Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2024, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-23-11369
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi FECTOR hagi A. J. vastu lepingu täitmise nõudes
Tsiviilasja hind
25 000 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Aktsiaselts Fector (registrikood: 10752385, asukoht: P. esindajad Süda tn 3, Tallinn, e-post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Erik Lepikson (Advokaadibüroo Kasak & Lepikson, asukoht: Tartu mnt. 25, 10117 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: A. J. (isikukood: xxxx, e-post: xxxx); Kostja lepinguline esindaja: Kuldar Kirt (OÜ Õigusselgus, [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 31.01.2024 Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Erik Lepikson Kohtuistungil osalesid Kostja lepinguline esindaja: Kuldar Kirt
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt A. J.lt (isikukood xxxx) hageja aktsiaseltsi Fector (registrikood 10752385) kasuks välja 25 000 (kakskümmend viis tuhat) eurot. Menetluskulude jaotus
Mõista kostjalt A. J.lt (isikukood xxxx) hageja aktsiaseltsi Fector (registrikood 10752385) kasuks menetluskuludena välja 6110 (kuus tuhat ükssada kümme) eurot, millest 4850 eurot on kulud õigusabile ja 1260 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv.
3.Mõista kostjalt A. J.lt (isikukood xxxx) hageja aktsiaseltsi Fector (registrikood 10752385) kasuks välja viivis menetluskuludelt 6110 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Optimera Estonia AS ja OÜ Seriakol 24.05.2016 müügilepingu nr xxxx. Lepingu kohaselt kohustus Optimera Estonia AS võõrandama OÜ-le Seriakol kaupa vastavalt viimase esitatud tellimustele. Lepingu allkirjastas Seriakol OÜ esindajana kostja, kes oli ettevõtte omanik ja juhatuse liige.
2.Optimera Estonia AS ja kostja sõlmisid 16.06.2017 käenduslepingu, millega kostja kohustus vastutama Optimera Estonia AS kõikide OÜ Seriakol lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. OÜ Seriakol ja Optimera Estonia AS lepingul põhinev koostöö kestis aastaid edukalt. OÜ Seriakol tellis kaupa, Optimera Estonia AS andis kauba üle ja OÜ Seriakol tasus kauba eest väljastatud arved. OÜ-l Seriakol tekkisid makseraskused, mistõttu on Seriakol OÜ-l jätnud ajavahemikul 31.08.2021 - 30.11.2021 tasumata 9 arvet kogusummas 61 287,64 eurot. Optimera Estonia AS saatis Seriakol OÜ-le 06.07.2022 teavituse, et ta on loovutanud hagejale oma nõuded kogusummas 61 287,64 eurot hagejale.
3.Kuna OÜ Seriakol tegevus lakkas ning sai ilmseks, et lepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmine sellelt ettevõttelt ei saa olema perspektiivikas, otsustas hageja pöörduda kostja kui käendaja vastu. Hageja saatis 22.07.2022 kostjale nõude, paludes kostjal täita oma käenduslepingust tulenev kohustus ning tasuda 25 000 eurot hageja arveldusarvele hiljemalt 2.08.2022. Kohtueelselt pooled kokkulepet ei saavutanud.
4.Optimera Estonia AS ja Seriakol OÜ vahel on sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 tähenduses, mille kohaselt kohustus Optimera Estonia AS võõrandama Seriakol OÜ-le kaupa. Lepingu olemasolu on tõendatud hagile lisatud lepinguga. Lepingust tuleneva võlgnevuse olemasolu ega suurus pole kunagi vaidluse all olnud ning võlgnevusele puuduvad vastuväited kostjal, kes on deklareerinud, et ei suuda võlgnevust tasuda.
5.Optimera Estonia AS ja kostja vahel on sõlmitud käendusleping VÕS § 142 lg 1 tähenduses, millega kostja kohustus vastutama kõikide Seriakol OÜ lepingust tulenevate kohustuse täitmise eest. Antud juhul on Seriakol OÜ rikkunud lepingust tulenevaid kohutusi, mistõttu on Optimera Estonia AS-l sissenõutavaks muutunud nõue Seriakol OÜ vastu. Samal põhjusel on Optimera Estonia AS-l tekkinud nõue kostja kui Seriakol OÜ kohustusi käendanud isiku vastu.
6.Kuna kostja ei ole käenduslepingust tulenevaid kohustusi täitnud, siis on kostja võlasuhtest tulenevat kohustust rikkunud ning hagejal õigus nõuda selle täitmist. Nõude loovutamisega asus uus võlausaldaja senise asemele. Vastavalt käenduslepingu punktile 1.2. on kostja rahalise vastutuse piirmääraks 25 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt esitabki hageja kostja vastu nõude piiratud ulatuses ehk summas 25 000 eurot.
7.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja on eitanud sisuliselt kõike ning selline
kostja käitumine on suunatud menetluse venitamisele. Hageja on tõendanud müügi- ja käenduslepingu sõlmimist ja kehtivust, lepingute omavahelist seost, võlgnevuse tekkimist ning nõude loovutamist ehk kõiki asjaolusid, mis on hagi rahuldamise eelduseks. Käenduslepingu olemasolu ja kehtivus on tõendatud mõlemapoolselt allkirjastatud käenduslepinguga.
8.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et kuna müügileping on lõppenud, on lõppenud ka käendusleping. Vastavalt käenduslepingu preambulale ja punktile 1.1. käendati sellega kõikide Seriakol OÜ 24.05.2016 sõlmitud ostu-müügilepingust nr xxxx tulenevate kohustuste täitmist. Seega on tõendatud, et käendusleping ning müügileping olid omavahel seotud seeläbi, et käenduslepinguga käendati müügilepingust tulenevate kohustuste täitmist. Kostja väide müügilepingu lõppemisest on ebaõige. Müügilepingu punkt 11.3 näeb ette, et leping kehtib kuni 31.12.2019, kuid tulenevalt punktist 10.2. pikenes lepingu kehtivus automaatselt järgnevaks kalendriaastaks, kui üks lepingu osapooltest ei teata vähemalt 14 kalendripäeva enne lepingu tähtaja lõppemist kirjalikult teisele osapoolele soovist lepingut lõpetada või muuta. Kuna kumbki pool ei ole kordagi teavitanud soovist müügilepingut lõpetada, pikenes müügileping pidevalt ja igakordselt järgnevaks aastaks. Seega ei olnud müügileping võlgnevuse tekkimise ajaks lõppenud. Kui kostja väidab, et kumbki pool avaldas enne võlgnevuse tekkimist soovi lepingu lõpetamiseks ning leping lõppes, peab kostja seda tõendama.
