Gea Lepik (eesistuja), Meeli Kaur ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2024, Tallinn Kohtuasja number
2-22-18866
Kohtuasi
Harku valla avaldus Xle eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31. augusti 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Harku valla määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu (registrikood 75014132)), lepinguline esindaja EL Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta tõendina asja materjalide juurde Harku valla määruskaebusele lisatud Harku sotsiaalkeskuse vanemtegevusjuhendaja KK iseloomustus X kohta.
2.Tühistada Harju Maakohtu 31. augusti 2023. a määrus osas, millega kohus jättis avalduse rahuldamata, ning teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada avaldus osaliselt ning seada X üle eeskoste määruse tervikresolutsioonis täpsustatud ulatuses ja määrata eestkostjaks Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu).
3.Jätta Harju Maakohtu 31. augusti 2023. a määrus menetluskulude jaotuse osas muutmata.
5.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud Xle riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta riigi kanda.
6.1.Rahuldada Harku valla avaldus Xle eestkostja määramiseks osaliselt.
6.2.Seada X üle eestkoste ja määrata tema eestkostjaks Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu).
6.3.Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu) on X eestkostjana tema seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitsmine oma määruse punktis 6.4 märgitud ülesannete piires.
2-22-18866
6.4.Harku valla (Harku Vallavalitsuse kaudu) ülesanded X eestkostjana on: a) esindada X kõigi rahaliste tehingute, v.a pisitehingud vastavalt määruse punktile 6.5, tegemisel ning tagada X rahaliste vahendite otstarbekas kasutamine ja nende arvelt tema kohustuste täitmine, sh võlgade tasumine; b) otsustada ja korraldada X füüsilise ja vaimse tervisega seotud küsimusi, mh tagada talle vajalik ravi, rehabilitatsioon ja ravimid; c) otsustada ja korraldada X elukorraldusega seotud küsimusi ning tagada talle inimväärsed elutingimused, sh eluase, igapäevane toit, riided ja esmatarbevahendid; d) korraldada X toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja toetuste saamine ning esindada teda selleks vajalikul asjaajamisel ametiasutustes.
6.5.Xl on õigus eestkostja nõusolekuta teha rahalisi pisitehinguid nädalas 15 euro ulatuses.
6.6.X on teovõimeline valimisõiguse tähenduses, samuti perekonna loomisega seotud küsimuste otsustamise ja perekonnaõiguslike tehingute sõlmimise osas.
6.7.Eestkostja peab hoidma oma vara eraldi X varast ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides. Eestkostja peab esitama kohtule eestkostetava vara nimekirja hiljemalt 1. aprilliks 2024.
6.8.Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule eestkostetava vara valitsemise ja oma muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande iga aasta 20. veebruariks. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid. Esimene aruanne tuleb esitada 20. veebruariks 2025.
6.9.Eestkostja on kohustatud teatama kohtule viivitamatult asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.
6.10.Kohus otsustab X üle seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 20. veebruaril 2026.
6.11.Toimetada käesolev määrus kätte menetlusosalistele.
6.12.Määrus eestkoste seadmise ja eestkostja määramise kohta kehtib ja kuulub täitmisele alates selle teatavakstegemisest eestkostjale.
6.13.Jätta Xle riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud ning maakohtus määratud ekspertiisi kulud riigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
2-22-18866
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu) (avaldaja) esitas 16. detsembril 2022 Harju Maakohtule avalduse Xle (puudutatud isik) eestkostja määramiseks. Avaldaja palus seada puudutatud isiku üle eestkoste kuni viieks aastaks tema varaliste ja isiklike õiguste kaitseks ning määrata eestkostjaks Harku Vallavalitsus.
1.1.Avalduse kohaselt on puudutatud isikule määratud sotsiaalkindlustusameti otsustega keskmine puue tähtajaga kuni 7. mai 2026 ja kogukonnas elamise teenus tähtajaga kuni 16. august 2027. Tal on tuvastatud puuduv töövõime.
1.2.Puudutatud isik ei oska planeerida oma kulutusi, ta ei tunne raha väärtust. Tal on tekkinud võlad. Pensionipäeval kulutab ta raha kohe ära suitsu ja alkoholi peale, mõtlemata, kuidas ta saab tasuda sotsiaalkeskuse omaosaluse eest või sidekulusid. Tal on võlgu ka eraisikute ees, kes on käinud teda sotsiaalkeskuses ähvardamas.
1.3.Puudutatud isik ei tule oma tervislikust seisundist tulenevalt toime igapäevaste toimingutega, ei saa aru oma tegude tähendusest ega ole võimeline neid juhtima selliselt, et tema huvid oleksid kaitstud. Tal puudub haigusteadlikkus ja ta ei ole iseseisvalt võimeline ravimeid ostma. Tal on tugev alkoholisõltuvus ning alkoholijoobes ei vastuta ta oma tegude eest, mistõttu ta on ohtlik iseendale ja teistele.
1.4.Puudutatud isik vajab eestkostet, et oleks tagatud rahaliste vahendite sihtotstarbeline kasutamine, mis tagaks talle elukoha, ravimid ja muu esmavajaliku. Teadaolevalt puuduvad puudutatud isikul lähisugulased.
2.Maakohus võttis avalduse 20. detsembril 2022 menetlusse ning määras puudutatud isikule riigi õigusabi korras esindaja ja kohtupsühhiaatriaekspertiisi.
3.Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 7.1-3/16 kohaselt oli puudutatud isik uurimise ajal selgel teadvusel, küsimustele vastas sisukohaselt ja lühidalt, mälu oli elusündmuste meenutamisel ebatäpne. Puudutatud isik avaldas, et tuleb oma eluga ise toime, ta saab pensioni ja võlgu pole, mistõttu puudub vajadus eestkostja määramiseks. Puudutatud isik tunnistas alkoholiprobleeme, aga väitis, et enam ei ole tarvitanud. Ta elab Harku sotsiaalkeskuses umbes pool aastat, enne seda elas telgis. Psühhiaatri hinnangul on puudutatud isiku psüühilises seisundis esiplaanil kognitiivsete võimete puue: analüüsi- ja sünteesivõime nõrk, kooliteadmised vähesed (on lõpetanud 5. klassi), huvide ring kitsas, mõtlemine primitiivne, enesekriitika puudulik. Mälu on häiritud nii elusündmuste meenutamisel kui ka omandamisel. Ilmneb alkoholisõltuvus, mille suhtes kriitika puudub. Kohtupsühhiaatri arvamuse kohaselt vajab uuritav eestkostet kuni viieks aastaks. Puudutatud isikul esineb kerge vaimne alaareng käitumishäiretega (F70.1) ja alkoholisõltuvus (F10.2). Puudutatud isik ei ole kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Ta ei ole suuteline oma elu iseseisvalt korraldama. Ta ei suuda teha tehinguid, v.a pisitehinguid. Ta vajab juhendamist ja suunamist oma elu korraldamisel ning abi ametiasutustega suhtlemisel. Ta ei oska korraldada enda ravi- ja sotsiaalteenuseid. Alkoholisõltuvuse tõttu vajab ta täiendavat suunamist ja järelevalvet. Ta ei suuda adekvaatselt hinnata oma võimalusi iseseisvaks toimetulekuks. Ta on suuteline teostama valimisõigust. Puudutatud isiku haiguslik seisund on püsiva iseloomuga ning ei ole alust prognoosida paranemist.
