1.18.02.2022 esitas Randburg Runners OÜ (hageja) Harju Maakohtule hagi Solarbalt OÜ (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduses palus hageja hagiavalduse menetlusse võtmist ja toimetada kostjale hagi kätte, kuid mitte kohustada kostjat hagile vastama ega tegema muid menetluskulusid kaasa toovaid toiminguid kuni käesolevas asjas menetluse uuendamiseni. Hageja taotles käesolevas asjas menetluse peatamist kuni tsiviilasjas nr 2-194777 tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
2.01.03.2022 võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja andis kostjale tähtaja, so 20 päeva kohtumääruse kättesaamisest hagiavalduses esitatud taotlusele menetluse peatamise osas
seisukoha esitamiseks. Kohus ei kohustanud kostjat esitama vastust hagiavaldusele. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks, so 04.04.2022 hageja menetluse peatamise taotlusele seisukohta ei esitanud ega esitanud ka muid seisukohti ega avaldusi.
3.07.04.2022 kohtumäärusega peatas kohus tsiviilasjas nr 2-22-2639 menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-19-4777 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Hagejal tuli teavitada kohut tsiviilasjas nr 2-19-4777 tehtava kohtulahendi jõustumisest.
4.08.07.02022 kohtumäärusega uuendati menetlus tsiviilasjas nr 2-22-2639 Randburg Runners OÜ hagis Solarbalt OÜ vastu võlgnevuse nõudes. Hageja kohustus esitama täpsustatud seisukoha ja/või taotluse edasise menetlus osas (vajadusel menetluskulude nimekirja) hiljemalt 29.07.2022. Kostjal tuli esitada vastus hageja menetlusdokumentidele hiljemalt 19.08.2022. Pooltel tuli menetlustähtaegade järgmiseks edastada ka vastastikku menetlusdokumendid ekirja teel. 2-20-31602-19-4777 26.07.2022 taotluses palus hageja käesolevas asjas uuesti menetluse peatamist kuni tsiviilasjas nr 2-20-3160 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kostja taotles 18.08.2022 menetlusdokumendis hagi läbi vaatamata ja menetluskulude hageja kanda jätmist. Alternatiivsena palus kostja rahuldada hageja taotlus tsiviilasja menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-20-3160 tehtava kohtuotsuse jõustumiseni.
5.21.09.2022 kohtumäärusega jättis kohus kostja 18.08.2022 taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. Kohus rahuldas hageja 26.07.2022 taotluse ning peatas tsiviilasjas nr 222-2639 menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-20-3160 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Hagejal tuli teavitada kohut tsiviilasjas nr 2-20-3160 tehtava kohtulahendi jõustumisest.
6.29.12.2023 esitas hageja avalduse, milles teavitas, et tsiviilasjas 2-20-3160 on lõpplahend jõustunud 18.12.2023 ja seetõttu palus hageja käesolevas asjas menetlus uuendada. Seoses sellega, et viidatud asjas jäi kostja hagi tervikuna rahuldamata ning kohus tuvastas 31.01.2019 nõude loovutamise lepingu kehtivuse (ei rahuldanud kostja hagi lepingu tühisuse tuvastamiseks), on ära langenud ka alus ja vajadus käesoleva hagi läbi vaatamiseks. Seetõttu hageja loobus hagist. Hageja palus hagist loobumine vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada. Samuti palus hageja TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastada hagejale pool hageja poolt tasutud riigilõivust (s.o. tagastada kokku
eurot) hageja pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank). Samuti palus hageja TsMS § 162 lg 4 alusel jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hageja osundas, et käesoleva hagi esitamise vajaduse tingis kostja poolt alusetute hagide esitamine hageja vastu (mida kohus menetles tsiviilasjadena 2-19-4777 ja 2-20-3160 ja mis jäid täies ulatuses rahuldamata) ning seadusest tulenev objektiivne (hagejast mittesõltuv) vajadus esitada hagi, et vältida hageja võimaliku nõude aegumist.
7.16.01.2024 esitas kostja enda seisukoha hageja avaldusele, mille kohaselt palus kostja Randburg Runners OÜ 29.12.23 avalduse hagist loobumiseks rahuldada ja lõpetada tsiviilasjas nr 2-22-2639 menetlus. Jätta tsiviilasja nr 2-22-2639 menetluskulud Randburg Runners OÜ kanda. Määrata Solarbalt OÜ menetluskulude suuruseks 1200 eurot (ilma käibemaksuta) ning mõista selles summas menetluskulud Randburg Runners OÜ-lt Solarbalt OÜ kasuks välja koos viivisega menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates menetluskulude lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.17.01.2024 uuendas kohus tsiviilasjas nr 2-22-2639 menetluse. Kohus määras hagejale kostja 16.01.2024 vastusele seisukoha esitamiseks tähtaja, so 30.01.2024.
