Kersti Kerstna-Vaks, Margit Jäätma, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 12. veebruar 2024
Tsiviilasja number
2-21-11625
Tsiviilasi
XXXXXXX korteriühistu hagi Telavero OÜ ja Lembit Rosina vastu alusetult saadu tagastamiseks, kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks Telavero OÜ vastuhagi XXXXXXX korteriühistu vastu põhivõla ja viivise väljamõistmiseks
Tühistada Viru Maakohtu 8. augusti 2023 otsus osas, milles maakohus jättis täielikult rahuldamata XXXXXXX korteriühistu hagi Telavero OÜ vastu 5628,74 euro väljamõistmiseks, milles maakohus rahuldas Telavero OÜ vastuhagi XXXXXXX korteriühistu vastu ning mõistis XXXXXXX korteriühistult Telavero OÜ kasuks välja 23 844,37 eurot ning milles maakohus mõistis XXXXXXX korteriühistult Telavero OÜ kasuks välja menetluskulud 3735 eurot ning milles maakohus mõistis Lembit Rosinalt XXXXXXX korteriühistu kasuks välja menetluskulud 1317,60 eurot.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega: -rahuldada XXXXXXX korteriühistu hagi Telavero OÜ vastu osaliselt ning mõista Telavero OÜ-lt XXXXXXX korteriühistu kasuks välja võlgnevus 2024,35 eurot ja viivis võlgnevuselt 2024,35 eurot ajavahemiku 17.04.2021-12.02.2024 eest 534,46 eurot ja alates 13.02.2024 kuni täitmiseni võlgnetavalt summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras; -jätta rahuldamata Telavero OÜ vastuhagi XXXXXXX korteriühistu vastu võlgnevuse 21 774,19 euro ja viivise väljamõistmiseks; -jätta hagiga seotud menetluskulud poolte endi kanda ning vastuhagiga seotud menetluskulud Telavero OÜ kanda.
3.1.Rahuldada XXXXXXX korteriühistu hagi Lembit Rosina vastu osaliselt ja mõista Lembit Rosinalt XXXXXXX korteriühistu kasuks välja 2395,31 eurot.
3.2.Rahuldada XXXXXXX korteriühistu hagi Telavero OÜ vastu osaliselt ning mõista Telavero OÜ-lt XXXXXXX korteriühistu kasuks välja võlgnevus 2024,35 eurot ja viivis võlgnevuselt 2024,35 eurot ajavahemiku 17.04.2021-12.02.2024 eest 534,46 eurot ja alates 13.02.2024 kuni täitmiseni võlgnetavalt summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
3.3.Jätta rahuldamata Telavero OÜ vastuhagi XXXXXXX korteriühistu vastu võlgnevuse 21 774,19 euro ja viivise väljamõistmiseks.
4.Jätta XXXXXXX korteriühistu hagiga seotud menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus poolte endi kanda ning Telavero OÜ vastuhagiga seotud menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohus Telavero OÜ kanda.
5.Välja mõista Telavero OÜ-lt XXXXXXX korteriühistu kasuks menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kokku 4917,10 eurot. Telavero OÜ on kohustatud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
6.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.XXXXXXX korteriühistu (hageja/korteriühistu) esitas 23. juulil 2021 maakohtule hagi Telavero OÜ (kostja I) ja Lembit Rosina (kostja II) vastu. Hageja palus mõista: - kostjalt II hageja kasuks välja põhivõlg alusetult saadud juhatuse liikme tasu 2922 eurot või alternatiivselt kahjuhüvitis 1998 eurot ja kohtueelsed õigusabikulud 924 eurot; - solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja põhivõlg 1422 eurot, (s.o kahjuhüvitis 666 eurot ja kohtueelsed õigusabikulud 756 eurot); - kostjalt I hageja kasuks välja põhivõlg 5628,74 eurot (s.o alusetult saadud töövõtulepingulepingu tasu 3319,34 eurot, kohtueelsed õigusabikulud 756 eurot ja tühise töövõtulepingu alusel tehtud tööde maksumuse kindlakstegemise kulud 1553,40 eurot); - kostjalt II hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks 2922 eurolt sissenõutavaks muutunud viivis 89,66 eurot ja viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni nõude kohase täitmiseni; - kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks 1422 eurolt sissenõutavaks muutunud viivis 38,02 eurot ja viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni nõude kohase täitmiseni; - mõista kostjalt I hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks 5628,74 eurolt sissenõutavaks muutunud viivis 120,90 eurot ja viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni nõude kohase täitmiseni. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt asutati hageja 1. septembril 2017. Äriregistri andmetel oli kostja II perioodil 1. september 2017-1. detsember 2020 ainsaks ühistu juhatuse liikmeks. Alates
9.jaanuarist 2008 kuni käesoleva ajani on kostja II kostja I asutaja, osanik ja juhatuse liige. Kostja II sõlmis korteriühistu juhatuse liikmeks oleku ajal, s.o perioodil 1. september 2017 1. detsember 2020 korteriühistu nimel: - kostjaga I käsunduslepingu nõustamisteenuse ja raamatupidamisteenuse osutamiseks; - töövõtulepingu X XXXXXXX asuva elamu katuse ehitamiseks 28 116,72 euro eest; - laenulepingu andmaks korteriühistule laenu 28 116,72 eurot. Kostja II tegi nimetatud tehingud hageja juhatuse liikmena, olles samal ajal ka kostja I ainuosanik ja juhatuse liige. Kostja I ja kostja II vahel sõlmitud nõustamisteenuse ja raamatupidamise teenuse osutamise lepingu olemasolu kinnitavad kostja II igakuiselt esitatud arved hagejale perioodil 1. november 2017 - 30. oktoober 2020 kokku 1998 eurot ja raamatupidamise teenuse eest kokku 1036,80 eurot. Kostja II korteriühistu juhatuse liikmena kinnitas nimetatud arved ning korteriühistu tasus need. Kostja I ei ole tegelikkuses korteriühistule nõustamisteenust osutanud. Kostja II sõlmis kostjaga I 11. mail 2019 hinnapakkumise nr 11052019 alusel ainsa juhatuse liikmena hageja nimel töövõtulepingu, millega kostja II kohustus tegema X XXXXXXX asuva kortermaja katuse ehitustööd ja korteriühistu kohustus katuse ehitustööde eest maksma tasu 28 116,71 eurot.
