Kohus Kohtunik Kohtujurist Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Harju Maakohus Reena Lember Kairi Lints 29.12.2025, Tallinn 2-23-151252 Aktiva Finance Group OÜ hagi A. M. vastu põhivõlgnevuse 377 euro, intressi 99,73 euro, sissenõudmiskulude 30 euro, viiviste 101,22 euro ja edasiulatuva viivise nõudes 739,52 eurot
nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn Hageja volitatud esindaja: S. R.; Julianuse Õigusbüroo OÜ; epost: [email protected] Kostja: A. M. (isikukood XXX), elukoht XXX; e-post: XXX
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi A. M. vastu.
2.Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku
tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 19.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 683,02 euro saamiseks. Kohus tegi 21.12.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 21.02.2024 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Harju Maakohus kohustas 22.02.2024 määrusega avaldajat esitama nõuetekohase hagiavalduse. Hageja esitas hagiavalduse 11.03.2024.
3.Vastavalt 11.03.2024 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt Placet Group OÜ ja kostja vahel 03.03.2021 sõlmitud krediidikontolepingu nr KK3655319 ja 04.03.2021 sõlmitud krediidilepingu limiidi muutmise kokkuleppe alusel põhivõlgnevust 377 eurot, intressi 99,73 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 101,22 eurot, edasiulatuvat viivist põhinõudelt lepingujärgses intressimääras määras 34,9% aastas ja menetluskulusid. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, hageja ei ole algne krediidiandja vaid on nõude omandanud nõude loovutamise teel.
4.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja järgmist. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet. Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 3600 eurot ning väljaminekud 313 eurot (dtl 59). Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (34,54 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 3252,46 eurot. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Hageja esitab tõendina kostja isiku samasuse tuvastamise (dtl 56) ja krediidianalüüsi (dtl 57-72).
5.Harju Maakohus võttis 24.05.2024 määrusega hagi menetlusse ja kohustas hagejat esitama kohtule detailsed andmed selle kohta, et laenulepingute sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust 20 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest (dtl 83-88).
6.Hageja esitas 03.06.2024 seisukohas (dtl 91-93) selgituse, et on teinud täiendava päringu endisele võlausaldajale Placet Group OÜ vastutustundliku laenamise põhimõte järgimisega seoses ning on saanud vastuseks, et KK3655319 lepingu sõlmimisel 03.03.2021 hinnati kostja krediidivõimekust kasutades kliendi esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kliendi 03.03.2021 Pensioniregistri väljavõte analüüsi, 03.03.2021 maksehäirete päringuid ning 03.03.2021 Ametlikud teadeanded päringut. KK3655319 lepingu krediidilimiidi suurendamisel 1000 euroni 04.03.2021 hinnati kliendi krediidivõimekust kasutades kliendi esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kliendi 03.03.2021 Pensioniregistri väljavõte analüüsi, 03.03.2021 maksehäirete päringuid ning 04.03.2021 Ametlikud teadeanded päringut.
7.Kohus selgitas 24.05.2024 kohtunõudes hagejale kohalduvat õigust ja selgitas, et VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 2
sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama (s.o tegema ümberarvestuse), arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Kohus andis võimaluse haginõude täpsustamiseks ja krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga esitamiseks.
8.Hageja ümberarvestust ei esitanud, vaid selgitas, et esialgse võlausaldaja poolt saadud andmete kohaselt kostja krediidivõimekust kasutades kliendi esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kliendi 03.03.2021 Pensioniregistri väljavõtte analüüsi, 03.03.2021 maksehäirete päringuid ning 03.03.2021 Ametlike teadeannete päringut.
9.Hageja sai kohtumääruse kätte 06.07.2024, kuid kohtule vastust ei esitanud. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud jätmisega postkasti TsMS § 326 lg 2 alusel, kuid kostja ei ole hagile tähtajaks (26.07.2024) vastust esitanud.
10.Hagiavalduses on hageja esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.
12.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
13.Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole kohtu määratud tähtajal esitanud andmeid ega tõendeid (VÕS § 4034 lg 13), mille alusel saaks järeldada, et krediidiandja oleks järginud vastustundliku laenamise põhimõtet ei algse ega iga täiendava laenu väljastamisel kostjale.
