lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-140862/45

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 12.02.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-140862/45
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.02.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2704
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-140862

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi A. K. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1557,05 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Dmitri Santašev Kostja A. K. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista A. K.lt OK Incure OÜ kasuks välja põhivõlg 926,35 eurot ja viivis 31,67 eurot.
3.Jätta hagi rahuldamata järgmiste nõuete osas: põhivõlg 168,96 euro ulatuses, sissenõutavaks muutunud viivis 152,87 euro ulatuses, intress 227,20 eurot ja sissenõudmiskulu 50 eurot.
4.Jätta menetluskulud 61,5% ulatuses A. K. kanda ning 38,5% ulatuses OK Incure OÜ kanda.
5.Mõista A. K.lt välja OK Incure OÜ kasuks menetluskulude katteks hüvitis 138,38 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
6.
A. K. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Toimetada kohtuotsus A. K.le kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 10).

apellatsioonkaebuse

esitamiseks

Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Lihtmenetluses (TsMS § 405) menetletavas asjas esitatud apellatsioonkaebuse võtab ringkonnakohus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Samuti juhul kui vaidlustatakse menetluskulude kindlaksmääramist ja vaidlustatav summa ületab 280 eurot. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja poolte seisukohad

1.OK Incure OÜ (hageja) nõuab A. K.lt (kostja) põhivõla summas 1095,31 eurot, intressi 227,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 184,54 eurot ja sissenõudmiskulu 50 eurot tasumist. Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla 926,35 eurot ja viivise 31,67 eurot. Hageja tõi esile järgmised asjaolud: -

kostja ja IPF Digital AS sõlmisid 14.12.2020 laenulepingu nr 4951715 portaali www.credit24.ee kaudu, mille järgi sai kostja laenu 1100 eurot;

-

kostja kohustus laenu koos intressidega tagastama 36 kuu jooksul igakuiste osamaksetega summas 56,25 eurot;

-

kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega, so jättes juuli (summas 56,25 eurot; maksetähtaeg 20.07.2021), august (summas 56,25 eurot; maksetähtaeg 23.08.2021) ja september (summas 56,25 eurot; maksetähtaeg 20.09.2021) osamaksed tasumata. Krediidiandja andis kostjale 23.09.2021 täiendava tähtaja kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ning pakkus võimalust ka läbirääkimisteks, kuid see ei andnud soovitud tulemust, mistõttu ütles 14.10.2021 krediidiandja lepingu üles ning loovutas nõude hagejale;

-

kostja tasus lepingu kehtivuse ajal krediidisumma katteks kokku 4,69 eurot. Seega on kostja võlgnevus hageja ees 1095,31 eurot;

-

lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 39,60% aastas. Kostjal tekkis intressi võlgnevus alates neljandast osamaksest, so 20.04.2021 – 13.10.2021 summas 227,20 eurot;

-

alates lepingu ülesütlemisele järgnevast pärast, so 14.10.2021, kuni hagiavalduse esitamiseni, so 18.03.2022, nõuab hageja kostjalt viivise tasumist põhivõlalt võrdses määras intressiga. Kokku 184,54 eurot;

-

kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressil. Esimene nõudekiri saatis hageja kostjale 15.10.2021. Seejärel saatis hageja meeldetuletuskirjad 22.10.2021, 05.11.2021, 12.11.2021 ja 30.11.2021. Lisaks saatis 29.10.2021 hageja kostjale pretensiooni. Lisaks sellele saatis

hageja 23.11.2021 hagihoiatuse teavitades kostjat kohtumenetlusega kaasnevatest tagajärgedest. Samuti helistas hageja kostja mobiiltelefonile, kuid see ei andnud soovitud tulemust. Kõik kontaktandmed olid märgitud kostja poolt laenulepingu sõlmimisel. Hageja soovib sissenõudmiskulu hüvitamist 50 euro ulatuses; -

krediidi kulukuse määr (KKM) on 55,56% aastas, mis on arvestatud eeldusel, et krediidisumma võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus: krediidisumma on 1100 eurot; lepingutasu 64,90 eurot; tarbijakrediidilepingu kestus 36 kuud ja intressimäär 39,60% aastas. Hageja märgib, et leping ei ole tühine, kuivõrd KKM kohaldamisel tuleb lähtuda 31.05.2020 Eesti Panga poolt avaldatud määrast, mille kohaselt KKM kolmekordne määr oli 61,56%;

-

laenuandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. Laenuandja kontrollis põhjalikumalt kostja krediidivõimelisust võttes arvesse kostja tausta, maksehäireid ning ka kostja poolt esitatud andmete tõesust. Laenu taotluse esitamisel, so 09.12.2020, märkis kostja, et tema netosissetulek on 1000 eurot, igakuised kohustused on kokku 150 eurot. Kostja märkis, et elab üürikorteris ning tal on üks ülalpeetav. Tulenevalt kostja poolt edastatud andmetest oli kostja töökohaks K OÜ. Laenutaotluse esitamisel ei olnud kostjal ühtegi maksehäiret. Lisaks sellele olid tal olemas EVK maksed (pensioniregistripäring), mille andmete kohaselt kostja registreeritud palk oli 608,78 eurot, mistõttu võimaldas süsteem automaatselt anda laenu kuni 1100 eurot. Tarbija poolt taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei näinud Credit24 krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks. Taotletud laenusumma oli vaid 1100 eurot ning 36-kuu pikkuse laenuperioodi kohta kujunes igakuise tagasimakse suuruseks suhteliselt väike summa (56,25 eurot);