31.detsembril 2019 esitas kostja I hagejale arve nr 3523 katuse ehitustööde eest 16 053,60 eurot ja arve nr 3535 ehitusmaterjalide eest 12 063,12 eurot. Kostja II hageja juhatuse liikmena kinnitas nimetatud arved. Hageja tasus kostjale I sularahas arve nr 3535 alusel perioodil 31. detsember 2019 - 7. oktoober 2020 osamaksetena kokku 6342,52 eurot.
17.novembril 2020 toimunud korteriühistu üldkoosolekul arutati katuse ehituskvaliteedi, juhatuse esimehele makstud tasu ning ühistu raamatupidamisega seotud küsimusi ning valiti uus juhatus. 13. detsembril 2020 tellis korteriühistu vastavalt 17. novembri 2020 koosolekul vastu võetud otsusele Ehitusekspertiisibüroo OÜ-lt ehitustehnilise ekspertiisi kostja I ehitatud katuse kvaliteedi ja tehtud tööde väärtuse hindamiseks. Ehitusekspertiisibüroo OÜ 28. jaanuari 2021 arvamuses märgib riiklikult tunnustatud ekspert Hannes Kase muu hulgas, et: - kostja I poolt tehtud katusetööd on teostatud puudustega ning vajavad olulises osas ümberehitamist (p 8.1); - ehitustööde (sh materjal) kogumaksumus on tugevalt üle paisutatud. Kostja I pakkumuse maksumus oli 28 116,04 eurot, kuid kohane põhjendatud nõuetele vastava töö, sh materjali maksumus on 13 904,24 eurot (p 8.3); - kostja I tehtud nõuetele vastavate tööde, sh materjali, osade põhjendatud kogumaksumus on 10 719,86 eurot, kuid kuna olulise puudusena on jäetud paigaldamata aluskate ning roovide mõõdud ei vasta nõuetele, on parandustööde, sh täiendav materjal, maksumuseks 7696,68 eurot (p 8.4); - kostja I põhjendatud tasu materjali ja katuse parandustööde eest on 6207,56 eurot koos käibemaksuga, kui kostja I ei ole nõus omal kulul käesolevas ekspertiisis välja toodud puuduseid kõrvaldama. Kui kostja I parandab nõuetekohaselt kõik ekspertiisis välja toodud puudused, on materjali ja põhjendatud tööde maksumuseks 13 904,24 eurot koos käibemaksuga (p 8.5). Hageja esitas 25. veebruaril 2021, 17. märtsil 2021 ja 9. aprillil 2021 kostjatele kohtuvälised nõuded, mida kostjad ei ole hageja määratud tähtaegadeks tasunud. Kostja II sai hagejalt seega juhatuse liikme tasu 1998 eurot (mis maksti kostja I arvele) ilma õigusliku aluseta - puudus nii maksete aluseks olev leping kui ka ühistu üldkoosoleku otsus juhatuse liikmele tasu määramise kohta. Alternatiivselt on tegemist hagejale juhatuse liikme kohustuste rikkumisel tekitatud kahjuga. Lisaks on hageja teinud seoses kostja II korteriühistu juhatuse liikme kohustuste rikkumisest tuleneva kohtuvälise nõude (1998 eurot) esitamisega
25.veebruaril 2021 kulutusi õigusabile 924 eurot ning hageja palus selle kahjuhüvitisena kostjalt II välja mõista. Korteriühistu üldkoosolekul ei ole otsustatud käsunduslepingu sõlmimist raamatupidamisteenuse osutamiseks hageja ja kostja I vahel. Korteriühistu üldkoosolek ei andnud kostjale II nõusolekut sõlmida kostjaga I nimetatud lepingut. Korteriühistu ei ole kostjaga I sõlmitud käsunduslepingut heaks kiitnud ka pärast lepingu sõlmimist. Seega on tegemist tühise tehinguga (MTÜS § 27 lg 5) ja selle alusel saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele (TsÜS § 84 lg 1). Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt tagasi OÜ-le Summinen tasumisele kuulunud 666 eurot. Lisaks on hageja kandnud 17. märtsil 2021 viidatud nõudega seoses kohtuväliseid õigusabikulusid 756 eurot ning hageja palus selle solidaarselt kostjatelt välja mõista. Hageja on esitanud tõendina hageja ja kostja I vahelise töövõtulepingu aluseks oleva hinnapakkumise, millise koostas kostja II. Kirjalikku töövõtulepingut ei sõlmitud, kuid hinnapakkumises toodud tingimusi aluseks võttes sõlmisid kostja I ja hageja töövõtulepingu. Kostja II esindas mõlemaid töövõtulepingu pooli. Tegemist ei olnud hageja igapäevases majandustegevuses sõlmitava tehinguga, seega oli selle tegemiseks vajalik üldkoosoleku nõusolek. Korteriühistu üldkoosolek ei ole otsustanud töövõtulepingu sõlmimist hageja ja kostja I vahel ega määranud selles tehingus ühistu esindajat vastavalt KrtS § 20 lg-s 1 ja MTÜS § 19 lg 1 p-s 4 sätestatule. Selliseid küsimusi pole kunagi olnud ühistu üldkoosoleku päevakorras. Korteriühistu üldkoosolek ei andnud kostjale II nõusolekut sõlmida kostjaga I töövõtulepingut ja laenulepingut. Korteriühistu ei ole kostjaga I sõlmitud töövõtulepingut heaks
kiitnud ka pärast lepingu sõlmimist. 17. novembri 2020 korteriühistu üldkoosolekul kinnitas kostja II, et üldkoosoleku otsus töövõtulepingu sõlmimiseks puudus. Eeltoodust tulenevalt on töövõtuleping MTÜS § 27 lg 5 alusel tühine, mistõttu tuleb kostjal I töövõtulepingu alusel saadu tagastada vastavalt VÕS § 1028 lg-le 1. Kuna kostja I on teinud ehitustöid, mille väljaandmine ei ole nende olemuse tõttu võimalik, tuleb hüvitise nõude esitamisel võtta arvesse kostja I tehtud tööde väärtust (VÕS § 1032 lg-d 1 ja 2). Asjatundja arvamuse p-st 8.4 tuleneb, et kostja I tehtud nõuetele vastavate tööde osade ja materjali põhjendatud kogumaksumus on 10 719,86 eurot (koos käibemaksuga), kuid kuna olulise puudusena on jäetud paigaldamata aluskate ning roovide mõõdud ei vasta nõuetele, on materjali ja parandustööde maksumuseks tabeli 4 kohaselt 7696,68 eurot (koos käibemaksuga). Seega on kostjal I rajatud katuse eest õigus tasule 3023,18 eurot (10 719,86 - 7696,68). Hageja on tasunud kostjale I töövõtulepingu alusel koostatud 31. detsembri 2019 arve nr 3535 alusel kokku 6342,52 eurot, s.o 3319,34 eurot (6342,52 - 3023,18) enam, kui kostja I oli põhjendatud tehtud tööde alusel saama. Kostja I on 3319,34 eurot hagejalt alusetult saanud ning hageja nõuab selle tagastamist. Hageja on teinud seoses kostja II korteriühistu juhatuse liikme kohustuste rikkumisest tuleneva kohtuvälise nõude esitamisega 9. aprillil 2021 kulutusi õigusabile 756 eurot ning hageja palus selle solidaarselt kostjalt I välja mõistmist. Lisaks on hageja kandnud asjatundja arvamuse saamiseks kulusid 1553,40 eurot. Korteriühistu
17.novembri 2020 koosolekul lepiti kokku, et juhul, kui ekspert avastab kostja I teostatud töödes puuduseid, tasub ekspertiisi kulud kostja I. Ühistu edastas kostjale I 31. jaanuaril 2021 arve nr 329 ekspertiisi kulude tasumiseks 1553,40 eurot, kuid kostja I ei ole arvet tasunud. Nimetatud summast 1 493,40 eurot tasus ühistu eksperdiarvamuse koostamise eest Ehitusekspertiisibüroo OÜ-le ja 60 eurot ekspertiisi tegemisel kasutatud tõstuki renditeenuse eest Martex Kopad OÜ-le. Hageja nõudis VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel kostjalt I 1553,40 euro väljamõistmist. Lisaks palus hageja mõista kostjatelt hageja kasuks välja viivised seadusjärgses määras.