2-22-18866
4.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas avaldust. Esindaja vestles puudutatud isikuga 13. jaanuaril 2023 Harku sotsiaalkeskuses. Puudutatud isik kinnitas, et ei vaja eestkostet ning ilmade soojenemisel läheb ta keskusest ära telgiga metsa. Ta elas kogu suve metsas telgis, süüa andsid Statoili bensujaama naised. Metsas elamist selgitas puudutatud isik sellega, et tema elukaaslane suri ja viimase tütar käskil tal lahkuda ning müüs korteri maha. Augustis läks ta sotsiaaltöötaja jutule, et saada korter, aga ta paigutati sotsiaalkeskusesse, mis puudutatud isikule ei sobi. Küsimusele, kui palju ta keskusele toa ja toidu, pesupesemise jt teenuste eest maksab, vastas, et mitte midagi. Raha on vähe ning see kulub sigarettidele ja energiajookidele. Puudutatud isik peab saama 10 purki energiajooki päevas, siis tuju tõuseb ja on lõbus. Varem tarvitas ta heroiini, aga enam mitte. Kõik arvavad, et ta on purjus, aga tegelikult on „kõrgel“. Vahel ostab viina, viin on tema hobi. Oma kuu sissetuleku ja raha planeerimise kohta avaldas ta, et saab „invaliidsust“ u 400 eurot kuus. Kui raha tuleb arvele, saab sõpradega kokku ja „tarvitab“ („buhaju“). Kui raha otsa saab, viib oma telefoni ja muud kraami Keilasse pandimajja, aga asjad tuleb raha eest pandimajast välja lunastada. Küsimusele, kuidas ta oma tulevikku näeb, vastas, et ei huvita, tal on ükskõik, mis tuleb. Enda kohta rääkis puudutatud isik, et on 50-aastane, lapseeast invaliid ja 100% töövõimetu. Ta peab võtma ravimeid, aga alati ei tarvita. Haridust on 5 klassi, lehti-raamatuid ei loe. On töötanud ehitustel, laadijana, turvatöötajana. Kuskil peaks olema täisealine poeg, kes vist istub jälle vangis („poeg on minusse“). Lähedasi, kellega suhtleks, ei ole. Eesti presidendi nime, mõjuisikuid ega erakondi ei tea. Eesti elust ei tea puudutatud isik midagi, see ka ei huvita teda. Valimas ta ei käi. Sotsiaalkeskuse juhataja rääkis, et puudutatud isikule on määratud vaimupuue, ta on distsiplineerimatu, kangekaelne, läheb ja tuleb millal tahab (sageli alko- või muus joobes), raha kasutada ja planeerida ei oska, sest ei orienteeru õigesti raha väärtuses. Ta ei orienteeru oma kohustustes ja võlgades, mis on üle pea kasvanud. Ülalpidamise eest ei maksa ja raviskeemi ei järgi. Kui saab arvele pensioni ja puudetoetuse, siis ostab alkoholi, sigarette ja suures koguses energiajooke. Tekivad uued võlad „sõprade“ ja pandimaja ees, kusjuures „sõbrad“ käivad aegajalt keskuses puudutatud isikult võlgu sisse nõudmas. Avalduse, lisatud tõendite ja vestluste põhjal toetas esindaja avaldust. Vaimupuudest tingitud konstentratsioonivõime alanemise ja normaalsete sotsiaalsete pidurite kadumise tõttu võib isik võtta vastu ebaadekvaatseid otsuseid, mis mõjutavad tema igapäevaelu olulisel määral (võlad, elukoht). Vaimse seisundi tõttu ei ole ta võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid ega tegema tehinguid. Pisitehingute tegemise õiguse tema igapäevasteks vajadusteks võib puudutatud isikule jätta. Puudutatud isiku osalemine ühiskonnaelus on piiratud, ta on haigusest tulenevalt võimeline tegema ennast ja oma toimetulekut kahjustavaid otsuseid, valmisolek elu iseseisvalt korraldada on puudulik, ta ei mõista oma käitumisest tulenevaid tegusid ja nende tagajärgi, st ei mõista põhjus-tagajärg seoseid, ei oska sõlmida lepinguid, ei tule toime ametiasutustes asjaajamistega ega oma ravi korraldamisega. Puudutatud isik on piiratud teovõimega isik tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 tähenduses ja vajab oma elu korraldamiseks eestkostjat. Volituste abil ei ole võimalik tema õigusi ja huve kaitsta. Eestkoste raames peab olema tagatud tema ravivajaduse ja rehabilitatsiooni tagamine ja vajadusel ravile paigutamine, ravimite väljaostmine ja tarvitamine, igapäevane toimetulek, majapidamise- ja toidukulude kontrollimine, sotsiaalne turvalisus ja lepingute sõlmimise välistamine, kõikide asjade ajamine ametiasutustes ja tehingute (v.a pisitehingud eestkostja heaks kiidetud summas igapäevasteks vajadusteks) korraldamine. Esindaja toetas avaldaja määramist puudutatud isiku eestkostjaks tähtajaga viis aastat, sest eestkostjaks sobivat füüsilist isikut ei ole teada.
2-22-18866
5.Maakohus kuulas 14. juunil 2023 ära puudutatud isiku, avaldaja esindaja ja Harku sotsiaalkeskuse juhataja.
5.1.Ärakuulamisprotokolli kohaselt avaldas avaldaja esindaja, et märtsis 2022 tuli teade, et puudutatud isik elab telgis. Ta tuli sotsiaalkeskusesse elama ja hakkasid selguma tema võlad isikutele. Puudutatud isik ei saa aru raha kasutamisest, ta laenab ja tänaseks on võlad kasvanud. Ta ei suuda otsustada oma tervisega seonduvat ja tal on ka alkoholiprobleem. Pisitehingud võiksid olla ehk 10 eurot nädalas. Ta saab pensioni 400–500 eurot, raha laekudes kulutab selle ruttu. Avaldajale teadaolevalt puudutatud isikul lähedasi ei ole. Tema varasem elukoht oli telk.
5.2.Harku sotsiaalkeskuse juhataja lisas, et puudutatud isik on võtnud metsikult võlgu. Nende juurde jõudes oli ta võtnud nt järelmaksuga televiisori, lisaks ka laenud eraisikutelt, kes käisid sotsiaalkeskuse ukse taga ähvardamas. Puudutatud isik viib pidevalt asju pandimajja – nt telefoni, viimati oma ID-kaardi. Ta on seal püsiklient. Oma pensioni ja puudetoetuse joob ta maha kahe päevaga. Sotsiaalkeskusele on ta võlgu üle 2000 euro. Ta elab teiste kulul.
5.3.Puudutatud isik avaldas, et ta ei vaidle kuuldule vastu, nii see on. Puudutatud isik tarvitab alkoholi, ostab ploki kaupa sigarette, suitsetab 10 pakki kuus. Pärast istungit läheb ta metsa, ta ootaski, millal istung toimub. Kui lahkub metsa, siis enam tagasi ei tule ja enam teda ei nähta. Teistel keelati temaga suhtlemine, sest ta on alkohoolik, elab metsas ja temalt saab mingi nakkuse. Puudutatud isik töötas raudteel, siis valvurina Maximas, viimati Laagri kaubamaja koristajana. Ta eile helistas ja dokument lubati tagastada. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 31. augusti 2023. a määrusega avalduse rahuldamata, riigi õigusabi kulud ja ekspertiisikulud riigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
6.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole puudutatud isiku puhul täidetud perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg-s 1 sätestatud eestkoste seadmise eeldused. Kohus leidis, et puudutatud isikut ei saa tunnistada piiratud teovõimega isikuks, kelle huve ei ole võimalik kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu ja kelle üle tuleks seetõttu seada eestkoste. Kohus viitas PKS § 203 lg 2 teisele lausele ja märkis, et kohtu arvates on puudutatud isik suuteline oma huve selles osas, millega ta ise hästi toime ei tule, kaitsma vajadusel volituste andmisega ja muude abiliste vahendusel.