9.Müügilepingu kehtivust vähemalt kuni 2021. a lõpuni tõendavad 10 müügilepingu muudatust, mida lepingupooled on omavahel sõlminud. Hageja esitas kõik müügilepingu muudatused, mis oma sisult käsitlesid küll peamiselt krediidimäära muutmist ning pidevat viidet nõude tagatusele käendusega, kuid tõendavad, et mõlemad pooled pidasid müügilepingut ja käenduslepingut kehtivateks ning soovisid lepingut muuta. Viimases müügilepingu muudatuses kinnitasid pooled, et lepingu muudatus kehtib kuni 31.12.2021. Kuna kõik vaidlusalused arved ning nendest tulenev võlgnevus on tekkinud enne 31.12.2021 ostetud kaupade ning väljastatud arvete alusel, on ilmne, et võlgnevus on tekkinud müügilepingu alusel ning müügilepingu kehtivuse ajal.
10.Isegi kui müügileping oleks lõppenud, ei oma see mõju käenduslepingu kehtivusele. Käenduslepingu p 5.1. kohaselt oli käendusleping kehtiv kuni kõikide käenduslepingus sätestatud kohustuste kohase täitmiseni. Hageja viitas VÕS § 153 lõikele 1. Seega ei näe käendusleping ega seadus käenduslepingu lõppemise alusena ette müügilepingu lõppemist. Ühtlasi ei ole müügilepingust tulenevad ning käenduslepinguga käendatud nõuded aegunud. Kõik nõude aluseks olevad arved väljastatud 2021. aastal ehk umbes 2 aastat tagasi, mistõttu ei ole nendest tulenevad nõuded ühelgi juhul aegunud. Kostja on e-kirjas palunud maksetähtaega võlgnevuse tasumiseks ehk on tunnistanud võlgnevuse olemasolu ning suutmatust seda täita. Seega on kostja 27.07.2022 nõuet tunnustanud, mistõttu oleks aegumine TsÜS § 158 lg 1 alusel katkenud ja uuesti alanud.
11.Kuna kostja oli võlgnevust kohtueelselt tunnistanud ning palunud graafikut võlgnevuse tasumiseks, eeldas hageja, et sisulist vaidlust nõude põhjendatuse üle ei teki, mistõttu esitas hageja nõude alusdokumendid ülevaatlikul kujul. Hageja on endiselt seisukohal, et kuna kostja on võlgnevust tunnistanud, ei ole vajalik kogu nõude üksikasjalik tõendamine, kuid hageja esitas kõik vaidlusalused arved ja saatelehed.
12.Viidatud dokumentatsiooni kohaselt on Seriakol OÜ vastu suunatud nõude suuruseks 52 726,84 eurot, millele lisanduvad viivised. Kuna käesolevas asjas menetletakse nõuet kostja kui käendaja vastu ning käenduslepingust tulenev rahaline vastutus on piiratud 25 000 euroga, piisab hagi rahuldamiseks nõuetest vähemalt 25 000 euro ulatuses. Lisatud saatelehtedelt nähtub, et kõik kaubad on vastu võtnud Seriakol OÜ esindajana kas selle juhatuse liige ehk kostja või J. V.. Viimati nimetatud isiku õigus võtta Seriakol OÜ nimel kaupu vastu tulenes Seriakol OÜ allkirjastatud volitusest. Kauba tellimist, üleandmist ja hinda tõendavad saatelehed, mis on kõik Seriakol OÜ volitatud esindajate poolt allkirjastatud. Seega on nõude olemasolu tõendatud.
13.Poolte vahel ei saa tekkida vaidlust arvetel märgitud kaupade koguse ja kvaliteedi osas. Nimelt sätestab müügilepingu p 4.3, et ostja pidi koostama kaupade koguse või kvaliteedi mittevastavuse korral akti ning informeerima müüjat avastatud puudustest kirjalikult ühe nädala jooksul. Viidatud sätte kohaselt kaotas ostja õiguse viidata müüdud asjade võimalikele puudustele, kui ta ei teatanud müüjale avastatud puudustest lepingus määratud aja (ehk nädala) jooksul pärast seda, kui need puudused avastati või võisid olla ostja poolt avastatud. Kostja ei ole ise ega Seriakol OÜ esindajana enam kui 2 aasta jooksul teavitanud hagejale ühestki arvete sisuks olevate kaupadega soetud võimalikust puudustest ega esitanud muid kauba sisu või kvaliteediga seonduvaid vastuväiteid. Seriakol OÜ ja kostja on siiani nõuet tunnistanud ning lubanud selle tasuda, kuid on palunud täiendavat aega võlgnevuse tasumiseks.
14.Kostja palus 27.07.2023 e-kirjas võimalust tasuda võlgnevus 5 aasta jooksul. Tegu on kostja vastusega hageja 22.07.2023 e-kirjale, milles on selgelt välja toodud nõue, selle alus ja suurus. Kostja tunnistas veel 27.07.2023 hageja nõuet, ei omanud selle suhtes mistahes vastuväiteid ning soovis tasuda maksegraafiku alusel. Hageja hinnangul saab eeltoodust järeldada nõude tunnistamist ehk sisuliselt deklaratiivse võlatunnistuse väljastamist.
15.Optimera Estonia AS pöördus 09.12.2021 kostja kui Seriakol OÜ esindaja poole, tuletades meelde enam kui 58 000 euro suuruse võlgnevuse olemasolu. Järgnes kirjavahetus, mille käigus on kostja lubanud korduvalt võlgnevuse tasuda (muuhulgas temale kuuluvate korterite müügist saadava raha arvelt), kuid tulutult. Hageja esitas e-kirjade sisu tõlke, kus kostja korduvat kinnitas, et ta tasub võlgnevuse. Kostja menetluses esitatud väited, et nõue on tõendamata ja alusetu, on ilmselgelt alusetud ja otsitud.
16.Kostja vastuväited, mis puudutavad nõude sisulist olemasolu, on põhjendamatud. Hageja on esitanud kõik vaidlusalused arved koos saatelehtedega, mis tõendavad kaupade müüki, kättesaamist ning seeläbi nõude teket. Kostja võimalikud vastuväited kauba koguse ja kvaliteedi osas on põhjendamatud, kuna kauba saaja on vastavalt müügilepingule minetanud oma õiguse kauba suhtes vastuväiteid esitada.