2.Kostja I palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja I jätta hageja kanda. Kostja I vaidles vastu raamatupidamisteenuse osas 666 euro nõudele. Hagejal ei ole tekkinud sellises summas kahju. Kostja I vaidles vastu ka töövõtulepingu alusel saadud tasu tagastamisele. Töövõtuleping ei ole tühine, sest see kiideti heaks korteriühistu üldkoosolekul. Korteriühistu üldkoosolekul kiideti heaks nii tööde tegemine kostja I poolt kui ka tööde hinnakalkulatsioon (28 116,27 eurot). Samuti ei nõustunud kostja I hageja väidetega katusetööde puuduste kohta. Kostja ei nõustunud, et hageja peab tegema katusetööde osas parandustöid. Sellest tulenevalt ei kuulu hüvitamisele ka väidetavate vaegtööde maksumus. Hageja väidab, et töövõtuleping on tühine, kuid samas tugineb lepingulise kahju hüvitamise sätetele, arvestades maha väidetavate puuduste kõrvaldamise maksumuse. Kostja I ei nõustunud, et katusetööde hind on ülepaisutatud. Hageja tõend (Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamus) ei ole usaldusväärne. Arvamuse andnud isikul on olemas eriteadmised ehitusnõuete osas, kuid puuduvad andmed, et ta oleks pädev andma hinnangut ehitustööde maksumuse (turuhinna) osas. Kostja I on katuse ehitustööde tegemisel kandnud juba ise kulutusi, mis ületavad Ehitusekspertiisibüroo OÜ poolt väidetava katusetööde turuhinna. Kostja esitas Arteego Ehitus OÜ hinnakalkulatsiooni. Arteego Ehitus OÜ hinnakalkulatsiooni järgi, mis on koostatud 2019. aasta hindade alusel, on XXXXXXX kortermaja katusetööde tegelik maksumus 32 490 eurot. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et töövõtuleping on tühine, siis peab hageja hüvitama uue katuse maksumuse selle tegelikus väärtuses – 32 490 eurot (millest tuleb lahutada
juba tasutud summad). Kui eeldada hageja väidete õigsust lepingu tühisuse osas ja teiselt poolt eeldada hageja väidete õigsust puuduste osas ja nende puuduste kõrvaldamise maksumuse osas, siis selles osas ületab kostja I nõue tööde väärtuse hüvitamise osas oluliselt hageja väidetavat nõuet. Kostja I vaidles vastu ka kohtueelsete õigusabikulude nõuetele. Kuna hagejal puudub kahju, siis ei kuulu ka hageja poolt nõutud õigusabikulud hüvitamisele. Lisaks on õigusabikulude maht ilmselgelt ülepaisutatud ning hageja nõue tuleb selles osas rahuldamata jätta. Samuti ei ole hageja tõendanud kahju tekkemist, st et korteriühistu oleks õigusabikulud tekkinud. Kostja I vaidles vastu ka hageja viivisenõudele, sest hageja põhinõue ei ole põhjendatud. Põhinõude kasvõi osalise rahuldamise korral palub kostja I viivisenõuet vähendada.
3.Kostja II palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja II jätta hageja kanda. Kostja II ei tunnistanud hageja nõudeid seoses korteriühistule nõustamisteenuse osutamisega. Põhjendatud ei ole hageja väited vastusoorituse puudumise kohta. Kostja II ei ole alusetult juhatuse liikme tasu saanud. Kostja II ei tunnistanud hageja kahju hüvitamise nõuet täiendavalt majandusaasta aruannete eest makstud 666 euro osas. Hageja ei ole kahju tekkimist tõendanud. Kostja II vaidles vastu ka kohtueelsetele õigusabikuludele, sest hagejal ei ole tekkinud kahju. Lisaks on õigusabikulude maht ilmselgelt ülepaisutatud ning hageja nõue tuleks selles osas jätta rahuldamata. Samuti ei ole hageja tõendanud kahju tekkimist ehk tegelikult korteriühistul kulude tekkimist. Kostja II vaidles vastu ka viivisenõudele, sest hageja põhinõuded ei ole põhjendatud. Põhinõude rahuldamise korral palus kostja II viivisenõuet vähendada.
4.Kostja I (vastuhagis hageja) esitas hageja vastu vastuhagi põhivõla 21 774,19 euro ja viivise 2070,18 euro väljamõistmiseks. Vastuhagi kohaselt on kostja I esitanud hagejale tehtud tööde (elumaja XXXXXXX katusekatte vahetus) eest 31. detsembril 2019 kaks arvet kokku 28 116,71 eurot. Arve nr 3523 on esitatud summas 16 053,50 eurot ning arve nr 3535 summas 12 063,12 eurot. Kostja I on tehtud tööde eest saanud hagejalt tasu 6342,52 eurot. Seega on tasumata 21 774,19 eurot.
