Määruse tegemise aeg ja koht 16.02.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-19-11289
Kohtuasi
X avaldus Y vastu lapse ja isa suhtlemise korra täitmisel lepitusmenetluse kohaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.04.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler Puudutatud isik I (laps) C (isikukood XXXXXXXXXXX) (ei osale määruskaebemenetluses), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Puudutatud isik II (ema) Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Yulia Zaitseva Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) (ei osale määruskaebemenetluses)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 27.04.2023 määrus Y menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (resolutsioonis menetluskulude jaotuse p-d 2 ja 3) muutmata.
2.Ülejäänud osas on Harju Maakohtu 27.04.2023 määrus jõustunud.
3.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta menetluskulude jaotuse vaidlustamise kulud X kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
5.Määrata kindlaks Yle hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista Xlt Y kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitis 405 eurot.
2-19-11289
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja, lapse isa) esitas 03.03.2021 Harju Maakohtule avalduse lepitusmenetluse algatamiseks. Lapse isa palus Harju Maakohtu 06.02.2020 määrusega kehtestatud suhtluskorda muuta. Avalduse kohaselt määras Harju Maakohus 06.02.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-11289 lapse isa suhtlemise korra Cga (laps). Lapse isa väitel ei täida Y (lapse ema) Harju Maakohtu 06.02.2020 kohtumäärust nõuetekohaselt. Lapse ema ei hinda lapse suhet isaga, ei toeta seda ning takistab lapse suhtlemist oma isaga. Harju Maakohtu 06.02.2020 kohtumäärusega ette nähtud lapse ja isa kokkusaamised on lapse isast mitteolenevatel põhjustel korduvalt ära jäänud. Lapse ema on korduvalt keeldunud last kohtumäärusega ette nähtud ajaks lapse isa juurde toomast. Lisaks takistab lapse ema lapse isa suhtlemast lapsega videokõnede kaudu. Puudutatud isikute seisukohad
2.Lapse ema vaidles avaldusele vastu. Lapse ema ei ole suhtlemise korda rikkunud, vaid seda rikkus lapse isa. Jääb arusaamatuks, kuidas võis lapse ema keelduda last tema isa juurde toomast olukorras, kus lapse isa ei tulnud Eestisse. Suhtluskorra järgi peab lapse isa tulema lapsele järele. Lapse isa on ette heitnud, et ei saanud 15.01.2021 lapsega aega veeta, kuid laps oli perioodil 06.01.2021–19.01.2021 ja 19.02.2021–07.03.2021 haige. Teistel kuupäevadel ei olnud laps haige, kuid sellele vaatamata ei tulnud lapse isa lapsele järele (lapse isa ei olnud Eestis), millega rikkus 06.02.2020 kohtumääruse p 1, 2 ja 3. Videosuhtlust ei ole 06.02.2020 määrusega reguleeritud. Kuna lapse isa ei ole mitu kuud lapsega kokku saanud, palus lapse ema kindlaksmääratud suhtluskorda muuta vastavalt lapse ema taotletule. Lapse ema palus menetluskulud jätta lapse isa kanda, kuna lapse isa avaldus on alusetu ning pahauskne, kuivõrd lapse ema ei ole suhtluskorda rikkunud.
3.Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) leidis, et lapse vanemad peaksid läbima perelepituse, et jõuda kokkulepetele lapsega seotud kohtumiste osas.
4.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et senine suhtluskord ei toimi, kuna seda ei täideta. Laps avaldas esindajale, et ta tahab mõlema vanemaga suhelda, aga tahab ette
2-19-11289 teada, kelle juurde ja kui kauaks ta jääb ning et vanemad pidevalt vaidlevad. Lapsele määratud esindaja leidis, et vanematele ja lapsele peab andma suhtluskorraga kindlustunde. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus tunnistas 27.04.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja muutis Harju Maakohtu 06.02.2020 määrusega kehtestatud suhtlemiskorda. Lapse esindamise kulud jättis maakohus riigi kanda, lapse ema menetluskulud lapse isa kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohus mõistis lapse isalt välja lapse ema kasuks õigusabikulu 2028 eurot. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ilmnes menetluse käigus, et lapse ema ei ole rikkunud lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust, samuti selgus, et lapse isa ei ole võimeline täitma temale tema enda soovil kohtumäärusega pandud kohustust lapsega suhelda sellises mahus nagu 06.02.2020 määrus sätestab. Maakohus määras uue suhtlemise korra. Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 3 alusel lapse esindamisega seotud menetluskulud riigi kanda. Maakohus jättis sama paragrahvi lg 1 järgi erandlikult lapse ema menetluskulud lapse isa kanda, kuna lapse isal ei olnud alust lepitusmenetluse avalduse esitamiseks, sest lapse ema ei olnud lapsega suhtlemise korda rikkunud. Maakohus pidas põhjendatud ja mõistlikuks nii lapse ema lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot (lisandub käibemaks) kui ka ajakulu õigusabitoimingutele kokku 13 tundi. Määruskaebus
