1.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi S.V vastu Coop Finants AS ja kostja vahel sõlmitud lepingutest nr xxxx ja xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 1130,99 euro, intressi 95,50 euro, haldustasude 7,50 euro, sissenõudmiskulude 50 euro, viivise 110,23 euro ja edasiulatuva viivise nõudes.
2.Jätta menetluskulud hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud kostjal puuduvad. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese 1
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 11.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1608,60 euro saamiseks. Kohus tegi 12.01.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 08.03.2024 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Harju Maakohus kohustas 08.03.2024 määrusega avaldajat esitama nõuetekohase hagiavalduse. Hageja esitas hagiavalduse 25.03.2024.
3.Vastavalt 25.03.2024 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt: - Coop Finants AS ja kostja vahel 19.07.2021 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevat võlgnevust. Laenulepingu xxxx alusel väljastati kostjale laenu summas 1400 eurot lepingutasuga 35 eurot. Kostjale kanti arvele 1365 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 19.07.2021-10.07.2023. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 269,01 eurot. -
Coop Finants AS ja kostja vahel 17.12.2021 sõlmitud laenulepingu nr xxxx muutmise kokkuleppest tulenevat võlgnevust. Lepinguga muudeti krediidi kulukuse määra 27,94%lt 26,33%-le ning igakuist osamakse suurust väiksemaks, summalt 72,38 eurot 72,63 eurole.
4.Laenulepingu xxxx alusel väljastati kostjale laenu summas 1400 eurot (leping, dtl 27-36). Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 19.07.2021-10.07.2023. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 269,01 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 1130,99 eurot. Lepingu muudatuses xxxx (dtl 38-43) on pooled kokku leppinud intressimääraks 19,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 10.05.2022 kuni ülesütlemiseni 28.09.2022 summas 95,50 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Vastavalt 17.12.2021 sõlmitud laenulepingu muudatuse (xxxx) tingimustele ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 1,5 eurot kuus. 28.09.2022 laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 10.05.2022-10.09.2022 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 7,5 eurot (5 x 1,5). Lisaks nõuab hageja sissenõudmiskulude 50 euro hüvitamist, viivist põhivõla summalt 1130,99 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 29.09.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 25.03.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 19,9%. Hageja nõuab viivist summas 110,23 eurot (Lisa 10) ning edasiulatuvat viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 26.03.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdes määras s.o 19,9% aastas.
5.Kohus võttis hagi 06.06.2024 määrusega menetlusse ning kohustas kohus hagejat esitama kohtule detailsed andmed selle kohta, et laenulepingute sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet 14 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest (dtl 84-89).
6.Hagiavalduses ja tõenditest nähtuvate andmete alusel asus kohus esialgsele seisukohale, et krediidiandja ei ole vastustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendanud. Kohus selgitas, et hageja esitatud andmed ei ole piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. 2
Kohus andis hagejale 06.06.2024 kohtunõudega tähtaja ja esitama kohtule täiendavad tõendeid selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ja vastasel juhul esitama kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 sätestatuga.
7.20.06.2024 seisukohas (dtl 92-94) selgitas hageja, et esialgne võlausaldaja on kontrollinud kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametilt, mille kohaselt oli kostja 3 kuu keskmine sissetulek umbes 1418 eurot ning 12 kuu keskmine sissetulek 1130 eurot. Kostja laenutaotluse kohaselt olid kostja igakuised kohustused 35 eurot. Esialgne võlausaldaja lähtus sissetulekust 1418 eurot ning et peale laenu väljastamist on kostja igakuised kohustused kokku summas 107,63 (72,63 + 35) eurot. Seega kostjale jäi sissetulekust veel kätte peale kohustuste tasumist 1310,37 eurot (1418-107,63). Esialgne võlausaldaja lähtus põhimõttest, et finantskohustused ei tohi moodustada rohkem kui 50% sissetulekust, mis on käesoleval juhul täidetud. Kostjale jäi kätte elamis ja muudeks kuludeks 1310,37 eurot.