5.Hageja (vastuhagis kostja) palus jätta vastuhagi rahuldamata. Hageja kordas hagiavalduses toodud väiteid, mille kohaselt ei ole kostja I ja hageja vahel sõlmitud kehtivat töövõtulepingut (MTÜS § 27 lg 5). Vastuhagile lisatud dokumentidest ei tõenda ükski, et poolte vahel oleks sõlmitud kehtiv töövõtuleping. Hinnapakkumine ja arved ei tõenda kehtiva töövõtulepingu sõlmimist. Tühise töövõtulepingu alusel tehtud tööde eest on kostjal I riiklikult tunnustatud eksperdi arvamuse kohaselt õigus tasule 3023,18 eurot. Hageja on kostjale I tasunud 6342,53 eurot, st 3319,35 eurot enam.
MAAKOHTU LAHEND
6.Viru Maakohus rahuldas 8. augusti 2023 otsusega hageja hagi osaliselt ja mõistis kostjalt II hageja kasuks välja 2395,31 eurot. Maakohus jättis hageja hagi kostja I vastu rahuldamata. Maakohus rahuldas kostja I vastuhagi hageja vastu ning mõistis hagejalt kostja I kasuks välja 23 844,37 eurot. Maakohus jättis hageja menetluskulud 80% ulatuses hageja kanda ja 20% ulatuses kostja II kanda. Maakohus jättis kostja I menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis kostjalt II hageja kasuks menetluskulude katteks välja 1317,60 eurot koos lisanduva viivisega. Maakohus mõistis hagejalt kostja I kasuks menetluskulude katteks välja 3735 eurot lisanduva viivisega. Kostjalt II juhatuse liikme tasu tagasinõude osas leidis maakohus, et nõustamisleping on MTÜS § 27 lg 5 alusel tühine. Järelikult on põhjendatud hageja nõue mõista kostjalt II välja
alusetult saadu summas 1998 eurot (VÕS § 1028 ja § 1029). Hageja õigusabikulud 924 eurot on tekkinud seoses 1998-eurose nõude esitamisega (I kd, tl 113-116; tl 133). Samas on maakohtu arvates õigusabikulud (5,5 tundi tunnitasuga 140 eurot) üle paisutatud. Maakohtu arvates on piisav ja vajalik õigusabimaht kokku 336 eurot (VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3). Maakohus leidis, et hageja nõue mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 666 eurot (OÜ-le Summinen tasumisele kuuluv summa), on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Töövõtulepingu osas tuvastas maakohus, et kostja I esitas hagejale 11. mail 2019 hinnapakkumise nr 11052019 (I kd, tl 65). Hinnapakkumine on esitatud XXXXXXX kortermaja katuse vahetamise kohta (300 m2) ning 28 116,71 eurot (koos käibemaksuga). Kostja I esitas korteriühistule 31. detsembril 2019 kaks arvet: arve nr 3523 summas 16 053,60 eurot (koos käibemaksuga) ja arve nr 3535 summas 12 063,12 eurot (koos käibemaksuga, I kd tl, 66-67). Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle, et kostja I vahetas XXXXXXX kortermaja katusekatte. Hageja on tasunud tööde eest 6342,52 eurot (I kd, tl 11 ja II kd tl 38). Maakohus ei nõustunud hagejaga, et töövõtuleping on MTÜS § 27 lg 5 alusel tühine. Korteriühistu 24. mai 2019 korteriühistu üldkoosoleku protokolli (II kd tl, 19-20) kohaselt oli päevakorra p-is 4 küsimus katuse renoveerimisest. Päevakorra p-s 4 otsustati: „Katusetööd teostab Telavero OÜ hinnapakkumine lisana kaasas“. Üldkoosoleku osavõtjate registreerimise lehe kohaselt osales üldkoosolekul kaheksast korteriomanikest seitse (II kd, tl 21) ning otsus võeti vastu seitsme poolthäälega. Seega ei saa töövõtuleping olla MTÜS § 27 lg 5 keeldu rikkuv ning tühine. Hageja tugineb nõude esitamisel VÕS § 1032 lg-le 1 ning VÕS § 1032 lg-le 2. Maakohus leidis, et hageja ei saa tugineda VÕS §-le 1028, kuna töövõtuleping XXXXXXX kortermaja katuse vahetuseks sõlmiti kehtivalt ning hinnapakkumise kohaselt oli lepingu hind 28 116,71 eurot (koos käibemaksuga). Eeltoodu tõttu ei saa tugineda ka hageja esitatud asjatundja arvamusele (I kd tl, 82-112), sest töö keskmisel ehitusmaksumusel ei ole tähtsust, kuna töövõtulepinguga on pooled tasus kokku leppinud (VÕS § 637 lg 1). Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud hageja nõue alusetult saadu 3319,34 euro väljamõistmiseks kostjalt I. Seega ei ole põhjendatud ka hageja nõue ekspertiisi teostamisega kantud kulutuste 1553,40 euro väljamõistmiseks. Kuna maakohus jättis rahuldamata hageja nõuded, mis tulenesid raamatupidamise teenuse osutamise lepingust (666 eurot) ja töövõtulepingust (3319,34 eurot), ei kuulu rahuldamisele hageja nõuded muude kohtuväliste kulude (õigusabikulud ja asjatundja arvamuse saamise kulud) hüvitamiseks (I kd tl, 117-127, 134-135). Hageja viivisenõue on põhjendatud osas (VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja § 82 lg 7), milles maakohus rahuldas hagi (1998 eurot). Vastuhagis nõuab kostja I hagejalt tasumata jäetud töövõtutasu maksmist 21 774,19 eurot ning viivist 2070,18 eurot. Maakohus ei nõustunud eespool hagejaga töövõtulepingu tühisuse osas. Korteriühistu üldkoosolek nõustus kostja I hinnapakkumisega, mistõttu tuleb hinnapakkumist lugeda töövõtulepingu järgseks tasuks (VÕS § 637 lg 1). Kaudselt tõendab töövõtulepingu hinda ka korteriühistu ja kostja I vahel 3. juunil 2019 sõlmitud laenuleping summale 28 116,72 eurot (II kd, tl 110-111), mida on aktsepteerinud kaheksast korteriomanikust seitse. Vaidlust ei ole, et kostja I katusekatte vahetas ning hageja ei teinud tööde tegemiseks takistusi. Kuna hageja ei ole töövõtulepingust tulenevat tasu maksmise kohustust (VÕS § 635 lg 1) nõuetekohaselt täitnud, on vastuhagi põhjendatud ning tuleb rahuldada. Vastuhagis arvestatakse viivist tasumata summalt 21 774,19 eurot perioodi eest 1. jaanuar 2021 kuni 10. märts 2022 (434 päeva) viivise määraga 8% aastas, kokku 2070,18 eurot. Viiviseraporti kohaselt on viidatud perioodi eest viivised 2071,23 eurot. Seega rahuldas maakohus viivise nõude vastavalt vastuhagis taotletule, s.o 2070,18 eurot.
