PAILY AS-i hagi Spordiklubi FC Levadia vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
6858,08 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamise viis
nende Hageja: PAILY AS (registrikood 12426661), lepinguline esindaja advokaat Henrik Kirsimäe Kostja: Spordiklubi FC Levadia (registrikood 80053192), lepinguline esindaja vandeadvokaat Alar Urm Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada PAILY AS-i hagi Spordiklubi FC Levadia vastu.
2.Mõista Spordiklubilt FC Levadia PAILY AS-i kasuks välja põhivõlg 6000 eurot.
3.Mõista Spordiklubilt FC Levadia PAILY AS-i kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt summas 6000 eurot 09.02.2024 seisuga summas 348,27 eurot. Samuti mõista Spordiklubilt FC Levadia PAILY AS-i kasuks välja viivis 6000 euro suuruselt põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.02.2024 kuni põhivõla tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud Spordiklubi FC Levadia kanda.
5.Määrata kindlaks menetluskulud ning mõista Spordiklubilt FC Levadia PAILY AS- i kasuks välja menetluskulud summas 3165 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-23-15346 Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Hageja PAILY AS esitas 30.10.2023 Harju Maakohtule hagi kostja Spordiklubi FC Levadia vastu võlgnevuse ja viivise tasumise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja tellijana ja kostja töövõtjana reklaamilepingu, mille kohaselt kohustus kostja paigaldama kõikidel kostja 2023 hooaja kodumängudel Eesti Premium Liigas, Eesti Karikavõistlustel ja UEFA poolt korraldatavates sarjades hageja kaks reklaamtahvlit logoga (kõrgus 1 m ja laius 3m) või ühe reklaamtahvli logoga (kõrgus 1 m ja laius 6 m) Tallinnas asuvale A. Le Coq Arena staadionile ja Sportland Arena kunstmuru staadionile. Samuti kohustus kostja mängima Eesti Premium Liiga kohtumises ja Eesti Karikavõistlustel võistlusvormis, mille pükste tagumisele paremale säärele on trükitud hageja logo.
3.Hageja tasus 16. ja 18.01.2023 kostjale reklaamilepingu punkti 3.1. kohaselt väljastatud arve nr 12-10 ja 01-03 alusel kokku 12 000 eurot (10 000, millele lisandub käibemaks). Hageja avastas 2023.a juunis, et kostja oli lõpetanud oma eelviidatud lepinguliste kohustuste täitmise alates 28.06.2023. Reklaamiteenust osutati seega ainult kuni mängude 1/18 vooruni ja mitte hooaja lõpuni. Hooajal toimus kostjal kokku 38 mängu, hageja logo oli mängudel 1-17, mängudel 18-25 hageja logo ei olnud ja alates mängust 26 oli leping üles öeldud. Pärast 28.06.2023 on sotsiaalvõrgustiku kannetest ning mängude videoülekannetest selgelt tuvastatav, et kostja lõpetas reklaamlepingu täitmise ilma tellijat sellest teavitamata. Samuti muudeti jalgpallurite vormi ning hageja logo asendati teise ettevõtja omaga.
4.Hageja edastas 14.08.2023 lepingulise esindaja vahendusel kostjale reklaamilepingu ülesütlemise avalduse koos nõudega 6000 euro tagastamiseks.
17.12.2022
5.Lepingu kohast vaheakti ei ole kostja hagejale esitanud, mistõttu ei rakendu ka lepingu punktist 2.5 tulenev 10-päevane pretensioonide esitamise tähtaeg ning hageja ei ole minetanud õigust kostja rikkumisele tugineda.
6.Kostjapoolne rikkumine on oluline, sest kostja lõpetas reklaamlepingu täitmise teadlikult ja tahtlikult ning hagejat sellest teavitamata. Lepingu lõpetamise hetkeks oli kostja mänginud juba 6 mängu nii, et hagejale reklaami ei olnud osutatud. Selline tagajärg on pöördumatu ja seda heastada ei ole võimalik. Kostja käitumisest tulenes, et kostja ei olekski puudust kõrvaldanud ega soovinud lepingu rikkumist lõpetada. Olukorras, kus kahju on pöördumatu, ei olnud rikkumise heastamine lepingulise puuduse kõrvaldamise või kohustuse täitmise kaudu enam võimalik, mistõttu ei pea kannatud pool ilmtingimata esitama täiendavat tähtaega.