17.24.01.2024 seisukohas leidis hageja, et kostja on jätkuvalt esitanud üldisi põhistamata vastuväiteid. Hageja on esitanud Optimera Estonia AS ja OÜ Seriakol vahel sõlmitud lepingu, millest nähtuvad kokkuleppe tingimused ning mille on mõlema poole seaduslik esindaja digiallkirjastanud. Seega ei saa olla mistahes mõistlikku vaidlust selles, et leping konkreetsetel tingimustel on sõlmitud, mistõttu on ainetud kostja vastuväited, justkui oleks lepingu sõlmimine ning selle tingimused tõendamata.
18.Kostja ei ole aegumise vastuväiteid kohtu nõutud detailsusega täpsustanud, vaid on üksnes korranud oma varasemaid seisukohti. Kostja on endiselt seisukohal, et kuna müügilepingus on kirjas, et see kehtib kuni 31.12.2019, sai ka käendusleping kehtida üksnes kuni 31.12.2019, mistõttu on kõik nõuded hagi esitamise hetkeks ehk 10.08.2023 aegunud.
19.Hageja hinnangul on kostja arusaam ekslik. Müügilepingut on korduvalt pikendatud ning see kehtis vähemalt kuni 31.12.2021. Seega on ebaõige kostja väide, justkui oleks müügileping 31.12.2019 lõppenud. Käenduslepingu kehtivus ei sõltu müügilepingu kehtivusest. Sellist seost ega õiguslikku tagajärge ei näe ette asjas esitatud müügileping, käendusleping ega kehtiv õigus. Seega isegi kui müügileping oleks lõppenud 31.12.2019, ei lõpetanud see käenduslepingut.
20.Müügilepingu lõppemine ei mõjuta müügilepingust tuleneva nõude aegumist. Nõude aegumine algab nõude sissenõutavaks muutumisest, nõude tekkimise aluseks oleva lepingu lõppemisest. Õiguslikult on võimalik nõude sissenõutavaks muutumine ning seeläbi aegumistähtaja algus ka pärast nõude aluseks oleva lepingu lõppemist. Antud juhul olid nõude
tekkimise hetkel kehtivad nii müügileping kui ka käendusleping, samuti ei ole ühegi nõude tekkimisest hagi esitamise hetkeks möödunud kolme aastat, mistõttu ei ole ükski nõue aegunud.
21.Kostja ei ole põhjendanud, miks pidi iga arve aluseks olema eraldi sõlmitud leping. Müügileping sätestas selgelt, et tegemist oli ostu-müügilepinguga, mille alusel võõrandatakse kaupa vastavalt tellimustele. Tegemist oli raamlepinguga, mis reguleerib kõiki selle lepingu alusel tehtud tellimusi ja müüdud kaupu. Seega allusid kõik tellimused, sh tellimused, mille eest on väljastatud tasunõude aluseks olevad arved, müügilepingule.
22.Müügilepingu lisad nr 1 ja 2 on sõlmitud 16.06.2017 ning 06.12.2017 ehk aastaid enne müügilepingus märgitud lepingu lõpptähtaega, milleks oli 31.12.2019. Seega on kostja väited, justkui oleks lepingu lisad nr 1 ja 2 sõlmitud pärast lepingu lõppemist, väärad. Müügilepingu lisades 1 ja 2 on märgitud, et muudatus kehtib koos kostja isikliku käenduslepinguga. Käendusleping oli sõlmitud 16.06.2017. Seega on ebaõiged kostja väited, justkui oleks müügilepingu lisades 1 ja 2 viidatud käenduslepingule, mida tegelikkuses sõlmitud ei ole.
23.Alusetud on kostja väited, et kuna lepingusse on märgitud OÜ Seriakol registrikood veaga, on käendusleping tühine. Hageja nõustus, et käenduslepingus on märgitud Seriakol OÜ registrikoodiks 113496687, kuid tegelikkuses on Seriakol OÜ registrikood 11346687. Registrikoode võrreldes nähtub, et käenduslepingusse märgitud registrikoodi on sattunud üks üleliigne number „9“. Tõlgendusreegleid kasutades on selge, et pooled on hoolimata pisiveast silmas pidanud Seriakol OÜ-d, mitte mõnda muud ettevõtet. Äriregistris puudub ettevõte, mille registrikood vastaks käenduslepingus toodule ehk oleks 113496687. Seega ei viita ebaõige registrikood ühelegi teisele ettevõttele. Käenduslepingus kasutatud registrikood on peale ühe üleliigse numbri identne Seriakol OÜ registrikoodiga. Käenduslepingusse märgitud registrikood on 9-kohaline ega vasta registrikoodi nõuetele.
24.Kostja oli käenduslepingu allkirjastamise hetkel Seriakol OÜ juhatuse liige ja omanik, olles samal ajal allkirjastanud müügilepingu. Seega saab käenduslepingu sõlmimise kontekstist ning muudest samade isikute allkirjastatud lepingutest tuletada, et poolte ühine tahe oli käenduslepinguga käendada just Seriakol OÜ kohustusi. Hageja hinnangul puudub igasugune kahtlus, et kostja soovis käenduslepinguga käendada just Seriakol OÜ kohustusi.
25.Kostja leidis, et vastavalt müügilepingu punktile 10.2. viimasele lausele oli lepingu automaatseks pikenemiseks vajalik ostude sooritamine 2019. aastal ning hageja ei ole tõendanud ostude sooritamist sellel aastal. Seriakol OÜ 2019. a jooksul teinud Optimera Estonia AS-ga sadu tehinguid, mille kohta koostatud väljavõte sisaldub 27- leheküljelises PDF-failis. Seriakol OÜ-le on väljavõttes viidatud kui kliendile nr K121668, milline kliendinumber on nähtav igal arvel. Seega on tõendatud, et Seriakol OÜ on ostnud 2019. a vältel sadu kordi Optimera Estonia AS-lt kaupu, mistõttu on väär kostja väide ostude sooritamata jätmise kohta.
