TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi S S vastu põhivõlgnevuse 258,32 euro, intressi 30,20 euro, sissenõudmiskulu 30 euro, sissenõutavaks muutunud viivis 62,32 eurot ja edasiulatuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
487,14 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood: 14304235; Vabaõhumuuseumi tee 1, Haabersti linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 13522); Hageja lepinguline esindaja: Sigrid (Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-post: xxx);
Rahkema
Kostja: S S (isikukood: xxx; xxx; tegelik elukoht teadmata). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista kostjalt S S hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja põhivõlgnevuse 201,42 eurot ja intressi 0,84 eurot.
3.Mõista kostjalt S S hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 26.09.2023 kuni põhivõlgnevuse 201,42 euro täitmiseni.
4.Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 56,90 euro, intressi 29,36 euro, sissenõudmiskulu 30 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 62,32 euro osas.
5.Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
6.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
2-23-126185 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta menetluskulud 46,48% ulatuses kostja kanda ja 53,52% hageja kanda.
8.Mõista kostjalt S S hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja menetluskulu summas 111,55 eurot.
9.Mõista kostjalt S S hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi S S vastu põhivõlgnevuse 258,32 euro, intressi 30,20 euro, sissenõudmiskulu 30 euro, sissenõutavaks muutunud viivis 62,32 eurot ja edasiulatuva viivise nõudes.
2.Pooled sõlmisid 18.05.2022 järelmaksulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja soetada kauba maksumusega 408,89 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 49,92%.
3.Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 10.06.2022 – 10.05.2023 Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale üksnes summas 207,47 eurot. Hageja ütles lepingu 23.02.2023 üles.
2-23-126185
4.Hageja nõuab põhivõlgnevuse 258,32 euro tasumist. Hageja selgitas, et kostjalt on toimunud laekumisi hagejale summas 207,47 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 150,57 eurot.
5.Hageja nõuab intressi 30,20 euro tasumist. Hageja selgitas, et intressi arvestatakse vastavalt lepingus kokku lepitud kokku intressimäärale 41,15% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 6. osamaksest 10.11.2022 kuni ülesütlemiseni s.o 23.02.2023, kokku summas 30,20 eurot (8,86+7,72+6,54+5,32+ 1,76).
6.Hageja nõuab viivist 62,32 eurot põhivõla summalt 258,32 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 24.02.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, s.o 25.09.2023 lepingus kokku lepitud intressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 41,15%.
7.Hageja nõuab võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot: -
20.04.2023 tasulise kirja saatmine 15 eurot;
-
8.05.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot;
-
1.06.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot;
-
muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot.
8.Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Hageja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh avalikest andmebaasidest.
9.Hageja nõuab viivist alates 26.09.2023 kuni põhinõude summas 258,32 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 41,15% aastas.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale väljaandes Ametlikud Teadaanded kättetoimetatud 06.01.2024. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.
11.Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et hageja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt. Kohtu põhjendused
12.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
2-23-126185 Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja järelmaksulepingu, mille alusel finantseeris hageja laenuna kostja kauba ostu summas 408,89 eurot. Kostja pidi kauba eest tasuma osamaksetega ja tasuma krediidiandjale intressi. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna hagiavaldusest nähtub, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule laenu, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.
13.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja.
14.Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et hageja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis hageja kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes ainult kostja enda esile toodust. Hageja märkis küll, et hageja kogus andmeid avalikest andmebaasidest, kuid jättis selgitamata, milliseid konkreetseid andmeid ja kust täpsemalt esialgne võlausaldaja kontrollis. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse (nt maksehäire register) päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul hageja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et hageja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.
2-23-126185
15.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus hageja VÕS § 4034 lg 6. Kohtule teadaolevalt ei ole hageja maksete ümberarvestust teinud.
16.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
17.Kuna kohus tuvastas, et hageja ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb vastavalt VÕS § 4034 lg 7 ja § 94 lg 1 alusel lähtuda VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäärast. Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslik tasu laenu kasutamise eest. Pooled sõlmisid lepingu 18.05.2022. Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale summas 207,47 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 150,57 eurot. Kostjal on põhivõlgnevus alates 6. osamaksest, s.o 10.11.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 9. osamakseni, s.o 10.02.2023. Hageja ütles lepingu üles 23.02.2023. Hagiavaldusest nähtuvalt oli lepingu ülesütlemise eeldused (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2) täidetud, kuivõrd kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ning lepingu ülesütlemisele eelnes lepingu ülesütlemise hoiatus ja täiendava tähtaja määramine.
18.VÕS § 94 lg 1 kohaselt Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär kuni 31.12.2022 oli 0,00% aastas, alates 01.01.2023 kuni 30.06.2023 oli 2,50% aastas. Alates 18.05.2022 kuni 31.12.2022 oli intressimäär 0% aastas. Alates 01.01.2023 kuni 23.02.2023 oli intressimäär 2,50% aastas. Seega hageja intressinõue viidatud perioodil on 0,84 eurot ja see kujuneb alljärgnevalt: -
alates 1. osamaksest kuni 7. osamakseni intress 0 eurot, kuna alates 18.05.2022 kuni 31.12.2022 oli intressimäär 0% aastas;
-
8.osamakse 190,62 eurot, maksetähtaeg 10.01.2023, intress 0,40 eurot (intress alates 11.12.2022 kuni 31.12.2022 0 eurot; intress alates 01.01.2023 kuni 10.01.2023 2,50% osamakselt 190,62 eurot);
2-23-126185 -
9.osamakse 155,02 eurot, maksetähtaeg 10.02.2023, intress 0,33 eurot (intress alates 11.01.2023 kuni 10.02.2023 2,50% osamakselt 155,02 eurot);
-
10.osamakse 118,20 eurot, kuni lepingu ülesütlemiseni 23.02.2023, intress 0,11 eurot (intress alates 11.01.2023 kuni 23.02.2023 2,50% osamakselt 118,20 eurot).
19.Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võla sissenõudmiskulu summas 30 eurot. Tallinna Ringkonnakohus on 16.03.2023 otsuses nr 2-18-15885 (p 16.3) asunud seisukohale, et VÕS § 4034 lg 7 II lause hõlmab ka sissenõudmiskulusid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja võla sissenõudmiskulude nõude summas 30 eurot.
20.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Tallinna Ringkonnakohus on 07.10.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-119187 (p 13) asunud seisukohale, et viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse. Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata.
21.Järelmaksulepingu alusel finantseeris hageja laenuna kostja kauba ostu summas 408,89 eurot. Hageja selgitas, et kostjalt on toimunud laekumisi hagejale summas 207,47 eurot. VÕS § 415 lg 2 p-de 1 – 4 kohaselt, kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Kohus jättis hageja võla sissenõudmiskulude nõude rahuldamata, kuna kohus tuvastas, et hageja ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seega kostja teostatud makseid summas 207,47 eurot tuleb lugeda võlgnetava põhisumma katteks. Seega põhivõlgnevus on 201,42 eurot (408,89 – 207,47) ja intress on 0,84 eurot.
22.Hageja nõuab edasiulatuvat viivist alates 26.09.2023 kuni põhinõude summas 258,32 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 41,15% aastas
2-23-126185 VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib ajaks viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja võib nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuna kohus tuvastas, et hageja ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist rahuldatud põhivõlalt 201,42 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 26.09.2023 kuni põhivõlgnevuse 201,42 euro täitmiseni.
23.Arvestades eelpool väljatoodud põhjendusi ning tsiviilasja materjale, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlgnevus summas 201,42 eurot, intress 0,84 eurot ja edasiulatuv viivis rahuldatud põhivõlgnevuselt 201,42 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 26.09.2023 kuni põhivõlgnevuse 207,47 euro täitmiseni.. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
22.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
23.TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Vastavalt hagiavaldusele on hageja menetluskuluks riigilõiv 140 eurot ja õigusabikulud 358 eurot, kokku 498 eurot. Riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele osaliselt, arvestades hageja nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning esitatud tõendeid. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 100 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhjendatud menetluskulu on summas 240 eurot.
2-23-126185 Kuna kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt, s.o ligikaudu 46,48% ulatuses (487,14/226,43), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 46,48% ulatuses kostja kanda ja 53,52% ulatuses hageja kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud, milleks on 111,55 eurot (240*46,48%) ning vastavalt hageja taotlusele menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
24.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.