7.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei vaidle vastu sellele, et pooled sõlmisid reklaamilepingu. Samuti ei vaidle kostja vastu sellele, et leping hagejapoolse 14.08.2023 ülesütlemisega lõppes. Kostja on aga seisukohal, et hageja kasutas oma võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 655 tulenevat tellija õigust leping igal ajal üles öelda.
8.Kostja ei ole lepingut rikkunud, samuti on tellija minetanud pretensioonide esitamise ja lepingurikkumisele tuginemise õiguse, kuivõrd lepingu punkti 2.5 kohaselt on tellijal õigus esitada pretensioone 10 päeva jooksul, kuid hageja ei ole nimetatud tähtaega järginud ega kuni 14.08.2023 lepingu ülesütlemiseni pretensioone esitanud. Olulist lepingurikkumist, mis saanuks lepingu
2-23-15346 ülesütlemise aluseks olla, kostja hinnangul ei esine. Mõne reklaami ära jäämine ei ole lepingu rikkumine, mis kahjustaks hagejat määral, mis õigustab lepingu ülesütlemist.
9.Lepingu p 2.4 kohaselt ei ole pooled kokku leppinud selles, et kõik kostja mängijad peavad mängima kõikidel hooaja mängudel võistlusvormis, mille pükste peal on hageja logo. Samuti ei ole tegemist eksklusiivse reklaamilepinguga, st kostja ei ole võtnud kohustust hoiduda teiste kaubamärkide reklaamimisest võistlusvormil. Lepingu punkti 2.4 kohaselt kohustub kostja „Mängima Eesti Premium Liiga kohtumises ja Eesti Karikavõistlustel võistlusvormis, mille pükste tagumisele paremale säärele on trükitud Tellija logo.“. Tegemist on ainsuse vormiga, seega puudub kokkulepe, nagu peaks logo olema kõigi mängijate vormil. Lepingupunkti kohaselt on Eesti Premium Liiga kohtumine nimetatud ainsuses, see tähendab kohustust mängida ühes mängus. Eesti Karikavõistluste mängude puhul ei ole nimetatud, et kostja peab mängima kõikides mängudes vastavas vormis. Puudub vaidlus, et kostja on mänginud vähemalt osadel mängudel nimetatud võistlusvormis.
10.Oma 11.11.2023 vastuses hagile märgib kostja, et 28.06.2023 seisuga oli ta lepingust täitnud vähemalt 95% ja maksimaalne nõudesumma saaks olla 500 eurot ilma käibemaksuta. Kostja vaidleb vastu ka sellele, et hageja nõuab lisaks poolele lepingutasule, milleks on 5000 eurot, ka 1000 eurot käibemaksu. Hageja eest tasus arve xxx OÜ, kes on käibemaksukohustuslane, mistõttu sai arve tasunud isik käibemaksu tagasi arvestada ja hageja ei saa nõuet koos käibemaksuga esitada.
11.Oma 19.01.2024 menetlusdokumendis selgitab kostja, et kuivõrd lepinguline tasu 10 000 eurot on ette nähtud nelja lepingulise kohustuse täitmise eest, siis tuleb eeldada, et tasu iga kohustuse täitmise eest on 2500 eurot. Hageja on ette heitnud üksnes seda, et kostja on osades mängudes kasutanud võistlusvormi, millel on muu kui hageja logo ja väidab, et kostja kasutas teist logo 6 mängus kokku 36 mängust. See on 1/6 mängudest ja seega maksimaalne summa, mida hageja saaks antud rikkumise eest nõuda on 2500 eurost 1/6 ehk 416,70 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja rahuldab hagi.