Eeltoodu alusel rahuldas maakohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt II hageja kasuks välja 2395,31 eurot (põhinõue 1988 + kahjuhüvitis 336 + viivis 61,31). Maakohus rahuldas vastuhagi ning mõistis hagejalt kostja I kasuks välja 23 844,37 eurot (21 774,19 + 2070,18). Maakohus mõistis kostjalt II hageja kasuks välja 20% hageja kantud menetluskuludest (TsMS § 163 lg 1). Hageja on kandnud menetluskulusid kokku 6588 eurot (õigusabikulud 5988 eurot ja riigilõiv 600 eurot). Maakohus mõistis vastuhagiga seotud kostja I menetluskulud välja hagejalt (TsMS § 162 lg 1). Kostja I menetluskulud on kokku 3735 eurot (õigusabikulud 2475 eurot ja riigilõiv 1260 eurot).
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.Hageja (apellant) esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 8. augusti 2023 otsuse tühistamist osas, millega jäeti hageja nõue kostja I vastu 5628,74 euro ja viiviste väljamõistmiseks rahuldamata ja rahuldati kostja I vastuhagi hageja vastu. Hageja palub tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista kostjalt I hageja kasuks välja põhivõlg 5628,74 eurot (s.o alusetult saadud töövõtulepingu järgne tasu 3319,34 eurot, kohtueelsed õigusabikulud 756 eurot ja tühise töövõtulepingu alusel tehtud tööde ja neis esinevate puuduste maksumuse kindlakstegemiseks tehtud kulutuste hüvitis 1553,40 eurot), hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 120,90 eurot ja viivis põhinõudelt (5628,74 eurot) alates hagi esitamisele järgnevast päevast seadusjärgses määras kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ning alates kohtuotsuse tegemisest protsendina. Lisaks palub hageja jätta kostja I vastuhagi hageja vastu täies ulatuses rahuldamata. Kostja I vastu esitatud hagi ja kostja I vastuhagi menetlemisega seotud menetluskulud palub hageja jätta koos lisanduva viivisega maa- ja ringkonnakohtus kostja I kanda. Hageja ja kostja II menetluskulud palub hageja jaotada proportsionaalselt hagi rahuldamisega ning mõista hageja kasuks välja koos lisanduva viivisega. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) hageja ei nõustu maakohtu tuvastatuga, et hageja ja kostja I vahel oli kehtiv töövõtuleping. Maakohus jättis tähelepanuta hageja väited, et kostja ei ole tõendanud, et hinnapakkumist kui töövõtulepingu osa, mis väidetavalt on 24. mai 2019 üldkoosoleku protokolli lisaks, ka tegelikkuses koosolekul hageja liikmetele tutvustati. Hageja 17. novembri 2020 üldkoosoleku protokollis, mille on allkirjastanud ka kostja II (kui kostja I ainuomanik), selgitas hageja liige Ülvi Kool, et hinnapakkumist 24. mai 2019 koosolekul ei tutvustatud. Hinnapakkumise edastamist või tutvustamist hagejale või tema liikmetele ei ole kostja II tõendanud. See tähendab, et hageja liikmetel puudus võimalus informeeritult hääletada, mis tekitab põhjendatud kahtluse üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise kohta, mille tagajärjeks on koosolekul tehtud otsuste tühisus; 2) puudub arusaam, kes, kuidas ja millal on kirjutanud 24. mai 2019 koosoleku protokollile juurde märkuse „Katusetöid teostab Telavero OÜ. Hinnapakkumine lisana kaasas“, märkuse „Parandus õige“ ja kelle allkirjad on selle märkuse juures. Hinnapakkumine on allkirjastamata ning esitatud eraldi fotona. Kostja II esindaja ei osanud 17. märtsi 2022 istungil sellega seonduvaid asjaolusid selgitada. Maakohus leidis samal istungil, et 24. mai 2019 üldkoosoleku protokollil puudub sisuliselt tõendi kvaliteet. Samuti jättis maakohus otsuses tähelepanuta 17. novembri 2020 üldkoosoleku protokolli, kus kostja II avaldas, et eraldi nõusolekut selle kohta, et töid teostab kostja I, ei ole kunagi küsitud. Kuivõrd töövõtuleping on tühine, kuulub hageja 3023,18-eurone töövõtulepingu tasu tagastamise nõue VÕS § 1032 lg-te 1 ja 2 alusel rahuldamisele; 3) isegi juhul kui ringkonnakohus ei nõustu hageja väidetega töövõtulepingu tühisuse kohta, on maakohus põhjendamatult rahuldanud kostja I vastuhagi. Kostja I ei ole tõendanud
töövõtulepingu olulisi tingimusi, sh tasu kokkulepet. Hinnapakkumine ei tõenda poolte kokkulepet makstava tasu osas. Seega tuleb lähtuda VÕS § 28 lg 1 alusel lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutavast hinnast. Hageja on tõendanud, et töös esinevad puudused. Puuduste esinemist on kinnitanud ka kostja I seaduslik esindaja 17. novembri 2020 üldkoosolekul; 4) tasu tõendab hageja esitatud asjatundja arvamus. Maakohtu põhjendused asjatundja arvamuse arvestamata jätmiste kohta ei ole asjakohased. Maakohus on sisuliselt järeldanud, et kui töövõtulepingu sõlmimisel on kindlas tasus kokku lepitud, ei ole töö kvaliteedil tähtsust; 5) isegi, kui hageja ja kostja I vahel oli kehtiv töövõtuleping, oli tasu osas lahtine tingimus ja tasu suurus seda liiki tööde tavaline tasu. Seega oleks kostjal I katuse eest õigus tasule 3023,18 eurot (10 719,86 - 7696,68). Kuna hageja on selle summa kostjale I tasunud, puudub kostjal I nõue hageja vastu. Hagejal on aga kostja vastu lepingu alusel enamtasutu tagastamise nõue 3319,34 eurot; 6) kuna vastuhagi tuleb jätta rahuldamata ja hagi 3319,34 (alusetult saadu/enamsaadu tagasinõudes) rahuldada, on põhjendatud ka õigusabikulud 765 eurot, kohtueelses menetluses kantud kulutused dokumentaalse tõendi saamiseks 1553,40 eurot ja viivisenõue; 7) lisaks vaidlustab hageja maakohtu menetluskulude jaotust. Maakohus rahuldas hagi kostja II vastu kokku 2334 eurot ning jättis nõude rahuldamata 2010 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõude 53,73% ulatuses ja jättis nõude rahuldamata 46,27% ulatuses. Maakohus ei ole selgitanud, miks ta on pidanud menetluskulude jaotuse osas õiglaseks teistsugust proportsiooni.