26.Ebaõige on kostja väide, et ta ei ole seotud Seriakol OÜ-ga. Kostja oli Seriakol OÜ juhatuse liige 05.03.2007 kuni 25.10.2023, tegelik kasusaaja 22.10.2018 kuni 05.12.2023 ning ainuosanik 01.03.2007 kuni 25.10.2023. Vaidlusaluste lepingute sõlmimise, kehtivuse ning nõude aluseks olevate arvete väljastamise ajal oli kostja Seriakol OÜ ainuomanik, juhatuse liige ja tegelik kasusaaja. Asjaolu, et kostja otsustas 2023. a detsembris võõrandada Seriakol OÜ tuntud „firmadematjale“ ehk L. H., ei oma antud asjas tähtsust. Pigem viitab see kostja pahatahtlikule soovile hoiduda kõrvale vastutusest ning vabaneda ettevõtte võlausaldajatest.
27.Õige ei ole kostja väide, et kui ta e-kirjas millegagi nõustus, siis üksnes OÜ Seriakol juhatuse liikmena. Kostja vastas hageja e-kirjale, milles hageja saatis kostjale võlgnevuse tasumise nõude käenduslepingu alusel. Ühtlasi on e-kirjale lisatud manus, milleks oli käenduslepingust tuleneva nõude esitamine kostja kui käendaja vastu. Ühtlasi on kostja oma vastuse, milles tunnistab
võlgnevust ja palub 5-aastast maksegraafikut, allkirjastanud kui „Alexey Ermishkin“, mitte kui Seriakol OÜ juhatuse liige.
28.Seoses kostja vastuväidetega arvetele osundas hageja, et kõik ostud on tehtud müügilepingu alusel ning kõik arved ja saatelehed on samuti koostatud müügilepingu alusel. Lepingu p 1.2. viitab üheselt, et ostetud kaupade nomenklatuur, kogus, hinnad ja tarnetingimused fikseeritakse tellimuse kinnitusel ja/või arve-saatelehel. Seega on kõik asjakohased arved ja saatelehed otseselt seotud müügilepinguga. Kostja vastuväited, et kauba üleandmine on tõendamata, on äärmiselt üldsõnalised ning vastuolus asjas esitatud tõenditega. Hageja on esitanud kõik nõude aluseks olevad arved ning saatelehed, millest valdav enamus on allkirjastatud kas Seriakol OÜ juhatuse liikme ehk kostja enda või siis Seriakol OÜ volitatud isiku, J. V.i poolt.
29.Lisaks sellele, et suurema osa saatelehti on allkirjastanud kostja ise või teine volitatud isik, ei ole kostja enne kohtumenetlust nõudele vastu vaielnud, vaid on palunud tähtaega võlgnevuse tasumiseks. Hageja palus kostja kinnitusi käsitleda võlgnevuse tunnistamisena.
30.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile summas 5200 eurot ilma käibemaksuta. Hagejale on osutatud õigusabi tunnitasuga 200 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viimasel istungil osalemise kulu vastavalt istungi kestvusele tunnitasuga 200 eurot. Samuti tasus hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1260 eurot. Kogumis palus hageja kostjalt menetluskuludena välja mõista 6 460 eurot ning viivise seadusjärgses määras.
KOSTJA VASTUVÄITED
31.Kostja vaidles hagile vastu. Esitatud kujul on hageja hagiavaldus täies ulatuses alusetu, paljasõnaline ja tõendamata. Hageja ei ole tõendanud iga konkreetse ja väidetavalt tasumata arve osas Optimera Estonia AS ja OÜ Seriakol vahel lepingu sõlmimist, iga konkreetse ja väidetavalt tasumata arve osas Optimera Estonia AS ja OÜ Seriakol vahel väidetavalt sõlmitud lepingu tingimusi, mistahes väidetavate Optimera Estonia AS nõuete aluseks olevaid asjaolusid ja väidetavate nõuete sissenõutavaks muutumist, iga konkreetse ja väidetavalt tasumata Optimera Estonia AS arve osas kauba üle andmist ja OÜ Seriakol kauba vastu võtmist. Hageja ei ole esitanud ühtegi väidetavalt tasumata arvet, mistõttu jääb selgusetuks, mille kohta on Optimera Estonia AS arved üldse esitanud.
32.Hagiavaldusele lisatud leping oli kehtiv kuni 31.12.2019. Kuna hagi käendusleping on väidetavalt seotud selle lepinguga, ei saa olla vaidlust ega kahtlust selles, et käendusleping oli kehtiv kuni 31.12.2019. Kuna hagiavaldus on kohtule esitatud 10.08.2023, ei saa olla vaidlust ega kahtlust selles, et kõik Optimera Estonia AS väidetavad nõuded on aegunud.
33.Täies ulatuses alusetud, paljasõnalised ja tõendamata on hageja väited, et Optimera Estonia AS ja kostja sõlmisid 16.06.2017 käenduslepingu, millega kostja kohustus vastutama kõikide OÜ Seriakol lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Kõik ülejäänud hageja väited on tõendamata ja tuleks jätta kohtul tähelepanuta. Kuna Optimera Estonia AS-l puuduvad kostja vastu mistahes põhjendatud, tõendatud ja sissenõutavaks muutunud nõuded, puuduvad Optimera Estonia AS-l kostja vastu viivisenõuded. Samuti ei nõustu kostja hageja väidetava viivisenõude aluseks olevate asjaoludega ega väidetava viivise arvestusega.
34.08.01.2024 seisukohtades leidis kostja, et hageja ei ole tõendanud iga konkreetse ja väidetavalt tasumata arve osas Optimera Estonia AS ja OÜ Seriakol vahel lepingu sõlmimist, iga konkreetse ja väidetavalt tasumata arve osas Optimera Estonia AS ja OÜ Seriakol vahel sõlmitud lepingu tingimusi, nõuete aluseks olevaid asjaolusid ja väidetavate nõuete sissenõutavaks muutumist, iga konkreetse ja väidetavalt tasumata arve osas kauba üle andmist ja vastuvõtmist jne.
35.Kostja ei nõustu arvega nr A21177949. Puuduvad dokumendid, mis tõendaksid kauba ostmist (sh Optimera Estonia AS ja OÜ Seriakol vahel kokkulepete sõlmimist, tellimuste esitamist), üle andmist jne. Arve aluseks olevad pakkumised ja müügitellimus on allkirjastamata ega tõenda kauba ostmist või üleandmist. Kostja ei nõustu arvega nr A21178185, sest puuduvad dokumendid, mis tõendaksid kauba ostmist ja üleandmist jne. Kostja ei nõustu arvega nr A21178668, sest puuduvad dokumendid, mis tõendaksid kauba ostmist ja üleandmist jne.
