OK Incure OÜ hagi A Si vastu põhivõla ja kõrvalnõuete summas 2606.42 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2606.42 eurot Hageja OK Incure OÜ, registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn, Harju maakond, lepinguline esindaja Anu Volmer Kostja A S, Kirjalikus menetluses (lihtmenetlus TsMS § 405)
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja lahendamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OK Incure OÜ hagi A Si vastu osaliselt.
2.Välja mõista A Silt ) kostja ja ESTO AS vahel 24.08.2020 sõlmitud arvelduskrediidilepingust nr. 8329408903 tulenev põhivõlgnevus 1995.01 eurot, intress 298.07 eurot, viivis perioodi 17.01.2023-16.05.2023 eest 68.87eurot ning võla sissenõudmiskulu 50 eurot OK Incure OÜ (registrikood 11542046) kasuks.
3.Jätta rahuldamata OK Incure OÜ hagi A Si vastu viivise 194.47 euro väljamõistmiseks.
4.Menetluskulud jätta 7.46% ulatuses OK Incure OÜ kanda ja 92.54% ulatuses A Si kanda.
Määrata OK Incure OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 385 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv), millest 356.28 eurot mõista A Silt OK Incure OÜ kasuks välja.
6.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
7.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.
2-23-115462
8.Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisest. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib hageja 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kohtu põhjendused
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20). TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
2.Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1 õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostjale on hagimaterjalid TsMS § 3141 lg 2-3 alusel kättetoimetatud 25.01.2024 elektrooniliselt kostja poolt kasutatud e-postil XXXXXXXXXXXXX ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Tagaseljaotsus ei või olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKL nr 3-2-1-21-17 p 17).
3.Põhinõue. Hageja põhinõue on kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel järgmiselt: kostja ei ole täitnud kostja ja ESTO AS vahel 24.08.2020 sõlmitud arvelduskrediidilepingust nr. 8329408903 tulenevaid kohustusi, leping on rikkumise tõttu ennetähtaegselt 16.01.2023 ülesöeldud VÕS § 101 lg 1 p 4 alusel ja nõue on hagejale loovutatud. Hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmisena põhivõlgnevuse tasumist summas 1995.01 eurot.
4.Intress ja võla sissenõudmiskulud. Samuti on hagejal õigus nõuda VÕS § 108 lg 1 ja § 397 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisena intressi kokkulepitud määras, s.o 40.9% aastas alates 6.09.2022 tasumata jäänud graafikujärgsest tagasimaksest kuni lepingu ülesütlemiseni kokku
2 (4)
2-23-115462 summas 298.07 eurot. Kostjalt kuulub välja mõistmisele VÕS § 1132 lg 2 p 2 ja VÕS § 115 alusel võla sissenõudmiskulu summas 50 eurot.
5.Viivise nõue. Kohus leiab, et õiguslikult ei ole põhjendatud täielikult rahuldada hageja poolt tarbijast kostja vastu esitatud viivisenõuet summas 298.07 määraga 0.11% päevas ehk 40.15% aastas (periood 17.01.2023-16.05.2023). Viivise nõude alusena hageja viitab krediidilepingu põhitingimustest ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p 3, mille kohaselt pooled on kokku leppinud viivise määras 0.11% päevas tasumata summalt. Hageja nõuab hagiavalduses eelpool toodud perioodi eest sissenõutavaks muutunud viivist summas 298.07 eurot. Edasiulatuvat viivist hageja ei nõua.
6.Kohus selgitab viivise määra osas Riigikohtu praktikat ning seda, et hagiavalduses märgitud viivisemäära kokkulepe kui tüüptingimus tarbijalepingus on tühine ja antud juhul tuleb kohaldada seadusjärgset viivisemäära. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingud oma majandus- või kutsetegevuses. Seega saab eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana lepingute sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kohus leiab, et viivisemäära kokkuleppe puhul on tegemist VÕS § 35 lg 1 mõistes tüüptingimusega, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ning mida kostja lepingupoolena ei saanud mõjutada. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega: nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.
7.Riigikohus on 16.11.2016a lahendis nr 3-2-1-118-16, p 17 (ka varasemalt 10.05.2016. a lahendis nr 3-2-1-25-16, p 13) asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ja sel juhul on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Antud juhul hagiavalduse asjaolude kohaselt poolte vahelistes laenulepingutes on kokkulepitud viivisemäär 0.11% päevas ehk 40.15% aastas.
8.Seaduslik viivisemäär tuleneb VÕS § 113 lg-st 1 teisest lausest ja VÕS §-st 94 ning alates 01.01.2023 – 30.06.2023 oli seadusjärgse viivise määr 10,5 % aastas. Seaduse kohaselt on viivisesumma väljaarvutamise aluseks viivitusintressi aastane määr. Seega kolmekordne seadusjärgne viivisemäär oli 2023 31.50% aastas. Hagiavalduses nõude alusena viidatud, laenulepingutest tulenev aastane viivisemäär 40.15% ületab oluliselt kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kuna lepingus kokkulepitud viivisemäär on tühine, on see tühine algusest peale ning sellist viivist ei saa hageja ühepoolselt ka vähendada, vaid kohaldada saab seadusjärgset viivise määra vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele.
9.Kohtu hinnangul on hageja näidatud määras laenulepingutes sisalduv viivise kokkulepe kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ning viivisemäära kokkulepe on seega tühine. Kuna lepingus märgitud viivisemäär on tühine, rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise seadusjärgses, so VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuivõrd lepingus sätestatud viivisemäära kokkulepe on tühine, siis moodustab hagiavalduses nõutud perioodil 17.01.2023-16.05.2023 põhivõla 1995.01 eurot tasumisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga arvestatud viivise 3 (4)
2-23-115462 summa 68.87 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1995.01 eurot, intress 298.07 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 50 eurot ja seisuga 16.05.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 68.87 eurot, kokku 2411.95 eurot.
10.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
10.1.Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 385 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
11.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 92.54% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 356.28 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.
12.TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud.
(allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.