Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: T Ž (isikukood xxx), elukoht xxx Hageja lepinguline esindaja: jurist J K, e-post: xxx Kostja: V L (isikukood xxx), registrijärgne elukoht xxx Kostja lepinguline esindaja: V B, e-post: xxx
Asja läbivaatamine
Istung 25.01.2024
RESOLUTSION
Jätta hagi rahuldamata.
Jätta menetluskulud hageja kanda.
Rahuldada kostja menetluskulude kindlaks määramise avaldus. Mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskuludena 1 356 eurot.
Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 356 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
Hageja esitas kohtule järgmise nõude: välja mõista kostjalt V L võlgnevus summas 30 794,46 eurot hageja T Ž kasuks.
Hageja tugines järgmisele. 05.04.2007 sõlmisid kostja ja AS xxx laenulepingu nr xxx, laenulimiit 47 389 eurot. Nimetatud laenulepingu p 3.16 kohaselt seati hüpoteek AS xxx kasuks hageja korteriomandile asukohaga xxx (registriosa nr xxx).
3.Hageja oli oma korteri, asukohaga xxx nõus andma tagatiseks ainult põhjusel, et hageja tütrel oli 2007 elukaaslane ja et noored saaksid paremini ennast sisse seada kostjale kuuluvas korteris asukohaga xxx, mille kostja oli soetanud 11.07.2006 ja mis kuulub kostjale veel käesoleva hagiavalduse esitamise ajal.
4.Kostja ei hakanud tasuma soetatud korteri asukohaga xxx kommunaalkulusid, mistõttu tema suhtes alustati täitemenetlust Harju Maakohtu 23.10.2007 kohtuotsuse või kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-07-21207 ja sissenõudja xxx avalduse alusel.
5.Hageja, taaskord, et tema tütar ja ta elukaaslane ei kaotaks elukohta, tasus nii täitemenetluse tasud kui kostja võlgnevused xxx ees kui ka kõik muud kostja kohustused xxx ees, laenulepingust xxx tulenevad. Olukord, kus hageja tegi ülekandeid kostja kontole, kestis kuni 29.07.2009, sest siis oli hagejale selge, et kostja, selle asemel et tasuda kohustusi panga ees, mida hageja oli heast südames läinud tagama oma koduga, kostja raiskab raha ära teadmata kuhu. Alates 22.09.2009 tasub hageja pangalaenu laenulepingu nr xxx alusel otse AS-le xxx ise.
6.03.03.2010 nr xxx, teavitas xxx AS hagejat kui tagatise omaniku, et juhul, kui kostja edaspidi ei täida kohaselt endale laenulepinguga nr xxx võetud kohustusi, on xxx AS sunnitud ennetähtaegselt nimetatud laenulepingu üles ütlema. Samuti teatas pank, et juhul kui laenusaaja (kostja) olemasolevast varast ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks panga ees, siis on xxx AS sunnitud asuma rakendama kõiki seadusega võlausaldajale võimaldatud meetmeid oma nõuete rahuldamiseks sh täite- ja või kohtumenetluse kaudu (sealhulgas pöörama nõuded hageja tagatisvarale).
7.Hageja, selleks, et mitte kaotada oma kodu, asus lepingut nr xxx täitma pangale, mida tõendavad ka hageja pangakonto väljatrükid. Hagejal ei ole enam soovi ega võimalik rahaliselt kostja omakasupüüdliku ja kohatut käitumist välja kannatada, olukorras, kus kostja on kõik need aastad ära kasutanud hageja heasoovlikust ja hirmu kaotada oma kodu.
8.Kuna hageja põhjendatult kostjat ei usalda, siis nõuab hageja kostjalt sisse kogu laenu summa 47 389 eurot, millest seisuga 20.09.2021 oli hagejal tasutud 30 771,06 eurot (kostja võlgnevus). Hageja tasub ise panga ees järelejäänud laenujäägi ja seeläbi vabastab oma kodu hüpoteegist.
Hageja juhib kostja tähelepanu laenulepingu nr xxx p-le 2.1., mille kohaselt laenu saajaks nimetatud lepingu kohaselt on kostja. Nimetatud lepingu p 3.15 kohaselt laenusaaja, kostja V L, peab iga kuu pangale kuuluva makse (laenusumma osamakse ja intressi makse kokku) on kuni laenusumma tagastamise lõpptähtpäevani võrdne, välja arvatud graafikujärgne viimane makse, mis erineb teistest maksetest ümmardamise tõttu. Nimetatud laenulepingus ei ole kusagil kirjas asjaolu, et pank oleks kuidagi vabastanud kostja laenu osamaksete ja intressi maksete tasumisest ja pannud selle kohustuse hagejale.
