4.2.Määrata OÜ Luutar menetluskulude rahaliseks suuruseks 425 (s.o riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu), millest hüvitamisele kuulub 67% ehk 284,75 eurot.
4.3.Välja mõista V. A. OÜ Luutar kasuks menetluskulude katteks 284,75 eurot.
4.4.V. A. on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.OÜ Luutar esitas 28.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 904,50 euro saamiseks. Võlgnik esitas 08.04.2023 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 14.04.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.OÜ Luutar (hageja) esitas 17.04.2023 Tartu Maakohtule hagi V. A. (kostja) vastu, paludes enda kasuks kostjalt välja mõista põhivõla 603 eurot ja leppetrahvi 301,50 eurot.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 02.02.2022 laenulepingu nr T-24428, mille alusel andis hageja kostjale laenu 603 eurot. Laenu tagastamise päev oli 15.02.2022. Kostja tähtaegselt laenu ei tagastanud. 22.03.2022 on Politsei- ja Piirivalveamet võtnud hagejalt ära laenu tagatiseks antud akupressi Rems koos aku ja laadijaga (sinist värvi metallkast, milles presspead 10tk ja 1tk toru kalibreerija). Seega on kostja jätnud täitmata laenulepingust tulenevad kohustused ning laenu tagatiseks antud ese on politseile üle antud. Laenulepingu p 11 alusel on hagejal kostja vastu leppetrahvinõue 301,50 eurot. Hageja koostas 29.03.2022 kostjale pretensiooni ja saatis selle kostja teadaolevale kontaktaadressile. Kuna kostja on hagivastuses kinnitanud, et tema tõi tööriista pandi tagatiseks, mida tõendab ka allkiri laenulepingul, siis on vastutav isik laenusaaja V. A. .
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu.
5.Vastuväidete kohaselt kostja ei teadnud, et asi on varastatud ning viis asja pandimajja teise isiku palvel. Politsei on tuvastanud, et kostja ei ole varguses süüdi. Hagejal tuleb esitada nõue päris süüdlase vastu.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
7.Hageja nõude aluseks on poolte vahel 02.02.2022 sõlmitud laenuleping nr T-24428 (edaspidi leping), mille kohaselt laenas hageja kostjale 603 eurot (laenulepingu p 4) ning kostja kohustus laenu tagastama 15.02.2022 (laenulepingu p 2) (dtl 32).
8.Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud leping olemuselt tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 tähenduses. Kuna kostja pole tagastanud hagejale laenusummat lepingus kokkulepitud ajaks, tuleb VÕS §-de 402 lg 1, 76 lg 1, 82 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel kostjalt välja mõista laenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks 603 eurot.
9.Kostja vastuväite kohaselt tuleks nõue esitada süüdlase vastu, kes akupressi varastas. Kohus kostja vastuväitega ei nõustu. Vaidlus puudub asjaolus, et kostjale väljastati laen 603 eurot ja ta viis laenu tagatisena panti akupressi, mille hageja on politseile üle andnud. Kostja on laenulepingu p 12 kohaselt kinnitanud, et antud pant on tema isiklik omand ja tehniliselt korras (dtl 32). Käesoleva vaidluse lahendamisel puudub tähtsus asjaolul, kes on laenu tagatiseks olnud esemete varguse eest vastutav, sest kostja vastutus hageja ees tuleneb kostja ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust. Hageja on tõendanud, et laenu tagatiseks olnud ese akupress Rems koos aku ja laadijaga, lisaks presspeade ja toru kalibreerijaga metallkast, on kriminaalasja uurimise käigus hagejalt konfiskeeritud (dtl 33).