6.Lapse isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud määruse osas, milles maakohus jättis lapse ema menetluskulud lapse isa kanda ja mõistis need lapse isalt välja. Lapse isa palub teha uus määrus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda või alternatiivselt vähendada lapse ema kasuks välja mõistetud menetluskulusid. Lapse ema rikkus määrusega kehtestatud suhtlusgraafikut ja lapse isa on seda tõendanud. Lapse isa pidi lapsega veetma 2020. aasta jõulud, kuid lapse ema ei võimaldanud lapse isal lapsega kohtumist, sest nad läksid spaasse. Lisaks ei arvestanud lapse ema lapse isa suvepuhkusega, kuna kui lapse isa teatas oma puhkuse kuupäevadest, ütles lapse ema, et juuliks on tal juba lapsega Itaaliasse piletid ostetud. Avaldaja esitas ka tõendid, miks ta ei saanud jaanuaris, veebruaris, märtsis, aprillis ja mais lapsega kohtuda, kuna Soome oli punases tsoonis ja piiri ületamine oli keelatud. Nii eestkosteasutus kui ka lapsele määratud esindaja on tuvastanud, et vanematevahelist mõistlikku dialoogi ei ole ja tuleb kohaldada lepitusmenetlust. Põhjendamata on maakohtu seisukoht, et lapse isa ei ole võimeline olemasolevat määrust täitma ja et lapse ema ei rikkunud suhtluskorda. Kuna avalduse esitamine oli vajalik, siis on äärmiselt ebaõiglane ja põhjendamatu jätta lapse ema menetluskulud lapse isa kanda. Kui ringkonnakohus otsustab jätta menetluskulude jaotuse muutmata, palub lapse isa vähendada mõistlikus ulatuses lapse ema kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid. Esimese astme kohus venitas menetlust ja toimus ainult üks kohtuistung. Lapse ema esindaja ajakulu sai olla umbes 5 tundi ning arvestades keskmist tunnihinda 120 eurot, võiks lapse ema menetluskuludeks olla 600 eurot. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
7.Lapse ema vaidles määruskaebusele vastu, palus selle jätta rahuldamata ja menetluskulud lapse isa kanda.
2-19-11289
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb lapse ema menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
10.TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustatakse üksnes lapse ema menetluskulude lapse isa kanda jätmist ja lapse ema menetluskulude kindlaksmääramist (vaidlustatud määruse resolutsiooni menetluskulude jaotuse p-d 2 ja 3), mistõttu on maakohtu määrus ülejäänud osas jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause koosmõjus §-ga 659).
11.Määruskaebemenetluses on vaidluse all, kas maakohus jättis lapse ema menetluskulud õigesti lapse isa kanda. TsMS § 172 lg 1 teine lause sätestab, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Viidatud säte annab kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Nimetatud sätte kohaldamine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt nt RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359, p 14). Kolleegiumi arvates ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks on õiglane jätta praeguses asjas lapse ema menetluskulud maakohtus lapse isa kanda. Maakohus tõi esile, et erandlikult on õiglane jätta lapse ema menetluskulud lapse isa kanda, kuivõrd lapse isal ei olnud alust lepitusmenetluse avalduse esitamiseks, sest lapse ema ei olnud lapsega suhtlemise korda rikkunud. Lapse isa väidab määruskaebuses küll endiselt, et lapse ema rikkus suhtluskorda, mistõttu oli avalduse esitamine põhjendatud, kuid samad väited olid esitatud ka maakohtule ning maakohus tuvastas, et lapse ema suhtluskorda ei rikkunud. Lapse isa ei vaidlustanud maakohtu määrust selle sisulises osas, s.o lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamise ja suhtluskorra muutmise osas. Maakohus juhtis menetluses lapse isa tähelepanu sellele, et tema väited lapse ema rikkumiste kohta on tõendamata ja et tõendamata on ka see, et lapse isa oleks saanud või soovinud suhtluskorda nõuetekohaselt täita. Kuna lapse isa väited ei lükka ümber maakohtu järeldust ja tuvastust, et lapse ema suhtluskorda ei rikkunud, ei ole alust kahelda maakohtu kaalutlusotsustuses jätta erandlikult lapse ema menetluskulud lapse isa kanda. Lapse isa ei ole määruskaebuses toonud esile muid asjaolusid, mis võimaldaksid jõuda maakohtust teistsugusele järeldusele.
