Kohustada Y tasuma riigituludesse riigilõiv 455 eurot kahe osamaksena selliselt, et esimene osamakse summas 228 eurot tuleb tasuda hiljemalt 11.04.2024. a ja teine osamakse summas 227 eurot hiljemalt 11.05.2024.a. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi
1(6)
esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
1.X (hageja) esitas 17.11.2022 Pärnu Maakohtusse hagiavalduse Y (kostja) vastu täiteasjade sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 175/2021/2315 ja 175/2021/2316.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja algatanud hageja vastu täitemenetlused nr 175/2021/2315 ja 175/2021/2316 tsiviilasjades 2-19-117604 ja 2-19-124722 tehtud kohtulahendite täitmiseks teistkordselt ning seda vaatamata faktile, et hageja ja kostja olid 18.02.2021 notariaalselt tõestatud kinnistu mõttelise osa müügi- ja asjaõiguslepingus kokku leppinud, et tsiviilasjades 2-19-117604 ja 2-19-124722 tehtud lahendite alusel algatatud täitemenetlused kuuluvad lõpetamisele. Kostja kohustus loobuma kõikidest nõuetest, mis tal hageja vastu olid, sh nõuetest, mis tulenesid tsiviilasjades 2-19-117604 ja 2-19-124722 tehtud lahenditest, mida kostja algselt ka tegi, s.t täitemenetlused 039/2019/539 ja 039/2019/815 lõpetati. Hageja on seisukohal, et täiteasjades 175/2021/2315 ja 175/2021/2316 hagejalt sissenõutavaks muutunud nõuded on rahuldatud. Seega on täidetud eeldus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks – kostjal puuduvad hageja vastu nõuded. Kõik kostjal hageja vastu olnud nõuded lõppesid 18.02.2021 notariaalse lepinguga. Eelnevat kinnitavad nii lepingus antud kinnitused, lepingueelsed läbirääkimised, kui ka fakt, et müügitulemist ülejääva ning hagejale kuulama pidanud ostusumma (12 118,81 eurot) sai endale kostja ning asjaolu, et kostja täitedokumentide 2-19-117604 ja 219-124722 alusel täitemenetlused ka lõpetas. Hageja leiab, et tal puudub võlgnevus kostja ees.
3.Hageja ei ole Cga (hageja ja kostja ühisomandi osa ostjaga) sõlminud mingisuguseid kokkuleppeid. 18.02.2021 kinnistu mõttelise osa müügi- ja asjaõiguslepinguga müüsid hageja (kui müüja 1) ja kostja (kui müüja 2) Cle (ostja) hagejale ja kostjale ühisomandina kuulunud 1⁄2 suuruse osa kinnistu aadressiga Männiku tn 1, Paikuse alev, Pärnu linn, Pärnu kaasomandist. Hageja ja kostja müüsid neile ühisomandina kuulunud 1⁄2 mõttelise osa kinnistust ühiselt notariaalses lepingus näidatud tingimustel. Kostja käitumine on ilmselgelt pahatahtlik. Kostja on täiteasjades 175/2021/2316 ja 175/2021/2315 esitanud tsiviilasjades 2-19-117604 ja 2-19124722 tehtud kohtulahendid täitmiseks teistkordselt ning seda vaatamata faktile, et hageja ja kostja olid kokku leppinud, et viimati viidatud lahendite alusel algatatud täitemenetlused kuuluvad lõpetamisele.
4.Juhul, kui kohus tuvastab, et sundtäitmised täiteasjades nr 175/2021/2315 ja 175/2021/2316 on lubamatud, on viidatud täiteasjade raames toimunud arestimised alusetult. Täiteasjas nr 175/2021/2315 on võlgnevuse katteks tasutud 219,48 eurot ning täituri kontol on ootel 855,96 eurot. Toimiku andmetest nähtub, et kostjale on tasutud võlgnevuse katteks 161,70 eurot ja täituri tasu katteks on arvestatud 57,78 eurot. Hagejal ei ole kohustust tasuda täiteasjas nr 175/2021/2315 täitmiseks esitatud nõuet ning arestimised on toimunud alusetult. Hageja nõuab kostjalt ka viiviseid alates nõude esitamisele järgnevast päevast, st alates 03.06.2023 kuni võla täieliku tasumiseni. 2(6)
Kostja vastuväited
5.Kostja palub hagiavaldus jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja kaasomand aadressil Männiku 1, Paikuse müüdi kohtutäitur Rocki Albert poolt enampakkumisel võlgade katteks lõppsummaga 11 000 eurot. Tegu oli majaosaga, millest I-st korrust kasutas kostja ja tegi selle elamiskõlbulikuks, II-st korrust kasutas pärandi vastuvõtmise aegadel hageja. Hiljem hageja lahkus II korruselt ja II korrus muutus elamiskõlbmatuks. Hageja ja kostja vahel kasutuskord puudus ja ühisomand oli jagamata. Kostja leiab, et hageja hagi on alusetu ja esitatud vale isiku vastu. Tegelik kasu saaja on ostja Q, kellele hageja oma ühisomandi osa müüs. Hageja ja kostja ning Q leppisid kokku, et kostja Männiku 1, Paikuse vara müügiga lõpetab hageja vastu täiteasjad 039/2019/539 ja 039/2019/815 ja kostja tasub kohtutäituri tasud, mida kostja ka tegi. Hageja ja kostja ei leppinud kokku, et kostja ei võiks uuesti algatada täiteasjad 175/2021/2316 ja 175/2021/2315, kuna hageja jäi võlgu kostjale edasi ja see, et hageja müüs oma ühisomandiosa Qile, ei puuduta kuidagi kostjat.