13.Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:
13.1.poolte vahel on 17.12.2022 sõlmitud reklaamileping (dtl 8jj), mille kohaselt kohustus kostja:
13.1.1.paigaldama kõikidel kostja 2023.a hooaja kodumängudel Eesti Premium Liigas, Eesti Karikavõistlustel ja UEFA poolt korraldavates sarjades hageja kaks (2) reklaamtahvlit logoga (kõrgus 1 m ja laius 3m) või ühe (1) reklaamtahvli logoga (kõrgus 1 m ja laius 6 m) Tallinnas asuvale A. Le Coq Arena staadionile ja Sportland Arena kunstmuru staadionile (lepingu p 2.1) ja
13.1.2.mängima Eesti Premium Liiga kohtumises ja Eesti Karikavõistlustel võistlusvormis, mille pükste tagumisele paremale säärele on trükitud hageja logo (lepingu p 4).
13.2.kostja esitas xxx OÜ-le arved 12-10 ja 01-03 vastavalt 29.12.2022 ja 16.01.2023, kumbki summas 5000 eurot, mille lisandus käibemaks 1000 eurot. Arve on esitanud 17.12.2022 reklaamlepingu eest. Pooled ei vaidle, et xxx OÜ on arvete tasumisega täitnud hageja lepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse;
13.3.28.06.2023 mängus ei ole kostja mängijate vormiriietel pükste tagumisel paremal säärel näha kostja logo (dtl 112-113);
13.4.01.07.2023 mängus ei ole kostja mängijate vormiriietel pükste tagumisel paremal säärel näha kostja logo (dtl 115-116);
2-23-15346
13.5.Hageja edastas kostjale 14.08.2023 teate lepingu ülesütlemisest (dtl 17), milles tugineb kostjapoolsele rikkumisele alates 28.06.2023 mängust, märkides muuhulgas, et ta ei pea antud juhul võimalikuks esitada lepingu täitmise nõuet ega määrata täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks, kuna töövõtjapoolset lepingurikkumist ei ole võimalik lepingu täitmise läbi enam heastada ning kahju on pöördumatu. Samuti ei ole töövõtja tellija korduvatele pöördumistele vastanud. Töövõtja on sisuliselt oma tegevusetusega avaldanud, et ta keeldub lepingut täitmast (VÕS § 647 lg 1). Arvestades kõiki asjaolusid ja mõlemapoolseid huve, siis ei saa ega ole mõistlik oodata reklaamilepingu täitmise jätkamist, ning tellijal on tekkinud mõjuv põhjus lepingu lõpetamiseks;
13.6.hageja esitas 14.08.2023 ettepanku tagastamise nõude, mis vastas 1⁄2 kokkulepitud reklaamteenuse perioodile. Hageja nõudis enammakstu tasumist summas 5000 eurot (dtl 18).
14.Poolte õigussuhe vastab töövõtulepingu tingimustele ja hageja nõue on töövõtulepingu järgse tasu nõue. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
15.VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
16.Kohus selgitas menetlusosalistele 07.12.2023 kohtumääruses, et olukorras, kus hageja nõuab töövõtulepingu alusel tasutud summa tagastamist ja tugineb lepingurikkumisele, lasub vastavate asjaolude tõendamiskoormis hagejal. Hagejal tuleb seega tõendada, et kostja on lepingut rikkunud. Samuti selgitas kohus kostjale, et juhul, kui kostja on seisukohal, et tal õigus kogu lepingujärgsele tasule ehk tal puudub kohustus tasu tagastada, ja selliselt võib kostja algseid vastuväiteid mõista, lasub kostjal kohustus tõendada, et vastavalt VÕS § 637 lg-le 3 muutus kostja tasunõue sissenõutavaks ja kostjal on õigus kogu lepingujärgsele tasule.
17.Kohus hindab järgnevalt, kas kostja on oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Hageja tugineb sellele, et kostja ei ole alates 28.06.2023 täitnud lepingu punktidest 2.1 ja 2.4 tulenevaid kohustusi, st mitte paigaldanud alates 28.06.2023 mängust reklaamtahvleid ning mänginud võistlusvormis, millel ei ole hageja logo. Logo puudumist võistlusvormilt on hageja asjaomaste fotode ja kuvatõmmistega tõendanud.
