Aktsiaseltsi Cresco Väärtpaberid hagi Seamill OÜ ja X vastu solidaarselt 100 000 euro väljamõistmiseks, alternatiivselt kahjuhüvitise määramiseks kohtu äranägemisel
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid (registrikood 10093327), lepingulised esindajad Olev Schults ja vandeadvokaat Margus Lentsius Kostja I Seamill OÜ (registrikood 11791097), lepingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Leppik ja vandeadvokaadi abi Mari Kelve-Liivsoo Kostja II X (isikukood XXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Leppik ja vandeadvokaadi abi Mari Kelve-Liivsoo
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 30.01.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 03.04.2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.
Jätta apellatsioonimenetluse kulud Aktsiaseltsi Cresco Väärtpaberid kanda.
2-20-15381 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid esitas 20.10.2020 Harju Maakohtule Seamill OÜ (kostja I) ja X (kostja II) vastu hagi ja 23.11.2020 selle täpsustuse, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt välja varalise kahju 100 000 eurot. Alternatiivselt palus hageja, et kui kohus leiab, et kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, siis määraks kohus kahjuhüvitise suuruse ise. Lisaks palus hageja kohustada kostjaid solidaarselt maksma põhinõudelt viivist seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni ning jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt avaldasid kostjad 24.05.2019 ajalehes Äripäev poolte 2012. aasta tehingut ja sellest tõusetunud vaidlusi puudutava artikli „Miljonitehingust kujunes õudusunenägu“ (artikkel). Artiklis on kostjad esitanud hageja kohta järgmised ebaõiged väited: a) „kohtus tühiseks kuulutatud 1,25 miljoni euro väärtuses müügitehingu tõttu peaks IT-ettevõtja X tagastama Cresco Väärtpaberitele pool miljonit eurot ja tulema tagasi osanikuks väärtust kaotanud ettevõttesse“; b) „X sõnul otsis Cresco Väärtpaberid toona vaid ettekäänet lepingust väljumiseks, sest konkurentsipiirangut ta ei rikkunud“; c) „X väitel esitas Cresco Väärtpaberid leppetrahvi nõude kohe pärast seda, kui Tallink lõpetas koostöö laevapiletid.ee-ga. Seetõttu kaotas veebifirma Baltic Ferry Tickets suure osa rahavoost“; d) „Siiski leidis maakohus, et X ei rikkunud konkurentsipiirangut ega määranud leppetrahvi“; e) „X leiab, et Cresco Väärtpaberid on tema suhtes kasutanud aastaid alatut kurnamistaktikat. Lisaks arvukatele menetlustele on X firma Seamill pidanud tasuma üksnes menetluskuludeks ehk riigilõivudeks, tagatisteks ja ekspertiisideks üle 43 300 euro“;
2-20-15381 f) „Hiljem kirjutas kohus ka oma otsuses, et Cresco Väärtpaberid tahtsid ilma tegeliku kaitse vajaduseta rakendada kõige rängemaid õiguskaitsevahendeid ja tahtsid ilma kaitse vajaduseta tekkinud olukorras Seamilli arvelt teenida, seisis otsuses“; g) „Mul puudus igasugune kahtlus, et Cresco poolt ettevalmistatud leping ja tema kavandatud lepingu sõlmimise vorm ei ole seadusega kooskõlas“; h) „kui Cresco Väärtpaberid tegid tühise lepingu meelega, et jätta tehingust väljumise võimalus, ei lähe see laitmatu ärialase mainega kokku“; i) „X sõnul räägib Schults igal võimalusel kõrgete standardite austamisest ja järgimisest, ent paraku on kohtus kinnitamist leidnud fakt, et just Cresco Väärtpaberid on ette valmistanud ja sõlminud tühise lepingu“; j) „Crescol on teisigi kliente ja ma küsiksin neilt: kui rahulikult sa magaksid teadmises, et Cresco Väärtpaberid sõlmivad tühiseid lepinguid ja kogu sinu vara oleks selle ettevõtte arvel? Ja kui neile on äriliselt kasulik, tuginevad nad lepingu tühisusele. See ei ole vastuvõetav!“ ütles X“; k) „X väitis, et kuna ettevõtte väärtus on Cresco Väärtpaberite ajal langenud mitmekordselt, pole tal selle ettevõtte vastu enam huvi“; l) „[...] pole ta kindel, kas Cresco Väärtpaberitel on üldse võimalik sellisest mahus hagi rahuldada, mistõttu võib ta enda sõnul ikkagi lõpuks tühjade pihkudega jääda. Xd esindav advokaat Leppik ütles, et poolelioleva kohtuvaidluse tõttu peab Cresco Väärtpaberid varem või hiljem OÜ-le Seamill maksma kahjuhüvitisena enam kui 1,3 miljonit eurot. „Vaadates nende majandusaasta aruandeid, siis ma ei tea, kust nad selle raha võtavad,“ teatas Leppik“.
