Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi N. Z. väljamõistmiseks
Hagi hind
4392 eurot 65 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (rk 11919806; asukoht: Tartu mnt 83-601, Tallinn, 10115 Harjumaa) lepinguline esindaja: (e-post [email protected])
Tarvo
Kostja: N. Z. (ik xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Menetluse liik
vastu võla
Ilves
xxxxxxxxxxx-
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista N. Z. aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja 17. märtsil 2022 sõlmitud krediidikonto lepingust nr 46751033762 tulenev põhivõlg 2327 eurot ja seisuga 12. veebruar 2024 sissenõutavaks muutunud viivis 382 eurot 80 senti.
3.Mõista N. Z. aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhivõlalt 2327 eurolt alates
13.veebruarist 2024 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.
4.Jätta aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi N. Z. vastu rahuldamata intressi, sissenõudmiskulude ja viivise osas, mis ületab käesoleva määruse resolutsiooni punktis 3 märgitud ulatust.
5.Jätta menetluskulud 68% ulatuses N. Z. kanda ja 32% ulatuses aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.
6.Rahuldada aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.
7.Mõista N. Z. aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulude katteks välja 591 eurot 60 senti. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
8.Mõista N. Z. aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt (591 eurot 60 senti) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Kostjale toimetada kohtuotsus kätte Ametlike Teadaannete vahendusel.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 27. märtsil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 31. augustil 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse N. Z. (kostja) võla väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 2327 eurot, intressi 274 eurot 80 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 932 eurot 9 senti, sissenõudmiskulud 35 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlalt alates 1. septembrist 2023 kuni põhinõude täitmiseni 35,40% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud ja menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Hageja nõue tuleneb kostja ja ESTO AS’i vahel 17. märtsil 2022 sõlmitud krediidikonto lepingust nr 46751033762.
2.Kostjale on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud avalikult, dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokumendid on loetud kättetoimetatuks 6. oktoobril 2023. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
4.Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C‐679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu
19.veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p 18 viimane lõik).
VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
5.Kohus jättis 21. augusti 2023 määrusega hagi käiguta ning kohustas hagejat juhul, kui hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, esitama asjaolud ja tõendid, mis võimaldavad kohtul hinnata krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja vastuse kohaselt hindas krediidiandja kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete ja kostja arvelduskonto analüüsi alusel. Krediidiandja kasutas kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi kui ka krediidiandjale kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit). Krediidiandja kontrollis kostja sissetulekut, olemasolevaid kohustusi, olemasolevat krediidiajalugu, kostja vanust krediidi taotlemisel ja soovitud laenuperioodi lõpus, residentsust, isikut tõendava dokumendi kehtivust, teostas Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistri päringut, kontrollis ametlikke teadaandeid ja karistusregistrit. Kostjal puudusid kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused. Kostja 11 kuu keskmine igakuine töötasu oli 780 eurot neto. Krediidiandja tuvastas nimetatud andmed kostja arvelduskonto analüüsi tulemusel. Samuti tuvastas krediidiandja, et kostja igakuised finantskohustused olid 0 eurot. Nimetatud andmed tuvastas krediidiandja samuti kostja arvelduskonto analüüsi tulemusel. Kogutud andmeid analüüsides ei tekkinud krediidiandjal kahtlust saadud andmete õigsuses ja krediidiandja jõudis järelduseni, et kostja koondreiting on hea, kostja on krediidivõimeline ja suuteline teenindama krediidikontot limiidiga 4000 eurot.
6.Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingu sõlmimist omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Hageja esitatust nähtuvalt on krediidiandja kostja arvelduskontot analüüsides jõudnud tulemuseni, et kostja 11 kuu keskmine igakuine töötasu oli 780 eurot neto. Kohus leiab, et tegemist ei ole usutava väitega. Maksu- ja Tolliameti andmebaasist nähtuvalt ei ole kostjal Eestis maksustatavaid sissetulekuid olnud. Hageja esitatust nähtuvalt on krediidiandja tuvastanud kostja arvelduskonto analüüsi tulemusel, et kostja igakuised finantskohustused olid 0 eurot. Kohus peab tõenäoliseks, et krediidiandja jättis kontrollimata ka kostja kohustused. Tavapäraselt märgitakse selgitusse vähemalt krediidiasutuse nimetus ja periood, mille kohta konto andmeid kontrolliti. Need andmed praegusel juhul puuduvad, hageja on kostja arvelduskontot nimetades jäänud üldsõnaliseks. Kohus märgib täiendavalt järgmist. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusse on hageja märkinud kostja aadressi tänava täpsusega, kuna sellise täpsusastme on krediidiandja lugenud piisavaks, et kostjaga krediidilepingut sõlmida (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Rahvastikuregistrist nähtuvalt on kostja aadressiks xxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx 11. märtsist 2022, eelnevad aadressid Eestis puuduvad. Krediidileping on sõlmitud 17. märtsil 2023. Maksekäsu kiirmenetluses on tuvastatud 4. juulil 2023, et kostja enam nimetatud aadressil ei ela. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates jõuab kohus järeldusele, et krediidiandja on laenu andes tuginenud kostja esitatud andmetele ning jätnud need otsustavas osas kontrollimata, rikkudes seega vastutustundliku laenamise põhimõtet.