18.Kostja ei ole esitanud hageja faktiväidetele vastuväiteid ega tõendanud, et reklaamtahvlid olid lepingu kohaselt paigaldatud ja mängijate vormiriietel oli hageja logo.
19.Vastuseks kostja vastuväitele, et lepingu punkti 2.4 kohaselt ei ole pooled kokku leppinud, et kõik kostja mängijad peavad mängima kõikidel hooaja mängudel võistlusvormis, millel on hageja logo, märgib kohus järgmist. Lepingut tõlgendatakse VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtudes poolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 29 lg 5 p 4 kohaselt arvestatakse lepingu tõlgendamisel lepingu olemust ja eesmärki.
20.Lepingu punkti 2.4 kohaselt kohustus MTÜ Spordiklubi FC Levadia mängima võistlusvormis, mille pükste tagumisele paremale säärele on trükitud hageja logo. On eluliselt ebausutav ning vastuolus lepingu olemuse ja eesmärgiga, et erinevad sama meeskonna (klubi) mängijad mängiksid erinevas võistlusvormis või et hagejal oleks olnud tahe, et hageja logo on ainult mõne mängija vormil mõnes üksikus mängus. Selline tõlgendus on vastuolus nii lepingu sisu kui ka mõistliku isiku arusaamaga spordiklubiga sõlmitavast reklaamlepingust.
21.Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et kostja on lepingu punktidest 2.1 ja 2.4 tulenevaid kohustusi rikkunud alates 28.06.2023.
2-23-15346
22.Järgmisena hindab kohus, kas hagejal oli 14.08.2023 õigus viidatud rikkumistele tugineda ning kas hagejal oli õigus öelda pooltevaheline leping üles kostjale etteheidetava rikkumise tõttu ilma täiendavat tähtaega andmata. Kostja on tuginenud sellele, et lepingu punkt 2.5 välistab hageja õiguse rikkumisele tugineda, sest hageja ei ole rikkumisele tuginenud 10 päeva jooksul.
23.Lepingu punkt 2.5 sätestab järgmist: „Pooled sõlmivad 01.06 teenuste osutamise vaheakti saates vaheakti Töövõtja. Tellija kirjutab vaheaktile alla 10 päeva jooksul alates selle kättesaamisest. Teenuse vahepealse osutamise tulemustest tulenevate pretensioonide korral on Tellijal õigus esitada oma pretensioone 10 päeva jooksul.“.
24.Kohus ei jaga kostja tõlgendust lepingu punktile 2.5. Viidatud kokkuleppest tuleneb ühemõtteliselt, et 10-päevane pretensioonide esitamise aeg on ette nähtud juhuks, kui tellija ei kirjuta alla vaheaktile 10 päeva jooksul alates selle kättesaamisest. Kostja ei ole menetluses tuginenud sellele, et kostja oleks 01.06 vaheakti koostanud ja hagejale allkirjastamiseks esitanud. Hageja on väitnud, et vaheakti ei ole kostja kunagi koostanud ega edastanud.
25.Seega ei ole pooled kokku leppinud 10-päevases õigust lõpetavas tähtajas ning hageja ei ole minetanud õigust pretensioonide esitamiseks seoses kostjapoolsete rikkumistega.
26.Kohus tuvastab samuti, et 28.06.2023 on hageja teinud katse kostjaga suhelda (dtl 118) ning kostja vastusest „selgitan pärast mängu, xxx on probleeme xxx pärast“ järeldub usutavalt, et hageja soovis arutada 28.06.2023 mängus ilmnenud lepingu rikkumist ja kostja oli sellest rikkumisest teadlik. Kostja ei ole samuti ümber lükanud hageja väiteid seoses 28.06.2023 sõnumivahetusega.
27.Järgmiseks hindab kohus, kas hageja 14.08.2023 avaldus pooltevahelise lepingu ülesütlemiseks on kehtiv ja kas hagejal oli õigus leping erakorraliselt üles öelda.
28.VÕS § 116 ja § 196 koostoimes võib pool kestvuslepingu üles öelda juhul, kui teine lepingupool on oma kohustust oluliselt rikkunud ja rikkumine ei ole kõrvaldatud ka pärast täiendava tähtaja andmist. VÕS § 116 lg 4 kohaselt võib ilma täiendavat tähtaega andmata lepingu üles öelda siis, kui rikuti kohustust, mille täpne järgmine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida.