1.2.Samuti on kostjad artiklis esitanud hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid: a) „X sõnul jättis Schults professionaalse mulje, kuni esimese ootamatuseni“; b) ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldavad ka eelnevalt p 1.1 alapunktides b), c), e), g), h), j) ja l) esitatud faktilist laadi väited.
1.3.Kostjate avaldatud ebaõiged faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud loovad hagejast ebapädeva ja -usaldusväärse kuvandi. Avaliku kuvandi kahjustamise tõttu kaotas hageja kliente ja partnereid, vähenesid koostöövõimalused ning hageja majandustegevus vähenes oluliselt. Kostjad on ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega sekkunud hageja majandustegevusse ja seda kahjustanud.
1.4.2019. ja 2020. a tekitasid kostjad hagejale kahju kokku 166 181 eurot. Kahjustamise trend jätkub eeldatavasti ka 2021. a ja järgnevatel aastatel. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt kahju hüvitamist 100 000 euro ulatuses.
1.4.1.Enne artikli avaldamist, 2017. ja 2018. aastal, oli hageja vara tootlikkus vastavalt 74% ja 71%. Pärast hagi avaldamist, 2019. aasta lõpuks, langes hageja vara tootlikkus 46%-le. Ilma kostjate kahjustava tegevuseta oleks hageja vara tootlikkus olnud ka 2019. aastal endisel tasemel, s.o vähemalt 71%. Hageja oleks pidanud 2019. aastal teenima kasumit 108 819 eurot,
2-20-15381 kuid tegelikkuses teenis kõigest 38 243 eurot. Hagejale on 2019. aastal tekitatud kahju 70 576 eurot.
1.4.2.Ilma kostjate kahjustava tegevuseta oleks hageja vara tootlikkus olnud ka 2020. aastal endisel tasemel, s.o vähemalt 71%. Hageja peaks 2020. aastal teenima kasumit 131 907 eurot, kuid poolaasta andmetele tuginedes teenib hageja kasumit kõigest 36 302 eurot. Hagejale on 2020. aastal tekitatud kahju 95 605 eurot. Kostjate vastuväited
2.Kostjad palusid jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostjate vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud, et tal jäi 2019. või 2020. aastal või jääb edaspidi tulu saamata. Hageja 2019. a majandusaasta oli kasumlikum kui 2018. a majandusaasta. Hageja ei ole selgitanud ei 2019. a ega 2020. a osas, millel põhineb tema eeldus, et vara tootlikkus oleks pidanud 2019. a ja 2020. a püsima vähemalt 71% tasemel. 2020. aastal tabas kogu maailma koroonapandeemia tõttu majanduskriis. Hageja tõi ise esile, et 2018. aastal mõjutasid tema majandustulemusi suured ühekordsed kulud 170 000 eurot. Hageja kuludetulude prognoos ei olnud stabiilne ja suuri majanduslikke ootamatusi oli hagejal juba 2018. aastal. 2021. a kohta oli kõigil ettevõtjatel majandusprognoose keeruline teha, sest koroonapandeemia edasine kulg oli ettearvamatu. Igal juhul ei ole hageja tõendanud, et tema tulu väidetav vähenemine oleks põhjuslikus seoses kostjate tegevusega.
2.2.Kostjate avaldatud faktiväited on õiged ja väärtushinnangud kohased. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 03.04.2023 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt saab mõlemaid kostjaid käsitada faktiväidete või väärtushinnangute avaldajana. Kostjad vastutavad solidaarselt ka nende lepingulise esindaja avaldatu eest.