Kostja vastuväited
10.Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
11.Kostja sõlmis laenulepingu nr xxx hageja palvel selleks, et laenusumma arvelt lõpetada S K, hageja ja AS xxx vahel 04.11.2002 sõlmitud laenuleping nr xxx ning hageja tütre O K ja xxx vahel sõlmitud leping nr xxx (vt hageja poolt esitatud laenulepingu nr xxx p 3.17.4). Pärast laenulepingu nr xxx sõlmimist kostja kandis rahavahendid üle OÜ-le xxx ja AS-le xxx ning allesjäänud rahavahendid hagejale. Pooled leppisid kokku, et laenu hakkab tegelikult pangale tagasi maksma hageja ise, kes mingil põhjusel ei saanud ise pangalt laenu võtta.
12.Hageja tasus laenumakseid kostja kontole, et kostja saaks need pangale tasuda. Kõiki hageja poolt kostja pangakontole laekunud rahalisi vahendeid kasutati laenu tagastamiseks. Pärast 29.07.2009 hageja lihtsalt lõpetas ülekannete tegemise kostja pangakontole.
13.Hageja palub mõista kostjalt välja hüvitise tulevase kohustuse täitmiseks summas 16 617,94 eurot. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub õiguslik alus nõuda hüvitist tulevase kohustuse täitmiseks.
14.Hageja palub mõista kostjalt välja võlgnevus summas 30 771,06 eurot. Kostja palub kohtul kohaldada aegumist hageja nõude suhtes, mis puudutab võlgnevuse väljamõistmist ajavahemiku 29.04.2007 – 28.12.2018 eest. Kohtuotsuse põhjendav osa
15.Kohus kvalifitseeris eelmenetluses õigussuhte kahel alternatiivsel alusel ja jääb nende kvalifikatsioonide juurde.
16.Esiteks. Kui lähtuda hageja esitatud kvalifikatsioonist, mille kohaselt kostja võttis AS-lt xxx laenu, mille osamakseid pidi kostja ise tasuma ja mille tagamiseks seadis hageja enda korteriomandile hüpoteegi, on hagejal kostja vastu peale kostja kohustuste täitmist (täidetud kohustuste ulatuses) rahaline nõue AÕS § 349 lg 3 ning VÕS § 78 lg 4, § 173 lg 3 p-de 2 ja 3 alusel (vt selle kohta ka RKTKo 3-2-1-153-10, p 10-14). Selles olukorras tuleb kohaldada käenduse sätteid, mille alusel saab raha nõuda.
17.Teiseks. Kui kohtul on võimalik tuvastada, et kostja oli ainult laenu „vahendaja“ ja tegelikkuses võttis ta laenu ainult hageja huvides ja korraldusel ning laenu pidi hakkama tagasi maksma hageja, ei ole hagejal kostja vastu nõuet tekkinud. Sel juhul oli poolte vahel käsund, mida kostja täitis vastavalt kokkuleppele.
18.Pooled ei vaidle selle üle, et 05.04.2007 sõlmisid kostja ja AS xxx laenulepingu nr xxx. Kostja on selle väite enda vastuses hagile omaks võtnud. Kohus tuvastas poolte omaksvõtu ja ka tõendite alusel (dtl 8), et laen vormistati kostja nimele ja laenulepingu kohaselt pidi laenu
pangale tagasi maksma hakkama kostja. See puudutab aga ainult vastutust panga ees. Järgnevalt tuvastab kohus, milles leppisid pooled kokku omavahelises sisesuhtes.