29.Hageja on tõendanud, et alates 28.06.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 14.08.2023 toimus 6 mängu, kostja ei ole tõendanud, et kõikidel nimetatud mängudel oleks kostja kõiki oma lepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Hageja on tõendanud ka selle, et ta on proovinud kostjaga suhelda, kuid, suhtlust rohkem kui 28.06.2023 sõnumivahetus, ei ole toimunud. Suhtlust ei ole väitnud ega tõendanud ka kostja.
30.Kohus nõustub hagejaga, et olukorras, kus leping on sõlmitud asendamatuteks tegevusteks ehk reklaami avaldamiseks konkreetsetel mängudel, on hagejal ka kõrgendatud huvi lepingujärgsete kohustuste täpse täitmise vastu, on kohustuse rikkumine kostja poolt pöördumatu ning heastamatu. Kohus nõustub ka sellega, et olukorras, kus samaaegselt kostjapoolsete kohustuse rikkumisega ei toiminud kostjaga ka suhtlus pärast 28.06.2023, on eluliselt usutav hageja poolt kostja vaikimisele omistatud tõlgendus, et kostja on lepingu täitmise lõpetanud. Kostja käitumine vastab VÕS § 116 lg 2 p-dele 1, 2 ja 4 ehk kostjapoolse rikkumise tõttu jäi hageja olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, lepingu täpne täitmine oli hageja huvi püsimise eelduseks ning kostja käitumine andis hagejale mõistliku põhjuse eeldada, et kostja ei täida oma kohustusi ka edaspidi.
31.Seega tuvastab kohus, et kostja rikkus 17.12.2022 töövõtulepingust tulenevaid kohustusi oluliselt ja hagejal oli VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 2 ja 4 ning § 196 koostoimes õigus pooltevaheline leping 14.08.2023 üles öelda ilma eelnevalt täiendavat tähtaega andmata.
32.Vastuseks kostja vastuväidetele, et hageja taganemisavaldus on hilinenud, märgib kohus, et lepingu punktis 2.5 tulenev 10-päevane tähtaeg ülal käsitletud põhjustel ei kohaldu, samuti ei ole
2-23-15346 hageja ületanud VÕS § 118 lg-st 1 tulenevat mõistlikku aega. Kostja oli alates 28.06.2023 kestvas rikkumises ning hageja ütles lepingu üles 1,5 kuud pärast esimest rikkumist ning 2 päeva pärast 12.08.2023 mängu, mille osas ei ole tõendatud, et kostja oleks oma kohustusi kohaselt täitnud.
33.Seega kohus tuvastab, et hageja 14.08.2023 lepingu ülesütlemise avaldus on kehtiv. Kohus tuvastab, et hageja ütles lepingu üles kostjapoolse olulise lepingurikkumise tõttu. Tulenevalt eeltoodust ei ole alust käsitleda hageja 14.08.2023 ülesütlemisavaldust tellija igaaegse ülesütlemise õiguse teostamisena VÕS § 655 lg 1 tähenduses ning kostjal ei ole töövõtjana õigust kokkulepitud tasule.
34.Järgmiseks hindab kohus, kas hagejal on õigus nõuda lepingu ülesütlemise tõttu 6000 euro (5000 eurot, millele lisandub käibemaks) tagastamist.
35.VÕS § 195 lg 2 kohaselt vabastab lepingu ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 195 lg 5 kohaselt peavad lepingu ülesütlemise korral lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu.
36.Hageja on tõendanud, et kogu lepingujärgne tasu 10 000 eurot, millele lisandub käibemaks, on tasutud lepingu alguses. Kostja ei vaidle nimetatule ka vastu. Küll on kostja seisukohal, et maksimaalselt jäid kostjal täitamata kohustused 5% ulatuses või 416,70 euro ulatuses ning suuremat tasu kostja tagastama ei pea.