8.Harju Maakohus kohustas 06.06.2024 menetlusse võtmise määrusega kostjat 20 päeva jooksul materjalide kättetoimetamisest hagile vastama. Kostja kohtule ei vastanud.
9.Kostjale S.V-le olid hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud 28.06.2024, kuid kostja hagile õigeaegselt (22.07.2024) nõuetekohast hagivastust ei esitanud.
10.Hagiavalduse punktis 4.3 on hageja esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.
12.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
13.Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus selgitas, et VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, loetakse VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama (s.o tegema ümberarvestuse), arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist.
14.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja hagiavalduses välja toonud, et esialgne võlausaldaja on kontrollinud kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametilt, mille kohaselt oli kostja 3 kuu keskmine sissetulek umbes 1418 eurot ning 12 kuu keskmine sissetulek 1130 eurot. Kostja laenutaotluse kohaselt olid kostja igakuised kohustused 35 eurot. Esialgne võlausaldaja lähtus sissetulekust 1418 eurot ning, et peale laenu väljastamist 3
on kostja igakuised kohustused kokku summas 107,63 (72,63 + 35) eurot. Seega kostjale jäi sissetulekust veel kätte peale kohustuste tasumist 1310,37 eurot (1418-107,63). Esialgne võlausaldaja lähtus põhimõttest, et finantskohustused ei tohi moodustada rohkem kui 50% sissetulekust, mis on käesoleval juhul täidetud. Kostjale jäi kätte elamis ja muudeks kuludeks 1310,37 eurot.
15.Hageja esitas tõendina väljavõtte kostja krediidianalüüsist (dtl 47-56), mis on suuremas osas sellises formaadis, et sellega ei ole kohtul võimalik tutvuda ega selle sisu mõista ja hinnata.
16.Hageja on oma hagiavalduses ja 20.06.2024 seisukohas välja toonud, et krediidiandja lähtus kostja krediidivõimelisuse hindamisel kostja laenutaotluses esitatud andmetest, samuti kontrollis sissetulekut Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmete alusel. Kostja kolme kuu keskmine sissetulek 1418 eurot, väljaminekuteks arvestati 35 eurot, igakuiseks osamakseks kujunes 72,63 eurot – kostjale jäi raha reservi vähemalt 1310,37 eurot. Kohtule 20.06.2024 esitatud seisukohale kleebitud EMTA päringu väljavõttelt ning krediidianalüüsi koopialt ei ole võimalik tuvastada, millal päring on tehtud – kas enne esialgse lepingu sõlmimist või enne muudetud lepingu sõlmimist. Kohtule nähtuvalt on esialgne võlausaldaja millalgi kontrollinud vaid kostja sissetulekute suurust, kuid kohustuste olemasolu (sh teiste finantskohustuste) ja suurust kontrollitud ei ole.
17.Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Hageja pole esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja sissetulekuid ja kohustusi. Üksnes kostja täidetud laenutaotluse andmetest lähtumine pole piisav veendumaks kostja krediidivõimelisuses. Kohus selgitab, et laenuvõtja krediidivõimelisuse, sh sissetulekute ja kohustuste tasakaalu kirjeldab muuhulgas näiteks laenuvõtja pangakonto väljavõte laenu saamisele eelneval ajal, andmed Ametlikes Teadaannetes, maksuametis (maksehäired) jms. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
18.Kohus tuvastab, et krediidiandja ei ole järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis hagejale 06.06.2024 kohtunõudega võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga hiljemalt 20.06.2024. Hageja haginõuet ei täpsustanud ega esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Hageja on kohtunõude kätte saanud, esitanud täiendavaid seletusi kostja krediidivõimelisuse kontrollimise kohta kuid otsustatud oma nõuet mitte ümber arvestada.
19.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
20.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
21.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
22.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.
4
23.Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
24.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
25.Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
26.Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka hoolimata 06.06.2024 kohtunõudest VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Kohtul ei ole võimalik ka hagiavalduses esitatud andmete põhjal haginõudeid osaliselt rahuldada. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
28.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
29.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Lember Kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.