Kohus Kohtunik Kohtujurist Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Harju Maakohus Reena Lember Kairi Lints 29.12.2025, Tallinn 2-24-111274 B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) hagi N. A. vastu põhivõlgnevuse 2990,97 euro, intressi 168,42 euro, sissenõudmiskulude 50 euro ja viiviste 90,91 euro nõudes 3300,30 eurot
nende Hageja: B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) (registrikood 10746479), asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn Hageja volitatud esindaja: A. V.; e-post: XXX Kostja: N. A. (isikukood XXX), elukoht teadmata
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) hagi N. A. vastu.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.OK Incure OÜ esitas 25.03.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3353,74 euro saamiseks. Kohus tegi 26.03.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Seoses sellega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Harju Maakohus kohustas 04.04.2024 määrusega avaldajat esitama nõuetekohase hagiavalduse. Kohus selgitas määruses tarbijakrediidilepingutele kohalduvat õigust, sh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning tõendamiskoormist.
3.Hageja esitas 24.04.2024 Harju Maakohtule hagi N. A. vastu põhivõlgnevuse 2990,97 euro, intressi 168,42 euro, sissenõudmiskulude 50 euro ja viiviste 90,91 euro nõudes (dtl 24-38).
4.Vastavalt hagiavaldusele sõlmisid hageja ja kostja 06.01.2020 laenulepingu nr 2101945664, millega hageja andis kostjale laenu 5000 eurot, intressimääraga 15,8% aastas, krediidi kulukuse määraga 20% aastas, lepingutasuga 250 eurot (dtl 74-82). Laenusumma 5000 eurot on kostja arvelduskontole nr EEXXX kantud 06.01.2020 (dtl 83). Antud lepingu katteks on kostja teinud tagasimakseid kokku summas 1233,29 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 462,93 eurot, intressi katteks 505,15 eurot, viivise katteks 0,21 eurot, lepingutasu katteks 250 eurot ja kiirmakse teenustasu katteks 15 eurot (dtl 84-85).
5.12.10.2020 sõlmisid kostja ja laenuandja refinantseerimislepingu nr 2102012567, milles lepiti kokku laenusummas 4769,17 eurot (refinantseeritava lepingu laenujäägist 4537,07 eurot, lepingutasust 227,10 eurot ja tasumata teenustasuarvest 5 eurot), intressimääraga 17,7% aastas, krediidi kulukuse määraga 20,00% aastas ja lepingutasuga 227,10 eurot (dtl 89-115).
6.Lepingu katteks on kostja teinud tagasimakseid kokku summas 3919,79 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 1778,20 eurot, intressi katteks 2085,32 eurot, viivise katteks 1,06 eurot, refinantseeritava laenu sissenõutavaks muutunud viivise katteks 0,52 ja refinantseeritava laenu sissenõutavaks muutunud intressi katteks 39,69 eurot ja meeldetuletuskirja tasude katteks 15 eurot (dtl 116-118).
7.Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, ei tasunud kokkuleppelisi osamakseid, jäädes täielikult viivitusse vähemalt kolme järjestikuse 27.10.2023, 26.11.2023 ja 26.12.2023 osamakse tasumisega, saatis laenuandja kostjale 10.01.2024 lepingu ülesütlemise teatise koos täiendava maksetähtajaga. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges laenuandja lepingu 27.01.2024 erakorraliselt üles (dtl 127-128).
8.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja järgmist. Kostja täitis enne lepingu 2101945664 sõlmimist krediidiküsitluse (dtl 48-69), milles kinnitas andmete õigusust ning esitades järgnevad andmed: - Töökoht, amet: X; - Igakuine netosissetulek 2500,00 eurot; - Igakuised finantskohustused – 155,00 eurot; - Igakuised muud kohustused - 350,00 eurot; - Ülalpeetavate arv – 0.
9.Krediidiandaja kontrollis kostja sissetulekute ja finantskohustuste õigsust kostja nelja kuu pangakonto väljavõtte alusel (dtl 71-73). Lisaks tegi krediidiandaja päringud avalikesse andmebaasidesse nagu Taust.ee, Krediidiinfost, Ametlikud Teadaanded. Kostjal puudusid lisalaenu lepingute sõlmimise seisuga mistahes maksehäired ja võlgnevused.
10.Krediidiandja lähtus krediidivõimelisuse hindamisel pangakonto väljavõttelt saadud nelja kuu netosisstulekust 2398 eurot – kostja esitatud andmetel finantskohustusest 155 eurot – sise-eeskirjas kehtestatud minimaalsete kulude piirmäärast muudele kohustustele 215 eurot – puhvrist 119,00 eurot = 1909,00 eurot. Hindamise tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on krediidivõimeline ja lepingust 2101945664 tulenev igakuine osamakse 121,01 eurot, oli kostjale jõukohane.
2
11.Refinantseerimislepingu nr 2102012567 sõlmimist täitis kostja krediidiküsitluse. Krediidiandaja lähtus sissetulekutes ja finantskohustustes kostja poolt esitatud andmetest, eeldades VÕS § 14 lg 1 ja 2 ja 403 4 lg 3 teisest lausest tulenevalt kostja poolt esitatud andmete õigsust. Küsitluse kohaselt: - Töökoht, amet: X; - Igakuine netosissetulek 2500,00 eurot; - Igakuised finantskohustused – 155,00 eurot; - Igakuised muud kohustused – 350,00 eurot; - Ülalpeetavate arv – 0.