12.Lapse isa vaidlustab ka lapse ema menetluskulude suurust. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi samuti kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, mistõttu sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt RKÜKo 02.05.2017, 3-2-1-134-16, p 56). Maakohus pidas põhjendatuks lapse ema lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot (lisandub käibemaks) ja tehtud toiminguid: lapse isa avaldusega tutvumine, nõupidamine kliendiga – 1 tund; 17.06.2021 vastuse ettevalmistamine – 2 tundi 30 minutit; 17.06.2021 kohtuistungiks
2-19-11289 ettevalmistamine ja osavõtt – 2 tundi 30 minutit; kohaliku omavalitsuse 21.06.2021 seisukohaga tutvumine, arutelu kliendiga – 1 tund; lapse isa 07.07.2021 menetlusdokumendiga (sh selle lisadega) tutvumine, arutelu kliendiga – 1 tund 30 minutit; lapse ema 19.08.2021 seisukoha ettevalmistamine, kliendiga kooskõlastamine – 2 tundi 30 minutit; 30.03.2023 kohtuistungiks ettevalmistamine ja osavõtt – 2 tundi. Lapse isa leiab, et lapse ema lepingulise esindaja kulud on põhjendatud üksnes 5 tunni ulatuses ja tunnihinnaga 120 eurot. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus lapse ema menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsiooni piire ületanud ja määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Tõele ei vasta lapse isa määruskaebuse väide, et asjas toimus vaid üks kohtuistung. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt toimus lepitusmenetluses kaks ärakuulamist: 17.06.2021 ja 30.03.2023, millest kummalgi osales ka lapse ema lepinguline esindaja. Lapse isa ei ole toonud esile ühtegi muud toimingut, mis oli tema arvates lapse ema õiguste kaitseks mittevajalik või ülepaisutatud. Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu kaalutlusõigusesse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel sekkuda üksnes lapse isa üldsõnalisel väitel, et lapse ema lepingulise esindaja kulu oleks pidanud olema väiksem või toimingutele kuluma vähem aega. Maakohus on TsMS § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud toimiku materjalidele tuginedes lapse ema lepingulise esindaja toimingute ja neile kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning kolleegiumil ei ole alust ümber hinnata maakohtu diskretsiooniotsust. Samuti ei saa nõustuda lapse isa väitega, et põhjendatud peaks olema vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnihinna 130 euro asemel 120 eurot. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Riigikohus on hiljutises praktikas pidanud lepitusmenetluses lepingulise esindaja tunnitasu 180 eurot (käibemaksuta) turuhinna piiridesse jäävaks ning nõustus maakohtuga, et vandeadvokaadist lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik tunnitasu oli 180 eurot, millele lisandub käibemaks (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 23). Praegusel juhul ei saa asja olemust ja lapse ema lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvestades pidada keskmisest kallimaks tunnitasu 130 eurot (lisandub käibemaks) ning ringkonnakohtu hinnangul oli vastav tunnitasu käesolevas asjas põhjendatud ja vajalik.
13.Eeltoodust tulenevalt jääb maakohtu määrus vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
14.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad sellega seonduvad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel lapse isa kanda. Eeltoodu puudutab üksnes menetluskulude jaotuse vaidlustamise kulu, kuivõrd TsMS § 178 lg 4 järgi kulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Lapse isa määruskaebusest (sisuline tekst ca 2 lk) moodustab menetluskulude jaotust puudutav osa veidi üle 1,5 lk ja lapse ema vastuses määruskaebusele (sisuline tekst ca 2 lk) samuti ca 1,5 lk. Seetõttu leiab kolleegium, et määruskaebemenetluses moodustab vaidluse mahust menetluskulude jaotust puudutav osa 75%. Seega tuleks lapse isal hüvitada lapse emale 75% tema vajalikest ja põhjendatud õigusabikuludest.
15.TsMS § 174 lg 3 järgi määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebemenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse. Lapse ema 08.02.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on tema õigusabikulu määruskaebemenetluses 4 tundi, mis vastab summale 720 eurot (sh käibemaks 120 eurot). Lapse emale osutati õigusabiteenust tunnihinnaga 150 eurot (lisandub käibemaks). Lapse ema ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu on kulu arvestatud käibemaksuga. Lapse ema lepingulisel esindajal kulus lapse isa määruskaebusega tutvumisele
2-19-11289 ja kliendiga arutamisele 2 tundi ning määruskaebusele vastamisele ja kliendiga kooskõlastamisele samuti 2 tundi. Lapse isa menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegiumi hinnangul ei saa pidada lapse ema lepingulise esindaja ajakulu määruskaebemenetluses täies ulatuses põhjendatud ja vajalikuks, mida lapse isa peaks hüvitama. Võttes arvesse seda, et tegemist oli tsiviilasja materjalidega kursis olnud vandeadvokaadist esindajaga, samuti et tegemist oli üksnes menetluskulude jaotuse vaidlustamisega ning nii määruskaebus kui ka vastus määruskaebusele olid mahult lühikesed ja sisult lihtsad menetlusdokumendid, on määruskaebusega tutvumise ja selle peale vastuse koostamise ning nendega seotud toimingute põhjendatud ajakulu 3 tundi. Lepingulise esindaja tunnihind 150 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning seda saab pidada põhjendatuks. Tulenevalt kindlaksmääratud vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurusest, samuti lapse isa kohustusest hüvitada neist 75%, tuleb lapse isalt mõista lapse ema kasuks välja menetluskulude hüvitis 405 eurot [(3 x 150 + 20%) x 75%]. Lisaks peab lapse isa tulenevalt lapse ema taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
16.TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.