6.Hageja kaasomand müüdi enampakkumisel ja ühisomandi müüs hageja Qile 2,2m2, milleks on esik/tuulekoda, wc ühiskasutatav osa. Hageja tuli notarisse tehingut vormistama vaid ostjaga kokkulepitud ühisomandiosa müügiks, muul juhul ei oleks saanud ostja Q kogu poolt maja osta. Kostja ei oleks müünud oma vanemate kodu odava hinnaga ostjale. Kostjal oli plaanis hagejaga ühisomandi osad ära jagada, aga Q pidi leidma kokkuleppe hagejaga. Kostja kasutas küll sama täitedokumenti, sest võlg jäi ülesse. Menetlusosalised ei leppinud kokku, et kostja ei võiks uuesti algatada täiteasju.
7.Hageja kaasomandi ostja Qga vaided kasutuskorra korra üle oli frustreeriv ja kaasomandi lõpetamine kohtus venis ning kostjal oli pidev töövõimetus terviseseisundi tõttu ja lõpuks võttis vastu Q pakkumise oma osa müüa 25000 euroga ning hageja müüks oma ühisomandi võla katteks, viimane seda ei teinud, vaid müüs oma osa Qle, seega jäi võlg ülesse ja vastavalt TMS § 49 lg 2 esimeses lauses andis seadus võimaluse alustada täiteasjad uuesti mis veel tasumata jäi. Kostja tasus hageja eest järgnevad täiteasjad; 176/2019/442 summas 360,95 eurot; 176/2019/415 summas 987,70 eurot; 176/2015/1094 summas 330,13 eurot; 176/2015/1093 summas 1618,45 eurot; 172/2017/500 summas 756,84 eurot; 167/2017/379 summas 291,44 eurot. Kokku 4345,51 eurot.
MAAKOHTU OTSUS
8.08.08.2023. a otsusega rahuldas Pärnu Maakohus X hagi Y vastu, tunnistas lubamatuks sundtäitmised täiteasjades nr 175/2021/2315 ja nr 175/2021/2316 ning jättis nimetatud täitemenetluste kulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 219,48 eurot ja viivised põhinõudelt (219,48 eurot) alates 03.06.2023.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
9.Maakohus asus seisukohale, et käesoleval juhul on hageja tõendanud, et täitemenetluste nr 175/2021/2315 ja 175/2021/2316 aluseks olevatest täitedokumentidest tulenevad nõuded on täidetud kinnistu 1⁄2 kaasomandi ühisomandi müügist saadud rahalistest vahenditega. Nõuete tasumist kinnitab kohtu hinnangul ka 18.02.2021 sõlmitud notariaalses lepingus märgitud kostja kinnitus, milles kostja kinnitab, et loobub kõikidest nõuetest hageja vastu. Kohtu hinnangul ei ole kostja vastuväited ning selgitused, justkui kostja ei loobunud kõikidest nõuetest ning leidis, et tal on võimalik oma nõudeid esitada uuesti kohtutäiturile eluliselt usutavad. Samuti 3(6)
on nimetatud kostja väited tõendamata. Lisaks ei nõustu kohus kostja käsitlusega 1⁄2 kaasomandi ühisomandi osa suurustest. Kostja ei ole tõendanud, et hageja osa ühisomandist oli kostja poolt välja toodud suuruses (s.o 2,2 m2), millest lähtuvalt olekski hageja pidanud saama väikse osa ühisomandi müügi korral. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kostja usutavalt välja toonud ja tõendanud, et tal oleks tsiviilajades nr 2-19-117604 ja 2-19-124722 tehtud lahenditest tulenevad täitmata nõuded hageja vastu.
10.Kohus leiab, et hageja hagiavaldus sundtäitmiste lubamatuks tunnistamiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohus leiab eeltoodust arvestades, et sundtäitmised täiteasjades nr 175/2021/2315 ja 175/2021/2316 tuleb tunnistada lubamatuks täies ulatuses.