7.VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on
kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 24). Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks makseid teinud. Seega on leping 14. juulil 2022 kehtivalt lõpetatud ning kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud ja kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Kostja on krediiti kasutusele võtnud kokku 2327 eurot, tagasimakseid teinud ei ole. Seega rahuldab kohus hageja põhinõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2327 eurot. Seadusjärgne intressimäär 17. märtsil 2022 sõlmitud lepingu jaoks on 0%. Seega jätab kohus hageja nõude intressi väljamõistmiseks rahuldamata. Kohus märkis eelnevalt, et leping lõppes 14. juulil 2022, seega on kostja laenu tagastamisega viivituses alates 15. juulist 2022. Hageja on palunud mõista välja viivise alates 15. juulist 2022 kuni 31. augustini 2023 ja edasi alates 1. septembrist 2023 kuni põhinõude täitmiseni 35,40% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Kohus arvestab välja viivised otsuse tegemise seisuga (s.o 12. veebruar 2024). Kohus märgib, et tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 7 on lepingu intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne intressimäär ning seega ei ole kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgsest määrast kõrgemat viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 teisest lausest on antud juhul viivisemääraks 8% aastas kuni 31. detsembrini 2022, 10,5% aastas alates 1. jaanuarist 2023, 12% aastas alates 1. juulist 2023 ja 12,5% aastas alates
perioodi 15. juuli 2022 kuni 31. detsember 2022 eest on 86 eurot 70 senti
-
perioodi 1. jaanuar 2023 kuni 30. juuni 2023 eest on 121 eurot 16 senti
-
perioodi 1. juuli 2023 kuni 31. detsember 2023 eest on 140 eurot 77 senti
-
perioodi 1. jaanuari 2024 kuni 12. veebruar 2024 eest on 34 eurot 17 senti.
Seega kuulub rahuldamisele hageja nõue kostjalt otsuse tegemise seisuga viivise 382 eurot 80 senti väljamõistmiseks. Kohus mõistab kostjalt välja viivise põhivõlalt (2327 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates maakohtu otsuse tegemisele järgnevast kuupäevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Väljamõistetavate viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat.
8.Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 35 eurot. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka lepingus kokkulepitud sissenõudekulu. Lisaks on sissenõudekulud põhjendamatud selle tõttu, et hageja on saatnud kolm meeldetuletuskirja maksumusega 25 eurot, 5 eurot ja 5 eurot aadressile Rahu, Tartu linn, 50112, Eesti. Kohus leiab, et hageja on olnud erakordselt hooletu meeldetuletuskirjade adresseerimisel ning seetõttu ei saa lugeda tehtud kulusid põhjendatuks. Hageja nõue sissenõudekulude hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata.
9.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega jätab kohus menetluskulud 68% ulatuses kostja kanda ja 32% ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 490 euro, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro ja hageja õigusabikulude 420 euro (ajakulu 3,5 tundi, tunnitasu 120 eurot, sh käibemaks) väljamõistmiseks. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka. See tähendab, et need kulud kannab TsMS § 162 lg 1 alusel kostja. Seadusega on avaldajale maksekäsu kiirmenetluses tekkivate menetluskulude katteks ette nähtud 20 eurot, mistõttu on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu kostjalt väljamõistmine põhjendatud. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on ülepaisutatud. Arvestades nõude olemust, keerukust ja mahtu, leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik ajakulu on 3 tundi (TsMS § 175 lg 1). Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu on kohtupraktikas peetud põhjendatuks. Hageja on kinnitanud, et on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Seega kuuluvad lepingulise esindaja kulud hüvitamisele koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku 870 eurot (490+20+360). Kostjal tuleb hagejale hüvitada seega 591 eurot 60 senti (68% 870-st). Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).
9.Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.