36.Kostja viitas, et saatelehed nr ML21235664, nr ML21236411, nr 90-355000745232, nr ML21242305, nr ML21252712 ja nr ML2125591 on allkirjastamata ega tõenda kauba ostmist või üleandmist. Dokumentidel nr ML21233058, nr 21242305, nr 21255910 ja nr 21257196 ei ole kostja allkiri. Kuna hageja on soovinud väita, et tegemist on kostja allkirjaga, peaks hageja seda tõendama. Ainuüksi visuaalsel vaatlusel on selge, et allkirjad on erinevad ning tegemist ei ole kostja allkirjaga.
37.Kostja vaidles vastu arvele nr A21195157 ja selle lisadele. Kostja ei nõustu nimetatud arvega ega selle aluseks olevate asjaoludega ning vaidleb arvele täies ulatuses vastu. Puuduvad dokumendid, mis tõendaksid kauba ostmist ja üleandmist jne. Pakkumised nr P21305428, nr P21306449, nr P213077015, nr P21308774, nr P21314224, nr P21323718, nr T21241993, nr P21324637 on allkirjastamata ega tõenda kauba ostmist või üle andmist.
38.Kostja vaidles vastu arvele nr A21195167, sest puuduvad dokumendid, mis tõendaksid kauba ostmist. Saatelehed nr ML21275294, nr 2108209-1 ja nr ML21284187 on allkirjastamata ega tõenda kauba ostmist või üleandmist. Dokumentidel nr 90-355000752391, nr ML21268921, 21272943 ja nr 21273551 ei ole kostja allkiri. Kuna hageja on soovinud väita, et tegemist on kostja allkirjaga, peaks hageja seda tõendama.
39.Kostja vaidles vastu arvele nr A21196195, sest puuduvad dokumendid, mis tõendaksid kauba ostmist ja üleandmist. Pakkeleht nr 263673 on allkirjastamata ega tõenda kauba ostmist. Kostja vaidles vastu arvele nr A21213278, sest puuduvad dokumendid, mis tõendaksid kauba ostmist. Arve nr 2140411399 on allkirjastamata ega tõenda kauba ostmist või üle andmist.
40.Käendusleping oli seotud müügilepinguga ja see oli kehtiv kuni 31.12.2019. Kuna hagiavaldus on kohtule esitatud 10.08.2023, ei saa olla kahtlust selles, et kõik nõuded on aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel. Vaidlust ei saa olla, et müügileping ei ole automaatselt pikenenud, kuna automaatseks pikenemiseks oli vastavalt lepingu punktile 10.2 viimasele lausele vajalik 2019. aastal ostude sooritamine. Hageja ei ole tõendanud, et OÜ Seriakol oleks 2019. aastal oste sooritanud. Kostja nimetatut tõendada ei saa, kuna tegemist oleks negatiivse tõendamise koormisega. Lisaks ei ole kostja mistahes kujul seotud OÜ-ga Seriakol.
41.Hagi lisaks nr 1 oleva lepingu väidetavad lisad on koostatud peale seda, kui leping oli juba lõppenud. Kuna leping oli juba lõppenud, ei ole seda võimalik pikendada. Lisaks on muudatustes 1, 2 ja 3 viidatud käenduslepingule, mida tegelikkuses sõlmitud ei ole. Kostja pidas selgusetuks, mida on käenduslepinguga käendatud. Käenduslepingus märgitud registrikoodiga ei eksisteeri ühtegi äriühingut OÜ Seriakol. Seetõttu on käendusleping tühine ning kostja ei saa mistahes kujul vastutada OÜ Seriakol kohustuste eest.
42.Kuna hagejal puuduvad kostja vastu tõendatud sissenõutavaks muutunud nõuded, puuduvad ka viivisenõuded. Kostja ei nõustunud viivise arvestusega. Kostja ei võta ühtegi väidet omaks ja omaksvõttu ei nähtu ühestki tõendist. Kui kostja on kellegagi suhelnud, on ta seda teinud OÜ Seriakol juhatuse liikme, mitte käendajana.
43.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile summas 1 668 eurot
ilma käibemaksuta. Kostja palus välja mõista viivise menetluskuludelt. Kostjale on õigusabi osutatud hinnaga 120 eurot tunnis.
44.Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu. Hageja kulud ei olnud ettenähtavad. Hageja lepingulise esindaja näol on tegemist kvalifitseeritud õigusteenuse osutajaga, mistõttu ei saa mistahes analüüs olla põhjendatud. Lisaks ei ole kohtul võimalik hinnata väidetava teenuse sisulist osutamist. Kuna tegu ei ole keerulise vaidlusega, ei ole põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus. Kostja taotles tunnitasu vähendamist. Lisaks on hageja esitanud eraldi menetluskuluna kulusid, mis peaksid sisalduma dokumendi koostamise ajakulus (kliendiga suhtlus, dokumentidega tutvumised). Hageja esindaja ajakulu on üle paisutatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
45.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
46.Käesolevas asjas on kostja vaidlustanud eranditult kõik hageja esile toodud asjaolud, mistõttu ei ole võimalik esile tuua asjaolusid, milliste üle pooled ei vaidle. Samas on kostja vastuväited jäänud üldsõnalisteks. 11.12.2023 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 180-182) selgitas kohus kostjale vajadust oma vastuväiteid sisuliselt põhistada.
47.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal tuleb täita hageja ees käenduslepingust tulenev kohustus, kas Optimera Estonia AS ja OÜ Seriakol vahel oli kehtiv müügileping ning kas OÜ-l Seriakol tekkis müügilepingust tuleneb kohustus, mille ta jättis täitmata.
48.Hageja väitis, et ta omandas Optimera Estonia AS-lt nõude, mis tulenes OÜ-ga Seriakol 24.05.2016 sõlmitud müügilepingust ja selle tagamiseks kostjaga 16.06.2017 sõlmitud käenduslepingust. Kostja oli OÜ Seriakol omanik ja juhatuse liige. Müügileping ei olnud lõppenud, sest pooled seda ei lõpetanud ning OÜ Seriakol tellis ka 2019. aastal kaupa. Ajavahemikul 31.08.2021 kuni 30.11.2021 jättis OÜ Seriakol tasumata 9 arvet kogusummas 61 287,64 eurot. Kuna käenduslepingu kohaselt oli kostja vastutus piiratud 25 000 euroga, palus hageja kostjalt välja mõista 25 000 eurot.
