Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused

Swedbank AS (laenuandja) kostja (laenusaaja) krediidivõimelisust laenusaaja taotluse ja laenusaaja Swedbankis asuva pangakonto väljavõtte põhjal (dtl 35-36). Swedbank AS tuvastas, et krediitkaardilepingu väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaaja kontole sissetulek tööandajalt X OY ja keskmine töötasu suurus oli 1 329 eurot. Samuti tuvastati, et laenukohustused Swedbanki es lepingu sõlmimisel puudusid ning väljaspool Swedbank AS-i olid laenusaajal krediidikohustused igakuise maksega 500 eurot (laenukohustus tööandjale jäägiga 1 000 eurot). Olemasolevad igakuised krediidikohustused koos väljastatava laenu kuumaksega (juhul kui kasutusse on võetud kogu krediitkaardi limiit on maksimaalselt intressimakse kuus 19,80 eurot) moodustasid laenusaaja sissetulekust ca 39,11%. Creditinfo maksehäired krediitide väljastamise ajal puudusid. Swedbank AS kinnitas, et teostas kliendi krediidivõimelisuse kontrolli, krediidivõimekuse hindamiseks esitatud ja kogutud teave on olnud piisavalt selge ning krediitide väljastamisel oli laenusaaja maksevõimeline. Eelnevat kinnitas laenuandja hinnangul ka asjaolu, et laenuvõtja täitis lepingutest tulenevaid kohustusi ca 2,9 aastat. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamist põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust lepingust tulenevaid kohustusi.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.