Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046; asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn) Hageja esindaja: A V (e-post xxx) Kostja: R R (isikukood xxx; elukoht xxx) Kirjalikus menetluses
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta OK Incure OÜ hagi R R vastu läbi vaatamata intressi summas 269,77 eurot, sissenõudmiskulude summas 45 eurot ja viivise summas 297,21 eurot osas.
2.Hagi rahuldada põhivõlgnevuse osas.
3.Välja mõista R Rlt OK Incure OÜ kasuks põhivõlgnevus 2000 eurot.
4.OK Incure OÜ menetluskulud jätta 77% ulatuses R R kanda ning R R menetluskulud 23% ulatuses OK Incure OÜ kanda.
5.Välja mõista R Rlt OK Incure OÜ kasuks menetluskuluna 296,45 eurot.
Välja mõista R Rlt OK Incure OÜ kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
7.Jätta R R kasuks hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.
8.Toimetada otsus R Rle kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.08.06.2023 esitatud hagiavalduse ja 30.11.2023 esitatud kohtunõude vastuse kohaselt sõlmisid R R (kostja) ja xxx OÜ (edaspidi krediidiandja) läbi xxx.ee platvormi 27.06.2022 krediidilepingu nr xxx krediidilimiidiga 2000 eurot. Kostja sai 27.06.2022 kokku krediiti summas 2000. Kostja tagasimakseid teinud ei ole.
2.Lepingu tingimuste kohaselt oli kostjal kohustus tasuda hiljemalt lepingus kokkulepitud maksepäeval st. 10. kuupäeval (arvestusperiood on kalendrikuu) kogu krediidijääk, osa sellest või vähemalt arvel näidatud kohustuslik minimaalne osamakse. Minimaalne osamakse koosneb krediidi tagasimaksest (1/60 krediidijäägist) ja intressist, mida krediidiandja arvutab igakuiselt kasutusse võetud krediidisummalt. Kostja rikkus krediidilepingust tulenevaid kohustusi jättes tagastamata kohustuslikud minimaalsed osamaksed alates 10.08.2022 osamaksest. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest, edastas krediidiandja kostjale 10.10.2022 lepingu ülesütlemise teatise, millega krediidiandja andis kostjale võimaluse täiendava tähtaja jooksul lepingujärgsete maksekohustuste rikkumise kõrvaldamiseks. Kuna kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva, s.o 10.08.2022, 10.09.2022 ja 10.10.2022, minimaalse osamakse tasumisega, loeti leping krediidiandja poolt ülesöelduks 25.10.2022. OK Incure OÜ (hageja) nõuab põhivõla tasumist summas 2000 eurot, intressi 269,77 eurot, võla sissenõudmiskulusid 45 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 297,21 eurot.
3.Hageja on seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Krediidiandaja kontrollis põhjalikumalt kostja krediidivõimelisust võttes arvesse kostja tausta, maksehäireid ning kostja poolt laenutaotlusel esitatud andmete tõesust. Krediidiandja hindas kostja maksevõimet kostja pangakonto väljavõtte (konto nr xxx) alusel perioodil 27.02.2022 – 27.06.2022, mille analüüsimiseks kasutati AccountScoringu (https://accountscoring.com/) teenust. AccountScoring analüüsib läbi kõik väljavõttel toimunud tehingud ning teostab automaatse analüüsi, mis annab vastuseks kliendi keskmise sissetuleku, finantskohustused, mängurluse protsendi ning suhtarvu finantskohustuste ja keskmise sissetuleku vahel. Krediidiandja võttis aluseks viimase 3 kuu keskmised. Lisaks tehakse päringud rahvastikuregistrisse, krediidiinfosse. Päringutega ei tuvastatud aktiivseid maksehäireid, isikul oli 1 ülalpeetav, isik oli teovõimeline ning andmete kogumis analüüsi tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et krediidilimiidi 2000 euro tagastamine 60 kuu jooksul, oli kostjale jõukohane. Kui kohus leiab, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, esitas hageja ümberarvestuse, mille kohaselt lepingu alusel väljamakstud krediidi summa oli 2000 eurot ning kostjal jäi tasumata põhinõue täies ulatuses, s.o summas 2000 eurot. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 2000 eurot. Kostja vastuväited
4.Kohus toimetas hagi ja vastuse kohtunõudele kostjale avalikult kätte. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohtu põhjendused
5.Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele üksnes põhivõlgnevuse osas.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 396 lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise
korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
8.Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista põhivõla summas 2000 eurot, intressi 269,77 eurot, võla sissenõudmiskulud 45 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 297,21 eurot.