49.Kostja leidis, et hageja ei ole iga arve osas tõendanud lepingu sõlmimist, selle tingimusi, kauba üleandmist ja vastuvõtmist. Müügileping kehtis kuni 31.12.2019. Kuna käendusleping oli sellega seotud, kehtis ka käendusleping kuni 31.12.2019. Kuna hagiavaldus on kohtule esitatud 10.08.2023, on kõik nõuded aegunud. Lisaks viitas kostja mitmele saatelehele, millel ei ole kostja allkirja.
50.Vastuseks kostja väitele avaldas hageja esindaja 31.01.2024 istungil (toimiku 2. kd, lk 1-2), et vaidluse venimise vältimiseks ei tugine ta enam saatelehtedele ML21233058 (1. kd, lk 77, summa 0 eurot), ML21242305 (toimiku 1. kd, lk 88, summa 1,10 eurot), ML21255910 (toimiku
1.kd, lk 134, summa 52,18 eurot), ML21272943 (toimiku 1. kd, lk 135 pöördel, summas 0 eurot) ja ML21273551 (toimiku 1. kd, lk 137, summas 282,88 eurot). Kohus nõustub hageja väitega, et vaatamata sellele, et hageja ei tugine tõenditena enam eelviidatud saatelehtedele, on hageja nõue tõendatud. Hageja on tõendanud OÜ Seriakol võlgnevuse olemasolu oluliselt suuremas summas ning igal juhul on tõendatud võlgnevus käenduslepingus märgitud maksimumsummas 25 000 eurot.
51.Kohus ei nõustu kostja väidetega, et müügileping ja seetõttu ka käendusleping lõppesid 31.12.2019 ning hageja nõuded on aegunud. VÕS § 13 lg 1 sätestab, et lepingut võib muuta või
lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel.
52.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et AS Optimera Estonia ja OÜ Seriakol, keda esindas juhatuse liikmena kostja, sõlmisid 24.05.2016 ostu-müügilepingu nr xxxx (toimiku 1. kd, lk 8-9). Lepingu kohaselt pidi AS Optimera Estonia müüma OÜ-le Seriakol kaupu vastavalt tellimustele. Lepingu punkt 1.2 nägi ette, et kaupade nomenklatuur, kogus, hinnad ja tarnetingimused kooskõlastatakse läbirääkimiste teel ja fikseeritakse tellimuse kinnitusel või arve-saatelehel. Lepingu punkti 4.1. järgi pidi kaupade üleandmine-vastuvõtmine toimuma saatelehtede või arvesaatelehtede alusel, millised allkirjastatakse müüja ja ostja volitatud esindajate poolt. Lepingu punkti 4.3. järgi pidi kaupade koguse või kvaliteedi mittevastavuse korral ostja koostama akti ja teavitama puudustest kirjalikult ühe nädala jooksul. Ostja kaotas sama punkti alusel õiguse viidata müüdud asja puudustele, kui ta ei teatanud müüjale puudustest eelviidatud ajal.
53.Lepingu punkti 11.3 järgi pidi leping kehtima kuni 31.12.2019. Lepingu punkt 10.2 nägi ette, et lepingu kehtivus pikeneb automaatselt järgmiseks kalendriaastaks, kui üks lepingu osapooltest ei teata vähemalt 14 kalendripäeva enne lepingu tähtaja lõppemist kirjalikult teisele osapoolele soovist lepingut lõpetada või muuta. Sama punkt nägi ette, et lepingut ei pikendata automaatselt juhul, kui ostja ei ole kalendriaasta jooksul sooritanud ühtki ostu.
54.Hageja esitas müügilepingu muudatused. 16.06.2017 sõlmiti lepingu muudatus nr 1 (toimiku
1.kd, lk 153-154), millega suurendati krediidilimiiti 23 000 euroni. 20.11.2017 sõlmitud lisaga (toimiku 1. kd, lk 155-156) muudeti krediidilimiiti. 01.02.2018 muudatusega nähti müüjale ette õigus krediiditingimustel müüki peatada või piirata (toimiku 1. kd, lk 157-158). 04.07.2018 muudatusega suurendati krediidilimiiti 30 000 euroni (toimiku 1. kd, lk 159-160). 08.01.2019 muudatusega muudeti lepingu tingimusi (toimiku 1. kd, lk 161-162). 09.10.2019 muudatusega suurendati krediidilimiiti 50 000 euroni (toimiku 1. kd, lk 163-164). 26.11.2019 suurendati krediidilimiiti 85 000 euroni (toimiku 1. kd, lk 165-166). 14.01.2020 muudatusega muudeti taas lepingu tingimusi (toimiku 1. kd, lk 167-168) ning sama tehti 07.01.2020 muudatusega (toimiku
1.kd, lk 169-170) ja 28.04.2021 muudatusega (toimiku 1. kd, lk 171-172). Kõik muudatused on allkirjastanud kostja. Kõigis lepingute muudatustes oli kirjas, et muudatused kehtivad koos kostja isikliku käendusega. 23.03.2020 allkirjastas kostja OÜ Seriakol volitatud isikute nimekirja (toimiku 1. kd, lk 178-179) ning nimekirja järgi oli õigus kaupa vastu võtta temal endal ja J. V.il.
55.Hageja esitas väljavõtte oma raamatupidamise andmetest (toimiku 1. kd, lk 199-212), millest nähtub, et OÜ Seriakol ostis Optimera Estonia AS-lt kaupu ka 2019. aastal, läbivalt kogu aasta jooksul. Eeltoodud tõenditest kogumis nähtub, et müügileping ei lõppenud 31.12.2019, sest OÜ Seriakol jätkas kaupade tellimist ning pooled sõlmisid müügilepingu muudatusi nii 2019. aastal kui ka 2020. aastal. 2020. aastal on kostja OÜ Seriakol juhatuse liikmena allkirjastanud nende isikute nimekirja, kellel on õigus kaupa vastu võtta. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et OÜ Seriakol või Optimera Estonia AS oleksid enne hagiavalduses toodud nõude aluseks olevate arvete esitamist teatanud teine-teisele lepingu lõpetamisest. Kostja väited müügilepingu lõppemisest 31.12.2019 on paljasõnalised.