11.Hageja on leidnud, et juhul kui kohus tuvastab, et sundtäitmised täiteasjades nr 175/2021/2315 ja 175/2021/2316 on lubamatud, on viidatud täiteasjade raames toimunud arestimised alusetult. Täiteasjas nr 175/2021/2315 on võlgnevuse katteks tasutud 219,48 eurot ning täituri kontol on ootel 855,96 eurot. Kostjale on tasutud võlgnevuse katteks 161,70 eurot ja täituri tasu katteks on arvestatud 57,78 eurot.
12.Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et sundtäitmised on lubamatud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alusetult tasutud 161,70 eurot ning kohtutäiturile täitekulude katteks tasutud 57,78 eurot, kokku 219,48 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja apellatsioonkaebus
13.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus kohtuotsuse põhjendavas osas vääralt hinnanud tõendeid ning jõudnud ekslikule ja väärale järeldusele, mis on kaasa toonud vastuolulise, ebaseadusliku ja mitte põhjendatud kohtuotsuse - jättes kõik menetluskulud kostja kanda ja rahuldas hageja hagi. Pärnu Maakohus on ekslikult jõudnud järelduseni, et kostja peaks kõik menetluskulud ise tasuma. On selge, et hageja ise põhjustas menetluskulude tekkimise seoses kohtusse pöördumisega, ega kasutanud võimalust kostjaga kohtuväliselt läbi rääkida. Lisaks kasutas juristi abi, kes kallutas menetluse käigus tõendeid, jagab süüdistusi, esitas kohtusse valeväiteid, esitas kohtusse menetluskulude nimekirja, kuigi tema büroo üldtingimustes selline hinnakiri puudus, ähvardas kostjat kriminaalasjaga, taunib kostja tervislikku seisukorda (asjadest korrektselt aru saada, ärevushäired), esitas hagi vale isiku vastu, kuna kostja on korduvalt öelnud seisukohtades nt 22.06.2023 , 19.07.2023, et kostja müüs oma osa notari lepingus märgitud summa eest, mitte nagu maakohus otsuses märgib et hagejale oleks kuulunud 12500 eurot aga sai 381,19 eurot. On selge, et kostja müüs oma osa alla turuhinna, kuna ei talunud seda survestamist. On selge et hageja plaan oli oma osa müüa aga ilma kostjata seda teha ei saanud. Milles hageja ja Q kokku leppisid-pole kostjale teada. Seega kostjale on jäänud mulje, et hageja algatas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärgiga saada suuremat kasu ja kasutab ära kostja terviseprobleeme. Vastus apellatsioonkaebusele
14.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4(6)
15.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg- st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmise.
16.Asja materjalidest nähtub, et tsiviilasjas nr 2-19-117604 18.07.2019 tehtud maksekäsuga on hagejat kohustatud tasuma kostjale põhinõudeid summas 2162,88 eurot ning hüvitama riigilõivu 64,89 eurot ja menetluskulu 20 eurot ning tsiviilasjas nr 2-19-124722 01.11.2019 tehtud maksekäsuga on hagejat kohustatud tasuma kostjale põhinõudeid summas 2200 eurot ning hüvitama riigikõivu 66 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Nende kohtulahendite täitmiseks esitas kostja 25.07.2019 ja 05.11.2019 avaldused kohtutäitur Heimo Vilpuule, kes algatas täitemenetlused nr 039/2019/539 ja nr 039/2019/815.
17.Peale seda, kui täitemenetlused olid algatatud, st 18.02.2021 müüsid pooled neile ühisomandina kuulunud 1⁄2 osa kinnistust asukohaga Männiku tn 1, Paikuse alev, Pärnu linn, Pärnu maakond (registriosa nr 4025306, edaspidi ka kinnistu) Cle. Lepingu punktis 2.1 pooled kui müüjad avaldasid ja kinnitasid, et hageja suhtes on algatatud kohtutäitur Heimo Vilpuu poolt täiteasjad nr 039/2019/539 ja nr 039/2019/815 ning hageja, kostja ja C vahel on kohtuvaidlus kinnistu kasutuskorra üle. Lepingu punkti 4.2.1. kohaselt müüsid hageja ja kostja neile ühisomandina kuulunud kaasomandi osa Cle 25 000 euro eest. Ostuhind oli C poolt kantud notari deposiitkontole. Lepingu punkti 4.2.2. järgi kanti ostuhind hageja ja kostja soovil notari poolt edasi järgnevalt: 1) 381,19 eurot kohtutäitur Heimo Vilpuu ametialasele kontole nr EE652200221017187863 selgitusega: „täiteasjad nr 039/2019/539 ja nr 039/2019/815“. 2) 24 618,81 eurot kostja avalduse esitamise järgselt kostja poolt omandatava korteriomandi aadressiga Suur-Jõe tn 69-6, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond (registriosa nr 2112505) ostmisel ostuhinna osalise tasumise kohustuse täitmiseks kostja poolt näidatud kontole. Lepingu punktis 4.3.7. kostja avaldas ja kinnitas, et ta loobub kõikidest nõuetest hageja ja C vastu ning kohustub alates lepingu eseme omanikuna kinnistusraamatusse kandmisest loobuma kõikidest hagidest, mis on esitatud hageja ja C vastu. Lepingu punktis 4.3.8. kinnitas kostja, et ta kohustub lõpetama kõik täitemenetlused, mis on algatatud hageja vastu.