6.2.Ärakuulamisel oli puudutatud isik kontaktne, jälgis vestlust, vastas avalduse asjaolusid puudutavatele küsimustele. Vastused olid asjakohased ja puudutatud isik orienteerus oma elukäigus. Puudutatud isik oli õigesti orienteeritud ajas ning mingeid meelepetteid või luulumõtteid ei avaldanud. Ainuüksi asjaolu, et puudutatud isik tarvitab alkoholi ja käitub kohati teistele arusaamatult ning teeb oma elukorraldust puudutavaid otsuseid, mis võivad olla teda ennast kahjustavad, ei saa olla aluseks talle eestkoste seadmiseks. Eksperdiarvamuse kõrval on oluline vahetu kogemus ja veendumus, mis on kohtul kujunenud vahetul kohtumisel ja menetlusdokumentide põhjal. Menetluses esitatud teave süvendab kohtu veendumust, et puudutatud isiku elukorraldust puudutavad otsused, isegi kui need on vastuolulised, on teadlikud. Kohus leidis, et puudutatud isik saab kõigest aru ja kohtul ei tekkinud kahtlust tema adekvaatsuses.
6.3.Samuti ei puudu puudutatud isikul oskus oma elu korraldamiseks vähemalt abiliste kaudu. Ainult isiku soovimatus tasuda oma eluasemekulude eest ja sellest tulenevalt soov olla ilma kindla elukohata ning veeta aega tänaval, samuti võimalikud käitumishäired, ei anna alust tema
2-22-18866 teovõimet piirata. Isikut tõendava dokumendi taotlemisel ja sellega seonduval asjaajamisel on võimalik puudutatud isikut abistada ilma eestkostjat määramata. Avalduse kohaselt on puudutatud isik määratud kogukonnas elamise teenusele kuni 16. augustini 2027 ning menetluses esitatud teabest nähtuvalt ta kasutab seda teenust. Eestkoste seadmisega ei saa tagada seda, et inimene elaks või viibiks teatud kohas, isegi kui seal viibimine või elamine on tema huvides. Samuti ei saa eestkoste seadmisega tagada seda, et inimene võtaks temale vajalikke ravimeid. Määruskaebus
7.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja seada puudutatud isiku varaliste ja isiklike õiguste kaitseks kuni viieks aastaks eestkoste, v.a pisitehingud kuni 50 eurot kuus ja valimisõigus. Avaldaja palub määrata eestkostjaks ennast.
7.1.Määruskaebuse kohaselt eksis maakohus PKS § 203 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel ning määruse aluseks olevate asjaolude tuvastamisel. Samuti ei järginud maakohus täielikult isiku ärakuulamist reguleerivaid menetlusnorme. Määruskaebuse esitamise ajaks on ilmnenud ka uusi asjaolusid, mis toetavad teistsuguse lahendi tegemist.
7.2.Maakohus ei toonud välja, kes on need võimalikud abilised ja perekonnaliikmed, kellele puudutatud isik saaks oma elukorralduses tugineda, kelle seisukohta ta aktsepteerib ja kellele annab volituse mõistlikku elukorraldust toetavalt tegutseda, sh rahaliste vahendite käsutamise osas. Puudutatud isikul puuduvad teda toetavad lähisugulased. Puuduvad ka abilised, kellel võiks olla sõnaõigust tema elu korraldamisel. Kohtumääruses märgitu ei veena, et puudutatud isik võiks teha püsivalt koostööd ja anda kellelegi teatud toiminguteks volituse, saades aru volituse tähendusest ja tagajärgedest. Puudutatud isiku sõpradest ei ole tema elu korraldamisel abi. Tema abilistena ei saa käsitada ka juhuslikke kontakte nagu suvel süüa andnud bensiinijaama töötajad.
7.3.Kohus on omistanud ebapiisavat kaalu avalduses märgitule, et puudutatud isik ei tule oma tervislikust seisundist tulenevalt toime igapäevaste toimingutega, ei saa aru oma tegude tähendusest ega ole võimeline oma tegusid juhtima sellisel määral, et tema huvid oleksid kaitstud. Tal puudub haigusteadlikkus ja ta ei ole võimeline iseseisvalt ravimeid ostma. Avaldaja seisukohale sarnast seisukohta on avaldanud ka ekspert.
7.4.Kohus on asetanud liiga suurt kaalu 14. juuni 2023. a ärakuulamisel puudutatud isiku öeldule. Ärakuulamise protokollist ei nähtu, et kohtunik oleks puudutatud isikuga pidevalt vestelnud. Protokollist ei nähtu ka määruses viidatud küsimuste ringi. Avaldaja esindaja mäletab, et kohtunik küsis ärakuulamise käigus aegajalt puudutatud isikult üksikuid küsimusi. Protokollist nähtuv ei toeta kohtul tekkinud veendumust, et puudutatud isik ei vaja eestkostet.
7.5.Avaldaja hinnangul on eestkoste seadmine praegusel juhul põhjendatud. Puudutatud isiku põhiõiguste ja -vabaduste riivet on võimalik vähendada eestkostja ülesannete piiritlemisega. Samuti on võimalik määrata eestkoste esialgu lühemaks ajaks kui viis aastat, nt üheks aastaks. Maakohus ei ole neid võimalusi kaalunud ega ärakuulamisel menetlusosalistega arutanud.
7.6.Avaldaja lisas määruskaebusele Harku sotsiaalkeskuse tegevusjuhendaja KK koostatud iseloomustuse puudutatud isiku kohta, mis avaldaja arvates kinnitab puudutatud isiku eestkostevajadust.
2-22-18866
8.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja toetab määruskaebust ja palub see rahuldada ning määrata puudutatud isiku eestkostjaks avaldaja tähtajaga viis aastat. Esindaja nõustus määruskaebuse põhjendustega ja jäi ka enda varem esitatud seisukoha juurde.
8.1.Puudutatud isik orienteerub enda isikus ja ajas ning kohas osaliselt (teab oma vanust ja sünniaastat), kuid ei mõista oma sõltuvustest tingitud ohtu enda tervisele (ei osta ravimeid välja ega tarvita neid), elule (tahab elada telgiga metsas) ja toimetulekule. Puudutatud isik ei orienteeru oma puude tõttu igapäevaelus ega suuda iseseisvalt oma elu korraldada ega toime tulla. Ta ei tule ise oma huvide ja õiguste kaitsmisega toime, sest tema arusaam neist ja nende kaitsest ei ole adekvaatne ega sisuline. Puudutatud isik ei mõista kohustust tasuda sotsiaalkeskuses omaosaluse eest ega sidekulusid. Tal on võlgnevused, puudub haigusteadlikkus, välja on kujunenud tugev alkoholisõltuvus. Joobeseisundis ei vastuta ta oma tegude eest, on ohtlik iseendale ja teistele. Puudutatud isik vajab eestkostet, et tagada rahaliste vahendite sihtotstarbeline kasutamine, sh elukoht, ravimid ja muu esmavajalik.
8.2.Maakohtu lahend tekitab puudutatud isiku edasisele elule, tervisele ja toimetulekule reaalse ohu. Puudutatud isikul ei ole välja kujunenud rutiinseid harjumusi, ta igatseb vabadust (telgiga metsas sõltumata aastaajast) ja võimalust ajada omi asju sõpradega viina juues, sigarette ja energiajooke (10 purki päevas) tarvitades, orienteerumata oma elulistes vajadustes, rahas ja raha kasutamises. Puudutatud isikule on määratud keskmine (vaimu)puue, ta peab vastavalt raviskeemile ostma ravimeid, mida ta välja ei osta ega tarvita. Puudutatud isiku huvides on viibida kontrollitud ja hoolitsetud keskkonnas (nt sotsiaalhoolekande keskuses), järgida hügieeni, distsipliini ja rutiini, kus tema tervis, kulud ja tegevus on kontrollitud, ravimid välja ostetud ja manustatud vastavalt raviskeemile. Metsas elades võib ta ise sattuda kuriteo ohvriks, talle võib juurde tekkida pöördumatuid tervisekahjustusi. Isikuvabadus ja kohustus tagada isikule abi ja toimetulek peab olema tasakaalustatud. Rõhutades isiku õigusi vabadusele tuleb arvesse võtta ka isiku võimet talle antud vabadust ühiskonnas mõistlikult ja ennast kahjustamata realiseerida. Tulenevalt oma seisundist realiseerib puudutatud isik oma vabadust viisil, mis seab teda ennast ohtu, kahjustab ja hävitab tema tervist. Jättes puudutatud isiku üle eestkoste seadmata, jätab riik oma ülesande eluga toimetulematu, töövõimetu, keskmise (vaimu)puudega isiku hoolekande korraldamisel täitmata, mis on lubamatu.
