Välja mõista K Zlt ( Z, isikukood xxx) AS-i Morrison Invest (registrikood 10378065) kasuks riigilõiv 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot ja lepingulise esindaja kulu 535 (viissada kolmkümmend viis) eurot.
6.Välja mõista K Zlt ( Z, isikukood xxx) AS-i Morrison Invest (registrikood 10378065) kasuks viivis menetluskulude 760 (seitsesada kuuskümmend) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise nõude täitmiseni.
7.Jätta kindlaks määramata ja K Zlt ( Z, isikukood xxx) AS-i Morrison Invest (registrikood 10378065) kasuks välja mõistmata AS-i Morrison Invest lepingulise esindaja kulu 150 (ükssada viiskümmend) eurot. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib lihtmenetluses hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse lihtmenetluses ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa
1.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja ja MTÜ IMEMAA (registrikood 80555166) vahel sõlmiti 02.07.2019 äriruumide üürileping, mille alusel andis hageja MTÜ IMEMAA kasutusse ruumid pinnaga 9m2, mis asuvad Tallinnas Tulbi tn 6 hoone esimesel korrusel. Hageja on soovinud asjaolu tõendada üürilepingu dokumendiga (dtl-d 78-87). Kohtu hinnangul nähtub üürilepingu dokumendist, et see on koostatud kirjalikus vormis ning allkirjastatud hageja juhatuse liikme M Ve ja MTÜ IMEMAA juhatuse liikme K Z poolt ning selle kuupäevaks on märgitud 02.07.2019. Kohus leiab, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 4 järgi saab pooltevahelise lepingu lugeda sõlmituks mõlema lepingupoole esindaja poolse allkirjastamisega. Kohus leiab, et üürilepingu dokumendiga on tõendatud järgmised kokkulepitud tingimused: hageja kohustus anda MTÜ IMEMAA kasutusse ruumid pinnaga 9m2, mis asuvad Tallinnas Tulbi tn 6 hoone esimesel korrusel (dtl 78, p-d 1.2 ja 2.1); lepingu tähtaeg üks aasta lõppemise tähtpäevaga 02.07.2020 (dtl 78, p 1.4); MTÜ IMEMAA kohustus tasuda hagejale garantiisumma 200 eurot (dtl 78, p 3.1); MTÜ IMEMAA kohustus tasuda hagejale üüri 100 eurot kuus, millele lisandub käibemaks 20 eurot (dtl 79, p 3.3); MTÜ IMEMAA kohustus tasuda hagejale kõrvalkulusid (dtl 79, p 3.4); üüri ja kõrvalkulude tasumise tähtaeg (dtl 79, p 3.5). Kohus leiab, et lepingutingimustest nähtuvalt on hageja ja MTÜ IMEMAA sõlminud VÕS § 271 mõistes üürilepingu äriruumide kasutamiseks.