8.Kostjad (vastustajad) vaidlevad hageja apellatsioonkaebusele vastu. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) kostja I ei nõustu hagejaga, et kostja I ja hageja vaheline töövõtuleping on tühine. 24. mai 2019 üldkoosoleku protokollis otsustati katusetöid teha ja tööde tegijaks on kostja I. Üldkoosoleku protokollile on lisatud kostja I hinnapakkumine. Kostja I viitas 8. veebruari 2023 menetlusdokumendis, et protokolli paranduse on teinud ja allkirjastanud Ülvi Kool, kes vastutab korteriühistu dokumentatsiooni eest. Parandus on tehtud raamatupidamise tarvis. Kostja II andis kogu korteriühistut puudutava dokumentatsiooni (originaalid) üle uuele juhatuse liikmele Taimar Koolile (Ülvi Kooli poeg); 2) kostja I esitas maakohtu menetluses Helmi Kuuse (tolleaegne ühistu liige, kes osales 24. mai 2019 üldkoosolekul) allkirjastatud dokumendi, milles kinnitab, et üldkoosolekul tutvustati kostja I hinnapakkumist. Kõik XXXXXXX elanikud teadsid, et kostja I on äriühing, kus kostja II on juhatuse liige ja osanik; 3) laenulepingu dokumendist, mille on allkirjastanud kõik XXXXXXX korterite omanikud peale ühe, nähtub ehitustööde hind. Laenuleping sõlmiti selleks, et leppida kokku katusetööde eest tasu maksmine osade kaupa; 4) kostja I küsis katusetööde eest tasu kaks aastat pärast tööde valmimist; 5) hageja ei ole maakohtus esitanud hinna alandamise ega kahju hüvitamise nõuet seoses töövõtulepinguga; 6) samuti tõendab Arteego Ehitus OÜ hinnakalkulatsioon, et katusetööde maksumus on suurem kui kostja I hinnapakkumise järgi, mistõttu on väited katusetööde ülemäärase maksumuse kohta põhjendamatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
Antud asjas vaidlustas maakohtu otsuse hageja ning ta palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja kostjalt I välja mõistmata 5628,74 eurot (sh alusetult saadud töövõtulepingu järgse tasu nõue 3319,34 eurot, kohtueelsete õigusabikulude hüvitise nõue 756 eurot ja tühise töövõtulepingu alusel tehtud tööde ja neis esinevate puuduste maksumuse kindlakstegemiseks tehtud kulutuste nõue 1553,40 eurot), osas milles maakohus rahuldas kostja I vastuhagi ja mõistis hagejalt välja 23 844,37 eurot (põhinõue 21 774,19 eurot ja viivis 2070,18 eurot), samuti viivise ning menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis kostjalt II hageja kasuks välja 2395,31 eurot (sh alusetult saadu 1998 eurot, kohtueelsed õigusabikulud 336 eurot ning nendelt summadelt arvestatud viivise), samuti osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostjatelt I ja II solidaarselt 666 euro kahju ja 756 euro kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmiseks. Nimetatud osas on maakohtu otsus jõustunud ning ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis täielikult rahuldamata hageja nõude kostja I vastu 5628,74 euro väljamõistmiseks, milles maakohus rahuldas kostja I vastuhagi ning mõistis hagejalt kostja I kasuks välja 23 844,37 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 3, 4 ja 5) ning milles maakohus mõistis kostjalt II hageja kasuks välja menetluskulud 1317,60 eurot ja hagejalt kostja I kasuks välja vastuhagiga seotud menetluskulud 3735 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hageja nõude kostja I vastu osaliselt ning mõistab kostjalt I hageja kasuks välja võlgnevuse 2024,35 eurot ja viivise kohtuotsuse tegemise aja seisuga 534,46 eurot ning viivise võlgnetavalt summalt alates
13.veebruarist 2024 kuni täitmiseni. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostja I vastuhagi võlgnevuse 21 774,19 euro väljamõistmiseks. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust ning määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
10.Töövõtulepingust tulenevad nõuded.
10.1.Kostja I tugines vastuhagis sellele, et korteriühistu üldkoosolek võttis 24. mai 2019 üldkoosolekul vastu otsuse katusetööde renoveerimise kohta kostja I poolt tema hinnapakkumise alusel. Maakohus nõustus kostja I põhjendustega ning leidis, et kuna korteriühistu üldkoosolek nõustus kostja I hinnapakkumisega, siis tuleb kostja I hinnapakkumist 28 116,72 eurot lugeda töövõtulepingu järgseks tasuks. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu ning märgib esmalt, et maakohtu otsuse põhjendav osa (otsuse p-d 63-64) ei vasta TsMS § 442 lg-s 8 ettenähtud nõuetele. Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja esitatud vastuväited ja tõendid ega ole põhjendanud, miks ta neid ei arvesta.
10.2.KrtS § 24 lg 1 kohaselt on juhatus korteriühistu juhtorgan, kes esindab ja juhib korteriühistut. Korteriühistu juhatusele kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule mittetulundusühingute seaduse § 26 lõikes 2 ning §-des 27-29 ja 32 mittetulundusühingu juhatuse kohta sätestatut. Vastavalt MTÜS § 27 lg-le 5 on mittetulundusühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud üldkoosolek. See ei kehti tehingu kohta, mis tehakse mittetulundusühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel.
Riigikohus on mitmes lahendis (näiteks 26. aprilli 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-26-17;
10.jaanuari 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-11) asunud seisukohale, et juhatuse liikmega tehtava tehinguga on kohtupraktikas võrdsustatud tehingu tegemine isikuga, kellel on juhatuse liikmega samaväärne majanduslik huvi (eelkõige ühinguga, mille juhatuse liikmel on osaniku või aktsionärina täielik häälteenamus). Piirangu eesmärgiks on vältida huvide konflikti, sest juhatuse liikmel võib tehingut tehes tekkida soov eelistada oma majanduslikke huve ühingu omadele. Nimetatud lahendites käsitleti osaühingu ja selle juhatuse liikme vahel tehtud tehingu tühisust (ÄS § 181 lg 3). Ringkonnakohus leiab, et kuna MTÜS § 27 lg 5 regulatsioon on analoogne ÄS § 181 lg-s 3 sätestatuga, siis on eelmärgitud Riigikohtu praktika kohaldatav ka praeguse vaidluse lahendamisel. Puudub vaidlus, et kostja II oli korteriühistu juhatuse liige ning samal ajal kostja I ainuosanik ja juhatuse liige.