8.3.Volituste abil ei ole võimalik puudutatud isiku õigusi ja huve kaitsta, sest puuduvad selleks sobivad isikud. Pole ka tõsiselt võetav, et notar tõestaks puudutatud isiku volikirja.
9.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks. Menetluse edasine käik
10.Asja lahendamist ettevalmistav ringkonnakohtunik kuulas puudutatud isiku 23. oktoobril 2023 isiklikult ära Harku sotsiaalkeskuses. Puudutatud isik avaldas oma nime, et ta on 51 aastat vana ja elab Keilas. Täpset aadressi ta ei mäleta, aga maja asub Kiriku lähedal, umbes 10 m bussipeatusest. Viimati käis ta seal neljapäeval. Harku sotsiaalkeskuses on puudutatud isik seetõttu, et ta elas metsas. Tabasalu sotsiaaltöötaja suunas ta siia üle-eelmisel aastal. Ta elas siin, aga praegu ei ela. Täna öösel jääb ta siia, vaja on nt tuba koristada. Edasi läheb puudutatud isik elama oma sõbra juurde Keilasse. Sugulasi puudutatud isikul ei ole. Küsimuse peale, millised on puudutatud isiku edasised plaanid oma elu korraldamisel, vastas ta, et tal ei ole plaane. Tahab elada Keilas sõbra (või
2-22-18866 sõbranna) juures. Metsa ei plaani ta praegu minna, kuna sõber andis võimaluse. Küsimuse peale, kuidas ta oma päevi sisustab, vastas puudutatud isik, et praegu laob sõbraga Keilas puid. Puudutatud isiku sõnul on tema sissetulek töövõimetuspension u 530–540 eurot ja sotsiaalabi u 30 eurot. Raha kulub peamiselt toiduainetele ja sellest piisab, et ära elada. Tööle teda keegi ei võta. Varem on ta töötanud koristajana, torumehena Maximas. Tööandjad on palunud tal lahkuda, joomise pärast. Praegu puudutatud isikul raha ei ole. Viimati sai ta raha 6. oktoobril ja
9.oktoobriks oli see otsas. Puudutatud isik hakkas jooma ja kogu raha kulus sellele. Puudutatud isik ei oska öelda, kui palju tal kuus alkoholi peale raha kulub. Küsimuse peale, kuidas puudutatud isik iseseisvalt hakkama saaks, vastas ta, et kunagi elas ja saab ka edaspidi, praegu toetavad ka sõbrad. Puudutatud isiku sõnul tal võlgu ei ole, v.a Harku sotsiaalkeskuse ees võlg seal elamise eest, mis väidetavalt on u 3000 eurot. Terviseprobleemidest on puudutatud isikul maksatsirroos ja südamehäired. Maks teeb valu. Sõltuvusravil ta käinud ei ole. Ükskord oli Kerstiga (sotsiaalkeskuse juhataja) selles kokku leppinud, aga loobus. Alkoholiga seoses on probleem, et kui ta ei joo, siis läheb kurjaks ja närvi. Puudutatud isik ka suitsetab paki päevas ning kopsudega on pahasti. Suitsetama hakkas ta 7aastaselt ja jooma 16-aastaselt. Praegu ta ravimeid ei võta, on võtnud mingeid kollaseid kapsleid. Need, mis arst kirjutas, said otsa. Rohkem pole ta arsti juures käinud, viimati üleeelmisel kuul. Oma ravimid ostis puudutatud isik ise välja. Asjaajamisega saab puudutatud isik enda sõnul ise hakkama, mh saab käidud bussiga linnas ja vajadusel ametiasutustes. Tal on pangakonto ja pangakaart, samuti ID-kaart. Poliitika puudutatud isikut ei huvita ja ta ei tea, kes on Eesti peaminister. Valimas käis ta viimati u 20 aastat tagasi. Puudutatud isik oli kindlal veendumusel, et eestkosteks ei ole vajadust. Ta saab ise kõigega hakkama.
11.Kohtunik vestles 23. oktoobril 2023 ka Harku sotsiaalkeskuse tegevusjuhendaja MKga. MK sõnul suunati puudutatud isik sotsiaalkeskusesse üle-eelmisel aastal, kuna tal polnud elukohta. Naisterahvas, kellega ta varem koos elas, lahkus u kaks aastat tagasi, pärijad palusid puudutatud isikul korterist lahkuda ja ta sattus metsa, kust ta toodi sotsiaalkeskusesse. Keskuses elamise omaosalus on pool summat. Alguses puudutatud isik seda maksis, edaspidi aina vähem. Praegu on võlg u 3000 eurot. Tõenäoliselt on tal ka muid võlgu, sest vahepeal ei julgenud ta Keilasse minna. Suvel paremate ilmadega läks ta telki, aga mõne päeva pärast tuli alati tagasi. Keegi pole sotsiaalkeskuses teda külastamas käinud (pere või sõbrad). Puudutatud isik peaks võtma maksa toetavat ravimit. Keskuses antakse talle kollast värvi ravimit, mille ta on ise välja ostnud. Ta sai perearstilt ka und toetava ravimi ja ostis selle ühe korra välja, kuid rohkem mitte. Augustis oli puudutatud isik alkoholimürgitusega haiglas, kus rõhutati, et ta ei tohi kindlasti alkoholi tarbida. Puudutatud isik käib vahepeal paariks päevaks ära, täpselt ei tea kus. Päeval on puudutatud isikul sageli klapid peas, käib koridoris, aitab vahel ühises koristamises kaasa. Puudutatud isik suhtleb keskuse venekeelsete klientidega ja tal on noorematele halb mõju. Ta sai teiselt tegevusjuhendajalt endale sobivas suuruses riideid, aga müüs need maha ja saadud raha jõi maha. MK arvas, et tõenäoliselt ei visataks puudutatud isikut sotsiaalkeskusest välja, kui ta on oma valla inimene.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 avalduse lahendamist puudutavas osas tühistada ja teha selles osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus, millega avaldus osaliselt rahuldada.
2-22-18866
13.TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1 alusel võtab ringkonnakohus tõendina asja materjalide juurde avaldaja määruskaebusele lisatud Harku sotsiaalkeskuse vanemtegevusjuhendaja KK iseloomustuse puudutatud isiku kohta.
14.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus puudutatud isiku eestkostevajaduse hindamisel rikkunud menetlusõiguse norme ja eksinud tuvastatud asjaoludele õigusliku hinnangu andmisel, mis on viinud ebaõige lahendi tegemiseni. Maakohus omistas ülemäära suure tähtsuse puudutatud isiku puudustega korraldatud ärakuulamisele ning jättis arvestamata olulised asjas esile toodud asjaolud ja esitatud tõendid puudutatud isiku arusaamisvõime ja käitumise kohta. Sellega ületas maakohus ühtlasi diskretsioonipiire PKS § 203 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel.