3.2.Maakohus leidis, et kostjate avaldatud faktiväited on kas õiged või on nende ebaõigsus tõendamata. Isegi, kui mõni kostjate avaldatust on käsitatav väärtushinnanguna, oli nende avaldamine põhjendatud ja mõistlik. Avalikkusele huvi pakkuvaid kohtuasju on õigus ajakirjandusele avaldada ka kohtuasja toimumise ajal ning selliselt, et pooltele on tagatud võrdsed võimalused oma seisukohtade esitamiseks. Hageja oleks Finantsinspektsiooni järelevalve all oleva ettevõttena pidanud ilmutama kõrgendatud hoolsuskohustust ja avalikkusele selgitama omapoolseid seisukohti artiklis käsitletud kohtuvaidluse kohta. Hagejale oli enne artikli avaldamist teada, et ajakirjanik kavatseb artiklis käsitleda poolte vahelist vaidlust. Hagejal oli võimalik avalikkusele selgitada oma positsiooni ja sellega õigustada oma tegevust poolte vaidlusalustes suhetes. Hageja, jättes kasutamata talle pakutud võimaluse selgitada avalikkusele enda seisukohta, põhjustas sellega ise pooltevahelise vaidluse ühepoolse käsitlemise artiklis. Finantsinspektsiooni suutis hageja veenda, et tema tegevus on seaduspärane, mistõttu ei algatanud Finantsinspektsioon hageja suhtes järelevalvemenetlust.
3.3.Kostjad kontrollisid avaldatud andmeid piisava põhjalikkusega. Arvestades rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, ei olnud hageja õiguste rikkumine õigusvastane.
2-20-15381
3.4.Hageja ei ole tõendanud, talle tekkis kahju.
3.4.1.Hageja pöördus ise artikliga seoses Finantsinspektsiooni poole. Finantsinspektsiooni menetlus on konfidentsiaalne, mistõttu ei saa see hageja mainet ja majanduslikku olukorda mõjutada. Finantsinspektsioon ei algatanud hageja suhtes ka järelevalvemenetlust ega karistanud hagejat. Seega ei saanud Finantsinspektsiooni järelepärimine hageja majandustegevust kahjustada.
3.4.2.Maakohus selgitas hagejale korduvalt, et tal tuleb tõendada, et kostjate kahjustava tegevuse tulemusel tekkis hagejale kahju. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid majandustegevuse võimaliku kahjustamise kohta, sh et hageja majandustegevus muutus kostjatest tingitud tegevuse tõttu vähem kasumlikuks. Hageja majandustegevus muutus 2019. a ja 2020. a majandusaastatel (s.o pärast vaidlusaluse artikli avaldamist) võrreldes 2018. a majandusaastaga hoopis kasumlikumaks. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja rahuldada hagi või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
4.1.Hageja nõustub maakohtu otsusega osas, milles maakohus leidis, et mõlemad kostjad on ühiselt käsitletavad avaldajatena ja vastutavad avaldatu eest solidaarselt, sh enda lepingulise esindaja avaldatu eest. Samuti on õige maakohtu järeldus, et juriidiline isik saab esitada ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega seotud nõudeid.
4.2.Maakohus jaotas tõendamiskoormise ebaõigesti. Kostjad pidid tõendama, et nende avaldatud andmed on objektiivselt õiged (ja kostjad teadsid seda avaldamise hetkel) (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg-d 2 ja 3). Alternatiivselt pidid kostjad tõendama, et nad kontrollisid ja veendusid piisavalt määral andmete tõele vastavuses enne andmete ja nendel põhinevate hinnangute avaldamist. Maakohus viitas ebaõigesti ka TsMS § 283 lg-le 2.
4.3.Maakohus lähtus otsuse tegemisel asjakohatutest tõenditest – asja lahendamisel on asjassepuutuvad üksnes tõendid, mis on artikli avaldamisele eelnevast ajaperioodist. Tõendid, mis on tekkinud pärast artikli avaldamist, ei saanud olla artikli ja selles kostjate poolt avaldatu aluseks. Kostjatel ei saanud olla teadmist avalduste tõele vastavuses tõendite alusel, mida ei olnud artikli ilmumise ajal olemas. Hilisemat infot ja tõendeid ei oleks maakohus tohtinud arvesse võtta. Kostjate vastuväited põhinevad aga üksnes tõenditel, mis on tekkinud või saanud kostjatele kättesaadavaks pärast artikli avaldamist. Kui kostjate avalduste tõele vastavus selgus ja seda sai esmakordselt kontrollida alles 23.04.2020, on kostjad artiklis avaldanud sellel hetkel kontrollimata ja tõele mittevastavaid väiteid.
4.4.Kostjad avaldasid artiklis faktiväiteid, mis olid valed (nt müügihind, hageja algatatud kohtumenetluse arv, hageja suutmatus oma finantsilisi kohustusi täita jm). Kostjad ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid nende faktiväidete objektiivset tõele vastavust.
4.5.Maakohus jättis hageja vastuväited analüüsimata ja arvestamata. Maakohus lähtus üksnes kostjate vastuväidetest ja nõustus nendega, selgitamata, miks hageja seisukohad on ekslikud. Maakohtu otsus on ebapiisavalt põhjendatud.
