Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused

kostjalt kohustust, mis tuleneb tarbijakrediidilepingutest. Hagiavalduse kohaselt hindas B OÜ (laenuandja) kostja (laenusaaja) krediidivõimelisust võttes arvesse kostja tausta, maksehäireid ning kostja poolt esitatud andmete tõesust (dtl 32-34). Kostja esitas enne lepingute sõlmimist järgmised andmed: tööandjaks on P AS, igakuise netosissetuleku suurus on 3000 eurot; igakuised finantskohustused on summas 500 eurot. (dtl 35-39). Laenuandja kontrollis kostja sissetulekute ja kohustuste õigsust kostja pangakonto väljavõtte alusel, mille analüüsi tulemusel saadi kostja nelja kuu (september – detsember 2022) keskmiseks netosissetulekuks 3 868 eurot. Hagi kohaselt määrati krediidiandja riskihinnangutest ja lepingu sõlmimisel kehtinud krediidiandja kehtestatud sise-eeskirjadest lähtuvalt kostja maksevõimeks 2174,00 eurot (3868,00 eurot – 500,00 eurot – 1001,00 eurot - 193,00 eurot), milles lähtuti järgnevatest andmetest: keskmine netosissetulek 3868,00 eurot (lähtuti kontoväljavõttelt saadud sissetuleku andmetest) – finantskohustused 500,00 eurot (lähtuti kostja esitatud andmetest, kuna kontoväljavõttelt saadud tulemus oli madalam) muud minimaalsed kulud 1001,00 eurot (lähtuti lepingu sõlmimisel kehtinud sise-eeskirjades kehtestatud piirmäärast ühe ülalpeetava puhul, kuna kostja ei esitanud andmeid muude kulude kohta) – puhver 193,00 eurot (5% netosissetulekust, arvestatud ootamatult suurenenud rahaliste kohustuste katmiseks). Eelneva ja vastavalt lepingu sõlmimisel kehtivatele sise-eeskirjadele teostatud andmete hindamise tulemusel kogumis, jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on krediidivõimeline, lepingust tulenev igakuine osamakse 105,58 eurot, oli krediidiandja hinnangul kostjale jõukohane. Lisaks teostas krediidiandja kontrolli järgnevatest usaldusväärsetest allikatest nagu Krediidiinfost (puudusid kehtivad maksehäired, vt. no debt), LexisNexis, Ametlikud Teadaanded, Rahvastikuregister (1 ülalpeetav), Taust.ee (dtl 42). Hagi kohaselt oli ka lisalaenude saamiseks tingimused täidetud: kliendile määratud limiite võimaldas lisalaene saada, klient ei olnud osamaksete tasumisega võlgnevuses ning kliendi krediidivõimelisus ei olnud halvenenud. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamist põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust lepingust tulenevaid kohustusi.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.