12.Kostja maksevõimet enne 12.10.2020 refinantseerimislepingu sõlmimist hinnati kostja esitatud andmetest tulenevalt: kostja märgitud sissetulekust 2500 eurot – finantskohustusest 155 eurot – muudest kohustustest 350 eurot – puhvrist 250 eurot = 1745,00 eurot. Krediidiandja jõudis veendumusele, et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevat igakuise osamakse 108,42 euro tasumise kohustust, kuna osamakse suurus oli kostjale jõukohane. Lisaks tegi krediidiandaja päringud avalikesse andmebaasidesse nagu Taust.ee, Krediidiinfost, Ametlikud Teadaanded. Kostjal puudusid lepingu sõlmimise seisuga mistahes maksehäired ja võlgnevused (lisa 9 rida välised päringud, võlgnevus „ei“).
13.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 24.07.2024, kuid kostja ei ole hagile vastust esitanud.
14.Hagiavalduse punktis 4.3 on hageja esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.
16.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
17.Kohus selgitas hagejale 04.04.2024 määrusega tarbijakrediidilepingutele kohalduvat õigust ning tõendamiskoormist ning andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitanud andmed ega tõendid (VÕS § 4034 lg 13), ei ole piisavad järeldamaks, et krediidiandja oleks järginud vastustundliku laenamise põhimõtet ei algse ega refinantseeritava laenu väljastamisel kostjale.
18.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja hagiavalduses välja toonud, et kostja on laenutaotlusel märkinud töökohaks X, sissetulekuks 2500 eurot, igakuisteks finantskohustusteks 155 eurot, igakuisteks muudeks kohustusteks 350 eurot ja ülalpeetavate arvuks 0. Krediidiandja on analüüsinud kostja panga väljavõtet ning saanud keskmiseks nelja 3
kuu netosissetulekuks 2398 eurot, arvestanud finantskohustusteks 155 eurot muudele kohustustele 215 eurot ja puhvriks 119 eurot. Hindamise tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on krediidivõimeline ja lepingust 2101945664 tulenev igakuine osamakse 121,01 eurot, oli kostjale jõukohane.
19.Kohtule nähtuvalt on krediidiandja küll kontrollinud kostja maksevõimet 06.01.2020 seisuga, saades kostja netosissetulekuks keskmiselt 2398 eurot, kuid see kontroll eelnes algse laenulepingu sõlmimisele, mille kohaselt sai kostja laenu 5000 eurot. Krediidiandja on arvestanud kostja sissetulekuteks keskmiselt 2398 eurot kuus. Kohtule nähtuvalt on kostja töötasu X laekunud augustikuu 2019 eest 913,75 eurot, septembrikuu 2398,60 eurot, oktoobrikuu eest 2398,60 eurot ja novembrikuu eest 2398,60 eurot. Pangakonto väljavõttest nähtuvad maksed perioodi 27.06.2019 kuni 13.12.2019 kohta. Keskmine netosissetulek on seega 2027,38 eurot ehk märgatavalt väiksem valemis märgitust. Kostja on märkinud küsitluses igakuisteks finantskohustusteks 155 eurot, kuigi esitatud pangakontolt teisi finantskohustusi ei nähtu. Hageja ei ole selgitanud, kuidas on kontrollitud kostja teiste finantskohustuste suurust ning olemasolu. Samuti on kostja märkinud küsitluses muudeks kohustusteks 350 eurot kuus, mida laenuandja esimesele lepingule eelneval krediidivõimelisuse kontrollimisel valemis arvestanud ei ole. Laenuandja on arvestanud muudeks kuludeks 215 eurot, mis on märgatavalt väiksem kostja enda esitatud andmetest (350 eurot).
20.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
21.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija pangakonto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
22.Hageja on esitanud kohtule kostja pangakonto väljavõtte esialgse lepingu sõlmimisele eelneva perioodil 4 kuu kohta, mida ei saa kohtu hinnangul pidada piisavaks hindamaks laenusaaja krediidivõimelisust. Refinantseerimislepingu sõlmimisel on krediidiandja tuginenud ainult kostja esitatud andmetele, kuigi esialgse ja refinantseeritava lepingu sõlmimise vahel on 9 kuud ning kostja kohta on märge „võlas klient“ (dtl 86).
23.Seega leiab kohus et, hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et krediidiandja oleks kontrollinud piisavalt kostja laenuvõimet esialgse laenulepingu sõlmimisel 06.01.2020 ega ka laenu refinantseerimislepingu sõlmimisel 12.10.2020. Hageja selgitus, mille kohaselt krediidiandja tugines kostja esitatud andmetele, ei vabasta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisest.
24.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.
4
25.Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
26.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
27.Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus selgitas 04.04.2024 määrusega hagejale tarbijakrediidile kohalduvat õigust, kohtupraktikat ja tõendite puudumisel kohustust esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Hageja on esitanud kohtule selgituse vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, kuid ümberarvestust esitanud ei ole.
28.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
29.Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
30.Kohus leiab, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Hageja ei ole esitanud VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. 06.01.2020 seisuga oli seadusjärgne intressimäär 0%.
31.Veelgi enam, hageja on selgitanud kohtule, et laenusumma 5000 eurot katteks on kostja teinud tagasimakseid kokku summas 1233,29 eurot ning 12.10.2020 sõlmitud refinantseerimislepingu katteks on kostja teinud tagasimakseid kokku summas 3919,79 eurot. Seega on kostja tasunud krediidiandjale kokku 5153,08 eurot, mis on rohkem, kui hageja põhinõue ja võimalik seadusjärgne intressinõue VÕS § 4034 lg 7 alusel kokku. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. 5
33.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
34.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Lember Kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.