15.Ringkonnakohus selgitab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on TsÜS § 8 lg 2 teise lause järgi piiratud teovõime. Seejuures mõjutab täisealise isiku piiratud teovõime isiku tehtavate tehingute kehtivust TsÜS § 8 lg 2 kolmanda lause järgi üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Seega võib isikul olla üksnes osaliselt piiratud teovõime, s.o osas, milles ta vaimse tervise seisundi tõttu ei saa oma tegude tähendusest aru ega suuda arukalt tegutseda. Neis küsimustes, kus isik saab oma tegude tähendusest aru ja suudab neid juhtida, ei ole isiku teovõime piiratud, st neis küsimustes tuleb austada isiku õigust vabale eneseteostusele ning selles osas võib isik iseseisvalt oma elu puudutavaid otsuseid vastu võtta ning iseseisvalt õiguskäibes osaleda (vt nt Riigikohtu 9. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-11, p 19; vt ka 11. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-11, p 14). Kui täisealine isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, st isik on piiratud teovõimega TsÜS § 8 lg 2 mõttes, määrab kohus tema õiguste ja huvide kaitseks talle PKS § 203 lg 1 järgi eestkostja. Eestkostja määramise eesmärgiks on piiratud teovõimega isikut aidata ja tagada tema õiguste ja huvide kaitse osas, milles ta ise seda ei suuda. Seetõttu tuvastab kohus eestkostjat määrates esmalt, kas ja millises osas on isiku teovõime piiratud, st millises osas ei suuda isik oma tegudest aru saada või neid juhtida ja vajab eestkostet. Kui kohus tuvastab, et isik on piiratud teovõimega ning vajab seetõttu osas või kõigis eluvaldkondades eestkostet, tuleb isiku õiguste ja huvide kaitseks määrata talle eestkostja (vt Riigikohtu 23. oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-15, p 13; 9. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-11, p-d 20–21). Seejuures tuleb arvestada, et isikule eestkostja määramine on sekkumine tema eraellu põhiseaduse (PS) § 26 mõttes, mis on lubatud üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras, ning selline sekkumine riivab isiku õigust vabale eneseteostusele PS § 19 mõttes. Sellest tulenevalt tuleb täisealisele isikule eestkostjat määrates kohtul silmas pidada esmalt seda, et PKS § 203 lg 2 esimese lause järgi võib kohus määrata eestkostja ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkostja ülesandeks saab olla eestkostetava õiguste ja huvide kaitse üksnes neis eluvaldkondades, milles isiku enda teovõime on piiratud ja milles ta vajab eestkostet. Lisaks tuleb PKS § 203 lg 2 teise lause järgi arvestada isikule eestkostja määramisel ka seda, et eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise isiku huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste vahendusel. Viidatud sättest tuleneb, et isegi juhul, kui kohus tuvastab isiku piiratud teovõime, ei vaja isik hoolimata piiratud teovõimest eestkostet osas, milles tema õigused ja huvid on kaitstud muul viisil, sh kui isik on volitanud kedagi oma asju ajama ja/või tema perekonnaliikmed või muud abilised tagavad tema toimetuleku ja heaolu. Seega tuleb eestkostja määramisele kui kõige äärmuslikumale abinõule eelistada võimaluse korral muid abinõusid (vt Riigikohtu 23. oktoobri 2015. a määrus
2-22-18866 tsiviilasjas nr 3-2-1-73-15, p 13; 9. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-11, p-d 20–21).
16.Eestkostevajaduse hindamiseks peab kohus koguma ja võtma arvesse mitmesuguseid tõendeid. Siinsel juhul on maakohus omistanud määrava kaalu puudutatud isiku ärakuulamisel tajutule, jättes piisava tähelepanuta eksperdi arvamuse ning avaldaja ja puudutatud isikule määratud esindaja seisukohtadest nähtuva. Eelkõige on kohus jätnud arvestamata ja vaidlustatud määruses hindamata asjaolud ja väited selle kohta, et puudutatud isik ei oska rahaga ümber käia ja seda oma vajaduste rahuldamiseks kasutada, ta ei mõista oma tegude (sh suures mahus alkoholi tarbimine; kogu sissetuleku lühikese aja jooksul alkoholi, suitsu ja energiajookide peale ära kulutamine; metsa elama minemine; võlgade võtmine ja asjade pandimajja viimine) tähendust ja tagajärgi mh oma toimetulekule ja tervisele ning ta käitub viisil, mis seab tema elu ja tervise ning toimekuleku vahetusse ohtu. Eelnevaga on maakohus rikkunud diskretsiooniõigust puudutatud isiku eestkostevajaduse hindamisel ning ühtlasi ka kohtulahendi põhjendamise kohustust (TsMS § 465 lg 2 p 8, § 442 lg 8 ja § 463 lg 2).
17.Seejuures ei võimalda puudutatud isiku ärakuulamise protokoll järeldada, et ärakuulamine, mille tulemustele maakohus peamiselt tugines, oleks korraldatud nõuetekohaselt ja andnud alust maakohtu viidatud järelduste tegemiseks.
17.1.TsMS § 524 lg 1 järgi on kohus kohustatud kuulama isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Isiklik ja suuline kohtumine on vajalik, et kohus tajuks isiklikult isiku vaimset seisundit ja võimet tahet avaldada. Ärakuulamise eesmärk on, et eestkostet ei seataks põhjendamatult ja et eestkoste seadmisel oleks eestkostja ülesanded võimalikult asjakohased ja põhjendatud, s.o eestkostetava seisundit, olukorda ja vajadusi kõige enam arvestavad (vt ka Riigikohtu 10. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-14, p 15). Isiku ärakuulamise tulemused ja kohtu järeldused vahetu mulje teel saadud veendumuse sisu kohta peavad olema nähtavad hiljemalt kohtulahendist (vt samas, p 17; TsMS § 477 lg 5 viies lause).
17.2.Maakohtu 14. juuni 2023. a ärakuulamise protokollist ei nähtu, et kohus oleks pidanud puudutatud isikuga vahetut vestlust sellise sisu ja mahuga, mis võimaldaks teha järeldusi tema teovõime piiratuse ja eestkostevajaduse kohta. Protokollist nähtub, et valdava osa ajast on esitanud seisukohti avaldaja esindaja ja Harku sotsiaalkeskuse juhataja ning puudutatud isiku üksikud sõnavõtud on pigem reaktsioonid eelnimetatud isikute öeldule. Protokollist ei nähtu, kas ja mida kohus puudutatud isikult küsis, mistõttu ei ole kontrollitav maakohtu väide, et tema vastused olid asjakohased. Samuti on eestkostevajaduse kohta järelduste tegemiseks ebapiisav teemade ring, mida puudutatud isiku avaldatu puudutab, piirdudes tema väidetega selle kohta, et ta tarvitab alkoholi, suitsetab (10 pakki kuus) ning läheb pärast istungit metsa ja enam tagasi ei tule; ta on töötanud raudteel, Maximas valvurina ja Laagri kaubamaja koristajana; sotsiaalkeskuses on teistel keelatud temaga suhelda ning pandimajast lubati tema dokument tagastada. Kolleegiumi hinnangul ei saa nende põgusate avalduste põhjal teha järeldust, et puudutatud isik saab kõigest aru, teeb oma elukorraldust puudutavaid otsuseid teadlikult ja on adekvaatne ning eestkostet ei vaja. Eeltoodut arvestades kuulas ringkonnakohus puudutatud isiku ka ise ära, et kujundada vahetu mulje tema psüühilisest seisundist ja eestkostevajadusest.
18.Ringkonnakohtu hinnangul saab asja materjalide ja puudutatud isiku ärakuulamise tulemuste põhjal järeldada, et puudutatud isikul on nõrgamõistuslikkus ja muu psüühikahäire (alkoholisõltuvus), mille tõttu ta kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada ja neid juhtida ning millest tulenevalt tema teovõime on osaliselt piiratud.
