lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-2389/2

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 14.02.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-24-2389/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Esialgne õiguskaitse
Kuulutamise aeg
14.02.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1295
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Makro Trade Baltic10617776(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Valvekohtunik

Kadri Mälberg

Kohtujurist

Ave Roosvalt

Määruse tegemise aeg ja koht

14.02.2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-2389

Tsiviilasi

A.A. hagi Osaühingu Makro Trade Baltic vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Menetlustoiming

Hagi tagamise taotluse lahendamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: A.A. (isikukood xxxxxxxxxxx, viibimiskoht Xxxxxxxxxxx) Kostja: Osaühing Makro Trade Baltic (registrikood 10617776)

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata A.A.i 12.02.2024 taotlus hagi tagamiseks.
2.Saata määrus hagejale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. Asjaolud
1.A.A. (hageja) esitas 12.02.2024 Pärnu Maakohtule Osaühingu Makro Trade Baltic (kostja) vastu hagiavalduse, milles märgib nõudena, et hagejale on tekitatud kostja ebaausa kauplemisteenusega mittevaraline kahju 500 eurot. Hageja ei ole nõus maksma kojukandetasu. Hageja tahab kaupluse arve tasuda välise maksena. Hageja ei ole nõus 20% juurdehindlusega, kui igalt ostult võetakse kojukande tasu 5,08 eurot. Hageja ei nõustu kohale toomise teenuse eest tasumisega ning leiab, et kostja peab esitama alternatiivse variandi või tühistama kohale toomise tasu. Samuti tuleb luua võimalus kaupluse arvet tasuda nii, et vangla ei saaks hageja perelt saadud kaupluse rahast arestida 70%. Hageja leiab, et temale on tekitatud mittevaraline kahju, kuna kojukande tasu tõttu ei ole tal võimalik poest kaupa soetada kogu summas. Kojukanne iga ostu pealt on 5,08 eurot. Enamused tooted on kaupluses alla selle hinna. Enim levinud töö on vanglas majandustöö, s.t koristamine, koristaja teenib parimal juhul kuus ca 6 eurot. Seega jääb kaupluses vabalt kasutada 0,92 eurot. Vangistusseaduse (VangS) § 48 lg 1 kohaselt võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Antud lepingu alusel ei ole

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-24-2389 tagatud hageja põhiõigused, sest hagejal puudub võimalus kauplusest kojukande tasu tõttu kaupa tellida kogu summa ulatuses.

2.Hageja taotleb hagiavalduses esmast õiguskaitset, kuna ebaaus kauplemise korraldus rikub hageja põhiõigusi. Kaupluse korraldus tuleb muuta võrdseks. Pikaajalisele kokkusaamisele saab kaupa tellida, kuid arve saab maksta pereliige. Hageja tahab sama võimalust kasutada kinnipeetavatele mõeldud kaupade tellimisel. Hagejal ei ole võimalik enda ametliku palga eest kauplusest kaupu osta. Palk kuus on ca 2 eurot. Arvestades, et kojukanne on juba 5,08 eurot, tuleks hagejal esmalt käia kolm kuud tööl, et tasuda kojukande eest ja lisaks 1 kuu tööd, et saaks 2 euro eest kaupa osta. Esmase õiguskaitse raames saaks hageja kaupa tellida ja lasta tasuda selle eest pereliikmel. Tänane moodne viis e-poe lahenduse näol peaks võimaldama ka erinevaid makseviise ja täna juba kasutusel olev makseviis väljastpoolt vanglat on hageja majanduslikku seisundit arvestades talle hädavajalik. Hageja tahab kauplusest osta toitu ja hügieenivahendeid ning kirjatarbeid, marke ja ümbrikuid. Hageja palub peatada õigusvastane tegevus, arve tasumisega seotud puuduste osas, transpordikulude tasumise osas ning hindadele juurde makstava 20% näol.
3.Hageja taotleb vabastada teda hagilt ja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest, kuna oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda menetluskulusid tasuda. Samuti hageja taotleb riigi õigusabi, kuna ei saa enda esindamisega ise kohtus hakkama. Kohtumääruse põhjendused
4.Kohus, olles tutvunud asja materjalide ja hageja hagi tagamise taotlusega, leiab, et hagi tagamise taotlus tuleb jätta rahuldamata.
5.Hageja on esitanud hagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ning on palunud hagi tagamise korras peatada õigusvastane tegevus, arve tasumisega seotud puuduste osas, transpordikulude tasumise osas ning hindadele juurde makstava 20% näol, kuna ebaaus kauplemise korraldus rikub hageja põhiõigusi.
6.Kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused – hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõude ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud TsMS § 381 lg 2 kohaselt põhistatud ehk väidet on põhjendatud selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (vt nt Riigikohtu 21.12.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-5086, p 11; 22.05.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-13663/94, p 13; 13.06.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-16889/38, p 12; 03.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 16).
7.Kohus leiab, et kohtule esitatud hagist ei nähtu eraõiguslikku vaidlust, mida maakohtus lahendada. Hageja etteheited on suunatud eelkõige vangla administratsiooni poolt kinnipeetavate elu korraldamisel tehtud toimingute aadressil, mitte niivõrd kostjana märgitud eraõigusliku ettevõtte aadressil. Hageja käsitleb hagiavalduses vangla kaupluses ostude eest tasumise tingimusi üldiselt. Hageja ei ole välja toonud ühtegi konkreetset ja kontrollitavat faktiväidet, millest saaks järeldada hageja ja kostja vahel eraõigusliku võlasuhte tekkimist, rääkimata selles võlasuhte raames hageja õiguste rikkumisest kostja poolt. Hageja peab vajalikuks märkida, et kinnipeetava ja vangla kaupluse vahelist suhet ja sellest suhtest tekkinud vaidluste iseloomu ei saa pidada avalik-õiguslikuks, samas hageja, viidates vangistusseadusele ja Riigikohtu praktikale, tugineb vangla avalikõiguslikule kohustusele tagada kinnipeetavale sisseostude tegemise võimalus, mis annab vanglale õiguse kaupu ise müüa või anda selle ülesande täitmine üle eraõiguslikule isikule. Sisuliselt ei ole hageja rahul Tartu Vangla poolt kinnipeetavatele (sh hagejale endale) sisseostude tegemiseks loodud tingimustega. Hagiavalduses kirjeldatud üldsõnalistest väidetest järelduvalt on Tartu Vanglas kinnipeetavana viibiva hageja peamiseks eesmärgiks muuta kinnipidamisasutuses kinnipeetavale e-poest kaupade