-

kostja sai krediiti kogu summas 1 100 eurot ning tegi tagasimakseid kogu summas 173,65 eurot. Kostja on seega hagejale jätkuvalt võlgu 926,35 eurot, mida hageja palub kostjalt alternatiivselt välja mõista vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel. Hageja palub välja mõista ka viivise perioodi 14.10.2021 – 18.03.2022 eest seaduses sätestatud määrus, so 31,67 eurot.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud on kokku 225 eurot (riigilõiv). Kostja pole hagile vastust esitanud. Kohtu seisukoht

2.Kohus, tutvunud hageja poolt toodud asjaoludega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
3.Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude – hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 1095,31 eurot, intressi 227,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 184,54 eurot ja sissenõudmiskulu 50 eurot. Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla 926,35 eurot ja viivise 31,67 eurot. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus peab hagi rahuldamiseks seega kindlaks tegema, kas kostjal on hageja ees raha maksmise kohustus, mida ta on rikkunud.
4.Kostja ja IPF Digital AS sõlmisid 14.12.2020 laenulepingu 4951715 portaali www.credit24.ee kaudu, mille kohaselt sai kostja kasutada krediiti summas 1100 eurot (dtl 32-33). Esiletoodud asjaoludel andis IPF Digital AS oma majandus- või kutsetegevuses krediiti füüsilisest isikust

kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on IPF Digital AS ja kostja sõlminud tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes.

5.Laenuandja on lepingu alusel väljastanud kostjale laenu 14.12.2020 1100 eurot (dtl 41). Vastavalt lepingule tuli kostjal laen tagastada ühes intressiga igakuiste maksetega vastavalt kokkulepitud graafikule. Kasutusele võetu laenu tagasimaksete kohta tuli krediidiandjal edastada kostjale igakuine arve, milles toodud tingimustel tuli laenumakse igakuiselt teostada (krediidikonto üldtingimuste p 6.1, dtl 35). Tagastamisgraafiku kohaselt tuli laen koos intressiga tagastada 36 kuu jooksul igakuise maksega summas 56,25 eurot (viimane makse 55,87 eurot) alates 20.01.2021 (dtl 32-33).
6.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 14). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli lepingu sõlmimise ajal avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine KKM 20,52%1. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi andmise ajal oli seega 3*20,52% = 61,56%. Kostjale antud laenu KKM oli 55,56% aastas (dtl 38), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
7.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka juhul, kui kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-2113098, p-d 13 ja 17). Hageja on kohtule selgitanud, et krediidiandja on teinud järgnevaid toiminguid kontrollimaks hageja krediidivõimelisust: arvutisüsteemi kaudu on tehtud päring Creditinfo andmebaasi maksehäirete kohta (dtl 164); sissetuleku arvutamiseks tehti päring Pensionikeskusesse (dtl 165); kontrolliti laenutaotluses märgitud tööandjat E-Krediidiinfost (dtl 150) ning kontrolliti kostja kohta avaldatut www.taust.ee lehelt (dtl 152).
7.1.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098 p-d 17). Riigikohus2 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist: „Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /.../ Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

Eesti Pank. Eraisikutele antud https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102

24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 18.

tarbimislaenude

krediidi

kulukuse

määr:

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“ Krediidiandja on kogunud kostja krediidivõimelisus kohta info üksnes andmekogudest, millest on võimalik teha järeldusi osaliselt kostja sissetuleku ja tema võimaliku varasema maksekäitumise kohta. Hageja välja toodud asjaoludel ning esitatud tõenditest on tuvastatav, et krediidiandja on jätnud täielikult kogumata teabe, mille alusel oleks võimalik tuvastada kostja võimalike varaliste kohustuste suurus (vt eelnevalt viidatud punktis 2) nimetatud teave). Krediidivõimelisuse hindamiseks on oluline välja selgitada laenutaotleja varalised kohustused, sest see mõjutab selgelt laenutaotleja võimet igakuiselt krediiti tagasi maksta. Üksnes võimaliku sissetuleku suuruse ja maksehäirete puudumise pinnalt ei saa teha järeldust, et laenutaotleja on krediidivõimeline. Seega tulnuks krediidiandjal küsida kostjalt varaliste kohustuste kohta täiendavat teavet ning nõuda tema kõikide pangakontode väljavõtete esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et hinnata kostja tegelikku krediidivõimelisust. Eeltoodut ei väära hageja poolt osundatu, et laenu igakuise tagasimakse suurus oli väike, so 56,25 eurot. Igakuise tagasimakse suurusest olenemata tuleb krediidiandja poolt laenutaotleja krediidivõimelisuse hindamiseks koguda teavet, mis võimaldab anda sisulise ja ammendava hinnangu laenutaotleja krediidivõimelisusele. Laenutaotleja ei pruugi olemasolevate kohustuste tõttu olla võimeline ka igakuist nö väikest osamakset tasuma. Eeltoodule tuginedes on kohtu hinnangul krediidiandja rikkunud praegusel juhul teabe saamise kohustust ning seega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