2-22-18866
18.1.Õiguskirjanduses on käsitatud vaimuhaigust TsÜS § 8 lg 2 tähenduses psüühilise tegevuse sügava häirena ja nõrgamõistlikkust püsiva vaimse alaarenguna. Meditsiinialaselt kuuluvad need terminid katusmõiste psüühikahäire alla.1
18.2.Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti järgi esineb puudutatud isikul kerge vaimne alaareng käitumishäiretega (F70.1) ja alkoholisõltuvus (F10.2). Eksperdi arvamuse kohaselt ei ole puudutatud isik kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Puudutatud isiku haiguslik seisund on püsiva iseloomuga ning ei ole alust prognoosida paranemist. Täpsemalt leidis ekspert, et puudutatud isik ei ole suuteline oma elu iseseisvalt korraldama; ei suuda teha tehinguid, v.a pisitehinguid; vajab suunamist ja juhendamist nii oma elu korraldamisel ja ametiasutustega suhtlemisel kui ka järelevalvet alkoholisõltuvuse tõttu; ei oska korraldada oma ravi- ja sotsiaalteenuseid. Samas on puudutatud isik suuteline teostama valimisõigust.
18.3.Eksperdi järeldusi kinnitavad ka avaldaja esile toodud asjaolud, puudutatud isiku esindaja ülevaade ja järeldused puudutatud isikuga 13. jaanuaril 2023 toimunud kohtumisest, Harku sotsiaalkeskuse vanemtegevusjuhendaja KK iseloomustus (dtl-d 67–68) ning ringkonnakohtule puudutatud isiku ja Harku sotsiaalkeskuse tegevusjuhendaja MK poolt 23. oktoobri 2023. a ärakuulamisel avaldatu.
18.3.1.Asja materjalidest nähtub, et puudutatud isik ei suuda planeerida oma rahaasju ja ei mõista vajadust kasutada oma sissetulekuid eluks vajaliku hankimiseks. Puudutatud isiku sissetulekuks on töövõimetuspension, mis tema enda sõnul oli oktoobris 2023 vahemikus 530– 540 eurot, ja sotsiaalabi u 30 eurot. Selle raha kulutab puudutatud isik avaldaja sõnul ära vahetult pärast raha saamist, ostes alkoholi, suitsu ja energiajooki; KK iseloomustusest nähtuvalt vahel ka saia ja limonaadi (dtl 67). Oma esindajale avaldas puudutatud isik 13. jaanuaril 2023 toimunud vestlusel, et tema raha kulub sigarettidele ja energiajookidele, vahest ostab ta ka viina; kui raha tuleb arvele, siis saab ta sõpradega kokku ja „tarvitab“ (dtl 24). Ärakuulamisel avaldas puudutatud isik ringkonnakohtule, et ta oli viimati saanud raha 6. oktoobril ning see oli otsas 9. oktoobriks, kuna puudutatud isik hakkas jooma ja kulutas sellele kogu raha. Samal ajal ei tasu puudutatud isik oma eluaseme eest, s.o Harku sotsiaalkeskuses elamise omaosalust, ja tema võlg Harku sotsiaalkeskuse ees on 3000 euro kandis (nüüdseks võib-olla juba rohkem) (dtl 67; MK avaldatu 23. oktoobri 2023. a ärakuulamisel). Kui kogu puudutatud isiku sissetulek kulub mõne päevaga alkoholi, suitsu ja energiajookide peale, ei jää talle ülejäänud kuuks raha ka toidu, esmatarbekaupade, riiete jm eluks vajaliku jaoks. Kuna puudutatud isikul on ka hiljem olnud raha vaja, on ta võtnud võlgu ja viinud oma asju pandimajja. KK iseloomustusest nähtuvalt on puudutatud isik müünud ära oma isiklikud asjad ja ka kõik riided ja jalanõud, mis talle on võimaldatud sotsiaalkeskuse poolt (dtl 67). Avaldaja ja Harku sotsiaalkeskuse esindajate sõnul on puudutatud isikul võlgnevusi eraisikute ees, kes on käinud teda sotsiaalkeskuses ähvardamas (dtl-d 3, 24–25, 46, 67); enne sotsiaalkeskusesse tulekut oli ta ostnud nt järelmaksuga televiisori (dtl 46). Eelnev näitab, et puudutatud isik ei saa aru vajadusest oma kulutusi läbi mõelda ega oska neid juhtida, vaid kulutab oma raha kiiresti, impulsiivselt ning eluks mittevajalike ja tervist kahjustavate asjade peale. Ta ei orienteeru oma võlgades ja kohustustes ning tema kohustused aina kasvavad. Eelnevat arvestades on kolleegiumi hinnangul põhjendatud psühhiaatri järeldus, et puudutatud isik ei ole oma vaimse tervise seisundist tulenevalt suuteline tegema rahalisi tehinguid, v.a pisitehinguid (dtl 17).
Kull, I., Kõve, V., Käerdi, M., Saare, K., Sein, K., Varul P. jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura: Tallinn 2022, § 8, p 3.2.3.1.
2-22-18866
18.3.2.Puudutatud isik ei mõista oma tervislikku seisundit ja oma käitumise mõju sellele ning seab oma tegevusega enda elu ja tervise otsesesse ohtu. Avaldaja esile toodust ja KK iseloomustusest nähtuvalt on puudutatud isikul maoprobleemid (tal on pool magu ära lõigatud), mistõttu ta peab sööma regulaarselt ja korraga väikestes kogustes, kuid ise ta süüa teha ei oska ja sobiva toidu vajalikkust ei mõista; talle on määratud ravimid, mida ta välja ei osta (mäluprobleemide ja raha puudumise tõttu) ja iseseisvalt ei tarvita; tal on tugev alkoholiprobleem ja suurtes kogustes alkoholi tarvitatuna on teda korduvalt leitud kusagil maas või pingil magamas, sõltumata aastaajast; ta on sattunud alkoholi liigtarvitamise tõttu haiglaravile (alles augustis 2023); tema siseelundid on alkoholi tarvitamisest kahjustatud (vahel ei ole ta pärast alkoholi tarvitamist võimeline päevi midagi sööma) ja arst on tal alkoholi tarvitamise rangelt keelanud, kuid ta ei pea sellest keelust kinni (dtl-d 67–68). Avaldaja väitel puudub puudutatud isikul ka haigusteadlikkus (dtl 3). Ringkonnakohtu korraldatud ärakuulamisel oli puudutatud isik küll teadlik sellest, et tal on maksatsirroos ja südamehäired, kuid ta avaldas, et praegu ta ravimeid ei võta, ning polnud täpselt teadlik, mis ravimeid ta peaks võtma (on võtnud „mingeid kollaseid kapsleid“). Ka oma esindajale avaldas puudutatud isik 13. jaanuaril 2023 toimunud vestlusel, et ta peab võtma ravimeid, aga alati ei tarvita (dtl 24). Lisaks, ehkki puudutatud isiku sõnul on tal kopsudega pahasti, avaldas ta ringkonnakohtule, et suitsetab paki päevas. Eelnev ei anna alust järeldada, et puudutatud isik oma terviseseisundit ja ravivajadust mõistaks. Seda, et puudutatud isik ei mõista täielikult oma alkoholiprobleemi, kinnitab nt see, et asjas esitatud psühhiaatri arvamuse kohaselt väitis puudutatud isik 10. jaanuaril 2023 psühhiaatrile, et tal oli alkoholiprobleem, aga enam ei ole ta võtnud (dtl 16). Avaldaja esile toodust aga nähtub, et puudutatud isiku alkoholiprobleem kestab. Ka psühhiaater leidis, et puudutatud isikul puudub tema alkoholisõltuvuse osas kriitika (dtl 17). Samuti toetavad asja materjalid psühhiaatri järeldust, et puudutatud isik ei suuda korraldada enda raviteenuseid (dtl 18). Ringkonnakohtule avaldas puudutatud isik ärakuulamisel, et arsti kirjutatud ravimid said otsa, aga ta pole rohkem arsti juures käinud. Avaldaja esile toodust nähtub, et puudutatud isik ei osta iseseisvalt ka endale määratud ravimeid välja. Ehkki puudutatud isik vajaks ilmselt alkoholist võõrutamise ravi, avaldas ta ringkonnakohtule ärakuulamisel, et ta pole sõltuvusravil käinud ning ehkki oli selles korra Harku sotsiaalkeskuse juhatajaga kokku leppinud, loobus ta sellest. Eelnev näitab, et puudutatud isik ei tee otsuseid, mis oleks tema tervise huvides, ning ei suuda tagada endale vajalikku ravi ja ravimeid.
