2-19-7111/36 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga PankrS § 162 lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses. PankrS § 163 lg 5 järgi Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Teates ei tohi tugineda teabele, mille kasutamine tõendina oleks käesoleva seaduse § 85 lõikes 4 sätestatu kohaselt välistatud. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Raskes juhtimisveas süüdi olev isik on võlgnik J.K. ja tema vastu on esitatud ja menetletud kohtutes kahju hüvitamise nõuded: Tartu Maakohtu 22.06.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-168217 rahuldati ProInkasso OÜ hagi võlgniku vastu ning mõisteti võlgnikult ProInkasso OÜ kasuks välja kahjuhüvitis summas 50 000 eurot. 10.10.2016 võõrandas J.K. talle kuuluva osa korteriomandist tasuta Mxxxxxx J.K.-le ega nõudnud selle eest hüvitist. Tartu Maakohus menetles tsiviilasja nr 2-18-12100 OÜ ProInkasso hagis Mxxxxxx J.K. ja J.K. vastu ühisvara jagamise kokkuleppe (10.10.2016 abieluvaralepingu) tagasivõitmise ja ühisvara jagamise nõudes. Haldur kasutas TMS § 197 lg-s 2 sätestatud õigust ning menetlus tsiviilasjas nr 2-1812100 jätkus. Menetlus lõpetati kompromissiga, mille kohaselt kohustus Mxxxxxx J.K. tasuma J.K. (pankrotis) pankrotivarasse põhivõlgnevuse summas 27 633,12 eurot. Mxxxxxx J.K. varalist seisu arvestades (täitemenetluse registri andmetel oli tema suhtes algatatud mitmeid aktiivseid täitemenetlusi) ei olnud halduri hinnangul võimalik nõuet mõistliku aja jooksul täitemenetluses sisse nõuda, pidas haldur otstarbekaks võõrandada 06.10.2020 määrusest tsiviilasjas nr 2-18-12100 tulenev nõue Mxxxxxx J.K. vastu. Sellega on raskes juhtimisveas süüdi olevalt isikult kahju hüvitamise nõudmiseks hagimenetluses võimalused ammendunud. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine J.K. on esitanud avalduse tema kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kui käesoleval aja kehtiva FiMS § 45 lg 1, lg 2 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel, siis FiMS § 68 lg 2 järgi Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. PankrS § 171 lg 1 järgi Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. PankrS § 171 lg 11 järgi Kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlausaldaja ProInkasso OÜ esitas võlausaldajate üldkoosolekul 17.02.2023 avalduse, leides, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleks jätta algatamata, kuna võlgnik on enne pankrotiavalduse esitamist võlausaldajate huve rikkunud (vt üldkoosoleku protokoll). Ka pankrotimenetluse jooksul ei ole võlgnik pankrotivara suurendamisse panustanud, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et kohustustest vabastamise menetluse jooksul teeb võlgnik midagigi võlausaldajate nõuete osaliseks rahuldamiseks.

Kohus, olles käsitlenud PankrS § 171 lg- st 2 tulenevaid aluseid, millele tuginedes kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on seisukohal, et käesoleva menetluse kulgemist ja kronoloogiat arvestades ei ole alust, millele tuginedes saaks jätta J.K. kohustustest vabastamise menetluse algatamata. J.K. on külla raske juhtimisveaga tahtlikult takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, kuid see on toimunud väljaspool PankrS § 171 lg 2 p.4, 5 ajaraami. Võlgnik J.K. kohtuistungil 15.10.2025 kinnitas soovi ja valmisolekut osaleda kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik saatis pärast kohtuistungi toimumist kohtule oma töölepingu- töötab xxxxxxxxxx OÜ autojuht-varustajana 0,35 kohaga. Võlgnik on lepingule märkinud oma elukoha (kohtuistungil ei avaldanud) – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. PankrS § 169 järgi Füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohustustest vabastamine toimub käesolevas peatükis sätestatud alustel ja korras. Võlgnikul on tema kohustustest vabastamise menetluses järgmised kohustused PankrS § 173 järgi (käesoleval ajal sõnastatud FiMS §-s 47): 1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Senine pankrotihaldur Vladimir Kutšmei taotles enda vabastamist. Kuna J.K. pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus PankrS § 165 lg 3 alusel Vladimir Kutšmei pankrotihalduri kohustest. Kohus algatab J.K. kohustustest vabastamise menetluse ja nimetab usaldusisikuks selleks nõusoleku andnud Ivi Kalmeti, kes vastab FIMS § 15 lõigetes 3-5 usaldusisikule esitatavatele nõuetele ning tal on teadmised ja kogemused usaldusisikuna tegutsemiseks ning ta on kantud usaldusisikute nimekirja. Ivi Kalmet kinnitab, et ta on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. FiMS § 53 lg 4 sätestab, et et kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik: 1) teostab järelevalvet võlgniku kohustuste täitmise üle võlgniku kohustustest vabastamise menetluses; 2) hoiab võlgnikult saadud makseid ja teeb nendest väljamakseid võlausaldajatele seaduses sätestatud korras; 3) esitab kohtule igal aastal aruande võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta; 4) täidab seadusest tulenevat või kohtu poolt antud muud ülesannet, mis on vajalik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. Kohus kohustab Piret Altosaart esitama kord aastas kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. 8/10

FIMS § 47 lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra. Usaldusisikul kanda võlgniku arveldusarvele üle sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendav 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata ning ülejäänud sissetuleku osa kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele üks kord aastas ja menetluse lõpus. Kohus selgitab võlgnikule, et FIMS § 47 lg 1 järgi on ta kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FIMS § 47 lg 2 järgi Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kui võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (võlausaldajatele ei ole väljamakseid tehtud), võib kohus kohustustest vabastamise menetluse tähtaega pikendada (FIMS § 49 lg 9). Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (FIMS § 49 lg 5). Sama näevad ette ka varem kehtinud PankrS § 175 sätted. Pankrotihalduri tasu ja deposiidimakse tagastamine Halduri tasutaotlus on esitatud varem kehtinud PankrS § 193 lg 5, § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. PankrS § 65 lg 1 sätestab: Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 11 järgi Kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Haldur taotleb temale tasu määramist ajakulu 17 töötunni ja 10 minuti eest. PankrS § 23 lg 1, lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus hindab ajakulu 17 tundi 10 minutit, samuti loetletud toimingud selles menetluses põhjendatuks. Taotletud tasu (rakendatud tunnitasu 74,56 eurot, lisandub käibemaks) jääb Pankrs § 23 lg 3 piiridesse ja on kohane.