S. T. hagi Osaühingu AGIR, I. S. ja M. S. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
50 000 eurot
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: S. T. (isikukood XXX); Kostja I: Osaühing AGIR (registrikood 10127523), seaduslik esindaja juhatuse liige I. S.; Kostja II: M. S. (isikukood XXX); Kostja III: I. S. (isikukood XXX);
Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista Osaühingult AGIR, M. S.lt ja I. S.lt solidaarselt S. T. kasuks välja põhivõlgnevus 25 000 eurot, intress 7500 eurot ja viivis 17 500 eurot.
3.Jätta menetluskulud solidaarselt Osaühingu AGIR, M. S. ja I. S. kanda.
4.Mõista Osaühingult AGIR, M. S.lt ja I. S.lt solidaarselt S. T. kasuks menetluskuludena välja 1400 eurot.
5.Mõista Osaühingult AGIR, M. S.lt ja I. S.lt solidaarselt S. T. kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank – EE567700771003819792. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.S. T. (hageja) esitas 04.07.2025 Harju Maakohtule hagi Osaühingu AGIR (kostja I), M. S. (kostja II) ja I. S. (kostja III) vastu.
2.Kohus jättis 05.09.2025 määrusega hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama selles esinevad puudused. Hageja esitas 21.09.2025 puuduste kõrvaldamise avalduse. Kohus kohustas 08.10.2025 määrusega hagejat täpsustama viivisenõuet. Hageja esitas 15.10.2025 puuduste kõrvaldamise avalduse ja täpsustatud hagiavalduse.
3.Hageja palub mõista kostjal I, kostjalt II ja kostjalt III solidaarselt välja põhivõlgnevuse 25 000 eurot ning intressi ja viivise kokku 25 000 eurot.
4.Hageja tõi hagi alusena välja alljärgnevad asjaolud:
4.1.Hageja ja kostja I sõlmisid 30.09.2021 laenulepingu nr XXX (laenuleping), mille alusel hageja andis kostjale I laenu 25 000 eurot. Laenulepingu punkti 1.3.1 kohaselt kohustus kostja I maksma laenu kasutamise eest intressi 3 % kuus ja punkti 1.5.1 alusel kohustus kostja I maksma tasumisega viivitamise korral viivist 0,5 % päevas maksmata summalt. 28.07.2022 sõlmitud laenulepingu lisaga 1 pikendati laenu tagastamise tähtaega kuni 30.09.2022.
4.2.Hageja, kostja II ja kostja III sõlmisid 30.09.2021 käenduslepingu nr XXX (käendusleping), millega kostja II ja kostja III võtsid endale solidaarvastutuse kostja I laenulepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. 2/5
Käenduslepingu punkt 1.2 piirab Kostja II ja kostja III vastutuse summaga 50 000 eurot.
4.3.Hageja kandis 30.09.2021 laenusumma üle kostja I arvelduskontole.
4.4.Kostja I tasus intressi 2022. aasta augusti ja septembri eest kokku 1500 eurot. Rohkem ei ole kostja I laenulepingu alusel makseid teinud ning laenu tagastamise tähtajaks kostja I laenusummat ei tagastanud.
5.Eeltoodust tulenevalt on hagejal kostja I vastu põhinõue 25 000 eurot.
6.Arvestades, et kostja I on tasunud intressi katteks 1500 eurot, on hagejal kostja I vastu intressi nõue perioodi 01.10.2021–30.09.2022 eest 7500 eurot.
7.Samuti on hagejal kostja I vastu viivisenõue perioodi 01.10.2022–04.07.2025 eest 126 000 eurot.
8.Kostjad II ja III vastutavad kostja I eelnimetatud kohustuste eest 50 000 euro ulatuses.
9.Kuivõrd kostja I finantsraskustest tulenevalt on hageja hinnangul kostjalt I võlgnevuse väljanõudmine vähetõenäoline ning kostjate II ja III vastutuse ülempiir on 50 000 eurot, vähendab hageja oma nõuet kostja I vastu ning nõuab kostjalt I intressi ja viivist üksnes 25 000 euro ulatuses.
10.Kohus võttis 10.11.2025 määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjaid esitama kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagiavalduse kättesaamisest.
11.Hagiavaldus ja 10.11.2025 määrus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 311 1 lg 3 kohaselt kättetoimetamisportaali kaudu toimetatud kätte kostjale II 24.11.2025 ja kostjale III 10.11.2025. Kostja III on kostja I seaduslik esindaja, seega on menetlusdokumendid TsMS § 318 lg 2 alusel kostjale I samuti 10.11.2025 kätte toimetatud.
12.Kostja I ja kostja III hagiavaldusele vastamise tähtaeg saabus 24.11.2025. Kostja II hagiavaldusele vastamise tähtaeg saabus 08.12.2025. Kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
14.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
15.Kohus leiab, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi TsMS § 407 lg-te 4–51 mõttes ei esine. Kohus selgitas kostjatele menetlusse võtmise määruses TsMS § 393 lg 2 p 3 kohaselt, millised on hagile vastamata jätmise tagajärjed, muuhulgas selgitas kohus võimalust, et sellisel juhul saab teha tagaseljaotsuse. Hageja on taotlenud, et kohus teeks tagaseljaotsuse.
16.Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja I vahel 30.09.2021 sõlmitud laenuleping ning hageja, kostja II ja kostja III vahel 30.09.2021 sõlmitud käendusleping. Kohus loeb kostjate poolt omaksvõetuks hageja väited laenulepingu ja käenduslepingu sõlmimise, lepingute tingimuste, sh käendajate vastutuse ülempiiri, kostjate lepingujärgsete 3/5
kohustuste ja nende rikkumise osas. Ülejäänud osas jätab kohus põhjendava osa kohtuotsusest välja.
17.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega.
18.Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt välja põhivõlgnevuse 25 000 eurot.
19.Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt välja intressi põhivõlgnevuselt perioodi 01.10.2021 – 31.07.2022 eest määraga 3% kuus summas 7500 eurot (25 000 eurot × 3% × 12 kuud – 1500 eurot).
20.Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt välja viivise põhivõlgnevuselt perioodi 01.10.2022 – 04.07.2025 eest määraga 0,5% päevas summas 17 500 eurot (25 000 eurot × 0,5% × 1007 päeva, kuid hageja viivisenõuet arvestades mitte rohkem kui 17 500 eurot). Enammakstud riigilõivu tagastamine
22.TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4). Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (TsMS § 150 lg 4).
23.Hageja on hagiavalduse esitamisel maksnud riigilõivu 1400 eurot ja 21.09.2025 täiendavalt 140 eurot, kokku 1540 eurot. Tsiviilasja hinnast lähtudes tuli hagejal riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu 1400 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu ettenähtust 140 euro võrra rohkem ning TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tuleb riigilõiv selles osas tagastada.
24.Vastavalt hageja taotlusele tagastab kohus riigilõivu hageja arvelduskontole nr XXX. Menetluskulud, kohtulahendi täitmine
25.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
26.Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse (TsMS § 174 lg 1, lg 2).
27.Hageja 24.11.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks tasutud riigilõiv 1400 eurot.
28.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagejal tasuda riigilõivu 1400 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 1540 eurot, millest kohus tagastab enammakstud 140 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõivu 1400 eurot väljamõistmine kostjalt.
29.Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt välja hageja menetluskulud 1400 eurot. 4/5
30.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.
31.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
32.TsMS § 468 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.