18.3.3.Ühtlasi nähtub asja materjalidest, et puudutatud isik ei suuda adekvaatselt hinnata oma vajadusi seoses eluaseme, igapäevase toidu jm igapäevase elukorraldusega ning tema tegevus seab ohtu nende vajaduste rahuldamise. Asjas esile toodust nähtub, et enne Harku sotsiaalkeskusesse toomist elas puudutatud isik metsas telgis, kusjuures sotsiaalkeskuse juhataja sõnul olid telgist alles sisuliselt ribad (vt maakohtu 14. juuni 2023. a ärakuulamise protokoll, lk-d 1 ja 2; dtl 67). Telgis elamist on puudutatud isik ka ise kinnitanud, mh psühhiaatrile (dtl 16) ja endale määratud esindajale (dtl 24). Puudutatud isik on määratud sotsiaalkindlustusameti otsusega kogukonnas elamise teenusele tähtajaga kuni 16. august 2027 (dtl 3), kuid ta ei tasu teenusel elamise omaosalustasu. Maakohtus toimunud ärakuulamisel ähvardas puudutatud isik, et läheb pärast istungit uuesti metsa ja sealt enam tagasi ei tule (maakohtu 14. juuni 2023. a ärakuulamise protokoll, lk 2). Ka oma esindajale oli puudutatud isik 13. jaanuaril 2021 toimunud vestlusel avaldanud, et niipea, kui ilmad soojaks lähevad, läheb ta keskusest ära telgiga metsa (dtl 24). Seega ei mõista puudutatud isik elamiseks sobiva eluaseme vajalikkust ega suuda seda endale ise tagada. Kolleegium nõustub puudutatud isikule määratud esindajaga (vt dtl 25), et oma vaimupuudest tingitult võib puudutatud isik võtta vastu ebaadekvaatseid otsuseid, mis mõjutavad negatiivselt tema igapäevaelu ja kahjustavad toimetulekut. KK iseloomustusest nähtuvalt ei mõista puudutatud isik ka oma
2-22-18866 maoprobleemidest tingitud erisusi toitumisel (sobiv toit regulaarselt ja väikestes kogustes) ega suuda iseseisvalt endale vajalikku toitu korraldada. Kokkuvõttes on kolleegiumi hinnangul põhjendatud psühhiaatri järeldus, et puudutatud isik ei ole suuteline oma elu iseseisvalt korraldama (dtl 18).
18.4.Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et puudutatud isikul on piiratud teovõime osas, mis puudutab tema rahaliste vahendite kasutamist ja rahaliste tehingute tegemist (v.a pisitehingud), füüsilise ja vaimse tervisega seotud küsimuste otsustamist ning vajaliku ravi, rehabilitatsiooni ja ravimite tagamist ning igapäevase elukorraldusega seotud küsimuste otsustamist ja inimväärsete elutingimuste (sh eluaseme, toidu, riiete ja esmatarbevahendite) tagamist, ning ta vajab selles osas eestkostet. Eelnevat arvestades vajab puudutatud isik eestkostet ka seoses tema toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja -toetuste korraldamisega ning selleks vajaliku asjaajamisega ametiasutustes. Ka avaldaja on maakohtus toimunud ärakuulamisel avaldanud, et puudutatud isikust ei ole asjaajajat ja eestkostet on vaja mh selleks, et ta ei jääks teenustest ilma (dtl 47). Seevastu muu asjaajamisega näib puudutatud isik toime tulevat, kuna nt isikut tõendav dokument on tal olemas. Ka ringkonnakohtule väitis puudutatud isik, et ta saab käidud bussiga linnas ja vajadusel ametiasutustes. Puudutatud isiku arusaamise ja oma tegude juhtimise võime ei piira tema suutlikkust teha rahalisi pisitehinguid ja teostada valimisõigust.
18.5.Riigikohus on märkinud, et PKS § 203 lg 2 kolmanda lause järgi peab kohus andma eestkoste seadmisel ka hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Sellest lähtuvalt peab kohus eestkoste seadmisel andma hinnangu, kas piiratud teovõimega isik saab aru perekonna loomise tähendusest ja mõistab, mida tähendab vanemaks olemine (vt Riigikohtu 11. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-11, p 14). Kolleegiumi hinnangul ei ole asja materjalide ja puudutatud isiku ärakuulamise tulemuste põhjal alust kahelda puudutatud isiku võimes saada aru perekonna loomise, sh abielu sõlmimise ja isaduse tähendusest ning tagajärgedest. Seega ei ole puudutatud isiku teovõime perekonna loomisega seotud küsimuste otsustamise ja perekonnaõiguslike tehingute sõlmimise osas piiratud.
19.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et puudutatud isiku elukorraldust puudutavad otsused, sh elukohata olemine ja tänaval aja veetmine, on teadlikud ning ta saab kõigest aru ja on adekvaatne, mistõttu ei ole alust tema põhiõigusi ja -vabadusi eestkoste seadmisega piirata. Kolleegiumi hinnangul kinnitavad asja materjalid, et puudutatud isik ei mõista oma sõltuvustest tulenevat ohtu ja käitumise mõju oma elule, tervisele ja toimetulekule adekvaatselt. Tal puuduvad kriitilise mõtlemise, põhjus-tagajärg seoste mõistmise ja planeerimise võimed. Oma vaimse tervise seisundi tõttu ei orienteeru ta igapäevaelus ega suuda iseseisvalt oma elu korraldada ja toime tulla. Tema käitumine on impulsiivne ja ajendatud lühiajalisest heaolutundest – nagu puudutatud isiku esindaja põhjendatult välja toob, igatseb ta vabadust (telgiga metsas viibimine, sõltumata aastaajast) ja võimalust ajada omi asju sõpradega viina juues, sigarette ja energiajooke tarvitades, orienteerumata oma elulistes vajadustest. Seega ei ole tema otsused tehtud teadlikult ja kõiki olulisi asjaolusid arvestavalt. Kui jätta puudutatud isikule võimalus oma rahaliste vahendite kasutamise, tervist puudutavate küsimuste ja elukorralduse üle iseseisvalt otsustada, viib see suure tõenäosusega enesehävitusliku käitumiseni (mh alkoholi liigtarvitamine) ning võib seada otsesesse ohtu puudutatud isiku tervise (lisaks alkoholist põhjustatud kahjule ka nt külma ilmaga metsa telki elama minemine) ja toimetuleku (kogu sissetuleku lühikese ajaga alkoholi jmt peale ära kulutamine). Kolleegium nõustub puudutatud isiku esindajaga, et isiku õiguse vabadusele kõrval tuleb arvesse võtta ka tema võimet talle antud vabadust mõistlikult ja ennast kahjustamata realiseerida. Siinsel juhul seab puudutatud isiku üle eestkoste seadmata jätmine ohtu tema elu, tervise ja igapäevase
2-22-18866 toimetuleku. Seega on puudutatud isiku õiguste ja vabaduste piiramine eestkoste seadmise näol tema enda huvides põhjendatud ja vajalik. Puudutatud isiku põhiõiguste ja -vabaduste riivet on võimalik hoida minimaalsena seeläbi, et piiritleda selgelt eestkostja ülesanded ja näha ette mõistlik aeg eestkostevajaduse uuesti hindamiseks.