10.3.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole korteriühistu üldkoosolek otsustanud töövõtulepingu sõlmimist ühistu ja kostja I vahel. Korteriühistu 24. mai 2019 üldkoosoleku protokolli päevakorrapunktis 4 on märgitud „Katuse renoveerimine“, kuid protokollist ei nähtu, kas nimetatud päevakorrapunkti osas mingi otsus vastu võeti. Protokolli on käsikirjaliselt lisatud tekst „Katusetööd teostab Telavero OÜ hinnapakkumine lisana kaasas“ (II kd, tl 19-20). Korteriühistu 17. novembri 2020 üldkoosolekul arutati katuse renoveerimise küsimust. Üldkoosolekul on Ülvi Kool (kes oli 24. mai 2019 üldkoosoleku protokollija) kinnitanud, et hinnapakkumine tuli välja alles eelviimasel üldkoosolekul arvates tänasest koosolekust. Samal üldkoosolekul ei ole Lembit Rosina Ülvi Kooli väidet vaidlustanud ning on kinnitanud, et ta sõlmis lepingu iseendaga, eraldi otsust selle kohta ei olnud ja üldkoosolekult ta tööde teostamise kohta nõusolekut ei küsinud (I kd, tl 76-77). Eeltoodu kinnitab, et puudub MTÜS § 27 lg 5 nõuetele vastav korteriühistu üldkoosoleku otsus katusetööde teostamise kohta Telavero OÜ poolt viimase poolt esitatud hinnapakkumise alusel (s.o 28 116,72 eurot). Lisaks märgib ringkonnakohus, et kostja I ei ole tõendanud ka seda, millal, kelle poolt ja millistel kaalutlustel juurdekirjutus 24. mai 2019 üldkoosoleku protokolli tehti. Visuaalselt sarnaneb juurdekirjutuse teksti all olev allkiri koosoleku juhataja, s.o kostja II allkirjaga. Kostja I selgitused töövõtulepingu heakskiidu kohta on tõendamata ja vastuolulised.
17.jaanuari 2023 menetlusdokumendis on kostja I seisukohal, et heakskiiduna on käsitletav see, et talle võimaldati juurdepääs elamule selle katuse vahetamiseks. Ringkonnakohus leiab, et juurdepääs tööde tegemiseks elamu katusele ei ole käsitletav heakskiiduna TsÜS § 113 tähenduses. Samuti on põhjendamata kostja I seisukoht, et heakskiiduna on käsitletav 24. mai 2019 üldkoosoleku päevakorrapunkt 4. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, et nähtu 24. mai 2019 üldkoosoleku protokollist ei otsust ega heakskiitu katusetööde tegemiseks kostja I poolt vastavalt hinnapakkumises märgitud summas 28 116,72 eurot. Ringkonnakohus rõhutab lisaks eelnevale, et töövõtulepingu järgne tasu on korteriühistu liikmetele olulise tähendusega ning enne vastava otsuse vastuvõtmist peab nendel olema võimalus hinnapakkumisega tutvuda. Selliseid asjaolusid ei ole samuti kostja I tõendanud. Seda, et 24. mai 2019 korteriühistu üldkoosolekul ei otsustatud katusetööde tegemist kostja I poolt 28 116,72 euro suuruse hinnapakkumise alusel, tõendab kaudselt ka kostja I poolt asja materjalide juurde esitatud 3. juuni 2019 laenuleping (II kd, tl 110), mille kohaselt on kostja I andnud hagejale laenu 28 116,72 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kui 24. mai 2019 üldkoosolekul oleks otsustatud katusetööde tegemine kostja I poolt 28 116,72 euro suuruse hinnapakkumise alusel, siis ei olnud kostjal I vaja sõlmida hageja nimel laenulepingut samas summas. Korteriühistu 17. novembri 2020 üldkoosolekul on kostja II kinnitanud, et otsust laenulepingu sõlmimiseks ei ole.
12. juuli 2023 menetlusdokumendiga on kostjad esitanud maakohtule Helmi Kuuse kirjalikud kinnitused (II kd, tl 114 ja tl 114 pöördel). Toimikulehel 114 on Helmi Kuusk kinnitanud, et 24. mai 2019 KÜ üldkoosolekul otsustati katusetööde tegemine Lembit Rosina firmaga Telavero OÜ selle hinnapakkumise alusel, mis on üldkoosoleku protokollis. Toimikulehel 114 pöördel on Helmi Kuusk kinnitanud samuti, et 24. mai 2019 üldkoosolekul otsustati teha katusetööd Lembit Rosina firmaga Telavero OÜ selle hinnapakkumise alusel. Kuna korteriühistu 24. mai 2019 üldkoosolekul (II kd, tl 20) ei ole otsustatud katusetööde tegemist Telavero OÜ poolt 28 116,72 euro suuruse hinnapakkumise alusel, siis ei tõenda kostjate poolt esitatud Helmi Kuuse kinnitused seda, et kostja I tegi katusetööd korteriühistu üldkoosoleku 24. mai 2019 otsuse alusel vastavalt tema hinnapakkumises näidatud ulatuses 28 116,72 eurot. Kostja I ei ole selgitanud ka seda, miks oli vaja maakohtule esitada kahte Helmi Kuuse kinnitust, mis on erineva tekstiga. Arvestades eeltoodut on maakohus põhjendamatult rahuldanud kostja I vastuhagi ning mõistnud hagejalt kostja I kasuks välja 23 844,37 eurot.