19.Asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et hageja ja kostja omavahelisel kokkuleppel pidi laenu tegelikkuses tagasi maksma hakkama hageja. Kohus loeb selle tõendatuks järgnevate tõenditega. − Kostja kinnitas enda vande all antud ütlustes, et sõlmis hagejaga laenu võtmisel kokkuleppe, mille kohaselt pidi laenu hakkama tagasi maksma hageja (dtl 194). − Mõlemad pooled on esitanud väite, et laenu võtmise eesmärgiks oli aidata hageja tütre O K pere, kes oli sattunud majanduslikesse raskustesse. Kostja selgitas, et saadud laenu otstarbeks oli ning selle arvelt reaalselt tasuti hageja, tema tütre ja tütre abikaasa laenusid ja liisingujääk. Kostja väited on tõendatud esiteks kostja ja AS xxx vahel sõlmitud laenulepinguga (lepingu p 7.17.4 on pank ja kostja kokku leppinud, et laenulimiidi arvelt lõpetatakse S K, T Ž ja AS xxx vahel 04.11.2002 sõlmitud laenuleping nr xxx ning O K ja xxx OÜ vahel sõlmitud leping nr xxx, vt dtl 8). Samuti on see tõendatud kostja pangakonto väljavõttega, millest nähtuvalt on laen summas 741 002,84 krooni laekunud kostja kontole 11.04.2007 ja samal päeval on kontolt tehtud järgnevad väljamaksed: 420 000 krooni OÜ-le xxx kirjega „leping xxx lõpetamine“; 188 972 krooni AS-le xxx kirjega „laenulepingu nr xxx lõpetamine“; 25 490 krooni AS-le xxx kirjega „laenulepingu nr xxx lõpetamine“. OÜ xxx ees oli lepingu nr xxx alusel võlgnikuks hageja tütar O K (vt dtl 8, 140), AS xxx ees laenulepingu nr xxx alusel hageja ning tema tütre abikaasa S K (vt dtl 8) ja AS xxx ees laenulepingu nr xxx alusel hageja ise (vt dtl 150, 151, lepingu p 3.1.3). Seega on tõendatud, et kostja täitis pangalt laenuna saadud rahast hageja, tema tütre ja tütre abikaasa kohustusi. 50 000 krooni on kostja kandnud laenu saamise päeval hageja pangakontole (vt kostja konto väljavõte, dtl 64). − Kokkulepet, et hageja asub ise laenumakseid tasuma tõendab ka asjaolu, et hageja ongi alates 29.04.2007 (laenuleping sõlmiti 05.04.2007) asunud tegema kostjale laenu tagasimaksmise otstarbel igakuiseid ülekandeid summas 5 650 krooni (hiljem 5 860 ja 5 877 krooni) (vt dtl 6466). Hageja ei ole väitnud, et need ülekanded oleksid olnud millegi muu katteks ega põhjendanud millegagi ka seda, miks ta neid ülekandeid alates laenulepingu sõlmimisest koheselt kostjale tegema hakkas, kui tema väiteil pidi laenu tagasi maksma kostja ise oma vahenditest.
20.Hageja küll andis vande all ütlusi, mille kohaselt nad leppisid kokku, et laenumakseid hakkab tasuma kostja ise, kuid tema ütlused ei lähe kokku teiste asjas kogutud tõenditega (vt otsuse eelnevad punktid). Hageja väitis, et hüpoteegi seadmise eesmärgiks oli tema tütart O K aidata, aga ei osanud selgitada, kuidas hüpoteegi seadmine tema kinnisasjale pidi väidetavalt tema tütart aitama. Hageja ei suutnud ka vaatamata kohtu korduvatele päringutele eelmenetluses ja istungil esitada ühtki mõistlikku põhjendust, miks ta enda korteri üldse laenu tagatiseks andis. Samuti ei osanud ta anda mingitki vastust küsimusele, miks tasus kostja saadud laenust hageja, tema tütre ja tütre mehe rahalisi kohustusi (võttes samal ajal väidetavalt poolte kokkuleppel kohustuse laen ise tagasi maksta).
21.Kuivõrd kohus tuvastas ülal viidatud tõendite alusel, et kostja oli ainult laenu „vahendaja“ ja tegelikkuses võttis ta laenu ainult hageja huvides ja korraldusel ning laenu pidi hakkama tagasi maksma hageja, ei ole hagejal kostja vastu nõuet tekkinud. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse hageja kahjuks, mistõttu kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
23.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
24.Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskuludena lepingulise esindaja kulud kokku 1 356 eurot ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus (120 eurot ilma käibemaksuta) on põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohus, kontrollinud menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud. Arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu) ning esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus kogumis kostja õigusabiteenuse põhjendatud kuluks maakohtus 1 356 eurot.
25.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramisel, et lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
26.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.