20.Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et puudutatud isiku huve ei ole võimalik kaitsta volituste andmise ja abiliste kaudu.
20.1.Riigikohus on selgitanud, et PKS § 203 lg 2 teisest lausest tuleneb, et isegi juhul, kui kohus tuvastab isiku piiratud teovõime, ei vaja isik hoolimata piiratud teovõimest eestkostet osas, milles tema õigused ja huvid on kaitstud muul viisil, sh kui isik on volitanud kedagi oma asju ajama ja/või tema perekonnaliikmed või muud abilised tagavad tema toimetuleku ja heaolu. Seega tuleb eestkostja määramisele kui kõige äärmuslikumale abinõule eelistada võimaluse korral muid abinõusid. Mh on võimalik isiku asjade ajamiseks anda volitus. Seejuures peab täisealine isik teist isikut volitades saama aru volituse tähendusest ja tagajärgedest, st olema volituse andmise ajal volitamise osas teovõimeline, et volitus kehtiks. Kui isik on kehtivalt volitanud kedagi enda asju ajama, peab kohus eestkostja ülesannete määramisel seda arvestama (vt Riigikohtu 9. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-8711, p 20).
20.2.Asja materjalidest nähtuvalt ei ole alust arvata, et puudutatud isik oleks volituste andmisega (usaldusväärsetele isikutele) vabatahtlikult nõus, eelkõige osas, mis puudutab tema sissetulekute kasutamist. Harku sotsiaalkeskuse esindaja on maakohtus 14. juunil 2023 toimunud ärakuulamisel välja toonud, et puudutatud isikuga on proovitud rääkida ja kuuks ajaks ta isegi andis oma kaardi (ilmselt mõeldud pangakaarti) sotsiaalkeskuse kätte, kuid oli selle siis tagasi võtnud, raha välja võtnud ja maha joonud (dtl 46). Tal pole ka perekonnaliikmeid või muid abilisi, kes võiks saada ja suuta teda aidata nendes küsimustes, mille osas tema enda teovõime on piiratud, ja keda puudutatud isik ka kuulaks ja kellega koostööd teeks. Ehkki avaldajal on võimalik puudutatud isikut tema elu korraldamisel aidata ja terviseküsimustes toetada ka ilma eestkoste seadmiseta, ei piisa siinsel juhul üksnes abistamisest ja suunamisest, vaid puudutatud isiku huvide kaitsmiseks ja tegelike vajaduste tagamiseks on vajalik, et avaldaja saaks teha puudutatud isiku tervist ja elukorraldust puudutavaid otsuseid ka siis, kui puudutatud isik ise nendega ei nõustu.
21.Eelnevast tulenevalt on siinsel juhul õigustatud eestkoste seadmine ja puudutatud isikule eestkostja määramine. Lähtuvalt puudutatud isiku teovõime piiratuse ulatusest on eestkostja ülesanneteks (TsMS § 526 lg 2 p 3) järgnev: esindada puudutatud isikut kõigi rahaliste tehingute, v.a pisitehingud (vt allpool), tegemisel ning tagada puudutatud isiku rahaliste vahendite otstarbekas kasutamine ja selle arvelt tema kohustuste täitmine, sh võlgade tasumine; otsustada ja korraldada puudutatud isiku füüsilise ja vaimse tervisega seotud küsimusi, mh tagada talle vajalik ravi, rehabilitatsioon ja ravimid; otsustada ja korraldada puudutatud isiku elukorraldusega seotud küsimusi ning tagada talle inimväärsed elutingimused, sh eluase, igapäevane toit, riided ja esmatarbevahendid; korraldada puudutatud isikule toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja -toetuste saamine ning esindada teda selleks vajalikul asjaajamisel ametiasutustes.
22.Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p-le 4 märgitakse eestkostja määramise määruses, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta.
22.1.Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et puudutatud isik on suuteline tegema rahalisi pisitehinguid. Ka avaldaja ja puudutatud isikule määratud esindaja on olnud menetluses
2-22-18866 seisukohal, et talle võiks jääda pisitehingute tegemise õigus. Arvestades vajadust tagada puudutatud isiku sissetulekust tema eluks vajalike kulude katmine (sh eluase, toit ja ravimid) ja seda, et puudutatud isikule kättesaadav rahasumma ei võimaldaks tal sõltuvushäire mõjul osta korraga suures koguses alkoholi või sigarette, on põhjendatud näha puudutatud isikule pisitehingute tegemiseks ette 15 eurot nädalas.
22.2.Samuti on puudutatud isikul õigus iseseisvalt otsustada perekonnaõiguslike tehingute sõlmimise üle. Kuna puudutatud isiku üle ei seata eestkostet tema kõigi asjade ajamiseks, ei ole puudutatud isik valimisõiguse osas teovõimetu TsMS § 526 lg 5 mõttes ning tal säilib õigus teostada valimisõigust.
23.PKS § 204 lg-st 1 ja § 205 lg-test 1 ja 3 tuleneb, et kui eestkostjaks ei leita sobivat füüsilist isikut ja pole võimalik määrata ka sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Täisealine on kõige tugevamalt seotud mh selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikujärgne elukoht. Siinsel juhul ei ole menetlusosalistele ega kohtule teada puudutatud isiku lähedasi ega muid füüsilisi või juriidilisi isikuid, kes võiksid sobida eestkostja ülesandeid täitma ja sellega ka nõus olla. Seega on põhjendatud määrata puudutatud isiku eestkostjaks avaldaja, arvestades, et puudutatud isik elab vähemalt alates 2022. a suvest Harku vallas (Harku sotsiaalkeskuses) ja asja materjalid ei võimalda järeldada, et ta oleks mõne muu valla- või linnavalitsusega tugevamalt seotud kui avaldajaga.
24.Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lg-le 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja vabastada. PKS § 179 lg 5 kohaselt peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lg 3 järgi peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara enda huvides.
25.Kohus märgib, et PKS § 202 ja § 184 lg 1 kohaselt esitab eestkostja piiratud teovõimega isiku hariliku viibimiskoha järgsele kohtule kirjaliku nimekirja piiratud teovõimega isiku vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Avaldajal tuleb esitada kohtule kirjalik nimekiri puudutatud isiku vara kohta hiljemalt 1. aprillil 2024.
26.PKS § 194 lg 2 järgi esitab eestkostja eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning lisada neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab eestkostjat esitama iga aasta 20. veebruariks eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande. Esimene aruanne tuleb esitada 20. veebruariks 2025. Aruande vorm ja selle täitmise juhend on kättesaadav aadressil https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/eestkostja-aruande-vorm. Aruanne tuleb esitada Harju Maakohtule.
27.TsMS § 526 lg 2 p 5 kohaselt märgitakse täisealisele isikule eeskostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg-st 3 tulenevalt ei või nimetatud aeg olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lg-st 4 tulenevalt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja
2-22-18866 ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Arvestades siinse juhtumi asjaolusid ja eestkostja määramise põhjuseid, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud hinnata puudutatud isiku eestkostevajadust uuesti kahe aasta pärast. Seega tuleks kohtul otsustada eestkoste lõpetamine või pikendamine hiljemalt 20. veebruaril 2026. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
28.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 kohaselt menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 kohaselt riigi kanda. Tulenevalt menetluskulude jaotusest ei ole vaja menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata.
29.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 531 lg 1 alusel hakkab määrus eestkostet puudutavas osas kehtima ja on täidetav alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale.
30.TsMS § 696 lg 3 esimese lause ja § 532 lg 1 kohaselt võib praeguse määruse peale esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti (siinsel juhul puudutatud isik), eestkostjaks määratu (avaldaja), samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, registreeritud elukaaslane, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.