2.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 02.07.2019 käendusleping, millega kostja kohustus hageja ees vastutama hageja ja MTÜ IMEMAA vahel sõlmitud 02.07.2019 äriruumide üürilepingust tulenevat MTÜ IMEMAA kohustuste täitmise eest. Hageja on soovinud asjaolu tõendada üürilepingu dokumendiga (dtl-d 78-87). Üürilepingu punkt 5.18 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „5.18. Üürilepingu allakirjutanud Üürniku esindja, K Z , isiklikult käendab käesoleva üürilepingu täitmise summas 1200.- (üks tuhat kakssada) EUR-i ulatuses enda isikliku varaga“ (dtl 83, p 5.18). VÕS § 143 lg 1 sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. VÕS § 144 lg 2 sätestab, et tarbijakäenduslepingu puhul peab käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis. Üürilepingu punktis 5.18 sisalduval kokkuleppe vastab käenduslepingu tunnustele. Kohtu hinnangul nähtub 2 (6)
lepingutingimusest, et hageja ja kostja on sõlminud käenduslepingu. Kostja on füüsiline isik, mistõttu on pooltevaheline käendusleping tarbijakäenduslepinguks VÕS § 143 lg 1 mõistes. Kostja on vaielnud vastu käenduslepingu sõlmimisele ning leidnud, et kostja ei ole teinud kirjalikus vormis tahteavaldust käendusest tulenevate kohustuste võtmiseks. Üürilepingu dokument on kirjalikus vormis ning allkirjastatud kostja poolt. Seetõttu on kostja avaldus käenduslepingu sõlmimiseks tehtud VÕS § 144 lg 2 mõistes kirjalikus vormis. Kokkulepe sisaldab kostja vastutuse maksimumsumma kohta käivat tingimust, mille kohaselt vastutab kostja maksimaalselt 1200 euro ulatuses. Eeltoodut arvestades ei ole tarbijakäendusleping tühine VÕS § 143 lg 2 järgi. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja ja kostja on sõlminud tarbijakäenduslepingu, mille tingimused ei ole seadusega vastuolu tõttu tühised. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei pidanud kostja eesti keele oskuse puudumise tõttu aru saama, et ta allkirjastab üürilepingu nii üürniku esindaja kui ka käendajana. Kohtu hinnangul ei ole puudulik keeleoskus lepingu sõlmimisel asjaolu, mis muudab lepingutingimuse tühiseks. Kui puudulik keeleoskus toob kaasa lepingupoole ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest ning ta sõlmib lepingu sellest tingitud olulise eksimuse mõjul, võib see lepingupoolele anda õiguse tehingu tühistamiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg 1 mõistes. Kostja ei ole tuginenud sellele, et ta on käenduslepingust taganenud olulise eksimuse tõttu. Seetõttu ei anna kostja puudulik keeleoskus alust lugeda käenduslepingut mittesõlmituks või kehtetuks.
3.Kostja leiab, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt üüri ja kõrvalkulude tasumist, sest MTÜ IMEMAA ütles lepingu 05.08.2019 kirjaga erakorraliselt üles alates 15.08.2019. Pooled ei vaidle selle üle, et MTÜ IMEMAA on saatnud hagejale 05.08.2019 kuupäevaga dateeritud kirja, mille sisu on tõendatud kirja dokumendiga (dtl-d 90-97). Pooled vaidlevad selle üle, millal on hageja saanud kirja kätte. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millal MTÜ IMEMAA andis kirja üle postiasutusele hagejale saatmiseks. Hageja on soovinud kirja postitamise aega tõendada saadetise aadresskaardiga xxx (dtl 347). Aadresskaardist nähtuvalt on kullersaadetise saatjaks kostja ja saajaks hageja. Aadresskaardil oleva templijäljendi kohaselt on postitamise kuupäevaks 09.9.2019 (dtl 347). Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuvalt on kostja või MTÜ IMEMAA saatnud hagejale lisaks 05.08.2019 kirjale muid saadetisi. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et aadresskaardiga on tõendatud 05.08.2019 kirja postitamise aeg, milleks oli 09.09.2019. Üürilepingu punkt 10.3 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „10.3. Kirjalik teade loetakse kätteantuks, kui teade on üle antud allkirja vastu või teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva“ (dtl 85, p 10.3). Kohtu hinnangul ei ole lepingutingimus tüüptingimusena tühine VÕS § 42 lg 1 järgi. Lepingutingimusega ei muudeta TsÜS § 70 sätestatud tahteavalduse kättetoimetatuks lugemise eeldusi. Tingimusega täiendatakse TsÜS § 70 regulatsiooni selliselt, et tahteavalduse tähitud kirjaga saatmise korral loetakse ajaks, millal saadetis tavaliste asjaolude esinemisel kätte oleks saadud, viis päeva saadetise postitamisest. Tegemist ei ole kumbagi lepingupoolt ebamõistlikult kahjustava tingimusega. Lepingutingimus ei näe ette tahteavalduse tegemist seaduses sätestatust erinevas vormis ning erineval viisil, mistõttu ei ole kumbagi lepingupoolt ebamõistlikult kahjustava tingimusega. Eeltoodut arvestades tuleb 05.08.2019 kiri lugeda üürilepingu punkti 10.3 järgi hagejale kättetoimetatuks 15.09.2019.