14.Hageja on selgitanud, et KK3655319 lepingu sõlmimisel 03.03.2021 hinnati kostja krediidivõimekust kasutades kliendi esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kliendi 03.03.2021 Pensioniregistri väljavõtte analüüsi, 03.03.2021 maksehäirete päringuid ning 03.03.2021 Ametlike teadeannete päringut. Järgmisel päeval, s.o 04.03.2021 sõlmitud krediidikonto limiidi suurendamisel 500 eurolt 1000 eurole on krediidiandja tuginenud nendele samadele päringutele. Hageja on esitanud kohtule krediidiandja koostatud krediidianalüüsi (dtl 57-72). Sellelt nähtuvalt on kostja laenutaotluses märkinud sissetulekuks 3600 eurot (dtl 57). Kulud ülalpeetavale on 113 eurot ja majapidamiskulud 200 eurot. Pensioniregistri päringu väljavõtet hageja kohtule koos hagiavaldusega esitanud ei ole. Lisaks nähtub krediidianalüüsist, et aktiivse krediidikonto KK3655319 (04-03-2021 14:34) muutmine on tagasi lükatud põhjusel: Kasiino/ alkohooli/ narkootikumide sõltlane (dtl 60).
3
15.03.06.2024 seisukohas (dtl 92) on hageja esitanud kohtule menetlusdokumenti kleebitud laenutaotluse, milles on märgitud kostja sissetulekuks 3000 eurot (hagiavalduses märgitud 3600 euro asemel), majapidamiskuludeks 500 eurot. Pensioniregistri päringu kohaselt on kostja keskmine töötasu olnud aga 6 kuu jooksul keskmiselt 1789,86 eurot.
16.Eeltoodust tulenevalt on hageja esitanud kohtule krediidikonto lepingu sõlmimiseks ja limiidi suurendamiseks järgmisel päeval kokku kolm erinevat taotlust erinevate andmetega. Samuti ei vasta kostja taotluses märgitud sissetulekud pensionregistrist nähtuva sissetulekuga (3000 või 3600 eurot ja tegelik sissetulek 1789,86 eurot). Krediidiandja ei ole kontrollinud kostja kohustuste olemasolu ega suurust, sh teiste finantskohustuste olemasolu ega suurust. Lisaks nähtub krediidianalüüsist, et samal päeval (04.03.2024) ühel korral on krediidikonto muutmine tagasi lükatud põhjusel, et kostja on kasiino/ alkohooli/ narkootikumide sõltlane. Seega on kohus seisukohal, et nende andmete põhjal ei saanud krediidiandjal tekkida veendumust, et kostja näol on tegemist krediidivõimelise laenusaajaga.
17.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.
18.Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
19.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus andis hagejale võimaluse ümber arvestada oma nõue lähtuvalt VÕS 4034 lg-s 7 sätestatust, kuid hageja ei ole kohtu määratud ajaks ümberarvestust esitanud.
20.Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis 24.05.2024 kohtunõudega hagejale võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Hageja on koos hagiavaldusega esitanud kohtule kostjalt laekunud maksete kokkuvõtte (dtl 46-49). Kokkuvõtte kohaselt on kostja saanud hagejalt laenu ajavahemikul 03.03.2021-31.05.2023 kokku summas 1343 eurot ning teinud tagasimakseid summas 953,88 eurot.
21.Samuti on hageja hagiavalduse punktis 2.1 toonud välja, et kostjal oli põhivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga so 04.06.2023 summas 1000 eurot. Peale lepingu ülesütlemist on kostja teinud hagejale tagasimakseid põhiosa katteks kokku summas 623 eurot (dtl 28).
22.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
23.Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
24.Kuivõrd hageja ei ole esitanud VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Veelgi enam, hageja on esile toonud ja tõendanud, et kostja on teinud hagejale kokku tagasimakseid summas 1576,88 (953,88+623) eurot, mis on rohkem, kui hageja 4
põhinõue ja võimalik seadusjärgne intressinõue VÕS § 4034 lg 7 alusel kokku. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
26.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
27.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Lember Kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.