10.4.Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et vaidlusalune suuliselt sõlmitud töövõtuleping on tühine MTÜS § 27 lg 5 alusel. Seega tuleb hageja nõue kostja I vastu töövõtulepingu järgi alusetult saadu tagastamiseks kvalifitseerida VÕS § 1032 järgi. VÕS § 1032 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellelt saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustamise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kuna tema nõue põhineb töövõtulepingu alusel alusetult ülekantud raha tagasisaamisel, siis on nõude alus VÕS § 1032 lg 2 ning kindlaks tuleb teha kostja I poolt tehtud töö harilik väärtus. Kostja I poolt tehtud katusetööde hariliku väärtuse kindlakstegemiseks on hageja esitanud asjatundja Hannes Kase arvamuse (I kd, tl 82-112). Arvamuse p-s 6 (I kd, tl 101) on asjatundja märkinud, et kõige suuremateks probleemideks on nõuetele mittevastava laiusega roovide kasutamine ning katuse rajamine ilma aluskatteta. Nimetatud puuduse tõttu ei ole tagatud katusekatte normikohane eluiga 40 aastat. Mõlema puuduse likvideerimiseks tuleb olemasolev katusekate ühes harja ja ääredetailidega eemaldada. Kuna hageja seadis kahtluse alla kostja I pakkumise suuruse ca 28 116 eurot, siis arvamuse kohaselt on pakkumuses näidatud tööde põhjendatud maksumus nende nõuetekohasel tegemisel 13 904,24 eurot (vt arvamuse p-d 7.2.18 ja 8.3). Seni tehtud nõuetele vastavate tööde maksumus lähtuvalt puuduste kõrvaldamise vajadusest on arvamuse järgi 10 719,86 eurot (vt arvamuse p-d 7.3 ja 8.4) ning puuduste kõrvaldamise maksumus on 7696,68 eurot (vt arvamuse p-d 7.4 ja 8.4). Kokkuvõttes on asjatundja arvamuse p-s 8.5 märkinud, et kui kostja I ei ole nõus omal kulul käesolevas ekspertiisis toodud puuduseid kõrvaldama, on kostja I põhjendatud tasu katuse parandustööde eest 6207,56 eurot (13 904,24-7696,68). Ringkonnakohus lähtub kostja I poolt tehtud töö hariliku väärtuse kindlakstegemisel 6207,56 euro suurusest tasust. Kuna hageja on kostjale tasunud 6342,52 eurot, siis on hagejal õigus saada kostjalt I tagasi 134,96 eurot (6342,52-6207,56). Seega tuleb kostjalt I mõista hageja kasuks välja 134,96 eurot töövõtulepingu järgi alusetult saadu eest. Kuigi kostja I on seisukohal, et tema tehtud töö on nõuetekohane, ei ole ta esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks katusetööde nõuetekohasus või et põhjendatud tasu katusetööde eest oleks suurem kui 6207,56. Seetõttu lähtub ringkonnakohus tehtud töö hariliku väärtuse
kindlakstegemisel nimetatud summast. Kostja I esitatud hinnakalkulatsioon (II kd, tl 23) ei tõenda kostja I poolt tehtud töö väärtust.
11.Kahjunõue. Hageja on kulutanud kohtueelselt õigusabile 756 eurot, kuna esitas enne hagi esitamist kostjale II kahju hüvitamise nõude. Lisaks tellis hageja asjatundjalt arvamuse katusetööde maksumuse ja töödes esinevate puuduste kohta ning kulutas selleks kokku 1553,40 eurot (sh arvamus 1493,40 eurot ja tõstuki rent 60 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kohtueelne õigusabikulu ja kulu kahju kindlakstegemiseks on käsitletav otsese kahjuna ning nende kulude hüvitamine toimub VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel mõistlikus ulatuses. Arve nr 20201978 (I kd, tl 135) järgi on hageja kulutanud kohtueelse kahju hüvitamise nõude koostamiseks 4,5 tundi ja ta nõuab selle eest 756 eurot. Ringkonnakohtu arvates on mõistlik ajakulu kirjaliku nõude esitamise eest 2 tundi ning seega on mõistliku tasu suuruseks kokku 336 eurot (2x140xkäibemaks). Ringkonnakohus arvestab siinkohal ka seda, et hageja koostas kostjale II kokku kolm kahjunõuet, mille faktilised asjaolud suures ulatuses kattusid. Hageja kulutused kahju kindlakstegemiseks kokku summas 1553,40 eurot on mõistliku suurusega. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et sisulisi vastuväiteid asjatundja arvamusele ei ole esitanud ka kostjad.
12.Kokku tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista 2024,36 eurot (sh 134,96+336+1553,40). Hageja nõudis viivise väljamõistmist seadusjärgses määras (s.o VÕS § 113 lg 1 teine lause) alates 17. aprillist 2021 kuni täitmiseni TsMS § 367 teise lause alusel. Viivise suuruseks summalt 2024,36 eurot on ajavahemiku 17. aprill 2021 kuni 12. veebruar 2024 (s.o kuni kohtuotsuse tegemiseni) 534,46 eurot (vt viivisekalkulaator.ee). Alates
13.veebruarist 2024 peab kostja I tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras kuni kohustuse täitmiseni.
13.Seoses maakohtu otsuse osalise tühistamisega muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). Hageja nõudis hagis kostjalt II 2922 (1998+924) euro väljamõistmist ning nõue rahuldati 2334 euro ulatuses, s.o ca 80%. Kostjatelt I ja II nõudis hageja solidaarselt 1422 (666+756) euro väljamõistmist ning see nõue jäeti rahuldamata. Kostjalt I nõudis hageja 5628,70 euro väljamõistmist ning nõue rahuldati 2024,36 euro ulatuses, s.o ca 36%. Arvestades nõuete rahuldamise ulatust, on ringkonnakohtu arvates mõistlik jätta hagiga seotud menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi alusel poolte endi kanda. Kostja I esitas vastuhagi hagejalt 21 774,19 euro väljamõistmiseks ning vastuhagi jäeti täielikult rahuldamata. Seega jäävad vastuhagiga seotud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel nii maa- kui ringkonnakohtus kostja I kanda. Hageja menetluskulud olid maakohtus kokku 6588 eurot, sh riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud 5988 eurot. Hageja õigusabikulude suurust ei ole kostjad vaidlustanud. Hageja menetluskulud ringkonnakohtus olid kokku 3246,20 eurot, sh riigilõiv 1400 eurot ja õigusabikulud 1846,20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hageja õigusabikulude suurus vastab vaidluse keerukusele ja õigusabile kulunud ajale (9 tundi). Kostjad ei ole hageja õigusabikulude suurusele vastuväiteid esitanud. Seega on hageja õigusabikulud 1846,20 eurot vajalikud ja põhjendatud TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Hageja ei ole menetluskulude nimekirjas eristanud eraldi ajakulu, mida ta kulutas menetlustoiminguteks seoses hagi ja vastuhagiga. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskuludest nii maa- kui ringkonnakohtus moodustavad vastuhagiga seotud kulud 50 %. Seega peab kostja I hüvitama hagejale 1⁄2 hageja poolt maakohtus kantud menetluskuludest, s.o
3294 eurot (6588:2) ning ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 1623,10 eurot (3246,20:2), kokku 4917,10 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
(allkirjastatud digitaalselt) Margit Jäätma
(allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.