37.Poolte vahel on töövõtuleping. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kohus selgitas hagejale, et kuivõrd hageja nõuab tagasi töövõtulepingujärgset ettemaksu ja kostja on seisukohal, et tal ei ole kohustust vastavat ettemaksu tagastada, lasub kostjal kohustus tõendada, et töövõtulepingujärgne tasu on sissenõutavaks muutunud. Kostja ei ole oma väiteid tõendanud.
38.Kohus ei pea ka eluliselt usutavaks ega loogiliseks kostja käsitlust tasu jaotumise kohta selliselt, et igale lepingu punktile 2.1 kuni 2.4 vastab tasu 2500 euro ulatuses. Sellist tasu jaotumist ei ole võimalik lepingust tuletada. Samas, isegi kui tasu jaguneks erinevate lepinguliste kohustuste vahel viisil, nagu kostja seda väidab, lasus kostjal kohustus tõendada, et tal on õigus VÕS § 637 lg 4 alusel tasule 416,70 eurot ületavas mahus ehk et kostja tasunõue 9583,30 euro ulatuses on muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole nimetatut tõendanud.
39.Kuivõrd tasu ei muutunud sissenõutavaks, ei ole kostjal õigust tasu nõuda. Kuivõrd kohus tuvastas, et VÕS § 637 lg 4 alusel ei muutunud kostja tasunõue sissenõutavaks, sest töö ei valminud, tuvastab kohus samuti, et hageja tasus kostjale 5000 eurot, millele lisandub 1000 eurot käibemaksu, ettemaksuna ehk tulevase kohustuse katteks.
40.VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
41.Kuivõrd kostja ei ole tõendanud õigust tasule summas 5000 eurot, millele lisandub käibemaks, asub kohus seisukohale, et hagejal ei ole tekkinud kohustust kostjale 6000 euro tasumiseks. Seega on hageja maksnud 6000 eurot alusetult ja hagejal on õigus nõuda vastava ettemaksu tagastamist.
42.Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et hagejal ei ole õigust tagasi nõuda kostjale tasutud 1000 eurot, mis on arvestatud käibemaksu katteks. Pooltevahelise lepingu punkti 3.1 kohaselt lisandus lepingujärgsele tasule käibemaks. See, kas xxx OÜ-l kui arve tasunud kolmandal isikul oli õigus käibemaksu tagasiarvestuseks või mitte, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Hageja eest on kostjale tasutud kokku 12 000 eurot, millest 6000 euro ulatuses on hageja esitanud nõude aluseta tasutu tagastamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et tal oli õigus jätta hageja eest töövõtulepingu täitmise ettemaksuna tasutud 5000 euro ja sellele lisanduva käibemaksu tagastamata.
2-23-15346
43.Kohus rahuldab hageja põhinõude, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ettemaks summas 6000 eurot (5000 eurot, millele lisandub käibemaks 1000 eurot).
44.Hageja on lisaks põhivõlale esitanud viivise nõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.08.2023. Hageja palub mõista viivis välja kindla summana kuni hagi esitamiseni ja edasiulatuva viivisena kuni kohustuse täitmiseni.
45.Kostja ei ole hageja viivisenõudele, sh kohustuse sissenõutavaks muutumise ajale vastuväiteid esitanud.
46.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
47.Hageja esitas sissenõutavaks muutunud viivise nõude perioodi 19.08.2023 kuni 27.10.2023 eest summas 138,08 eurot.
48.Alates hagi esitamisest 28.08.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni 09.02.2024 on kostja viivituses 105 päeva ning seadusjärgne viivis (65 päeva määraga 12% aastas kuni 31.01.2023 ja 40 päeva määraga 12,5% aastas alates 01.01.2024) moodustab 210,19 eurot. Kohus rahuldab ühtlasi hageja viivisenõude alates 10.02.2024 kuni kohustuse täitmiseni ning mõistab kostjalt välja viivise põhinõudelt 6000 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
49.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
50.TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Toimikust nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu kokku summas 630 eurot hagiavalduse esitamisel. Tegemist on põhjendatud menetluskuluga, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.
51.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust 19,25 tunni ulatuses tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta) kokku summas 2887,50 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on arvestanud menetluskuludele käibemaksu 22% määraga summas 635,25 eurot ning taotleb menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga, sest hageja ei ole käibemaksukohustuslane.