56.Kuna müügileping ei lõppenud 31.12.2019 ning vaidlusalused arved, millised OÜ Seriakol jättis tasumata, esitati 2021. aastal, on alusetud kostja väited nõude aegumise kohta. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 näeb ette, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Seega ei ole nõude aegumine seotud lepingu väidetava lõppemise kuupäevaga, vaid sellega, millal nõue muutus sissenõutavaks. Kuna müügilepingust tulenevad nõuded muutusid sissenõutavateks
2021. aastal ning hagiavaldus esitati 10.08.2023, ei ole ükski hageja nõue aegunud.
57.Optimera Estonia AS ja kostja sõlmisid 16.07.2017 käenduslepingu (toimiku 1. kd, lk 11-12), mille alusel kohustus kostja käendajana vastutama Optimera Estonia AS kui müüja ees müügilepingust tulenevate ostja kohustuste täitmise eest. Lepingu punkti 1.2. järgi vastutas käendaja solidaarselt müüja ees koos ostjaga. Kostja kui käendaja vastutuse maksimumsummaks lepingu järgi oli 25 000 eurot. Käendusleping kehtis selle punkti 5.1. järgi kuni kõigi lepingus sätestatud kohustuste täitmiseni. Eeltoodust lähtudes on ebaõige kostja väide, et käendusleping lõppes koos müügilepinguga. Käendusleping kehtis kuni lepingus toodud kohustuste täitmiseni.
58.VÕS § 142 lg 1 näeb ette, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 2 järgi on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Antud juhul oli kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. VÕS § 145 lg 1 näeb ette, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Antud juhul vastutas kostja põhivõlgnikuga koos solidaarselt.
59.Kohus ei nõustu kostja väidetega, et kuna käenduslepingus oli OÜ Seriakol registrikoodile lisatud ekslikult veel üks number, on käendusleping tühine. Paljasõnaline on ka kostja väide, et tal puudub OÜ-ga Seriakol igasugune suhe. VÕS § 29 lg 2 sätestab, et lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Käenduslepingus oli OÜ Seriakol registrikood märgitud ekslikult ehk tegelikule registrikoodile oli lisatud üks number. Sellest ei ole kohtu hinnangul võimalik järeldada, et pooltel puudus ühine tahe käenduslepingu sõlmimiseks.
60.OÜ Seriakol äriregistri väljavõttest (toimiku 1. kd, lk 10 ja lk 189-192) nähtub, et ettevõtte registrikoodiks on 11346687, mitte käenduslepingus märgitud 113496687. Kostja oli ettevõtte juhatuse liige alates 05.03.2007 kuni 25.10.2023 ning tegelik kasusaaja kuni 05.12.2023. Seega oli kostja käenduslepingu sõlmimise ning hagi aluseks oleva nõude tekkimise ja sissenõutavaks muutumise ajal OÜ-ga Seriakol otseselt seotud. OÜ Seriakol esindajana sõlmis kostja Optimera Estonia AS-ga müügilepingu ning sama ettevõttega käenduslepingu. Asjas esitatud tõenditest ei saa teha teistsugust järeldust, kui et käenduslepingu sõlmimine oli kostja ja Optimera Estonia AS ühiseks tahteks. Sõltumata eksimusega märgitud registrikoodist ei olnud pooltel lepingu sõlmimisel kahtlust, kelle kohustust kostja tagas. Lisaks registrikoodile olid käenduslepingus märgitud põhivõlgniku nimi ja asukoht, samuti tagatava kohustuse aluseks oleva ostumüügilepingu andmed. OÜ Seriakol õige registrikood pidi kostjale kui ettevõtte juhatuse liikmele ja osanikule olema teada. Tegu oli lihtsa eksimusega, mis ei mõjutanud lepingu sisu. Eeltoodu tõttu ei nõustu kohus, et käendusleping on tühine.
61.VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kui ostja on talle müüdava kaupa vastu võtnud ja kinnitanud saatelehel kauba kättesaamist, tuleb eeldada kohustuse täitmist. Kostjal, kes eitas kauba üleandmist, oleks tulnud tõendada vastupidist.
62.Kohus leiab, et asjas esitatud tõenditega on tõendatud, et OÜ Seriakol sai talle müüdud kauba kätte ega esitanud müügilepingus toodud tähtajal kauba koguste või kvaliteedi suhtes ühtegi vastuväidet. Kuna põhivõlgnik sai kauba kätte ega esitanud tähtaegselt vastuväiteid, on hageja
nõue sissenõutavaks muutunud ja tõendatud. Kuna poolte vahel kehtis kirjalik müügileping, on alusetu kostja väide, et hageja ei ole müügilepingu tingimusi tõendanud.
63.Hageja esitas kohtule kõik nõude aluseks olevad arved koos arvete koostamise aluseks olnud dokumentidega. Hageja kokkuvõttest (toimiku 1. kd, lk 46) nähtub, et arvete alusel jäi põhinõudena tasumata kogumis 52 726,84 eurot. Juba ainuüksi tasumata põhinõue ületab kostja vastu käenduslepingu alusel esitatud nõuet, mistõttu on asjakohatud kostja põhistamata väited, et ta ei nõustu viivise arvestusega.
64.Arve nr A21177949 oli esitatud summas 5 292,12 eurot (toimiku 1. kd, lk 47-48) ning arve aluseks olid mitmed saatelehed, millised olid allkirjastanud kas kostja või OÜ Seriakol volitatud esindaja J. V.. Hageja esitas antud arve aluseks olnud pakkumised ja saatelehed (toimiku 1. kd, lk 48 pöördel – 65). Pakkumised ja tellimused ei ole allkirjastatud, kuid kõik saatelehed on allkirjastatud septembris 2021. Pakkumiste ja tellimuste allkirjastamist ei näinud erinevalt kostja väidetest kehtiv leping ette ning selline allkirjastamise kohustus ei tulene ka seadusest.
65.Arve nr A21178185 oli esitatud summas 757,78 eurot (toimiku 1. kd, lk 66-67) ning arve aluseks olid taas kostja või J. V.i septembris 2021 allkirjastatud saatelehed (toimiku 1. kd, lk 6872). Arve nr A21178668 oli esitatud summas 20 752,98 eurot (toimiku 1. kd, lk 73-76) ning selle aluseks olid taas kostja või J. V.i septembris 2021 allkirjastatud saatelehed. Hageja esitas saatelehed (toimiku 1. kd, lk 77-101). Kaks saatelehte on allkirjastamata (toimiku 1. kd, lk 78 pöördel, lk 79), kuid nende summaks on märgitud 0 eurot.