9.30.01.2024 arvamuses märkis hageja, et kostja vastuväide, et hagi esitamine oli põhjendamatu ja ebavajalik, kuna tsiviilasjas nr 2-19-4777 kostja hagi rahuldamise (so nõude loovutamise lepingu tühisuse tuvastamise) korral tulnuks alusetu rikastumise sätete alusel
käesolevas hagis esitatud nõue tagasitäitmise korras niikuinii hagejale täita, on osaliselt õige. Õige on see, et tühise tehingu alusel saadu tuleb tagastada. Kuid antud juhul oli oluline see, et tühise tehingu alusel saadu (so tühise nõude loovutuslepingu alusel tasutud loovutustasu) tagastamise kohustus on alusetust rikastumisest tulenev kohustus ning selline kohustus aegub 3 aastaga alates vastavast nõudest ja kohustatud isikust teada saamisest (TsÜS § 151 lg 1). Tühine tehing on kehtetu algusest peale (TsÜS § 84 lg 1), mitte tühisust tuvastava kohtulahendi tegemisest või jõustumisest. Tehingu tühisus on objektiivne asjaolu. Vaidlusalune tehing oli tehtud 31.01.2019 ning selle alusel loovutustasu esimene osamakse tasuti 20.02.2019. Seega, kui kohus oleks viidatud tsiviilasjas tuvastanud loovutuslepingu tühisuse, oleks see olnud tühine algusest peale. Samuti oli hagejale alates 20.02.2019, so esimese loovutustasu makse tegemisest teada, et selle makse saaja ehk võimaliku tühise tehingu järgi saaja ja seega selle tagastamiseks kohustatud pool on kostja. Seega oleks hageja nõue 20.02.2022 aegunud juhul, kui kohus oleks tsiviilasjas 2-19-4777 tuvastanud loovutuslepingu tühisuse ja seda sõltumata sellest, millal vastav otsus oleks tehtud või jõustunud. Viidatud tsiviilasjas ega üheski teises kohtuasjas ei olnud hageja esitanud vastavat alusetu rikastumise nõuet. Seega selleks, et vältida hagi aegumist juhuks, kui tsiviilasjas nr 2-19-4777 hagi rahuldatakse, oli hageja sunnitud käesolevas asjas hagi esitama hiljemalt 19.02.2022 ja tegi seetõttu seda 18.02.2022. Eeltoodut selgitas hageja ka hagiavalduses. Sellest tulenevalt ei olnud hagi esitamine ebavajalik ega põhjendamatu, vaid selle esitamise vajaduse tingis üksnes kostja poolt esitatud (alusetu) hagi, mis ei olnud lahendatud 19.02.2022 seisuga, et vältida kostja vastu hagi aegumist. Sellest tulenevalt on alusetud ja põhjendamatud kostja põhjendused seoses menetluskulude jaotamisega. Hageja jäi oma varasema taotluse juurde menetluskulude jaotamise osas. TsMS § 169 lg 3 kohaselt jäetakse rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite esitamisega seotud menetluskulud selle esitaja kanda. Kostja esitas oma 18.08.2022 menetlusdokumendis hagi läbi vaatamata jätmise taotluse ning alternatiivselt nõustus hageja taotlusega menetluse peatamiseks. Kuna kohus ei rahuldanud kostja taotlust hagi läbi vaatamata jätmise kohta ja kuna kohus rahuldas hageja taotluse menetluse peatamiseks (millega oli ka kostja nõustunud), siis sellest tulenevalt peavad kostja 18.08.2023 menetlusdokumendiga seonduvad kulud jääma kostja kanda TsMS § 169 lg 3 alusel või jääma kindlaks määramata kui põhjendamatud kulud TsMS § 175 lg 1 alusel (mh ei saa olla põhjendatud hageja taotlusega nõustumiseks kostja poolt menetlusdokumendi koostamise kulud, kuna selline kulu on selgelt ebavajalik). Kostja õigusabikulu 16.01.2024 menetlusdokumendi koostamisele mahus 2,5 h on põhjendamatult suur. Juhul, kui kohus siiski leiab, et kostja menetluskulud peavad vastavas osas jääma hageja kanda, siis palus hageja kohtul hinnata nimetatud kulude suuruse põhjendatust ja määrata kindlaks üksnes nende põhjendatud suurus. Kohtumääruse põhjendused
10.Hageja võib hagiavaldusest loobuda kuni hagiavalduse kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (TsMS § 428 lg 1 p 3). Kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on avaldusest loobunud (TsMS § 429 lg 1). Hageja esitas 29.12.2023 kohtule hagist loobumise avalduse, kuna tsiviilasjas nr 2-20-3160 on lõpplahend jõustunud 18.12.2023 ja viidatud asjas jäi kostja hagi tervikuna rahuldamata ning kohus tuvastas 31.01.2019 nõude loovutamise lepingu kehtivuse (st ei rahuldanud kostja hagi lepingu tühisuse tuvastamiseks) ja seetõttu on ära langenud alus ning vajadus käesolevas tsiviilasjas nr 2-22-2639 hagi läbivaatamiseks. Hageja loobus hagiavaldusest ja palus hagist loobumise vastu võtta ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-22-2639 menetlus. Kostja nõustus asjas menetluse lõpetamisega. Kohus võtab hagiavaldusest loobumise avalduse vastu ja lõpetab TsMS § 429 lg 1 alusel tsiviilasjas nr 2-22-2639 menetluse. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on
lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
11.29.12.2023 avalduses palus hageja TsMS § 162 lg 4 alusel jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja osundas, et hagi esitamise vajaduse tingis kostja poolt alusetute hagide esitamine hageja vastu (tsiviilasjades nr 2-19-4777 ja 2-20-3160 kostja hagid jäeti rahuldamata) ja hagejast mittesõltuvalt objektiivne vajadus esitada hagi vältimaks haginõude aegumist. Kostja leidis, et tsiviilasjas nr 2-22-2639 tuleb menetluskulud TsMS § 168 lg 4 kohaselt (erinorm TsMS § 162 lg 1 suhtes) jätta hageja kanda. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista kostja menetluskulud summas 1200 eurot (käibemaksuta) ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni. Kostja selgitas, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda seetõttu, et hageja esitas asjatult põhjendamatu hagi kostja vastu, nii nagu kostja on 18.08.2022 läbi vaatamata jätmise taotluses põhjendanud. Kui tsiviilasjas nr 2-19-4777 oleks hagi rahuldatud, siis oleks 31.01.2019 leping nagunii tagasi täidetud alusetu rikastumise sätete alusel ja hageja põhjustas tarbetu vaidluse antud asjas, mistõttu puudus hagejal vajadus käesolevas asjas hagi esitamiseks. Kostja menetluskulud koosnevad järgnevast: 1) 18.08.2022 tutvumine tsiviilasja nr 2-22-2639 materjalidega, sh 18.02.22 hagi ja selle lisadega, kohtumäärustega, 18.08.22 menetlusdokumendi koostamine (sh taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks + seisukoht menetluse peatamise taotlusele) 5h x 150=, maksumus 750 eurot (käibemaksuta); 2) tutvumine hageja 19.09.2022 seisukohaga, tutvumine 21.09.2022 menetluse peatamise määrusega, 0.5h, maksumus 75 eurot (150 euro/h käibemaksuta); 3) tutvumine hageja 29.12.2023 avaldusega, tutvumine 02.01.2024 kohtunõudega, seisukoha koostamine hageja 29.12.2023 avaldusele ning menetluskulude nimekirja kootamine 2.5h x 150= 375 eurot (käibemaksuta).
12.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-28-12, p-is 15 märkinud, et kuigi TsMS § 168 sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu, saab kohaldada ka TsMS § 162 lg-t 4. Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1) (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14). Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda või TsMS § 168 lg 4 kohaselt hageja kanda ning sellega kaasuvalt, millises ulatuses kostja menetluskulud kuuluvad hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Kohus märgib, et hageja esitas hagi eelkõige nõude aegumise vältimiseks ja esitatud asjaoludel oli hagi esitamine lubatav (sh ei ole eraldiseisvalt lepingu alusel saadu tagastamise nõude menetlemine välistatud), mistõttu ei nõustu kohus kostja käsitlusega, et hageja oleks esitanud põhjendamatu või perspektiivitu hagi. Hagist loobumiseks ei pea hageja esitama põhjendusi. Samas on hageja hagist loobumist põhjendanud sellega, et, tsiviilasjades nr 2-20-3160 ja 2-194777 jäeti Solarbalt OÜ hagid (so mh 31.01.2019 nõude loovutamise lepingu tühisuse tuvastamiseks) rahuldamata ja seeläbi on antud asjas hagi läbi vaatamiseks alus ära langenud, kuna 31.01.2019 nõude loovutamise leping on kehtiv. TsMS § 168 lg 4 mõistes ei saa nõude rahuldamiseks pidada teistes menetlustes samade poolte vahel menetluses olnud vaidluses tehtud lahendeid.
Kuivõrd tsiviilasjas nr 2-22-2639 hagi esitamise vajadus oli olemas, siis oleks TsMS § 168 lg 4 alusel kostja menetluskulude hageja kanda jätmine ebaõiglane. Eelnevast tulenevalt ja TsMS § 162 lg 4 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
13.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
14.TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja esitas taotluse tagastada hagejale pool riigilõivust, so 2500 eurot hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX, AS Swedbank. Kohus rahuldab hageja taotluse ja riigilõiv summas 2500 eurot tuleb tagastada eelmärgitult hageja arvelduskontole. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.