2-24-2389 tellimisel tasumise tingimused ühesuguseks sõltumata sellest, kas kaupu tellitakse pikaajaliseks kohtumiseks või kinnipeetava enda igapäevaseks tarbeks. Hageja kinnipeetavana soovib, et kostja e-poest kauba tellimisel oleks igal juhul võimalik kaupluse arveid tasuda väliste maksetena (ka hageja pereliikmete poolt) ning et kostja ei võtaks kauba kohale toomise eest teenustasu.

8.Kohus leiab, et käesoleva hagi esemeks olev nõue ei ole eraõigussuhte osa. Hagejal ei ole kostja vastu pretensioone seoses konkreetse ostu-müügitehinguga ega ka konkreetse ostutehingu eest küsitud ülemäärase kojukandetasuga. VangS § 48 lg 1 sätestab, et kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind ja kauba kättetoimetamise kulu võivad olla turuhinnast kuni 20 protsenti kõrgemad. Avavangla kinnipeetav võib sisseoste teha ka väljaspool vanglat. Seega on seaduses sätestatud, et: 1) kinnipeetav võib osta kaupu oma isikuarvel oleva raha eest; 2) ostude tegemise kord on sätestatud vangla sisekorraeeskirjades. Kostja kui eraõigusliku isiku võimuses ei ole neid tingimusi kuidagi mõjutada ega muuta.
9.Justiitsministri 30. novembri 2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 74 lg 1 kohaselt teeb kinnipeetav sisseoste vanglateenistuse kontrolli all. Hagiavalduses kostjana nimetatud OÜ Makro Trade Baltic hagiavalduse toodud asjaolude kontekstis eraõigusliku vaidluse pool, kes kõigile (sealhulgas ka vanglas viibivale hagejale) vabalt oma teenuseid osutada saab. Ta sõlmib teenuste osutamiseks vanglaga küll tsiviilõigusliku lepingu, kuid osutab oma teenuseid vastavalt vangla sisekorraeeskirjale ja tema teenuse osutamise tingimused peavad olema sellega kooskõlas. See tähendab, et ka konkreetse ostutehingu puhul ei saa kostja müüjana ega hageja ostjana leppida kokku tingimustes, mis ei ole kooskõlas vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirjaga.
10.Eeltoodu alusel kohus leiab, et tegemist võib olla avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega vangistusseaduse § 48 lg 1 sätestatud sisseostude tegemise tingimuste üle. Halduskohtumenetluse seaduse § 4 lg 1 näeb ette, et avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine on halduskohtu pädevuses.
11.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on hageja hagi puudustega ning esitatud kujul võib olla perspektiivitu, kuna tegemist võib olla avalik-õigusliku vaidlusega, mis tuleb lahendada halduskohtus. Puudustega hagiavalduse korral ei pea kohus hagi tagamise menetluses määrama hagejale TsMS § 3401 lg 1 ega ka TsMS § 384 lg 2 alusel tähtaega hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks, vaid ta peab jätma hagi tagamise avalduse rahuldamata (vt Riigikohtu 24.11.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-15376/34, p 16; Riigikohtu 08.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1147-16, p 12; Riigikohtu 12.04.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-2527, 15.1). Eeltoodust tulenevalt tuleb käesolevas olukorras jätta hageja hagi tagamise avaldus rahuldamata.
12.Lõpliku seisukoha hagi menetlusse võtmise suhtes teeb põhihagi menetluse käigus kohtunik Toomas Talviste.
13.Kooskõlas TsMS § 390 lõikega 1 ei ole kohtumäärus, millega kohus jätab hagi tagamata, edasikaevatav.
14.TsMS § 387 lg 3 kohaselt saadetakse määrus, millega jäetakse hagi tagamata, üksnes hagejale.
15.Kohus selgitab, et tsiviilasi on jagatud kohtunik Toomas Talviste menetlusse. Seoses kohtunik Toomas Talviste puhkusel viibimisega ja TsMS § 384 lg-s 1 sätestatud tähtaega arvestades lahendab hageja hagi tagamise taotluse valvekohtunik Kadri Mälberg. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja