7. veebruar 2024, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu
Tsiviilasja number
2-23-14754
Tsiviilasi
A. R. hagi Raba Saunamajad OÜ, Raba Grupp OÜ ja M. R. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
33 415,15 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A. R. (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas Kostja I Raba Saunamajad OÜ (registrikood 14720614), seaduslik esindaja M. R. Kostja II Raba Grupp OÜ (registrikood 14362310), seaduslik esindaja M. R. Kostja III M. R. (isikukood xxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega A. R. hagi Raba Saunamajad OÜ, Raba Grupp OÜ ja M. R. vastu.
2.Välja mõista Raba Saunamajad OÜ-lt, Raba Grupp OÜ-lt ja M. R. solidaarselt A. R. kasuks 31 515,21 eurot, sealhulgas põhinõue 23 160 eurot, intress 403,87 eurot, viivis 1351,34 eurot ja leppetrahv 6600 eurot.
3.Välja mõista Raba Saunamajad OÜ-lt, Raba Grupp OÜ-lt ja M. R. solidaarselt A. R. kasuks viivis põhinõude (23 160 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 08.02.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam, kui on põhinõude summa.
4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud solidaarselt Raba Saunamajad OÜ, Raba Grupp OÜ ja M. R. kanda.
1 (5)
5.Välja mõista Raba Saunamajad OÜ-lt, Raba Grupp OÜ-lt ja M. R. solidaarselt A. R. kasuks menetluskulud 2804 eurot, sealhulgas riigilõiv 1400 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1404 eurot (sh käibemaks).
6.Välja mõista Raba Saunamajad OÜ-lt, Raba Grupp OÜ-lt ja M. R. solidaarselt A. R. kasuks viivis menetluskulude 2804 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
7.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist
ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.A. R. (hageja) esitas Tartu Maakohtule 17. oktoobril 2023 hagiavalduse Raba Saunamajad OÜ (kostja I), Raba Grupp OÜ (kostja II) ja M. R. (kostja III) vastu, milles palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista müügilepingu täitmiseks üle antud summa 23 160 eurot; intressi perioodi 01.01.2023–15.08.2023 eest 403,87 eurot; hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 479,70 eurot; leppetrahvi 6600 eurot. Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivise põhinõudelt (23 160 eurolt) alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja alates kohtuotsuse tegemisest viivise põhinõudelt (23 160 eurot) seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam, kui on põhinõude summa. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 23.09.2022 tootmislepingu nr 23.09.2022 RABA Kassari suvemaja (suvemaja) tootmiseks. Lepingu kohaselt oli lepingu eseme valmimise ja hagejale üleandmise tähtajaks 15.02.2023. Lepingu sõlmimise järgselt tasus hageja kostjale I kolmes osas (23.09.2022, 28.09.2022 ja 10.10.2022) ettemaksu kokku summas 23 160 eurot. Kostja I suvemaja lepingus märgitud tähtajaks üle ei andnud. Pooled sõlmisid 17.04.2023 kokkuleppe, milles leppisid muu hulgas kokku selles, et kohustuse täitmisega ühineb kostja II ning et suvemaja üleandmine toimub hiljemalt 31.05.2023. Kohustuse täitmise tagamiseks sõlmiti samal kuupäeval käendusleping kostjaga III. Kuna lepingu eset ei antud hagejale üle ka 31.05.2023, sõlmisid hageja ja kostjad 16.06.2023 täiendava kokkuleppe, milles lepiti muu hulgas kokku, et suvemaja seinte paigaldustöödega alustatakse hiljemalt 30.06.2023 ning kui seda ei ole tehtud, tagastatakse hagejale tema poolt tasutud ettemaksust 15 000 eurot. Samuti lepiti kokku, et iga lepingu eseme üleandmisega viivitatud kuuajane periood pärast 15.08.2023 (nt 15.09.2023, 15.10.2023 jne) annab hagejale õiguse nõuda leppetrahvi summas 3000 eurot ning et täitmise jätkamise asemel võib hageja 2 (5)
rakendada ka 17.04.2023 kokkuleppe punktis 7 kirjeldatut. Kostja I ja II seinte paigaldusega täiendavas kokkuleppes märgitud ajal ei alustanud, samuti ei tagastanud kostjad hagejale viimase poolt tasutud ettemaksust kokku lepitud summat 15 000 eurot. Hageja edastas 19.07.2023 kostjatele kohustuse täitmise nõude ja lepingust taganemise hoiatuse, milles teavitas, et kui lepingu esemeks olevat saunamaja ei ole üle antud hiljemalt 15.08.2023, taganeb hageja sõlmitud lepingust. Kostjate I ja II seaduslik esindaja, kes on ühtlasi ka käendaja ehk kostja III, kinnitas nõude kättesaamist 20.07.2023 e-kirjaga. 19.07.2023 dokumendis määratud tähtaja jooksul kostjad I ja II oma lepingust tulenevat kohustust ei täitnud. Seega lõppes leping 15.08.2023. Hageja on õigustatud nõudma müügilepingu alusel üle antud summa 23 160 euro tasumist. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Hageja nõuab intressi summalt 23 160 eurot perioodi 01.01.2023–30.06.2023 eest 287,12 eurot (23 160*0,006849*181=287,12) ja perioodi 01.07.2023–15.08.2023 eest 116,75 eurot (23 160*0,010959*46=116,75), kokku summas 403,87 eurot. Hagi esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis 479,70 eurot (periood 16.08.2023–17.10.2023). Hageja nõuab leppetrahvi 6600 eurot. Lepingus sisaldub punkt: „Suvemaja üleandmise viibimise tõttu tootja süül on viimane kohustatud maksma viivist 10 eurot iga hilinenud ööpäeva eest“. Kuigi lepingus on kasutatud terminit viivis, on oma olemuselt tegemist leppetrahvi kokkuleppega. Leppetrahv perioodi 16.02.2023–16.04.2023 eest on 600 eurot. 17.04.2023 sõlmitud kokkuleppe punkt 7.3. sätestab, et hagejal on õigus nõuda leppetrahvi summas 3000 eurot juhul, kui kostjad I ja II ei anna lepingu eset tellijale üle hiljemalt 31.05.2023 ega tee seda ka täiendava 7-päevase tähtaja jooksul. Kuna kostjad I ja II ei ole suvemaja hagejale üle andnud, on hagejal õigus nõuda leppetrahvi summas 3000 eurot tasumist. 16.06.2023 täiendava kokkuleppe punktis 6 leppisid hageja, kostja I ja II kokku selles, et juhul, kui töövõtjad ei anna töövõtulepingu eset üle hiljemalt 15.08.2023, on tellijal õigus nõuda töövõtjatelt leppetrahvi summa 3000. Eeltoodust tulenevalt on leppetrahv kokku 6600 eurot.
2.Kostjatele toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 26. oktoobri 2023 menetlusse võtmise määrusega kätte 25. novembril 2023. Kohus kohustas kostjaid esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Kostjad I ja III avaldasid 12. detsembri 2023 allkirjastatud avaldustes, et nad võtavad hagi õigeks. Kostja II avaldas 7. veebruari 2024 allkirjastatud avalduses, et ta võtab hagi õigeks. Ühtlasi teatasid kostjad, et neil ei ole vastuväiteid hageja menetluskulude kohta.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostjad avaldasid kohtule, et nad võtavad hagi õigeks. Hagi õigeksvõtmine TsMS § 440 tähenduses on ühepoolne kohtule esitatud avaldus, millega kostja tunnustab tema vastu esitatud nõuet (vt TsMS § 4 lg 3). Hagi õigeksvõtmine on eelkõige menetlustoiming. Samas tunnustab kostja hagi õigeksvõtmisega sisuliselt tema vastu esitatud nõuet. Sellest lähtudes on hagi õigeksvõtmise avaldus ka ühepoolne tahteavaldus ehk tehing (TsÜS § 67) (vt RKTKo 04.04.2018, 2-16-7541/70, p 13). Kohus rahuldab hagiavalduse õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja tootmislepingust nr 23.09.2022 tuleneva võlgnevuse 31 515,21 eurot, sealhulgas põhinõue 23 160 eurot, intress perioodi 01.01.2023–15.08.2023 eest 403,87 eurot, viivis 1351,34 eurot (periood 16.08.2023–17.10.2023 hagi esitamiseni 479,70 eurot; perioodi kuni kohtuotsuse tegemise päevani 18.10.2023-07.02.2024 eest 871,64 eurot) ja leppetrahv 6600 eurot. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt välja viivise põhinõude 23 160 3 (5)
eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 08.02.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam, kui on põhinõude summa.
4.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
5.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse TsMS § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid, mistõttu ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9).
5.1.Hageja palub kostjatelt hageja kasuks välja mõista hagilt tasutud riigilõivu. Hagilt hinnaga 33 415,15 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 1400 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostjate kanda, tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 1400 eurot.
5.2.Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuludena välja mõista 1404 eurot (sh käibemaks). TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 17; RKTKm 11.022015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9). Hageja lepingulisel esindajal kulus hagi koostamisele 6 tundi ja suhtlusele kohtuga hagi õigeksvõtu osas ning menetluskulude nimekirja koostamisele 0,5 tundi. Kohus leiab, et nimetatud toimingule kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu (hagi sisuline pikkus 6 lk; esitatud tõendite maht üle 25 lk). Tegemist ei ole keskmisest keerukama ega mahukama tsiviilasjaga.
5.3.Hageja esindaja tunnitasu suurus on 216 eurot (sh käibemaks). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 216 eurot (sh käibemaks) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele). Hageja esindaja on vandeadvokaat. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
4 (5)
Arvestades, et hageja tegi menetluses toiminguid 6,5 tunni ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 1404 eurot (6,5*216, sh käibemaks). Arvestades hagi rahuldamise ulatust, tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks lepingulise esindaja kuluna välja mõista 1404 eurot.
5.4.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
6.TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.