OK Incure OÜ hagi T. T. vastu võlgnevuse nõudes 3 333.29 eurot
Hagi hind Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046, asukoht: Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn), lepinguline esindaja: Dmitri Santašev (e-post: [email protected]);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: T. T. (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx).
Kohtuistungi toimumise kuupäev
25. jaanuar 2024
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Dmitri Santašev
Resolutsioon
1.Rahuldada hageja tagaseljaotsusega.
taotlus
tagaseljaotsuse
tegemiseks
ning
rahuldada
hagi
2.Välja mõista kostjalt T. T.’lt hageja OK Incure OÜ kasuks 3 333 (kolm tuhat kolmsada kolmkümmend kolm) eurot ja 29 senti (sh põhivõlgnevus 2 500 eurot, intress 320.55 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 477.74 eurot). 1 (6)
3.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt T. T.’lt hageja OK Incure OÜ kasuks menetluskulud kokku summas 420 (nelisada kakskümmend) eurot (s.o riigilõiv).
4.Välja mõista kostjalt T. T.’lt hageja OK Incure OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (420 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
6.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 280 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OK Incure OÜ esitas 08.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2 201.03 euro saamiseks. Kohus tegi 10.08.2023 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 06.09.2023 nõudele vastuväite, mille kohaselt võlgnik nõuet ei tunnista, kuna selle nõude aegumistähtaeg on möödas.
2.Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 18.09.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Viru Maakohtu 26.09.2023 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so: 1) nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule; 2) hagihinna nimetamiseks; 3) riigilõivu tasumiseks; 4) menetluskulude nimekirja esitamiseks; 5) vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kinnitavate dokumentide esitamiseks, 14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.
4.11. oktoobril 2023 esitas OK Incure Viru Maakohtule hagiavalduse T. T. vastu põhivõlgnevuse 2 500 eurot, intressi 320.55 eurot, sissenõudmiskulude 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 477.74 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt T. T. sõlmis 12.08.2016 I AS-iga krediidikontolepingu nr xxxx, mille järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 2 000 eurot. Krediidikonto on kliendile avatav limiit, mille raames saab klient raha vabalt kasutusse võtta, seda tagastada ja uuesti kasutusse võtta. Juhul, kui klient täidab lepingut korrektselt võimaldatakse kliendile limiidi tõstmist, mida on antud olukorras ette tulnud 02.09.2017 (lepingu nr xxxx). Tegemist ei ole uute lepingute sõlmimisega, vaid lepingute muutmisega, mille käigus muudetake lepingu number, tõstetakse krediidikonto limiit ning 2 (6)
2-23-131818 arvestatakse intressimäära, mis on sätestatud lepingute personaalsetes ja üldtingimustes (vt. lepingu xxxx punkt 17.2.). Käesolevas tsiviilasjas lähtub hageja nõude põhjendamisel ja kujundamisel viimase kehtiva lepingu muutmisest. Krediidikontolepingu xxxx krediidilimiit oli kuni 2 500 eurot. Kostja kohustus koos intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 36 kuu jooksul. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 45% aastas. Krediidi kulukuse määr on 56.50% aastas, mis on arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus ühe väljamaksega ning makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul. Tulenevalt lepingu tingimustest viivisemäär võrdub intressiga, seetõttu viivisemäär on 45% aastas. Krediidiandja on teinud kostja arvelduskontole väljamakseid perioodil 12.08.2016 kuni 23.01.2023 kogu summas 7 121.38 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega. Kostja jättis tasumata veebruar (summas 118.25 eurot; maksetähtaeg 13.02.2023), märts (summas 118.25 eurot; maksetähtaeg 13.03.2023) ja aprill (summas 118.25 eurot; maksetähtaeg 11.04.2023) osamaksed.
5.Kui klient võtab oma krediidikontolt mingi summa kasutusse, kujuneb vastavalt lepingus sätestatud põhimõtetele minimaalne kuumakse, mille klient peab krediidiandjale igal juhul tasuma. Kuna krediidikonto lepingu iseloomust tulenevalt maksegraafik puudub ning ka minimaalse kuumakse summa on muutumises, sõltuvalt sellest, kuidas klient oma krediidikontot kasutab, siis saadab krediidiandja kliendile igakuiselt ka arve minimaalse kuumakse summa kohta. Vastavalt krediidiandja poolt edastatud laekumiste arvestusele sai kostja krediiti kogusummas 7 121.38 eurot. Kostja tasus krediidisumma katteks 4 621.38 eurot, seejuures viimane tagasimakse oli 09.01.2023 summas 14.92 eurot. Hageja märgib, et 23.01.2023 võttis kostja uuesti krediiti summas 15.30 eurot kasutusele. Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset põhivõlgnevuse katteks. Lähtudes eeltoodud selgitustest on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 2 500 eurot (7 121.38 – 4 621.38 eurot) ning võttes arvesse eeltoodud asjaolusid palub hageja kostjalt selle välja mõista.
6.VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt lepingu xxxx punktile 13.2.1 intressi arvutatakse igapäevaselt vastavalt Intressimäärale, so 45%. Kuivõrd kostja tasumata krediidijääk on 2 500 eurot, siis arvestatakse sellelt summalt intressi. Kostja viimane tagasimakse intressi katteks oli 09.01.2023. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress alates viimasest raha kasutusele võtmisest kostja poolt 24.01.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni, so 07.05.2023 summas 320.55 eurot.
7.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 õiguskaitsevahendina nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 08.05.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 10.10.2023 intressiga võrdses määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 480.82 eurot
8.Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka eposti aadressile (xxxx). Esimene nõudekiri saatis hageja kostjale 08.05.2023. Hageja korduvalt saatis kostjale meeldetuletused seoses tasumata võlakohustusega – 15.05.2023, 22.05.2023, 05.06.2023. Lisaks sellele tekkisid hagejal seoses võlgnevuse sissenõudmisega täiendavad kulutused, nt 3 (6)
2-23-131818 võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine, võlgniku andmete kaitsmine jne. Kõik eelpool mainitud toimingud on vajalikud võlgnikuga ühenduse saamiseks. Lähtudes eeltoodud selgitustest kujuneb hageja sissenõudmiskulud järgmiselt: nõudekiri 08.05.2023 – 0 eurot; meeldetuletus 15.05.2023 – 25 eurot; pretensioon 22.05.2023 – 5 eurot; hagihoiatus 05.06.2023 – 5 eurot. Kokku: 35 eurot.
9.VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja esitas krediidikonto avamise taotluse limiidiga kuni 2 000 eurot. Laenu taotluse esitamisel, s.o 12.08.2016 märkis kostja, et tema netosissetulek on 500 eurot, igakuised kohustused on 200 eurot, mis koosnevad üksnes majapidamiskuludest. Kostja märkis, et tal puuduvad finantskohustused. Kostjal oli 3 ülalpeetavat. Kostja töötas täistööajaga, tööandjaks on Xxxx. I AS tegi päringu Creditinfo andmebaasi, kust selgitada välja kas isikul on maksehäireid. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel. Analoogilised toimingud olid läbi viidud ka krediidilimiidi suurendamisel. Hageja märgib, et limiidi suurendamist võimaldatakse vaid neile klientidele, kes tasuvad arveid tähtaegselt ehk täidavad lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Kostja esitas 02.09.2017 krediidikonto taotluse limiidiga kuni 2 500 eurot. Kostja ei muutnud andmeid võrreldes eelmise taotlusega. Lepingu periood on jäänud samaks. I AS tegi päringu taust.ee andmebaasi, kust selgitada välja kas isikul on maksehäireid. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid. Krediidiandja analüüsis kostja arvelduskonto väljavõtet perioodi 01.06.2017 – 02.09.2017 eest. Uueks kuumakseks on 118.25 eurot, mistõttu sissetulekute ja kohustuste vahel mahtus sisse võetava krediidi osamakse. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel. Ka pärast limiidi suurendamist tegi kostja tagasimakseid tähtaegselt ja nõutavas ulatuses.
10.Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2 500 eurot, intressi 320.55 eurot, sissenõudmiskulude 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 477.74 eurot.
11.Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.
KOSTJA SEISUKOHT
12.18. oktoobril 2023 esitatud ühest lausest koosnevas seisukohas (kostja on seda nimetanud määruskaebuseks) kostja palus kohtul see menetlus lõpetada, võlga ei tunnista, nõue ei ole põhjendatud.
4 (6)
2-23-131818
MENETLUSE KÄIK
13.Kostja vastuväidete selgitamiseks ja poolte ärakuulamiseks kohus määras asjas kohtuistungi 25. jaanuaril 2024 kell 13.00. Kohtukutse on kostjale saadetud AET vahendusel 15.11.2023 ja e-postile 22.11.2023. Kohus hoiatas kostjat, et juhul kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse või lahendab asja sisuliselt. Kostja on esitanud 14.12.2023 taotluse lükata istung edasi, sest on haige. Mõjuva põhjuse esinemist TsMS § 422 alusel kostja põhistanud ega tõendanud ei ole.
14.Kohtuistungil taotles hageja esindaja kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.
16.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 422 lg 1 mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Sama paragrahvi lg 2 järgi oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
17.TsMS § 410 järgi kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hageja seaduslik esindaja on kohtuistungil esitanud taotluse kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostja ei ilmunud kohtuistungile, ei teatanud kohtule istungile ilmumata jäämiseks seadusliku takistuse või mõjuva põhjuse esinemisest ega taotlenud kohtuistungi edasi lükkamist. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kostja kuu aega enne kohtuistungit oli kindel ja teadlik, et istungile mitteilmumiseks esineb mõjuv põhjus haiguse näol. Kostja ei ole nimetatud asjaolu tõendanud. Sellepärast asub kohus seisukohale, et kostja ei ilmunud kohtuistungile ilma seadusliku takistuse või mõjuva põhjuseta. Tsiviilasja menetluse edaspidise venitamise vältimiseks, kohus rahuldab hageja esindaja taotluse ja teeb asjas tagaseljaotsuse.
18.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 3 333.29 eurot ulatuses (sh põhivõlgnevus 2 500 eurot, intress 320.55 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 477.74 eurot).
19.TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
MENETLUSKULUD
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 5 (6)
2-23-131818 TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
21.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 08.08.2023 summas 115.34 eurot ja hagiavalduse esitamisel 10.10.2023 summas 304.66 eurot, kokku 420 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 420 eurot, so riigilõiv.
22.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
23.Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.