10.Lisaks nõuab hageja leppetrahvi tasumist summas 301,50 eurot. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahv on oma olemuselt lepinguline kõrvalkohustus (VÕS § 141 p 3), st leppetrahvi kokkulepe sõltub lepingulisest põhikohustusest, mille täitmist see tagab. Leppetrahvi kokkuleppe esitamise eeldusteks on kehtiv leping poolte vahel ning kehtiv leppetrahvi kokkulepe, võlgnikupoolne lepingulise kohustuse rikkumine, vastutus rikkumise eest, kui pole teisiti kokku lepitud ning teatamine leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul (Riigikohtu 10.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-17, p 11). Pooled on lepingu p-s 11 kokku leppinud leppetrahvi tasumise kohustuses, kui laenusaaja on toonud panti varastatud eseme, lukustunud mobiiltelefoni või defektiga eseme, mille puudused tulid ilmsiks pärast lepingu sõlmimist. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et panti toodud akupress on varastatud ese. Lepingu p 10 järgi peab sellisel juhul laenuandja esitama laenusaajale pretensiooniavalduse. Samuti tuleneb VÕS § 159 lg-st 2, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast lepingu rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hageja on koostanud 29.03.2022 teate (pretensiooni), mis on saadetud kostja kontaktaadressile, mille kostja hagejale avaldas (dtl 56). Hageja on ühtlasi esitanud tõendid selle kohta, et tähitud kiri kostjani ei jõudnud (dtl 57-58), vaid tähtsaadetis tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kostja ei ole pretensiooni kättesaamist omaks võtnud. Pooled ei ole täpsustanud, millises vormis tuleb teha lepingu p-s 10 nimetatud pretensiooniavaldus. Lepingu sisu VÕS § 29 alusel tõlgendades peab tahteavaldusest nähtuma, et kostja pandiese ei vasta lepingu tingimusele. 29.03.2022 kirjas on märgitud, et pandiesemeks toodud ese on seotud kriminaalmenetlusega. Seega kattub
lepingus sätestatud pretensiooniavaldus osaliselt VÕS § 159 lg-s 2 nimetatud teatisega leppetrahvi nõudmisest ja kohus peab võimalikuks avalduste tegemist ühes kirjas. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja on hageja tahteavalduse (pretensiooniavalduse) kätte saanud. Leppetrahvi nõudest on kostja saanud teada kohtumenetluse käigus, kuid arvestades, et leppetrahvi nõudmise õigus tekkis 22.03.2022 ja hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud 16.05.2023, siis on kohtu hinnangul mõistlik aeg leppetrahvi nõudmisest teavitamiseks möödunud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et lepingu p-s 10 nimetatud avaldust ja VÕS § 159 lg-s 2 sätestatud leppetrahvi nõudmisest teatamist mõistliku aja jooksul pärast rikkumisest teadasaamist ei ole hageja kostjale teinud ning seega ei ole hagejal õigust kostjalt leppetrahvi nõuda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude leppetrahvi 301,50 eurot väljamõistmiseks. Menetluskulud
11.TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 alusel jagab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõue on rahuldatud 67% ulatuses.
12.Kostjal menetluskulud puuduvad.
13.Hageja menetluskulud on taotluse järgi riigilõiv 245 eurot ja õigusabikulu 2 tunni ja 25 minuti eest kokku 270 eurot (ilma käibemaksuta) ehk kokku 515 eurot.
14.Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud kulutusega.
15.Hageja esindas end menetluse alguses ise, esitades maksekäsu kiirmenetluse avalduse, 20.04.2023 hagiavalduse ja 29.05.2023 seisukoha kostja vastusele. Lepinguline esindaja on koostanud 28.12.2023 lühikese täiendava seisukoha. Asjas ei toimunud kohtuistungit, vaid see lahendatakse kirjalikus lihtmenetluses. Tegemist ei ole õiguslikult või muul põhjusel keeruka vaidlusega. Eelnimetatud asjaolusid ning nõude olemust ja suurust arvestades, peab kohus põhjendatuks õigusabikulu 1 tunni ja 30 minuti ulatuses ehk summas 180 eurot. Õigusabi tunnitasu määr 120 eurot vastab kohtupraktikale.
16.Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 425 (245 + 180) eurot, millest 67% ehk 284,75 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
17.Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt välja menetluskulult viivise VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.