66.Arve nr A21195157 oli esitatud summas 3369,62 eurot (toimiku 1. kd, lk 102-103) ning arve aluseks olid kostja ja J. V.i oktoobris 2021 allkirjastatud saatelehed. Hageja esitas saatelehed (koos pakkumistega toimiku 1. kd, lk 103 pöördel - 116). Arve nr A21195167 oli esitatud summas 1 213,54 eurot (toimiku 1. kd, lk 117-118). Arve on esitatud kostja ja J. V.i oktoobris 2021 allkirjastatud saatelehtede alusel. Hageja esitas arve aluseks olnud saatelehed (toimiku 1. kd, lk 118 pöördel – 125).
67.Arve nr A211195202 oli esitatud summas 18 118,21 eurot (toimiku 1. kd, lk 126-128). Arve oli esitatud kostja ja J. V.i 2021. a oktoobris allkirjastatud saatelehtede alusel. Hageja esitas kohtule saatelehed (toimiku 1. kd, lk 129-149). Saatelehtedel, millistel on summa suurus märgitud 0 eurot, allkirju ei ole (toimiku 1. kd, lk 129, lk 138, lk 145 pöördel). Arve nr A21196195 oli esitatud summas 272,12 eurot (toimiku 1. kd, lk 150). Arve aluseks oli kostja allkirjastatud saateleht ja J. V.i allkirjastatud pakkeleht (toimiku 1. kd, lk 150 pöördel – 151). Arve nr A21213278 oli esitatud summas 5792,96 eurot (toimiku 1. kd, lk 152). Arve aluseks olevat saatelehte ei ole hageja esitanud, vaid hageja on esitanud AS Framm arve Optimera Estonia AS-le (toimiku 1. kd, lk 152 pöördel).
68.Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et vaieldamatult on OÜ Seriakol vastu võtnud ja kinnitanud vastuvõtmist kaupadele maksumuses, mis ületab 25 000 eurot. Hageja on tõendanud, et tal on põhjendatud nõue hagiavalduses toodud ulatuses.
69.Optimera Estonia AS saatis Seriakol OÜ-le 06.07.2022 teatise tasumata arvete kohta kokku summas 61 287,64 eurot (toimiku 1. kd, lk 13). Samal päeval teatas Optimera Estona AS OÜ-le Seriakol, et on lepingust tuleneva põhinõude koos viivisenõudega loovutanud hagejale (koos lisadega toimiku 1. kd, lk 14-15). Seega on nõude loovutamisest nõuetekohaselt teavitatud.
70.22.07.2022 saatis hageja kostjale kui käendajale e-kirja teel nõude käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks (toimiku 1. kd, lk 16). Kostja vastas sellele 27.07.2022 (toimiku 1. kd, lk 17), et tal pole kahjuks võimalik koheselt summat tasuda ning soovis teha maksegraafikut. Hageja esitas ka OÜ-le Seriakol võlgnevuse tasumise meeldetuletuseks saadetud e-kirjad koos
neile saadetud vastustega (toimiku 1. kd, lk 173-177). Kostja avaldas erinevaid põhjuseid, milliste tulemusena ta kohe võlgnevuse tasuda saab, kuid ei eitanud kordagi võlgnevuse olemasolu. Kostja ei väitnud ei käendajana ega OÜ Seriakol esindajana kordagi ei müügilepingus toodud tähtaja jooksul ega hiljem, et ostja ei ole kaupu kätte saanud. Kuna hageja nõue on tõendatud, tuleb kostjalt hageja kasuks käenduslepingu alusel välja mõista 25 000 eurot.
71.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
72.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile summas 5200 eurot ilma käibemaksuta. Hagejale on osutatud õigusabi tunnitasuga 200 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viimasel istungil osalemise kulu vastavalt istungi kestvusele tunnitasuga 200 eurot. Samuti tasus hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1260 eurot. Kogumis palus hageja kostjalt menetluskuludena välja mõista 6 460 eurot ning viivise seadusjärgses määras.
73.Kostja vaidles hageja nõudele vastu ja leidis, et talle ei olnud kulud ettenähtavad. Hageja lepingulise esindaja näol on tegemist kvalifitseeritud õigusteenuse osutajaga, mistõttu ei saa mistahes analüüs olla põhjendatud. Lisaks ei ole kohtul võimalik hinnata väidetava teenuse sisulist osutamist. Kuna tegu ei ole keerulise vaidlusega, ei ole põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus. Lisaks on hageja esitanud eraldi menetluskuluna kulusid, mis peaksid sisalduma dokumendi koostamise ajakulus (kliendiga suhtlus, dokumentidega tutvumised). Hageja esindaja ajakulu on üle paisutatud.
74.Kohus kostja vastuväidetega ei nõustu. Hageja esindaja tunnitasu ei ole ebamõistlikult kõrge ning on kooskõlas vaidluse sisu ja keerukusega. Hageja esindajale ei saa ette heita, et menetluskulude taotluses on detailselt eristatud mitmeid menetlusdokumentide koostamisega seotud toiminguid. Hageja esindaja ajakulu on suurenenud seoses kostja üldsõnaliste ja põhistamata vastuväidetega, milliste tõttu tuli esindajal analüüsida ja kohtule esitada kõik vaidlusalused arved koos saatelehtedega. Kuna kostja osales kohtumenetluses, kuid esitas üksnes paljasõnalisi vastuväiteid, pidi kostjale olema ettenähtav, et hagejal tekivad menetluskulud. Kohus üksnes leiab, et istungiteks valmistumise ajakulu ei saanud ületada kummagi istungi puhul 1 tundi, sest istungil ei esitatud uusi sisulisi taotlusi ega tõendeid. Seetõttu vähendab kohus hageja esindaja ajakulu kokk 2,25 tunni võrra, millele aga lisandub 0,5 tunni ulatuses viimasel istungil osalemise ajakulu.
75.Kogumis on hageja lepingulise esindaja kulu õigusabile põhjendatud 24,25 tunni ja 4850 euro ulatuses. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 1260 eurot. Kogumis on seega hageja põhjendatud menetluskulud 4850 eurot + 1260 eurot = 6110 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 6110 eurot.
76.Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 6110 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2025 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 20.02.2024 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muudeti osaliselt otsuse põhjendusi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.