4.Hageja on esitanud vastuväite, mille kohaselt puudus MTÜ-l IMEMAA alus pooltevahelise lepingu ülesütlemiseks. MTÜ IMEMAA on avaldanud 05.08.2019 kirjas, et tegemist on lepingu erakorralise lõpetamise taotlusega alates kuupäevast, millal hageja saab kirja kätte (dtl 96). Kohtu hinnangul tuleb MTÜ IMEMAA 05.08.2019 kiri lugeda üürilepingu erakorralise ülesütlemise avalduseks. Kohus kontrollib, kas ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. MTÜ IMEMAA 05.08.2019 on hagejale kättetoimetatud 15.09.2019 (vt otsuse p 3). Seega on täidetud ülesütlemise formaalne eeldus, milleks on ülesütlemisavalduse tegemine ja adressaadile kättetoimetamine. 05.08.2019 kirjast nähtuvalt on MTÜ IMEMAA pidanud lepingurikkumiseks järgmisi asjaolusid: elektritasude arvutamise ebaõigsus (dtl 90, p 1.1; dtl 91, p 1.3), hageja esindaja poolne MTÜ IMEMAA esindajate solvamine ning ruumide pildistamine (dtl 91, p-d 1.2, 1.4, 1.5), hageja esindaja M Ve ja tema assistendi poolt ettevõtte kohta olulise juriidilise teabe varjamine (dtl 92, p 2), assistendi 3 (6)
poolt lepingusse tähtaja 4 kuud asemel tähtaja 12 kuud märkimine (dtl 92, p 2.1), M Ve poolt MTÜ IMEMAA esindajatega ebaviisakalt käitumine lepingu sõlmimisel ning survestamine kinnitama, et MTÜ IMEMAA mõistavad lepingutingimusi (dtl 92, p 2.2), vale teabe andmine e-kirjavahetuses (dtl 93, p 2.3), hageja ja M Ve kavatsus saada ebaseaduslikku materiaalset kasu (dtl 93, p 2.4), hageja ja M V rikkusid kriminaalõigust (dtl 93, p 2.5), hageja jättis parandamata tualettruumi viiva trepi reelingu, käepide on vapustav ja ohustab üürnike tervist (dtl 94, p 3), toa häiresignalisatsioon vallandus korduvalt (dtl 94, p 4), hageja ja M V rikkusid lepingut ruumide katkematu ja usaldusväärse turvalisuse tagamiseks (dtl 95, p 4.1). Pooltevahelisest üürilepingust nähtuvalt on üürileping sõlmitud mõlema poole majandustegevuses. Pooled on kokku leppinud lepingu erakorralise ülesütlemise alustes (dtl-d 84-85, p-d 8.1 ja 8.2). Kuivõrd pooled on leppinud kokku üürilepingu erakorralise ülesütlemise alustes, on välistatud seaduses sätestatud üürilepingu ülesütlemise aluste kohaldamine ning üürileping on võimalik erakorraliselt üles öelda üksnes üürilepingu punktides 8.1 ja 8.2 sätestatud alustel ja korras (vt ka RKTKo 30.04.2013 3-2-1-5-13, p 25). Üürilepingu punkt 8.2 sisaldab järgmisi tingimusi: „8.2. Üürnik võib alljärgnevate Lepingu rikkumise asjaolude ilmnemisel Lepingu üles öelda ning tagastada Lepingu objekti viivitamatult Üürileandjale: 8.2.1. kui Lepingu objekt osutub kasutamiskõlbmatuks asjaolude tõttu, mille eest Üürnik ei vastuta ning Üürileandja ei kõrvalda puudusi mõistliku aja jooksul; 8.2.2. kui ilmnevad muud asjaolud, mis teevad Üürnikust mittesõltuvatel asjaoludel võimatuks Lepingu objekti sihipärase kasutuse ning Üürileandja ei kõrvalda või ei ole suuteline kõrvaldama selliseid asjaolusid kolmekümne (30) päeva jooksul peale vastavasisulise hoiatuse saamist“ (dtl-d 84-85, p 8.2). Kostja ei ole etteheidete aluseks olevate asjaolude kohta esitanud tõendeid, mistõttu 05.08.2019 kirjas kirjeldatud hageja ja M Ve tegevus ei ole tõendatud. Lisaks ei kvalifitseeru 05.08.2019 kirjas märgitud etteheited üürilepingus kokkulepitud ülesütlemise alusteks, mistõttu etteheidete aluseks olevad asjaolud ei andnud MTÜ-le IMEMAA õigust leping üles öelda. 05.08.2019 kirjas märgitud etteheidetest vastavad üürilepingu punktis 8.2.2 sätestatud üürilepingu ülesütlemise aluste tunnustele tualettruumi viiva trepi reelingu parandamata jätmine (dtl 94 p 4) ning ruumide turvalisuse tagamata jätmine (dtl 95, p 4.1). Kostja ei ole esitanud tõendeid tualettruumi viiva reelingu seisukorra kohta. Kostja ei ole esitanud tõendeid äriruumides häire vallandumise kohta. Kostja ei ole esitanud tõendeid hagejale tähtaja andmise kohta, et ruumi sihipärast kasutamist takistavad puudused kõrvaldataks. Eeltoodut arvestades ei ole kostja tõendanud üürilepingus kokkulepitud erakorralise ülesütlemise materiaalsete eelduste esinemist. MTÜ IMEMAA ülesütlemisavaldus ei toonud kaasa üürilepingu lõppemist alates 15.09.2019.
5.Üürilepingu punkt 7.6.2 sisaldab järgmist tingimust: „Leping loetakse lõppenuks: [---] 7.6.2. Kui üks pool on teatanud teisele ette 4 (neli) kuud lepingu lõpetamise soovist“ (dtl 84, p 7.6). Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt on tingimus tühine, sest piirab ebamõistlikult üürniku ülesütlemisõigust. VÕS § 309 lg 1 ja § 311 lg 1 järgi saab korraliselt üles öelda tähtajatu üürilepingu. Võlaõigusseadus ei anna lepingupoolele õigust öelda korraliselt üles tähtajalist üürilepingut. Võlaõigusseadus on selles osas dispositiivne ning võimaldab lepingupooltel kokku leppida tähtajalise üürilepingu korralise ülesütlemise õiguses ja alustes. Hageja ja MTÜ IMEMAA sõlmisid üürilepingust nähtuvalt tähtajalise üürilepingu, mille tähtpäevaks oli 02.07.2020 (dtl 78, p 1.4). Seadus ei näe ette tähtajalise üürilepingu korralist ülesütlemist. Üürilepingu punktis 7.6.2 sisalduv kokkulepe annab pooltele õiguse üürileping korraliselt üles öelda. Seega ei piira tingimus üürniku ülesütlemisõigust, vaid hoopis laiendab seda. Kohus arvestab seda ning leiab, et lepingutingimus ei ole tüüptingimusena tühine VÕS § 42 lg 1 järgi. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja sai MTÜ IMEMAA ülesütlemisavalduse kätte 15.09.2019. Üürilepingu punkti 7.6.2 järgi lõppes üürileping seega 15.01.2020.
6.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et MTÜ IMEMAA on jätnud tasumata üüri ja kõrvalkulud järgmiselt: 2019.a augusti üür 99,99 eurot, 2019.a augusti hoolduskulud 28,17 eurot, 2019.a juuli elektrienergiaga seonduvad kulud 39,94 eurot, kokku 168,10 eurot, millele lisandub käibemaks 33,63 eurot (dtl 116, 01.08.2019 arve nr 19115); 2019.a septembri üür 99,99 eurot, 2019.a septembri hoolduskulud 28,17 eurot, 2019.a augusti elektrienergiaga seonduvad kulud 28,04 eurot, 4 (6)
kokku 156,20 eurot, millele lisandub käibemaks 31,25 eurot (dtl 102, 01.09.2019 arve nr 19168); 2019.a oktoobri üür 99,99 eurot, 2019.a oktoobri hoolduskulud 28,17 eurot, 2019.a septembri elektrienergiaga seonduvad kulud 9,27 eurot, kokku 137,43 eurot, millele lisandub käibemaks 27,49 eurot (dtl 103, 01.10.2019 makseteatis nr 01102019); 2019.a novembri üür 99,99 eurot, 2019.a novembri hoolduskulud 28,17 eurot, 2019.a oktoobri elektrienergiaga seonduvad kulud 6,08 eurot, kokku 134,24 eurot, millele lisandub käibemaks 26,85 eurot (dtl 104, 01.11.2019 makseteatis nr 01112019); 2019.a detsembri üür 99,99 eurot, 2019.a detsembri hoolduskulud 28,17 eurot, 2019.a novembri elektrienergiaga seonduvad kulud 6,08 eurot, kokku 134,24 eurot, millele lisandub käibemaks 26,85 eurot (dtl 105, 01.12.2019 makseteatis nr 01122019); ajavahemiku 01.01.2020 kuni 14.01.2020 arvestatud üür 45,18 eurot, ajavahemiku 01.01.2020 kuni 14.01.2020 arvestatud hoolduskulud 12,69 eurot, 2019.a detsembri elektrienergiaga seonduvad kulud 2,72 eurot, kokku 60,59 eurot, millele lisandub käibemaks 12,12 eurot (dtl 106, 01.01.2020 makseteatis nr 01012020). Kostja ei ole esitanud vastuväited osundatud arvetel ja makseteatistes märgitud üüri ja hoolduskulude arvestuse õigsusele. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid elektrienergiaga seotud kulude tekkimisele ja kulude arvestuse õigsusele. Vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolud eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Hageja poolt nõutava üüri suurus vastab üürilepingu punktis 3.3 kokkulepitule (dtl 79, p 3.3). Hageja poolt nõutava hooldustasu suurus vastab üürilepingu punktis 3.4 kokkulepitule (dtl 79, p 3.4). Lepingupooled on kokku leppinud MTÜ IMEMAA tasuda kõrvalkuluna elektrienergia tarbimisega seonduvad kulud (dtl 79, p 3.4). Lepingupooled on kokku leppinud, et üüri ja kõrvalkulude tasumise tähtpäev on kuu viies päev (dtl 79, p 3.5). Pooled ei vaidle selle üle, et MTÜ IMEMAA ei ole tasunud 01.08.2019 ja 01.09.2019 arvetel märgitud üüri ja kommunaalkulusid ning 01.10.2019, 01.11.2019, 01.12.2019 ja 01.01.2020 makseteatistel märgitud üüri ja kommunaalkulusid. Vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolud eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Arvetel ja makseteatistel märgitud üüri ja kõrvalkulude tasumise tähtpäevad on möödunud. Seega on üüri ja kõrvalkulude tasumise kohustus muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 1). Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda MTÜ-lt VÕLUMAA üüri ja kõrvalkulude 747,26 eurot tasumist. Kostja vastutab käendajana kohustuse täitmise eest käendaja vastutuse maksimumsumma 1200 eurot (vt otsuse p 2). Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 747,26 eurot.
7.Üürilepingu punkt 5.2 sisaldab järgmist tingimust: „5.2. Lepingus sätestatud maksekohustustega viivitamise korral kohustub selles süüdi olev pool tasuma teisele poolele viivist 0,5% (null koma viis protsenti) tasumata summast päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest“ (dtl 82, p 5.2). Hageja nõuab kostjalt viivise 452,74 eurot tasumist. Hageja põhjendab viivisenõuet sellega, et hageja on tasumata üürilt ja kõrvalkuludelt arvestanud viivist määraga 0,5% päevas kokku 700,33 eurot, millise nõude on tasaarvestanud 200 euro ulatuses üürniku tasutud garantiisummaga (dtl 75, p 6). Kohus leiab, et võttes arvesse hageja avaldatud üüri ja kõrvalkulude tasumisega viivitatud aega, üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse suurust ning üürilepingu punktis 5.2 kokkulepitud viivisemäära, on hageja esitatud viivisearvestus korrektne. Seejuures arvestab kohus, et kostja ei ole vaidlustanud viivisekokkuleppe kehtivust ja viivisearvestuse õigsust. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et hagejal on õigus nõuda MTÜ-lt VÕLUMAA viivise 500,33 eurot tasumist. Kostja vastutab käendajana kohustuse täitmise eest käendaja vastutuse maksimumsumma 1200 eurot ulatuses (vt otsuse p 2). Kohus rahuldas eelnevalt hagiavalduse 747,26 euro tasumise nõudes (vt otsuse p 6). Seetõttu vastutab kostja täiendavalt kohustuse täitmise eest 452,74 euro ulatuses. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 452,74 eurot.
8.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
9.TsMS § 405 lg 1 p 10 sätestab, et kohus võib lihtmenetluses tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kohus menetles asja hagihinnast tulenevalt lihtmenetluses. Kohus on seisukohal, et asja lihtsustatud korras menetlemise eesmärgiks on asja kiirem lahendamine, sealhulgas kohtuasjas tehtava kohtulahendi kiirema täitmisele pööramise võimaldamine. Asjas tehtav kohtulahend peab võimaldama võlausaldajal teostada oma õigusi võlgniku poolt raha tasumise kohustuse täitmisega 5 (6)
viivitamise korral täielikult ja tõhusalt. Kohus tunnistab TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel otsuse viivitamata täidetavaks ilma tagatiseta.
10.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi sellega otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
11.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 225 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu 225 eurot osas, sest riigilõiv on vältimatu kohtukulu, mille hageja peab kohtusse pöördumisel tegema. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkusele ja põhjendatusele. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tehtud toimingud olnud vajalikud. Kohus leiab, et toimingute tegemise ajakulu on olnud põhjendatud, välja arvatud kohtu 01.11.2023 kirja, kostja 13.11.2023 kirja, kostja 16.11.2023 vastuse läbitöötamisega ning täiendava tõendi kogumisega ja 24.11.2023 seisuga koostamisega seonduv kulu, mis on osaliselt põhjendamatu. Viidatud kulu on kohtu hinnangul põhjendatud 2,5 tunni ulatuses, arvestades asja vähest mahtu ja õiguslikku keerukusastet ning kostja vastuse vähest mahtu. Ülejäänud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute (dtl-d 349-350) ajakulu on kooskõlas asja mahu ja õigusliku keerukusastmega. Eeltoodut arvestades on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 10 tundi. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja lepingulise esindaja tasu ajavahemikus 14.01.202014.12.2021 esitatud arvetel märgitud õigusteenuse eest 50 eurot tunnis ja 24.11.2023 arvel märgitud õigusteenuse eest 60 eurot tunnis. Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Seetõttu lepingulise esindaja tasule käibemaksu ei lisandu. Kohus leiab, et hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasud 50 eurot ja 60 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud on hageja lepingulise esindaja kulud 535 eurot (14.01.2020-14.12.2021 esitatud arvetel märgitud õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg 6,5 tundi x tunnitasu 50 eurot = 325 eurot; 24.11.2023 arvel märgitud õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg 3,5 tundi x tunnitasu 60 eurot = 210 eurot). Kohus määrab eeltoodut arvestades kindlaks hageja kohtukulud riigilõiv 225 eurot ja kohtuvälised kulud lepingulise esindaja kulu 535 eurot. Hageja taotles lepingulise esindaja kulu 685 eurot kindlaksmääramist (dtl 350). Kohus jätab kindlaks määramata ja kostjalt hageja kasuks välja mõistmata hageja lepingulise esindaja kulu 150 eurot (685-535=150). TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist kostjalt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 760 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.