Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

ASJAOLUD

OK Incure OÜ esitas 27.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xi vastu kokku 2996,99 euro nõudes. Avalduselt on tasutud riigilõivu 109,21 eurot. Kohus tegi 29.06.2023 võlgnikule makseettepaneku, X esitas makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohtu 08.08.2023 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle hagimenetlusse Harju Maakohtule. Kohus jätkas 09.08.2023 määrusega nõude menetlemist hagimenetluses ning kohustas avaldajat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. OK Incure OÜ esitas 29.08.2023 Harju Maakohtule hagi Xi vastu võla 2534,91 euro nõudes, millest põhivõlgnevus on 1682,60 eurot, intress 398,82 eurot, viivis 428,49 eurot ja võla sissenõudmiskulud 25 eurot. Hagilt on tasutud täiendavalt riigilõivu 275,79 eurot. Hageja nõude aluseks on kostja ja ESTO AS (algne krediidiandja) vahel 01.11.2021 sõlmitud krediidikonto leping nr xxxxxx. Kohus võttis hagi menetlusse 03.11.2023. Pooled esitasid 16.11.2023 kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ning asjas menetluse lõpetada kirjalikus menetluses. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse 3-le päevale. Hageja on kohtule esitanud taotluse tsiviilasjas tasutud kogu riigilõivust 385 eurot, poole, so 192,50 euro tagastamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ning kompromissi on võimalik täita. Kohus soovis veenduda, kas kostja saab aru kompromissi sisust ning täita selgitamiskohustust, määrates selle tarbeks kohtuistungi aja. Kuid kostja teatas isiklikult kohtule, et ta ei soovi kohtuistungit, et ta saab kompromissist aru ja tahab seda sõlmida, et ta juba maksab selle järgi tagasimakseid. Seetõttu tühistas kohus kohtuistungi aja ja kinnitab kompromissi. Menetlusosalised on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud

hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1). Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled menetluskulude jaotuses kokku leppinud. Hageja on kohtule esitanud taotluse tsiviilasjas tasutud kogu riigilõivust 385 eurot, poole, so 192,50 euro tagastamiseks. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. TsMS § 150 lg 3 kohaselt, avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Hageja on hagiavalduselt tasunud vastavalt hagihinnale 2534,91 eurot riigilõivu 385 eurot, millest 109,21 eurot on makstud maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses on täiendavalt tasutud riigilõivu 275,79 eurot. Võttes arvesse, et pooled sõlmisid käesolevas asjas kompromissi ja TsMS § 150 lg 3 tulenevalt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ei tagastata, kuulub hagejale tagastamisele hagimenetluses tasutud riigilõivust (275,79 eurot) pool, s.o 137,90 eurot. Kohus tagastab riigilõivu määruse jõustumisel hageja poolt nimetatud arvelduskontole. Pooled on lühendanud kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse vastavalt TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4. Maris Juha kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.