52.Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu võib pidada põhjendatuks ja advokaaditeenuse puhul turuolukorraga kooskõlas olevaks.
53.Hageja 19.01.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale 06.10.2023 osutatud õigusteenust seoses hagi koostamisega 5 tunni ulatuses ja 30.10.2023 veel 45 minuti ulatuses.
54.Samas on hageja esitanud oma hagiga seotud menetluskulude nimekirja ka 30.10.2023 hagi punktis VIII (dtl 6), mille kohaselt oli hagi esitamisel kantud menetluskulud 5 õigusteenuse tunni ulatuses. Seega ei pea kohus hilisemasse menetluskulude nimekirja lisatud 45 minuti pikkust ajakulu põhjendatuks ja vähendab selle võrra hageja taotletavat menetluskulude hüvitist.
55.Hageja 19.01.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud 04.12.2023 õigusteenust 1 tunni ulatuses seoses kostja vastuse analüüsiga ja suhtlusega kliendiga ning 06.12.2023 õigusteenust 5 tunni ulatuses õigusteenust seoses vastuse koostamise ja esitamisega. Arvestades hageja 06.12.2023 menetlusdokumendi sisu ja mahtu, saab põhjendatud ajakuluks pidada mitte üle 4 tunni, seega vähendab kohus 2 tunni võrra hageja taotletavat menetluskulude hüvitist.
2-23-15346
56.Hageja 19.01.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud 11.01.2024 õigusteenust 5,5 tunni ulatuses seoses kohtumääruse analüüsiga, lisade selekteerimisega ja vastuse koostamisega. Arvestades hageja 11.01.2024 menetlusdokumendi sisu ja mahtu, samuti sellele lisatud tõendite mahtu, saab põhjendatud ajakuluks pidada mitte üle 3 tunni, seega vähendab kohus 2,5 tunni võrra hageja taotletavat menetluskulude hüvitist
57.Hageja 19.01.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud 19.01.2024 õigusteenust 2 tunni ulatuses seoses kostja seisukohaga tutvumisega, suhtlusega kliendiga, seisukoha koostamise ja esitamisega. Menetluskulu on põhjendatud.
58.Hageja ei ole käibemaksukohustuslane ning taotleb kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10 menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga.
59.Põhjendamatu on aga hageja 19.01.2024 menetluskulude nimekirjas toodud arvutus, mille kohaselt kohaldub kõikidele kantud menetluskuludele 22%-suurune käibemaks. Käibemaksuseaduse (KaMS) § 15 lg 1 kohaselt oli käibemaksumäär kuni 31.12.2023 20% ning alates 01.01.2024 on 22%.
60.KaMS § 11 lg 1 kärgi käive on tekkinud või teenus on saadud päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist toiminguist: 1) kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine; 2) kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine.
61.Käesoleval juhul on selge, et õigusteenus on osutatud nendel kuupäevadel, nagu menetluskulude nimekirjas märgitud. Järelikult kohaldub kuni 31.12.2023 osutatud teenustele KaMS § 11 lg 1 p 1 alusel see käibemaksumäär, mis teenuse osutamisel kehtis ja seega maksutatakse kuni 31.12.2023 osutatud teenust 20%-lise käibemaksuga.
62.Kohus vähendas perioodil 06.10.2023 kuni 31.12.2023 osutatud õigusteenust 2 tunni ja 45 minuti ulatuses ehk põhjendatud ajakuluks on kokku 9 tundi tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub 20% käibemaks ehk 1620 eurot (9 * 150 * 1,2).
63.Kohus vähendas perioodil 01.01.2024 kuni 19.01.2024 osutatud õigusteenust 2,5 tunni võrra ehk põhjendatud ajakuluks on kokku 5 tundi tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub 22% käibemaks ehk 915 eurot (5 * 150 * 1,22).
64.Hageja on kokku kandnud põhjendatud menetluskulu summas 3165 (630 + 1620 + 915) eurot, milline kuulub hagejalt väljamõistmisele.
65.Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
66.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.