4.6.Maakohus käsitles hageja väiteid moonutatult.
2-20-15381
4.7.Hageja on tõendanud kahju tekkimise. Tõendid kinnitavad, et enne kostjate kahjustavat tegevust 2019. aastal oli hageja varade tootlikkus 74% ja 71%. Pärast kostjate rikkumist langes hageja varade tootlikkus 46%-ni 2019. aastal ja 36%-ni 2020. aastal. Seega oli hageja enne kahju tekitavat sündmust võimeline teenima teatud tasemel tulu. Pärast kahju tekitavat sündmust hageja tulu langes ja talle tekkis kahju. Kostjad ei ole hageja majandusnäitajaid kahtluse alla seadnud. Kui kostjad väitsid, et hageja tulu langes mõnel muul põhjusel, kui kostjate avaldatud artikkel, pidid kostjad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi oma väiteid põhjendama ja tõendama. Kostjad ei ole esitanud ühtegi tõendit ega põhjendust, mis lükkaks hageja arvutused ja põhjendused ümber.
4.8.Maakohus leidis ebaõigesti, et hagejal tuli kahju tõendamiseks esitada majandusaasta aruannete aluseks olevad dokumendid, st sisuliselt kogu oma raamatupidamine. Hageja esitas vastuväite kohtu tegevusele ja jääb selle juurde. See, et hageja majandustegevus oli 2019. ja 2020. aastal kasumlik, ei tähenda, et hagejale ei tekkinud kahju. Ilma kostjate rikkumiseta oleks hageja kasumlikkus ja tulu olnud veelgi suurem. Hagejale tuleb saamata jäänud tulu VÕS § 128 lg 4 alusel hüvitada.
4.9.Igal juhul oleks maakohus saanud välja mõista õiglase hüvitise enda äranägemisel. Isegi, kui maakohus ei pidanud kahju täpset rahalist suurust tõendatuks, ei saanud see kaasa tuua hagi rahuldamata jätmist. Vastustajate seisukoht
5.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostjad jäid maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Hageja esitas solidaarselt kostjate vastu hagi, milles nõudis ajalehes Äripäev avaldatud ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangutega tekitatud varalise kahju hüvitamist. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas artiklis avaldatud faktiväited on ebaõiged ja väärtushinnangud ebakohased ning kas nende avaldamise tõttu tekkis hagejale varaline kahju. Kuna pooled ei vaidle apellatsiooniastmes selle üle, et kostjad on vaidlusalused faktiväited ja väärtushinnangud avaldanud, siis lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatust.
8.Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole otsuses selgelt kvalifitseerinud kostjatele etteheidetavate tegude õiguslikku alust, mistõttu muudab ja täiendab ringkonnakohus järgnevalt kohtuotsuse põhjendusi.
8.1.Juriidilisel isikul võib olla varalise kahju hüvitamise nõue isiku vastu, kes tema kohta ebaõigete andmete õigusvastase ja süülise avaldamise või väärtushinnangutega maine kahjustamisega tekitab talle varalist kahju (VÕS § 1043 jj). Juriidilise isiku kohta ebaõigete andmete avaldamisega kahju tekitamine võib olla õigusvastane eelkõige siis, kui nende andmete avaldamisega sekkutakse juriidilise isiku majandus- või kutsetegevusse (VÕS § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 lg-d 1–3), rikutakse seadusest tulenevat kohustust (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3) või käitutakse tahtlikult heade kommete vastaselt (VÕS § 1045 lg 1 p 8) (vt RKTKo 09.08.2023, 2-20-5869, p 14 esimene lause). Hageja nõude õiguslikuks aluseks on kahju
2-20-15381 tekitamine tema majandustegevusse sekkumisega ebaõigete andmete avaldamise kaudu (VÕS § 1047 lg 1).
8.2.VÕS § 1047 lg-d 1–3 ei kaitse juriidilist isikut aga tema maine kahjustamise eest väärtushinnangutega. Juriidilise isiku mainet kahjustava väärtushinnangu avaldamine võib kujutada endast kaitsenormi rikkumist VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 järgi või tahtlikku heade kommete vastast tegu VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi (VÕS IV komm (2020), § 1047, p 3.4). Siinsel juhul saab hageja mainet kahjustava väärtushinnangu avaldamist käsitada tahtliku heade kommete vastase teona (VÕS § 1045 lg 1 p 8).
