Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib kohus hagi lihtsustatud korras menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagiavaldust hagihinnast tulenevalt lihtsustatud korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa

Hageja on hagiavalduse põhjendamiseks lisanud hagiavaldusele 19.05.2018 krediidikontolepingu nr xxxx ja 07.02.2019 krediidikontolepingu nr xxxx pdf-formaadis failid, millest nähtub krediidi kulukuse määra suurus. Failidest ei nähtu, millisel viisil on kostja teinud tahteavalduse nende lepingute sõlmimiseks. Hageja ei ole hagis märkinud, millal, millises vormis (nt kirjalik või elektrooniline vorm) ja millisel viisil (nt sidevahendi või arvutivõrgu abil) tegi kostja tahteavaldused lepingute sõlmimiseks. Hageja ei ole selgitanud, milline kostja tehtav toiming (kas näiteks krediidiandja veebilehele logimine Mobiil-ID-d kasutades või hoopis veebilehel toimingute tegemine, nt sisestatud andmete kinnitamine) loetakse kostja tahteavalduseks. Kohus ei saa eeldada hageja avaldatud asjaoludest, et krediidiandja veebilehel asuvasse iseteenindusse sisselogimine on samal ajal ka tahteavalduseks lepingute sõlmimisele, sest üldtuntud asjaoluna eristatakse veebilehele sisselogimist veebilehe kaudu lepingute sõlmimisest. VÕS § 404 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. VÕS § 404 lg 2 p 2 sätestab, et tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 4031 lõike 1 punktides 1-11 nimetatud andmed. VÕS § 4031 lg 1 p-s 9 nimetatud andmeteks on krediidi kulukuse määr aasta kohta. Kohus leiab, et hagis märgitud asjaoludel on tarbijakrediidilepingute sõlmimisel rikutud vorminõuet, mille järgi peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks (sh krediidi kulukuse määra osas) olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt on kostja saanud krediidi kätte. Kohus loeb hageja esitatud faktilise väite kostja poolt krediidi kättesaamise kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kuivõrd kostja on krediidi kätte saanud, ei ole lepingud vorminõuete rikkumise tõttu tühised (VÕS § 408 lg 2). Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagis märgitud asjaoludel on krediidiandja jätnud tarbijakrediidilepingute sõlmimisel järgimata VÕS § 404 lg-s 1, lg 2 p-s 2 ja § 4031 lg 1 p-s 9 sätestatud nõuded, mistõttu loetakse intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, sest varem kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. Vorminõuete rikkumise tagajärjeks on VÕS § 408 lg 4 järgi krediidiandjale kohustuse tekkimine tagasimaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määrata ja tarbijale teatavaks teha. Hagiavaldusest ei nähtu krediidiandja poolt tagasimaksete uuesti määramine ja kostjale teatavaks tegemine. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja teinud krediidiandjale makseid lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks. Seetõttu ei ole kohtul võimalik ilma krediidiandja poolt tagasimaksete uuesti määramiseta hagis märgitud asjaoludel välja selgitada, millises ulatuses on kostja krediidi tagastanud ning millises ulatuses tagastamata jätnud. Hagiavaldus ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); (b) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); (c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); (d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); (e) krediidiandjal tuleb KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt ka RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 18). Hagis märgitud asjaoludest nähtuvalt ei ole krediidiandja välja selgitanud, milline on kostja regulaarsete finantskohustuste kestus (st kohustuse täieliku täitmise tähtaeg) ja kohustuste koosseis (millise osa moodustavad finantskohustustest põhinõuded ning millise osa kõrvalkohustused, nt intress). Eeltoodut arvestades ei saanud krediidiandja enda kogutud andmete põhjal hinnata kostja finantskohustuste mõju tema krediidivõimele, sh olemasolevate finantskohustuste suurenemise (nt intressimäära suurenemisest tingituna) võimalikkust. Krediidiandja ei ole küsinud kostjalt tema arvelduskonto väljavõtet, mis on oluline teabeallikas hindamaks tarbija väidete õigsust tema sissetulekute suuruse ja regulaarsuse ning vältimatute püsikulude ja finantskohustuste suuruse kohta. Krediidiandjal on kohustus kontrollida tarbija esitatud andmeid. Tarbijalt tema pangakonto väljavõtte küsimine koormab tarbijat ja krediidiandjat minimaalselt, kuid annab krediidiandja käsutusse usaldusväärsest allikast pärineva teabe tarbija krediidivõime hindamiseks. Krediidiandja ei saa seejuures tugineda tarbija poolt esitatud andmete kontrollimata jätmisel enda kehtestatud krediidireeglitele. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hagis märgitud asjaoludel ei ole krediidiandja järginud nõuetekohast hoolsust kostja krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumisel ning krediidivõimelisuse hindamisel. Krediidiandja on seega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja teinud krediidiandjale makseid lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks. Seetõttu ei ole kohtul võimalik ilma krediidiandja poolt tagasimaksete uuesti määramiseta hagis märgitud asjaoludel välja selgitada, millises ulatuses on kostja krediidi tagastanud ning millises ulatuses tagastamata jätnud. Hagiavaldus ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

4 (5)

Kohus jätab hagiavalduse krediidi 442,29 eurot tagastamise, intressi 127,52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 181,75 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot tasumise nõuetes rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.