18.Maakohus tuvastas ringkonnakohtu arvates põhjendatult, et kuna kostja sai kinnistu müügilepingust tulenevalt peaaegu kogu müügihinna endale, siis on kinnistu müügilepingus avaldatuga tõendatud, et hiljem algatatud täitemenetluste nr 175/2021/2315 ja 175/2021/2316 aluseks olevatest täitedokumentidest tulenevad nõuded on täidetud hageja poolt kinnistu müügist saadud rahaliste vahenditega. See, et hagejal puudub peale müügilepingus märgitud summa saamist võlg kostja ees tõendab ka 18.02.2021 sõlmitud lepingus märgitud kostja kinnitus, milles kostja kinnitab, et loobub kõikidest nõuetest hageja vastu ja kohustub lõpetama kõik täitemenetlused, mis on algatatud hageja vastu.
19.Kuigi apellant on apellatsioonkaebuses avaldanud, et maakohus on vääralt hinnanud tõendeid ning see on kaasa toonud vastuolulise ja ebaseadusliku lahendi ei ole apellant esile toonud, milliseid tõendeid konkreetselt on maakohus valesti hinnanud. Väide, et kostja arvates müüs ta ostjale kinnistu liiga odavalt, ei ole käesolevas asjas asjakohane. Arvestades summat, mille kostja müügilepingu järgi sai ning võrreldes seda täitedokumentides fikseeritud hageja võlgnevuste suurusega kostja ees, ei saa ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et hagejale jäi peale kinnistu müüki jätkuvalt nimetatud täitedokumentidest tulenev võlgnevus kostja ees. 5(6)
20.Maakohus tuvastas põhjendatult ka selle, et eelduslikult oli hageja ja kostja osad müüdud ühisomandis võrdsed. Kostja ei tõendanud, et hagejale kuulus vaid marginaalne osa müüdud ühisomandist.
21.Kuna vastavalt kostja avaldustele alustas 06.10.2021 kohtutäitur Rannar Liitmaa täitemenetluse nr 175/2021/2315 tsiviilasjas nr 2-19-124722 tehtud kohtulahendi täitmiseks ja täitemenetluse nr 175/2021/2316 tsiviilasjas nr 2-19-117604 tehtud kohtulahendi täitmiseks, kuid täitemenetluste nr 175/2021/2315 ja 175/2021/2316 aluseks olevatest täitedokumentidest tulenevad nõuded olid täidetud kinnistu müügist saadud rahaliste vahenditega, siis rahuldas maakohus põhjendatult hagi.
22.Seoses apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus jättis menetluskulud põhjendamatult kostja kanda, kuna hageja ise põhjustas menetluskulude tekkimise esitades hagi, leiab ringkonnakohus, et kostja väide oleks asjakohane, kui kostja hagi saades oleks hagi koheselt õigeks võtnud. Siiski vaidles kostja hagile vastu ja järgnev kohtumenetlus põhjustas menetluskulude tekke, mis hagi rahuldamise tõttu tuleb kostjal hagejale hüvitada.
23.Eeltoodu alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et apellatsioonkaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus
24.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse, mille kostja peab hagejale hüvitama, määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.
25.Vastavalt kostja taotlusele andis ringkonnakohus 08.11.2023 kostjale menetlusabi võimaldades tal tasuda riigilõiv osamaksetega. Ringkonnakohtu määratud ajal kostja riigilõivu osamakseid ei tasunud, paludes osamaksete tegemise aeg edasi lükata. TsMS § 190 lg 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Ringkonnakohus selgitas menetlusabi andmise määruses, et apellandil tuleb arvestada võimalusega, et apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral mõistetakse temalt menetluskulud riigituludesse välja TsMS § 190 alusel täies ulatuses. Arvestades asjaolu, et kostja taotles riigilõivu osamaksete tasumise tähtaja pikendamist, kohustab ringkonnakohus kostjat tasuma riigilõivu riigituludesse järgmiselt: esimene osamakse summas 228 eurot tuleb tasuda hiljemalt 11.04.2024. a ja teine osamakse summas 227 eurot hiljemalt 11.05.2024.a..
/allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.