9.Hagiavaldusest nähtub, et xxx OÜ ja R R sõlmisid läbi xx platvormi 27.06.2022 krediidilepingu nr xxx (dtl 46-50), mille alusel maksti kostjale 27.06.2022 välja 2000 eurot krediiti (dtl 51). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning krediidi välja maksnud. Vastavalt krediidilepingu üldtingimuste punktile 2.2 oli kostjal kohustus hiljemalt lepingus kokkulepitud maksepäeval tasuda kogu krediidijääk, osa sellest või vähemalt arvel näidatud kohustuslik minimaalne osamakse. Minimaalne osamakse koosneb krediidi tagasimaksest (1/60 krediidijäägist) ja intressist, mida krediidiandja arvutab igakuiselt kasutusse võetud krediidisummalt (dtl 47). Tsiviilasja materjalidest tulenevalt ei ole kostja tagasimakseid vastavalt lepingule teinud.
10.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi väljastamise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 49,94% aastas (dtl 8), mis ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
11.Krediidiandja ütles krediidilepingu nr xxx üles 25.10.2022 (dtl 55) ning 26.10.2022 teavitati kostjat nõude loovutamisest hagejale (dtl 56). Kostja ülesütlemisele ega nõude loovutamisele vastuväiteid esitanud ei ole.
12.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
13.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 4034 lg 1 järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). VÕS § 4035 lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.
14.Kohus selgitas 24.11.2023 hagejale, et hagejal tuleb esitada detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka tõendada (dtl 76-77).
15.Hagiavaldusest, vastusest kohtunõudele ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et krediidi andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Hageja selgituse kohaselt täitis kostja laenutaotluse. Laenutaotluse kohaselt oli kostja igakuine netosissetulek 3000 eurot, kohustused 350 eurot ja muud kulud 500 eurot (dtl 106). Maksevõime hindamisel lähtuti kontoväljavõttelt saadud sissetuleku andmetest. Accountscoringu analüüsi kohaselt oli pangakonto väljavõtte järgi kostja sissetulekuks 3710,64 eurot, kostja sisestatud laenutaotluse järgi minimaalsed kulud 500 eurot, pangakonto väljavõtte järgi finantskohustused 81 eurot, krediidiandja sise-eeskirja järgne piirmäär ühe ülalpeetava kohta 55 eurot ja krediidiandja sise-eeskirja järgne puhver 185,53 eurot (dtl 84-85). Krediidiandja arvutas kostja maksevõime lahutades sissetulekust eeltoodud kohustused ja sai tulemuseks 2889,11 eurot. Lisaks hindas krediidiandja kostja maksevõimet korrutades kostja sissetuleku 0,8-ga, kus 0,8 tähistab maksimaalset finantskohustuste suhet sissetulekutesse, st 80% sissetulekutest ja lahutas sellest 500 eurot ning sai tulemuseks 2468,51 eurot. Krediidiandja võrdles esimese ja teise arvutuse tulemust ning leidis, et kostja lubatud igakuiseks maksimaalseks osamakseks oleks 2468,51 eurot, millisel juhul maksimaalne limiit oleks 22 940 eurot. Lisaks kontrollis krediidiandja andmeid kolmandate osapoolte andmebaasidest – rahvastikuregister, krediidiinfo. Päringutega ei tuvastatud aktiivseid maksehäireid, isikul oli 1 ülalpeetav, isik oli teovõimeline. Kuna Xxx toote puhul oli krediidilimiidi maksimaalne määr aga 2000 eurot, rahuldas krediidiandja kostja taotluse krediidilimiidiks 2000 eurot. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja finantskohustuste suurust. Kostja kontoväljavõttega tutvumisel on ilmne, et kostja maksekäitumine kostja krediidivõimelisust ei kinnita. Kostja oli krediidilimiidi taotlemisele ja krediidi saamisele 27.06.2022 vahetult eelnenud perioodil võtnud ulatuslikke finantskohustusi – 20.05.2022 xxx OÜ-ga sõlmitud krediidikonto lepingu alusel 2000 eurot, 20.05.2022 xxx AS-iga (xxx) sõlmitud krediidikonto lepingu alusel 1640 eurot, 23.05.2022 xxx OÜ-ga sõlmitud laenulepingu alusel 1900 eurot, 23.05.2022 xxx OÜ-ga (xxx OÜ) sõlmitud laenulepingu alusel 500 eurot; 25.05.2022 xxx AS-iga sõlmitud laenulepingu alusel 3743 eurot ja