8.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Hageja on esitanud nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja palub välja mõista põhivõlgnevuse 926,35 eurot koos viivisega seaduses sätestatud määras perioodi 14.10.2021 – 18.03.2022 eest 31,67 eurot (dtl 166). Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, siis kostja sai lepingu alusel laenu 1100 eurot. Hageja poolt esile toodud vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja tasunud laenulepingu järgselt kostjale

173,65 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. Seega on tasutud esialgse maksegraafiku osamaksed 1-3 täies ulatuses ning 4,90 eurot 4. osamaksest, mille maksetähtpäev oli 20.04.2021 (dtl 32-33). Krediidiandja on kostjaga sõlmitud laenulepingu üles öelnud 14.10.2021, mis oli põhjendatud, sest kostja oli selleks ajaks viivituses 4. – 11. osamakse tasumisega. Krediidiandja on andnud kostjale 23.09.2021 ka täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (VÕS § 416). Ülesütlemisavaldus on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning edastati posti teel aadressile, mille kostja oli lepingu sõlmimisel oma kontaktaadressina teatanud (dtl 32, 148). Järelikult on krediidiandja kostjaga sõlmitud laenulepingu kehtivalt ülesöelnud. Seega oli enne lepingu ülesütlemist muutunud sissenõutavaks kokku 445,10 eurot, so 4. – 11. põhiosamaksed ning 481,25 eurot muutus lisaks sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega.

9.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on palunud alternatiivselt välja mõista põhinõudelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras perioodi 14.10.2021 – 18.03.2022 eest, so lepingu ülesütlemisest kuni kohtusse pöördumiseni. Kuivõrd kostja on viivituses omapoolse rahalise kohustuse täitmisega ning selline nõue on muutunud sissenõutavaks (vt otsuse p 8), on hageja 31,67 euro suurune viivisenõue VÕS § 113 lg 1 alusel põhjendatud.
10.Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 926,35 eurot (1100 – 173,65) ja viivise 31,67 eurot. Rahuldamata jääb hageja intressi, sissenõudmiskulu ning osaliselt põhivõla (so 168,96 euro ulatuses) ja viivise (so 152,87 euro ulatuses) nõuded.
11.Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust. Menetluskulud
12.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
13.Hageja nõudis kostjalt kogu põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need nõuded jäid osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 1557,05 euro tasumist (sh põhivõlg 1095,31 eurot, intress 227,20 eurot, viivist 184,54 eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot). Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt, mõistab kostjalt välja põhivõla 926,35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 31,67 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 61,5% (958,02*100/1557,05 = 61,5%). Seega jäävad menetluskulud 61,5% ulatuses kostja kanda ning ülejäänud 38,5% ulatuses hageja kanda.
14.TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõivu 225 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), mille hageja on käesolevas tsiviilasjas kandnud. Tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele. Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 61,5% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 138,38 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt kostjal menetluskulusid, mida rahaliselt kindlaks

määrata, ei tekkinud. Lisaks peab kostja tulenevalt hageja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

15.Rahvastikuregistris on märgitud kostja elukoha aadressiks xxx. Kohus üritas menetlusdokumente kostjale kätte toimetada antud aadressile neljal korral, kuid dokumendid tagastati. Kohus on edastanud menetlusdokumendid ka rahvastikuregistris märgitud aadressile xxx, xxx ning xxx, kuid ka nendelt aadressidelt dokumendid tagastati. E-posti aadressile xxx, xxx ja xxx saadetud teavitusele kostja ei vastanud. Kohus on kostjale püüdnud helistada rahvastikuregistris märgitud numbritele xxxxxxxx ja xxxxxxxx, kuid kostja ei vastanud (dtl 74). Kohus tegi 16.01.2023 päringud pankadesse ning asutustesse TsMS § 306 lg 4 alusel (dtl 80). Täiendavaid andmeid kostja kohta kohtule ei esitatud. Kostjal tööandjat pole ning samuti ei viibi ta kinnipidamisasutuses. Seega pole kohtul õnnestunud menetluses kostjaga kontakti saada. Kohus on tsiviilasja materjalid seetõttu kostjale kättetoimetanud TsMS § 317 lg 1 p-i 1 alusel väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (dtl 141). Kohtuotsuse tegemise ajaks pole kohus tuvastanud kostja täiendavaid kontaktandmeid, mille kaudu ta võiks olla kohtule kättesaadav. Seega tuleb TsMS § 317 lg 1 p-i 1 alusel ka käesolev kohtuotsus kostjale kättetoimetada otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja