Aktsiaselts TECHNOMAR & ADREM hagi P.X vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
791 078,43 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts TECHNOMAR & ADREM (registrikood 10282494, aadress Vana-Narva mnt 22, 74114 Maardu) Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Peeter Ploom ja vandeadvokaadi abi Heikki Ojamaa (e-post: [email protected]) Kostja: P.X (isikukood XXX, aadress xxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Madis Päts (e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamine
17.10.2023 ja 25.10.2023 kohtuistungil ja edasi TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGEJA NÕUE JA HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Aktsiaselts TECHNOMAR & ADREM esitas Harju Maakohtule hagi P.X vastu võla, milles palus:
välja mõista kostjalt hageja kasuks laenulepingust nr 1/2015-200 tulenevad põhivõlgnevus 200 000 eurot ja intressivõlgnevus põhivõlgnevuselt määraga 5% aastas
20 805,55 eurot ja viivisvõlgnevus põhivõlgnevuselt 200 000 eurot viivisemääraga 8% aastas (s.o 44,44 eurot päevas) perioodi eest 01.01.2018.a. kuni hagi esitamiseni summas 47 420,88 eurot ja edaspidi TsMS § 367 alusel viivisevõlgnevus määraga 8% aastas põhivõlgnevuselt 200 000 eurot (s.o 44,44 eurot päevas) kuni põhinõude täitmiseni, sh kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edaspidi viivisemääraga 8% aastas (s.o 44,44 eurot päevas) põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni;
välja mõista kostjalt hageja kasuks laenulepingust nr 2/2016-300 tulenevad põhivõlgnevus 360 000 eurot ja intressivõlgnevus põhivõlgnevuselt määraga 5% aastas 32 692 eurot ja viivisevõlgnevus põhivõlgnevuselt 360 000 eurot viivisemääraga 8% aastas (s.o 80 eurot päevas) perioodi eest 01.01.2018.a. kuni hagi esitamiseni summas 85 360 eurot ja edaspidi TsMS § 367 alusel viivisevõlgnevus määraga 8% aastas (s.o 80 eurot päevas) põhivõlgnevuselt 360 000 eurot kuni põhinõude täitmiseni, sh kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edaspidi viivisemääraga 8% aastas (s.o 80 eurot päevas) põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ja
välja mõista kosjalt hageja kasuks hageja poolt kantud menetluskulud ja kosja kantud menetluskulud jätta tema kanda ning kohtulahendis menetluskulude kindlaksmääramise kohta märkida TsMS § 177 lg 4 alusel, et hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt hageja kui laenuandja ja kostja kui laenusaaja vahel on sõlmitud alljärgnevad laenulepingud, koos nende lisadega:
3.27.11.2015.a. laenuleping nr 1/2015-200, koos lisadega (edaspidi LL 1), laenusummas 200 000 eurot (LL1 p 1.2.) ja intressiga 5% laenusummalt aastas (LL 1 p 2.1. ja 2.2.). 11.03.2016.a. sõlmitud LL 1 lisakokkuleppe nr 3 kohaselt pidi kostja tagastama laenu ja tasuma intresse kogu aja eest TA-le hiljemalt 31.12.2017.a., mida kostja siiani teinud pole. LL 1 järgi oli seisuga 31.12.2017.a. kostja põhivõlgnevus hagejale 200 000 eurot ja intressvõlgnevus 20 805,55 eurot. Seega oli kostja LL 1 järgne koguvõlgnevus hagejale seisuga 31.12.2017.a. 220 805,55 eurot.
4.11.01.2016.a. laenuleping nr 2/2016-300, koos 05.02.2016, 18.02.2016 ja 11.03.2016.a. sõlmitud lisadega (edaspidi LL 2). LL2 ja selle lisade alusel sai kostja kokku laenu 360 000 eurot (LL 2 p 1.1. ja LL 2 lisa 2 p 1.1.) ja intressiga 5% laenusummalt aastas (LL 2 p 2.1. ja 2.2.). LL 2 ja selle lisa nr 3 (lisa 3.3.) alusel pidi kostja tagastama hagejale laenu ja intresse kogu aja eest hiljemalt 31.12.2017.a., mida kostja siiani teinud pole. LL 2 järgi oli seisuga 31.12.2017.a. kostja põhivõlgnevus hagejale 360 000 eurot ja intressivõlgnevus 32 692 eurot. Seega oli kostja LL2 järgne koguvõlgnevus hagejale seisuga 31.12.2017.a. 392 692 eurot.
5.Seega moodustas kostja koguvõlgnevus mõlema laenulepingu järgi hagejale seisuga 31.12.2017.a. kokku 613 497,55 eurot.
6.Mõlema laenulepingu kohaselt pidi kostja tagastama kogu laenusumma ja intressid laenu tagastamise lõppkuupäeval, so 31.12.2017.a.
7.Laenulepingutes ei ole viivis märgitud, kuid tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt alates 01.01.2018.a. viivise tasumist põhivõlgnevuselt määraga 8% aastas, mille väljamõistmist hageja kostjalt ka taotleb.
8.Eeltoodu alusel muutusid 01.01.2018.a. sissenõutavaks nii mõlema laenulepingu põhivõlgnevused, intressinõue (määraga 5% aastas) ja hakkas kehtima viiviste tasumise nõue (määraga 8% aastas).
9.Mõlema laenulepingu puhul ja ka käesolevas hagis on aastase intressi ja viivise määrade arvutamisel lähtutud arvestusest, et aastas on 360 päeva.
10.Hagi esemes on intressinõuded esitatud ja arvestatud määraga 5% aastas ja intressi on arvestatud laenu väljamaksmise päevale järgnevast päevast kuni lepingute-järgse laenu ja intresside tagastamise kohustuse kuupäevani 31.12.2017.a. (lepingute lõppemiseni). Eeltoodu alusel on LL 1 puhul arvestatud intressi 749 päeva eest (29+360+360 päeva, 200 000 eurot kanti üle 02.12.2015.a.).
11.LL 2 puhul on arvestatud intresse (määraga 5% aastas) esmalt summalt 300 000 eurot 37 päeva eest (12.01.16.-19.02.16. , summa 300 000 eurot kanti P.Xle üle 12.01.16.) ja summa 60 000 eurot kanti P.Xle üle 19.02.2016. , misjärel alates 20.01.2016.a. kuni 31.12.2017.a. on arvestatud intresse summalt 360 000 eurot ja seda siis 683 päeva eest (323 + 360).
12.Hagi esemes on viivisenõuded, sh nende määr (8% aastas põhivõlgnevuselt), väljamõistetav periood (01.01.2018.a. kuni 17.12.2020.a., so 1067 päeva) ja põhivõlgnevuse summad (200 000 eur ja 360 000 eur) eraldi välja toodud mõlema laenulepingu alusel ja viivisenõuded on esitatud samuti TsMS §-s 367 sätestatud viisil. Eeltoodu alusel on viivise arvestamise alused, põhimõtted ja arvutuste käik arusaadav ja jälgita.
13.Hageja on laenulepingujärgsed kohustused täitnud nõuetekohaselt.
14.LL1 p 1.2. alusel, pidi laen väljastatama selle kandmisega kostja kontole, kuid 01.12.2015.a. taotluses palus kostja selle summa kanda tema firma ILUMI GROUP OÜ kontole, mida hageja ka tegi.
15.LL2 p 1.2. ja selle lisa nr 2 p 1.2. alapunktide a) ja b) alusel pidi laen väljastatama selle kandmisega kostja kontole, kuid 18.02.2016.a. taotluses palus kostja selle kogusummas kanda tema firma ILUMI GROUP OÜ kontole, mida hageja ka kahe maksega tegi.
16.Seega on kostja kogu laenusumma kätte saanud.
17.Laenude ja intresside tasumise tähtpäeva saabumise järgselt on hageja korduvalt pöördunud kostja poole järelepärimiste/nõuetega laenu ja intresside tagasimaksmise kohta, seda nii suuliselt kui kirjalikult meili teel, kuid vaatamata erinevatele lubadustele, pole ta seda ikkagi siiani teinud, lisaks on ta nüüd peale 11.11.2020.a. Nõudekirja kättesaamist alusetult ja pahatahtlikult asunud seisukohale, et ta ei peagi midagi hagejale nende laenulepingute alusel tagastama.
KOSTJA SEISUKOHT
18.Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu.
19.Kostja vastuse kohaselt hageja on hagiavalduses ebaõigesti kvalifitseerinud hagi aluseks olevate krediidilepingute osapooled ja ei ole esitanud õigeid andmeid selle kohta, milles pooled neid lepinguid sõlmides tegelikult silmas pidasid ja kokku leppisid. Seetõttu ei ole hageja andnud kostja hinnangul õiget ja põhjendatud hinnangut ka hagi aluseks olevatele krediidilepingutele.
20.Kostja ja Y, kes on ka hageja ainuaktsionäriks, alustasid 2007. aastal nende omandis või kontrolli all olevate Eestis kui Vene Föderatsioonis registreeritud äriühingute kaudu ühist elamukinnisvara arendamisprojekti Vene Föderatsioonis, Peterburis (projekt Vanino). Mainitud projekti vahetuks elluviijaks oli Vene Föderatsioonis registreeritud ja tegutsev OOO Tareal Vene Föderatsiooni registritunnus 1074703003022, asukohaga Sankt-Peterburgi linn, Moskovski prospekt 97 Lit.A ruum 17N, kontor 512). OOO Tareal põhikapitalist 65% kuulus AS-le Tasmo Ärigrupp (Eesti registrikood 10057432, mille ainuaktsionäriks on hageja ja mis seeläbi moodustab hagejaga kontserni ÄS § 6 tähenduses) ja 35% OÜ-le Ilumi Group OÜ (registrikood 11162734, mille ainuosanikuks on kostja).
21.OOO-le Tareal kuuluva vara hinnanguliseks koguväärtuses oli 2015. aasta lõpu seisuga 27 000 000 eurot. Vene Föderatsioonis samal ajal alanud majanduskriisi ning sellest tingitud ehitusjärgus elamispindade müügi olulise languse tõttu tekkis OOO-l Tareal käibevahendite likviidsusprobleem, mistõttu sattus ohtu poolelioleva kinnisvaraprojekti ehitustegevuse jätkamine. Eesmärgiga tagada OOO Tareal tegevuse, sh pooleli olev ehitustegevuse jätkumine leppisid kostja ja Y 2015 novembris kokku OOO Tareal täiendavas finantseerimises, mille raames Q kohustus andma OOO-le Tareal täiendavalt intressiga laenu põhisummas 560 000 eurot. Vastava asjaolu nähtub muuhulgas hageja poolt kostjale 19.06.2018 ja 20.07.2018 saadetud e-kirjadest.
22.Tehnilistel põhjustel ja ka Q initsiatiivil ning pealekäimisel korraldati vastava laenusumma andmine OOO-le Tareal hageja, kui AS Tasmo Ärigrupp emaettevõtte poolt läbi hagejaga 27.11.2015 sõlmitud laenulepingu nr 1/2015-200 (200 000 eurot aastaintressiga 5%) ja 11.01.2016 vormistatud laenulepingu nr 2/2016-300 (360 eurot aastaintressiga 5%). Mainitud laenulepingute alusel kandis hageja laenusummad Ilumi Group OÜ pangakontole, millelt vastavad summad kanti Vene Föderatsioonis registreeritud äriühingule OOO-le Ilumi ning anti seejärel Vene Föderatsioonis OOO Tareal käsutusse. Kostja laenusummasid iseseisvalt ja oma tarbeks ei kasutanud ega saanudki kasutada. Kostja märgib seda, et hageja jälgis ja kontrollis pidevalt laenusummade kasutamist OOO Tareal tarbeks ning kostja esitas ka vastavaid aruandeid. Mainitud asjaoludel leiab kostja, et hageja tegelikuks eesmärgiks ja sooviks kostjaga laenulepingute vormistamisel oli kas OOO-le Tareal laenude andmine või sisuliselt täiendava omanikuinvesteeringu tegemine, mitte aga kostjale kõrge intressiga tarbijakrediidi andmine. Vastavale asjaolule on hageja viidanud ka oma 25.11.2020 e-kirjas hagejale ja tema ainuaktsionärile Yle. Arvestades mainitud asjaolusid vastab hageja tegevus seonduvalt vaatlusaluste laenulepingutega, mitte tarbijakrediidi andmisele kostjale kui füüsilisele isikule, vaid OOO-sse Tareal sisuliselt omakapitaliinvesteeringu tegemise tunnustele. Asjaolusid arvestades on ilmne, et hageja pidas silmas seda, et OOO Tareal võlgnikuna tagastab hagejale laenu ja tasub intressi vaid juhul, kui OOO Tareal äritegevus osutub edukaks, mis 2015 Vene Föderatsioonis valitsenud majanduslikku olukorda arvestades oli pigem ebatavaline ja ebatõenäoline, mistõttu vaatlusaluseid OOO-le Tareal laenudena tehtud makseid tuleks tegelikult vaadelda hageja poolt samasse kontserni kuuluvasse ettevõttesse tehtud omakapitaliinvesteeringuna. Omakapitaliinvesteeringuks saab pidada nn igavest laenu, mille puhul laenuandja ei saa laenu tagasisaamist mõjutada ja mille puhul on laenu tagastamise tingimuse saabumine väga ebatõenäoline. Kostja leiab, et eelmainitud asjaoludel hageja eesmärgiks kõnealuste tarbijakrediidilepingute vormistamisel ja nende pikendamisel oli OOOle Tareal laenude andmise või viimati mainitud äriühingusse omakapitaliinvesteeringu tegemine kogusummas 560 000 eurot. Kostja leiab mainitud põhjustel, et hagi aluseks olevad mõlemad laenulepingud ja nendega seotud täiendavad kokkulepped on TsÜS § 89 lg 3 alusel käsitletavad näilike tehingutena, mis TsÜS § 89 lg 2 tulenevalt on tühised. Kostja märgib seda, et ka hageja ise on 20.07.2018 kostjale saadetud kirjas osundanud sellele, et kõnealuste laenulepingute alusel on tegemist tühiste tehingutega, mida asjaolusid arvestades tuleks kuidagi seadustada.
23.Kostja osundab ka sellele, et hageja kasutas vaatlusaluseid laenulepinguid kostja kui OOO temast sõltuva isiku ja OOO Tareal vähemusäripartneri kontrolliva isiku survestamiseks. Hageja nõudmisel ja vahetul hoiatusel asuda temalt sisse nõudma lepingutest tulenevaid nõudeid, nõustus kostja esmalt nii laenulepingute tähtaegade pikendamisega kui ka seejärel tema poolt kontrollitava OÜ Ilumi Group omandis oleva OOO Tareal 35% osaluse turuhinnast oluliselt madalama hinnaga loovutamisega 24.08.2018 hageja tütarettevõttele AS-le Tasmo Ärigrupp. Mainitud nõudmisi esitas hageja korduvalt ja sealhulgas ka juba oma 19.06.2018 ekirjas kostjale.
24.Mainitud asjaoludel leiab kostja, et vaatlusalused laenulepingud on tühised ka seetõttu, et nende sõlmimine oli vastuolus heade kommetega, kuivõrd tegemist oli hageja poolt varjatud laenu andmise või omakapitalinvesteeringu tegemisega OOO-sse Tareal ning ka hageja eesmärgiga saavutada läbi vaatlusaluste lepingute võimalus kostja kui sisuliselt vähemusäripartneri õigusvastaseks survestamiseks, mis lõppkokkuvõttes viis OÜ-le Ilumi Group kuulunud OOO Tareal 35% osaluse turuväärtusest oluliselt madalama hinnaga (osalus võõrandati 50 euro eest) hageja tütarettevõttele AS Tasmo Ärigrupp. Kostja leiab, et ka mainitud põhjustel, et hagi aluseks olevad mõlemad lepingud koos nende täiendavate kokkulepetega on tühised TsÜS § 86 lg 1 alusel.
25.Isegi juhul, kui kohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et vaatlusalused laenulepingud on tühised, kas TsÜS § 86 lg 1 või § 89 lg 2 alusel, on kostja hinnangul tühised TsÜS § 86 lg 1 alusel läbi kostja kui hagejast sõltuva isiku survestamise saavutatud laenulepingute pikendamise kokkulepped. Juhul kui kohus peab laenulepinguid vaatamata kostja vastuväidetele siiski kehtivateks, muutusid viimati mainitud asjaoludel 27.11.2015 sõlmitud laenulepingust nr 1/2015-200 tulenevad hageja nõuded sissenõutavateks 31.12.2016. Hageja nõuded 11.01.2016 sõlmitud laenulepingust nr 2/2016-300 muutusid sissenõutavateks 11.02.2016 laenusumma 300 000 eurot osas ja 11.03.2016 laenusumma 60 000 eurot osas. Kuivõrd tegemist on tehingutest tulenevate nõuetega, on vastavate nõuete aegumise tähtaeg TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja leiab mainitud asjaoludel, et hageja nõuded tulenevalt 27.11.2015 sõlmitud laenulepingust nr 1/2015-200 aegusid alates 31.12.2019 ja nõuded tulenevalt 11.01.2016 sõlmitud laenulepingust nr 2/2016300 laenusumma 300 000 eurot osas aegusid alates 11.02.2019 ning laenusumma 60 000 eurot osas aegusid 11.03.2019. Mainitud asjaoludel olid kõik hageja poolt hagis esitatud nõuded hagi esitamise ajaks, so 18.12.2020 ka aegunud.
26.Hageja nõue põhineb 27.11.2015 ja 11.01.2016/18.02.2016 vormistatud laenulepingutel ja nende pikendamise kokkulepetel, mis mõlema lepingu osas on sõlmitud 11.03.2016. Mainitud laenulepingute kohaselt pidi hageja kostja käsutusse andma kokku 560 000 eurot. Juhul, kui kohus ei pea võimalikuks nõustuda kostja eelmainitud seisukohtadega laenulepingute tühisuse osas, leiab kostja, et mõlemad kõnealused laenulepingud kvalifitseeruvad VÕS § 402 järgi tarbijakrediidilepingutena. Laenulepingutest ei nähtu, et kostja oleks võtnud hagejalt laenusid majandus- või kutsetegevusega tegelemiseks. Vastupidisele seisukohale ei ole asunud hagis ka hageja. Järelikult tegutses kostja kõnealuste lepingute sõlmimisel tarbijana ning laenulepingutele kohalduvad kõik tarbijakrediidilepinguid reguleerivad sätted. Kostja osundab seejuures ka sellele, et VÕS § 421 kohaselt on kõrvalekaldumine tarbijakrediidilepinguid puudutavatest sätetest tühine.
27.Hageja ei ole täitnud laenulepingute sõlmimisel VÕS §-st 4031 ja 4032 tulenevaid kohustusi. Kuna füüsilise isikuna ei ole saanud vaatlusaluste laenulepingute alusel mingeid summasid ega ole füüsilise isikuna asunud neid krediite ka kasutama, leiab kostja, et hagejal puudub antud asjaoludel nõudeõigus tema vastu.
28.Eeltoodut arvesse võttes on kostja seisukohal, et hageja poolt esitatud hagiavaldus on alusetu ning põhjendamatu ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja leiab, et hageja ei ole hagis esile toonud oma nõuete aluseid ega nende sisulist ulatust, mistõttu on kostjal käesoleval ajal objektiivselt raskendatud oma lõplike seisukohtade kujundamine hageja nõuete suhtes.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
29.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
30.Pooled tõid välja järgmised asjaolud, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:
Hageja ja kostja vahel on 27.11.2015. a. sõlmitud laenuleping nr 1/2015-200 (Laenuleping I) laenusummaga 200 000 eurot intressiga 5% laenusummalt aastas, millele 11.03.2016.a. sõlmitud lisakokkuleppe nr 3 alusel kohustus kostja laenusumma ja intressid tagastama kuni 31.12.2017. a (I kd tl 5-14);
Hageja ja kostja vahel on 11.01.2016. a. sõlmitud laenuleping nr 2/2016-300 (edaspidi Laenuleping II, edaspidi koos Laenulepinguga I Laenulepingud) koos sellele 05.02.2016, 18.02.2016 ja 11.03.2016.a. sõlmitud lisadega, laenusummaga 360.000 eurot (vastavalt 18.02.2016. a. lisakokkuleppele) intressiga 5% laenusummalt aastas, millele 11.03.2016.a. sõlmitud lisa nr 3 alusel kohustus kostja laenusumma ja intressid tagastama kuni 31.12.2017. a) ( I kd tl 15-26);
01.12.2015 esitas kostja taotluse laenusumma kandmiseks Ilumi Group OÜ kontole. Hageja on 02.12.2015 maksnud Ilumi Group OÜ kontole 200 000 eurot selgitusega „Laen 1/2015.200 27.11. P.X vastu“ (I kd tl 26-28);
18.06.2016 esitas kostja taotluse laenusummas kandmiseks Ilumi Group OÜ kontole. Hageja on 12.01.2016 maksnud Ilumi Group OÜ kontole 300 000 eurot selgitusega „Lep. 2/2016-300 11.01.16. P.X“ ja hageja on 19.02.2016 maksnud Ilumi Group OÜ kontole 60 000 eurot selgitusega „Lepingu lisa 2/2016-300“ (I kd 29- 31 pöördel).
31.Hageja on palunud kostjalt välja mõista Laenulepingust I tulenev põhivõlgnevus 200 000 eurot, intressivõlgnevus 20 805,55 eurot ja viivisvõlgnevus põhivõlgnevuselt 200 000 eurot viivisemääraga 8% aastas põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ja Laenulepingust nr II tulenev põhivõlgnevus 360 000 eurot ja intressivõlgnevus 32 692 eurot ja viivisevõlgnevus põhivõlgnevuselt 360 000 eurot viivisemääraga 8% aastas perioodi eest 01.01.2018.a. kuni hagi esitamiseni summas 85 360 eurot ja edaspidi TsMS § 367 alusel viivisevõlgnevus määraga 8% aastas (s.o 80 eurot päevas) põhivõlgnevuselt 360 000 eurot kuni põhinõude täitmiseni, sh kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edaspidi viivisemääraga 8% aastas (s.o 80 eurot päevas) põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
32.Kostja vaidleb hageja nõudele vastu leides, et Laenulepingud ja nendega seotud täiendavad kokkulepped on TsÜS § 89 lg 3 alusel käsitletavad näilike tehingutena, mis TsÜS § 89 lg 2 tulenevalt on tühised. Kostja leiab ka, et Laenulepingud on tühised ka seetõttu, et nende sõlmimine oli vastuolus heade kommetega TsÜS § 86 lg 1 alusel. Juhul kui kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et laenulepingud on tühised kas TsÜS § 86 lg 1 või § 89 lg 2 alusel, on Laenulepingud tühised TsÜS § 86 lg 1 alusel läbi kostja kui hagejast sõltuva isiku survestamise saavutatud Laenulepingute pikendamise kokkulepped. Juhul, kui kohus ei pea võimalikuks nõustuda kostja seisukohtadega laenulepingute tühisuse osas, kvalifitseeruvad mõlemad laenulepingud VÕS § 402 järgi tarbijakrediidilepingutena ja kuna hageja ei ole laenudlepingute sõlmimisel täitnud VÕS §-st 403 1 ja 302 2 tulenevaid kohustusi, siis on laenulepingud ja nende pikendamise kokkulepped tühised. Samuti on kostja esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite.
33.Laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga
34.Kohus hindab käesoleva vaidluse lahendamiseks kõigepealt seda, kas hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingud võivad olla näilikud ja seetõttu tühised.
35.TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Näilik tehing on TsÜS § 89 lg 2 järgi tühine. TsÜS § 84 lg 1 esimese lause kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Riigikohtu selgituste kohaselt tuleb tehingu näilikkuse tuvastamisel tehingut sisuliselt hinnata, s.t hinnata poolte tahteavaldusi, et selgitada, mida tegelikult sooviti (RKTKo 3-2-1- 137-09, p 11, 3-2-1-139-08, p 8).
36.Riigikohtu kriminaalkolleegium (3-2-11-18-58, 19.04.22, p. 39) tuginedes suures ulatuses ka varasemale Riigikohtu praktikale on näiliku tehingu kohta TsÜS § 89 lg 1 mõttes märkinud alljärgnevat: „Seega eeldab tehingu näilikkus seda, et poolte tegelik tahe ei olnud suunatud vaidluse all oleva tehingu tegemisele, vaid nad soovisid sellega varjata teistsugust tehingut või teeselda tehingu toimumist üldse (Riigikohtu halduskolleegiumi 4. märtsi 2020. a otsus nr 318-1740/36, p 14). Jaatamaks tehingu näilikkust, tuleb tuvastada, et tehingu kõigi poolte tegelik tahe ehk poolte ühine tahe oli suunatud sellele, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei oleks avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. oktoobri 2007. a otsus asjas nr 3-2-1-88-07, p 12 ja 5. juuni 2019. a otsus nr 2-17-17217/37, pd 20-21). Järeldust mitmepoolse tehingu näilikkuse kohta ei saa rajada vaid tehingu ühe poole tahtele (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3- 1-1-23-15, p 54)“.
37.Vaidlust pole selle üle, et kostja ja Y, kes on ka hageja ainuosanikuks, alustasid 2007.a. aastal nende omandis ja või kontrolli all olevate Eestis ja Vene Föderatsioonis registreeritud äriühingute kaudu ühist elamukinnisvara arendamisprojekti Vene Föderatsioonis, Peterburis (projekt Vanio). Selle projekti vahetuks elluviijaks oli Vene Föderatsioonis registreeritud ja tegutsev OOO Tareal. Vaidluse all ei ole asjaolu, et OOO Tareal omanikeks olid 65% ulatuses AS Tasmo Ärigrupp (mille ainuaktsionäriks on hageja) ja 35% ulatuses OÜ Ilumi Grupp. Samuti puudub vaidlus selle üle, et kostja on OÜ Ilumi Grupp ainuosanikuks ehk ainsaks lõppkasusaajaks (I kd tl 68-85).
38.Kostja väidab, et eesmärgiga tagada OOO Tareal tegevus, sh poolelioleva ehitustegevuse jätkamine leppisid kostja ja Y 2015 novembris kokku OOO Tareal täiendavas finantseerimises, mille raames Y kohustus andma OOO-le Tareal täiendavalt intressiga laenu põhisummas 560 000 eurot. Kostja väitel hageja sõlmis kostjaga näilikud laenulepingud üksnes selleks, et kasutada kostjat, Ilumi Grupp OÜ-d ning OOO-d Ilumi tegelike laenude andmiseks Vene Föderatsioonis registreeritud OOO-le Tareal. Kostja väitel hageja tegelikuks eesmärgiks ja sooviks kostjaga laenulepingute vormistamisel oli kas OOO-le Tareal laenude andmine või sisuliselt täiendava omanikuinvesteeringu tegemine, mitte aga kostjale kõrge intressiga tarbijakrediidi andmine.
39.Seega tuleb kohtul järgnevalt tuvastada, milline oli poolte tegelik tahe Laenulepingute sõlmimisel.
40.VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping kas pakkumuse ja nõustumuse vahetamisega või muul viisil kokkuleppe saavutamisega. TsÜS § 67 lg 1 sätestab tehingu mõiste ja selle kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Igal juhul on lepingu sõlmimise eelduseks vastastikuste tahteavalduste vahetamine eesmärgiga saavutada kokkulepe olulistes küsimustes. Poolte tahet tuleb tõlgendada lepingu tõlgendamise reeglite järgi. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb esmalt lähtuda
lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29 lg 5 p-des 1-6 nimetatud asjaolusid, mh lepingu sõlmimise asjaolusid, tõlgendust, mille pooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki ning tavasid ja pooltevahelist praktikat. Pooled võivad tõendada VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, millest tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda.
41.Kohus leiab, et kohtule esitatut tõenditega on leidnud tõendamist, et hageja ja kostja vahel laenulepingute sõlmimisel ei olnud poolte tegelik ühine tahe suunatud hageja poolt kostjale kui füüsilisele isikule laenu andmisele, vaid kostjat ära kasutades Vene Föderatsioonis registreeritud ja tegutseva ning hageja kontserni kuuluva OOO Tareal (OOO Tareal põhikapitalist 65% kuulus hageja 100% tütarettevõttele AS Tasmo Ärigrupp) majandustegevuse kiireloomuliseks finantseerimiseks, kuivõrd OOO-d Tareal ähvardas käibevahendite puudumise tõttu majandustegevuse seiskumine. Asjaolu, et laenulepingute tegelikuks eesmärgiks oli OOO Tareal finantseerimine kinnitavad nii kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid kui ka asjas 17.10.2023 toimunud kohtuistungil ülekuulatud isikute ütlused.
42.Hageja ja kostja vormistasid 27.11.2015 ja 11.01.2016 Laenulepingud ja hiljem ka nendega seotud täiendavad kokkulepped, mille kohaselt hageja justkui andis kostjale kui füüsilisele isikule sihtotstarbeta, kõrge intressi ja lühikese tähtajaga laenusid kokku summas 560 000 eurot. Samas kostja vastavaid laenuvahendeid enda kasutusse kunagi faktiliselt ei saanud. Hageja ei ole esitatud ühtegi tõendit ega loogilist selgitust, miks ta sõlmis kostjaga Laenulepingud olukorras, kus hagejale oli teada või pidi olema teada, et kostja füüsilise isikuna sellist laenu ei vaja ja tal puuduvad ka igasugused reaalsed võimalused Laenulepingutes sätestatud kohustuste täitmiseks, kuivõrd kostjal, aga ka tema omandis oleval OÜ-l Ilumi Group puudusid selleks piisavad sissetulekud ja vara (I kd tl 125-129). Nimelt 27.11.2015 sõlmitud Laenulepinguga I oli väidetavalt kostjale antud laenu summas 200 000 eurot tagasimaksmise tähtaja 31.12.2016 ja 11.01.2016 sõlmitud Laenulepinguga II oli kostjale laenu antud 300 000 eurot tagasimaksmise tähtajaga 11.02.2016. 18.02.2016 sõlmitud Laenulepingu II lisaga oli väidetavalt kostjale antud laenu 60 000 eurot tagasimaksmise tähtajaga 11.03.2013. Kohus märgib, et tegemist on füüsilise isiku jaoks märkimisväärselt suure summaga ja väga lühikese tagasimaksmise tähtajaga, mistõttu sellise laenusumma tagasimaksmine kostja poolt oli ilmselgelt ebarealistlik. Kostja ise on ka 17.10.2023 vande all antud ütlustes avaldanud: “ma ei mõelnudki üldse selle peale, et tegemist on isikliku laenuga. Ja ma ei võtnudki seda laenu kui isiklikku laenu kuna ma ei ole üldsegi mõelnudki selle peale“ /../. Lisaks on kostja 17.10.2023 toimunud kohtuistungil vande all antud ütlustes avaldanud alljärgnevat: Vastates hageja esindaja küsimusele: „Kas saite siis aru, et nõue on P.X vastu? on kostja avaldanud „See, et raha käib korraks minu käest läbi, ma ei sisustanud nii seda mõtet. Sisuliselt Technomar andis küll raha oma tütarettevõttele, küll minu ettevõtte kaudu. Hiljem pidi Technomar selle raha tagasi saama“. Vastates hageja esindaja küsimusele „Saan aru, et justkui tegutsesite siis laenuvahendajale, millest pidi saama kasu kolmas isik (Tareal)? on kostja avaldanud: „Jah, raha pidi minema Tareali.“ Vastates hageja esindaja küsimusele „Ma saan aru, et te olite siis laenuvahendaja, nii öelda variisik, kelle kaudu raha pidi jõudma Tareali“ on kostja avaldanud „Pigem variisik“ (II 126 pöördel - 128).
43.Kohus tuvastab, et 01.12.2015 esitas kostja taotluse laenusumma kandmiseks Ilumi Group OÜ kontole. Hageja on 02.12.2015 maksnud Ilumi Group OÜ kontole 200 000 eurot selgitusega „Laen 1/2015.200 27.11.15 P.X vastu“ (I kd tl 26-28). 18.06.2016 esitas kostja taotluse laenusummas kandmiseks Iumi Group OÜ kontole. Hageja on 12.01.2016 maksnud Ilumi Group OÜ kontole 300 000 eurot selgitusega „Lep. 2/2016-300 11.01.16. P.X“ ja hageja
on 19.02.2016 maksnud Ilumi Group OÜ kontole 60 000 eurot selgitusega „Lepingu lisa 2/2016-300“ (I kd 29- 31 pöördel).
44.Kohtule esitatud Ilumi Group OÜ välismaksekorraldustest: nr 526, 03.12.2015 (13000000 RUB), nr 538 12.01.2016 (12000000 RUB), nr 550 26.01.2016 (11100000 RUB) ja nr 560 19.02.2016 (5000000 RUB) nähtub, et Ilumi Group OÜ kandis hagejalt vaidlusaluste laenulepingute alusel saadud rahalised vahendid kogusummas 41100000,00 RUB (560 000 eurot) Vene Föderatsioonis registreeritud ja tegutsevale OOO-le Ilumi (I kd tl 123-125). Kohtule esitatud Ilumi Group OÜ majandusaasta aruandest nähtuvalt Ilmu Group OÜ-l puudusid reaalsed majanduslikud võimalused selliste laenude võtmiseks ja/või andmiseks (I kd tl 125). Kohtule esitatud OOO Ilumi ja OOO Tareal vahel 07.12.2015 sõlmitud laenulepingust nr 2, 19.02.2016 sõlmitud laenulepingust nr 3 ja 11.01.2016 sõlmitud laenulepingust nr 4 nähtub, et OOO Ilumi laenas 03.12.2015, 12.01.2015 ja 26.01.2026 ülekannetena Ilumi Group OÜ-lt saadud rahalised vahendi OOO-l Tareal (I kd tl 130-135, tõlge 178-183 pöördel). Kuivõrd OOO Tareal pangakontod olid arestitud (I kd tl 145, tõlge 170), siis kasutas OOO-le Tareal antud laenuvahendeid OOO Tareal eest ja viimase rahaliste kohustuste (kohustuse ehitusettevõtete, äripartnerite ja tarnijate ees) täitmiseks OOO Ilumi 13.01.2016 OOO Ilumi ja OOO Tareal vahel sõlmitud agendilepingu alusel (I kd tl 130-135, tõlge 178-183 pöördel). Seega kostja ei saanud vastavaid enda kastusse faktiliselt kunagi.
45.Hageja finantsjuhi E.G ja kostja vahelisest 11.03.2016 peetud e-kirjavahetusest nähtuvalt pidi hageja kontserni kuuluv Vene Föderatsioonis tegutsev OOO Tasmo SPB läbi OOO Ilumi ja Ilumi Group OÜ tagastama hagejale OOO Tareal majandustegevuse finantseerimiseks antud rahalised vahendid 560 000 eurot (II kd tl 29-30). Hageja poolt Ilumi Group OÜ ja OOO Ilumi kaudu OOO Tareal majandustegevuse finantseerimist kinnitab ka hageja finantsjuhi E.G ́i 30.05.2016 e-kirjaga saadetud päring kostjale, milles kirja saatja soovib teavet hageja poolt OOO-le Tareal antud laenuvahendite kasutamise kohta, sealhulgas OOO Tareal rahaliste kohustuste täitmiseks ettevõtte Viking Stroi ees (II kd tl 31-32).
46.Kohtule esitatud hageja seadusliku esindaja Q poolt 19.06.2018 kostjale ja P.Vle saadetud e-kirjast nähtub, et OOO Tareal majandustegevuse finantseerimist korraldas hageja ning seadis selle jätkumise tingimuseks selle, et kostjale kuuluv 35% suurune osalus OOO-s Tareal vormistatakse ümber hagejaga mitteseotud isiku või juriidilise isiku nimele ( II kd tl 34-35). Kostja poolt 23.06.2018 hagejale saadetud e-kirjast nähtub, Ilumi Group OÜ-le üle kantud laenusummad olid ettenähtud hageja laenudeks OOO-le Tareal ning vastavaid vahendeid sellel eesmärgil ka kasutati ( I kd tl 146-148).
47.17.10.2023 kohtuistungil vande all antud ütlustes kinnitas hageja seaduslik esindaja Y, et krediidilepingute sõlmimise tingis oli OOO Tareal keeruline majanduslik olukord ja sellest tulenev selle äriühingu täiendava lühiajalise finantseerimise vajadus. Q ütluste kohaselt pidid OOO-d Tareal finantseerima selle osanikud AS Tasmo Ärigrupp ja OÜ Ilumi Group (II kd tl 123 pöördel-126). Miks Q väitis, et OOO Tareal täiendava finantseerimise kohustus lausus just kostjal kui füüsilisel isikul jääb arusaamatuks. Kohus märgib, et hageja ei ole esitanud tõendeid ka selle kohta, et OOO Tareal 65% osanik AS Tasmo Ärigrupp oleks mainitud asjaoludel vastavaid investeeringuid teinud. Q ei suutnud 17.10.2023 kohtuistungil arusaadavalt ja eluliselt usutavalt selgitada, miks mainitud asjaoludel oli vaja sõlmida laenulepingud just kostjaga, mitte nt Ilumi Group OÜ-ga, kes oli OOO Tareal osanik, kuid suunata laenuvahendid, mitte kostjale, vaid läbi kolmandate isikute ikkagi OOO Tareal täiendavaks finantseerimiseks.
48.17.10.2023 kohtuistungil vande all ütluseid andes kostja kinnitas seda, et laenulepingute eesmärgiks oli hageja poolt vahetult OOO Tareal tegevuse finantseerimine, mis ka faktiliselt aset leidis ja hageja pidi investeeringu tagasi saama OOO Tareal majandustegevuses tekkiva tulu arvel hiljem. Kostja selgitas, et asjaolusid, mis tingisid OOO Tareal täiendava
finantseerimise vajaduse, samuti seda, miks hageja taotles sellise finantseerimise korraldamist just kostja ja viimasele kontrolli all olevate OÜ Ilumi Group ning OOO Ilumi kaudu (tegemist oli tehnilistest põhjustest tekkinud kiireloomulise vajadusega) (II kt tl 126-129 pöördel).
49.17.10.2023 kohtuistungil ülekuulatud OOO Tareal juhtivtöötajad O.M ja P.V kinnitasid samuti seda, et 2015 lõpus ja 2016 alguses laekusid OÜ Ilumi Group ja OOO Ilumi kaudu Venemaale hageja täiendavad rahalised vahendid/ investeering, mida kasutati faktiliselt OOO Tareal majandustegevuse kulude kandmiseks. O.Mle ja P.V’le oli teada, et vastavad rahalised vahendid investeeris just hageja OOO-sse Tareal selle majandustegevuse raskuste ületamiseks täiendava rahastamise eesmärgil ning vastavate summade tagastamine pidi aset leidma edaspidi OOO Tareal äritegevusest tekkiva kasumi arvel (II kd tl 129 pöördel-133 pöördel).
50.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja hageja poolt laenulepingutes sätestatud rahalisi vahendeid enda käsutusse kunagi ei saanud, kuivõrd hageja kandis vastavad vahendid otse OÜ Ilumi Group pangakontole, kust rahalised vahendid kanti üle OOO-le Ilumi ning edasi OOO-le Tareal ja/või kasutati OOO Tareal rahaliste kohustuste katmiseks (I kd tl 26-29, 123-125,I kd tl 130-135, tõlge 178-183 pöördel).
51.17.10.2023 kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud E.G kinnitas, et nõudis hageja esindajana kostjalt ja OÜ-lt Ilumi Group pidevalt aruandlust selle, kohta kuidas toimus kõnealuste rahaliste vahendite/ investeeritud summade kasutamine OOO Tareal tarbeks (II kd tl 133 pöördel-137). E.G ütlused selle kohta, et kostja väidetavalt kasutas osa kõnealustest vahenditest ka muudel, st OOO-ga Tareal mitteseotud isiklikel eesmärkidel ei saa pidada usaldusväärseks, sest nimetatud seisukohad ei ole kooskõlas muude asjas esinevate tõenditega.
52.Seega oli hageja ja kostja vahel sõlmitud Laenulepingute eesmärgiks kostja ja temale kuuluva äriühingu ärakasutaminekiirkorras OOO Tareal täiendava finantseerimise korraldamiseks kuni hageja ise asutas selleks Vene Föderatsioonis oma tütarettevõtte OOO Tsamo SPB.
53.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et OOO-st Tareal omas hageja kontserni kuuluv AS Tasmo Ärigrupp 65% ja kostjale kuuluv OÜ Ilumi Group 35%. Vaidlus puudub selles, et OOO Tareal majandustegevuse seisnes peaasjalikult Peterburis suuremahulise kinnisvaraprojekti “Vanino“ teostamises. Kohus tuvastab, et OOO Tareal osanikud AS Tasmo Ärigrupp, OÜ Ilumi Group, kostja ja hageja kinnisvaraarendusprojekti “Vanino“ finantseerijana allkirjastasid 09.03.2016 ka täiendava kokkuleppe, mis kannab nime Projekt „Vaninio „omanike nõupidamise protokoll“, millest nähtub see, et pooled käsitlesid vaatlusaluseid laene hageja poolt OOO-le Tareal antud laenudena, mis OOO Tareal oli kohustatud tasuma poolte poolt kokkulepitud korras ja tingimustel (I kd 149-151 pöördel). Kohus nõustub kostjaga, et ka antud kokkuleppe tõendab seda, et laenulepingute tegelikuks sisuks ja eesmärgiks oli hageja poolt OOO Tareal finantseerimine, mitte lühiajaliste sihtotstarbeta laenude andmine kostjale kui füüsilisele isikule.
54.Seega võib nõustuda kostjaga, et arvestades eelmainitud asjaolusid, siis käesoleval juhul teostas hageja oma tütarettevõtte AS Tasmo Ärigrupp eest OOO-sse Tareal omakapitaliinvesteeringu. Laenu ja omakapitaliinvesteeringu eristamiseks tuleb hinnata hageja vaatlusalust tegevust tervikuna. Asjaolusid arvestades on ilmne, et hageja pidas silmas seda, et OOO Tareal võlgnikuna tagastab hagejale laenu ja tasub intressi vaid juhul, kui OOO Tareal äritegevus osutub edukaks, mis 2015 Vene Föderatsioonis valitsenud majanduslikku olukorda arvestades oli pigem ebatavaline ja ebatõenäoline, mistõttu vaatlusaluseid OOO-le Tareal laenudena tehtud makseid tuleks tegelikult vaadelda hageja poolt samasse kontserni kuuluvasse ettevõttesse tehtud omakapitaliinvesteeringuna. Omakapitaliinvesteeringuks saab pidada nn igavest laenu, mille puhul laenuandja ei saa laenu tagasisaamist mõjutada ja mille puhul on laenu tagastamise tingimuse saabumine väga ebatõenäoline. Seega eelmainitud
asjaoludel hageja eesmärgiks kõnealuste Laenulepingute vormistamisel ja nende pikendamisel oli OOO-le Tareal laenude andmise või viimati mainitud äriühingusse omakapitaliinvesteeringu tegemine kogusummas 560 000 eurot.
55.Ka hageja ise on 20.07.2018 kostjale saadetud kirjas osundanud sellele, et krediidilepingute alusel on tegemist tühiste tehingutega, mida asjaolusid arvestades tuleks kuidagi seadustada (I kd tl 87 pöördel-88 pöördel).
56.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi aluseks olevad Laenulepingud ja nendega seotud täiendavad kokkulepped on TsÜS § 89 lg 3 alusel käsitletavad näilike tehingutena, mis on TsÜS § 89 lg 2 tulenevalt tühised. Seetõttu puudub hagejal õiguslik alus nõuda kostjalt Laenulepingute alusel nendest tulenevate rahaliste kohustuste täitmist. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata.
57.Kuna kohus on asunud seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmitud Laenulepingute näol on tegemist TsÜS § 89 lg 3 alusel käsitletavad näilike tehingutega, mis on TsÜS § 89 lg 2 tulenevalt tühised, siis ei pea kohus vajalikuks kostja teisi vastuväiteid hagile analüüsida.
58.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
59.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
60.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.
61.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumises alates TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
62.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 08.01.2025. a otsusega nr 2-2018678.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.