8.3.Ringkonnakohus jätab maakohtu otsusest välja viited VÕS § 1045 lg 1 p-dele 4 ja 5. Isiklikud õigused saavad kuuluda üksnes füüsilisele isikule (VÕS § 1045 lg 1 p 4). Samuti ei puuduta hagi hageja omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumist (VÕS § 1045 lg 1 p 5).
9.Maakohus hindas artiklis avaldatud faktiväiteid ja väärtushinnanguid ning leidis kokkuvõtvalt, et kostjate avaldatud faktiväited on kas õiged või on nende ebaõigsus tõendamata. Kuigi ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohtu otsus on selles osas ebapiisavalt põhjendatud (TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8) ning see võis mõjutada ka maakohtu järeldusi faktiväidete õigsuse ja väärtushinnangute kohasuse kohta, ei muuda maakohtu eksimus ebaõigeks lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise kohta. Õigusrikkumisega tekitatud kahju hüvitamise eeldusena peab hageja lisaks kostjate käitumise õigusvastasusele (VÕS §-d 1043 ja 1045) tõendama ka kahju tekkimise ning põhjusliku seose kostjate käitumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). Kostjad vabanevad vastutusest, kui nad tõendavad, et ei ole kahju tekitamises süüdi (VÕS § 1050 lg 1). Menetlusökonoomia kaalutlustel, aga ka apellatsioonkaebuse väidete üldsõnalisust arvestades, jätab ringkonnakohus esitamata õigusliku analüüsi artiklis sisalduvate faktiväidete ebaõigsuse ja väärtushinnangute ebakohasuse kohta.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hageja ei ole tõendanud, et kostjate artiklis avaldatu oleks tekitanud hagejale kahju ega põhjendanud oma seisukohta. Ainuüksi sellest, et hageja väitel vähenes tema varade tootlikkus, ei ole võimalik järeldada hagejale kahju tekitamist. Hageja tõi hagis esile, et ta kaotas artikli tõttu kliente ja partnereid ning tema koostöövõimalused vähenesid, mis viis hageja majandustegevuse olulise vähenemiseni (I kd, tl 3, p 2.1.8). Hageja ei ole aga esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks kahju tekkimist. Selle kohta, et hageja kaotas artikli tõttu kliente või partnereid ning et hagejaga ei soovitud enam koostööd teha või loobuti temaga koostööst, oli hagejal võimalik tõendeid esitada – nt klientide või koostööpartnerite kinnitused või hageja raamatupidamise andmete alusel koostatud asjatundja arvamus hageja majandusnäitajate dünaamika ja artiklis avaldatud faktiväidete ja väärtushinnangute mõju kohta. Tsiviilasjas on tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud (TsMS § 229 lg 1). Maakohtu ettepanek hagejale esitada tõenditena raamatupidamisdokumendid, ei välistanud hageja õigust esitada mistahes tõendeid oma väidete kinnitamiseks (TsMS § 4 lg 2 ja § 230 lg 2 esimene lause). Seda, et hagejal tekkis artiklis avaldatu tõttu kahju, tuli tõendada hagejal (TsMS § 230 lg 1). Seda on maakohus hagejale ka selgitanud.
11.Ainuüksi 2018–2020. a majandusaastate aruanded (ja vahearuanded) ning nende põhjal tehtud arvutused ei kinnita artikli tagajärjel hagejale kahju tekkimist. Majandusaasta aruannetest nähtub üksnes see, millised on hageja majandusnäitajad vastaval majandusaastal.
2-20-15381 Aruannetest ei tulene, miks hageja majandusnäitajad on sellised, nagu aruannetes märgitud. Hageja majandustegevust võisid mõjutada mistahes asjaolud.
12.Hageja ei ole tõendanud ka seda, et hagejale väidetavalt tekkinud kahju tulenes kostjate avaldatud faktiväidetest ja väärtushinnangutest (VÕS § 127 lg 4).
13.Kuna hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist ega põhjuslikku seost, ei saa maakohtule ette heita ka VÕS § 127 lg 6 kohaldamata jätmist. VÕS § 127 lg 6 kohaldamine eeldab, et kahju tekkimine on kindlaks tehtud, kuid ei ole võimalik või on ebamõistlikult keeruline tõendada, milline on sellise kahju suurus. Tekkimata kahju eest ei saa hüvitist välja mõista (RKTKo 09.08.2023, 2-20-5869, p 18 ja seal viidatud kohtupraktika).
14.Eelnevat arvestades ei ole ülejäänud apellatsioonkaebuse väited asjakohased. Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
16.Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.