15.06.2022 AS-iga xxx sõlmitud krediidikonto lepingu alusel 495,50 eurot, kokku 10 278,50 eurot. Vaatamata kostja keskmisest suuremale sissetulekule, viitab kohtu hinnangul mitme kiirlaenu või krediidilimiidi korraga võtmine kostjal suuremate kohustuste olemasolule. Hagiavaldusest ja hagile lisatud tõenditest nähtub, et krediidiandja ei ole hinnanud kostja kohustusi piisava põhjalikkusega. Kostja kontoväljavõtet analüüsides, oleks krediidiandjal pidanud tekkima kahtlus kostja laenukäitumises, kui ta enne krediidiandja poole pöördumist oli võtnud laene ja krediite juba 10 278,50 euro ulatuses. Kohtule ei nähtu, et krediidiandja oleks kostjalt täiendavalt nimetatud kohustuste kohta teavet küsinud. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
16.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
17.Hageja on esitanud oma nõude alternatiivse ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja taotleb põhivõla tasumist summas 2000 eurot.
18.Kohus peab siinkohal vajalikuks esmalt selgitada, et seoses alternatiivse nõude esitamisega on hageja vähendanud oma nõuet ehk hageja ei nõua kostjalt esialgses hagiavalduses märgitud intressi ega sissenõudmiskulusid, samuti hagiavalduse esitamise ajaks väidetavalt sissenõutavaks muutunud viiviseid. Kui hageja teatab, et ta vähendab nõuet, kuid hagist osaliselt loobumise kohta avaldust kohtule ei esita, loetakse aga nõude vähendamine võrdseks hagi osalise tagasivõtmisega. Kohus jätab seega hageja intressi nõude summas 269,77 eurot, sissenõudmiskulude nõude summas 45 eurot ja viivise nõude summas 297,21 eurot TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.
19.Kostja sai lepingu alusel krediiti 2000 eurot ning tagasimakseid teinud ei ole. Eelnev tähendab ühtlasi, et lepingu ülesütlemine krediidiandja poolt 25.10.2022 avaldusega toimus kehtivalt, kuna kostja oli sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses. Kohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud krediidi, s.o 2000 eurot.
20.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus põhivõlgnevuse osas rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2000 eurot.
Menetluskulud
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus rahuldas hagi üksnes põhivõlgnevuse osas ning ülejäänud osas jättis kohus hagi läbi vaatamata. Seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda 77% ulatuses ja kostja menetluskulud 23% ulatuses hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
22.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista riigilõivu summas 385 eurot ning viivise menetluskuludelt. Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kuivõrd kohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda 77% ulatuses, tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskuluna 296,45 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
23.Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluskulusid kandnud, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja, jätab kohus kostjale hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.
24.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
25.Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.