooled kokku leppinud, et kui laenusaaja rikub maksete tasumise kohustust enam kui 45 päeva on laenuandjal õigus nõuda ja laenusaajal kohustus laenuandjale maksta leppetrahvi summas 5% tagastamata laenusummast. Hageja teavitas laenusaajat ja kostjat leppetrahvi nõudest. VÕS § 7 lg 1 tulenevalt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kohtu hinnangul ei ole hageja viivitanud leppetrahvi nõude esitamisega. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohtu hinnangul oli selleks ajaks hageja jaoks pöördumatult selge, et kostja ja laenusaaja oma kohustusi ei täida ning leppetrahvi nõue tuleb lugeda õigeaegselt esitatuks, seega on hageja õigustatud nõudma leppetrahvi kooskõlas lepingu p-ga 8.7.
25.VÕS § 397 lg järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Sama seaduse § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu p 2.1 kohaselt kohustus laenusaaja tasuma laenult intressi 23,88% aastas igakuiselt maksegraafiku alusel. Kostja ja laenusaaja on
sellist intressi aktsepteerinud, mistõttu puudub kohtul alus pidada intressimäära põhjendamatuks. Eeltoodust tulenevalt on hageja intressinõue summas 201,42 eurot kostja vastu õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
26.VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
27.Laenulepingu kohaselt on kokkulepitud viivisemääraks 0,2% tasumata summalt päevas. Hageja arvestab viivist tasumata põhivõlgnevuselt laenulepingu lõppemisest kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o. 126 päeva eest. Käesoleval juhul on kostja ja laenusaaja jätnud laenu osaliselt tagastamata. Kostja poolt kohtule esitatud vastustes väljatoodud asjaolud ei õigusta hageja ees kohustuse täitmata jätmist. Kohus on seisukohal, et laenumaksete tasumisega viivitamise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 1 170,47 eurot.
28.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on vastava taotluse esitanud. Eeltoodu alusel kuulub kostjatelt väljamõistmisele viivis alates 02.06.2023. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Hageja vähendab nõuet ja palub välja mõista viivise mitte suuremas summas kui 4 644,72 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostja kanda.
30.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 940 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 9 416,55 eurot tasumisele riigilõiv 770 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 770 eurot.
31.Hageja palub kostjatelt välja mõista õigusabikulud kokku summas 170 eurot (sh käibemaks). Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust
kokku 1 tundi ja 25 minutit (dtl 115). maksekäsu kiirmenetluse õigusabikulu on 20 eurot. Hageja kasutas esindaja teenust hagiavalduse koostamiseks, tõendite kogumiseks. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks.
32.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 100 eurot (lisandub käibemaks). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 100 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda oluliselt.
33.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.