Rahuldada OÜ WINDAIR taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata Tallinn, Paekaare tn 6 korteriühistu poolt OÜ-le WINDAIR hüvitatavateks menetluskuludeks 810 eurot.
5.Mõista Tallinn, Paekaare tn 6 korteriühistult OÜ WINDAIR kasuks välja menetluskulude hüvitis 810 eurot. Välja mõistetud menetluskulude hüvitise summalt tuleb tasuda viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-21-143692 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ WINDAIR esitas 03.02.2022 Harju Maakohtule hagi Tallinn, Paekaare tn 6 korteriühistu vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 179,28 eurot, sh põhivõlgnevus 110 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 02.02.2022 summas 29,28 eurot, lisanduv viivis alates 03.02.2022 kuni nõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ja sissenõudmiskulud 40 eurot VÕS § 1131 lg 1 alusel.
2.Hageja on hoonete tehnosüsteemide hoolduse ja remondiga tegelev ettevõtja. 04.06.2018 oli kostja tellimuse alusel teostatud ventilatsiooni ekspertiis ning akti koostamine hageja poolt, seoses avariiolukorraga (niisked laigud korteri laes) aadressil Paekaare tee 6-36, Tallinn. Töö tellimisel oli kostjat teavitatud töö teostamise hinnast ja maksetingimustest. Ligipääs korterisse oli kooskõlastatud ning tagatud kostja poolt. Hageja teostas ekspertiisi, töö aktsepteeriti ning hageja esitas tehtud töö eest arve ja akti. Nõue tuleneb esitatud arvest vastavalt tellitud ja teostatud töödele. Kostja ei ole tänaseni arvet tasunud.
3.Arusaamatu ja vastuoluline on kostja poolt üldventilatsiooni ja korteri sisese ventilatsiooni mõõtmise eristamine. Hageja hinnangul sõltubki korteri ventilatsioon üldventilatsiooni seisukorrast. Kui üldventilatsioon toimib, toimib üldjuhul ka korteri ventilatsioon, kuivõrd korter ventileeritakse otse üldventilatsiooni. Ka ventilatsiooni mõõtmise aktile lisatud fotomaterjalist nähtub, et õhu omadusi mõõdeti korteri ventilatsiooniavade juures. Korteri ventilatsiooniavad suubuvad üldteada asjaoluna üldventilatsiooni šahtidesse. Seega mõõdeti üldventilatsiooni ja korteri ventilatsiooni toimimist ja õhu omadusi kompleksselt.
4.Kostja on sisuliselt omaks võtnud, et on teatud tingimustel valmis maksma hageja arve. Oma kirjalikes seisukohtades on kostja püüdnud küll eelmärgitut esitada viisil, et töö tellijaks oli korteri 36 omanik ja kui oleks tuvastatud puudus üldventilatsioonis, oleks kostja maksnud korteriomaniku eest arve.
5.Hageja on tõendanud kostja poolt hagejalt töö tellimise ning hageja ja kostja vahel lepingulise suhte olemasolu. Hageja poolt on töö teostatud täies mahus, sh on niiskuskahjustuse kindlaks tegemiseks tehtud töö seostatav kostja tellimusega.
6.Hageja vaidles vastu kostja aegumise vastuväitele. Hagi on esitatud aegumistähtaja viimasel päeval.
2-21-143692 Kostja vastuväited
7.Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Hagi on esitatud vale kostja vastu, kostja ei ole tellinud teenust hagejalt.
8.2018. aasta mai lõpus pöördus Paekaare tn 6 korteri 36 omanik X korteriühistu poole murega, et tal oli köögis laes väike märg laik. Korteriühistu pöördus Ruvenato Grupp OÜ poole palvega kontrollida korteri nr 36 torusid ja maja katust. Pärast seda, kuna kõik oli korras, teatas korteriühistu korteri nr 36 omanikule, et torude ja katusega on kõik korras ning tal võib olla probleem korteris oma ventilatsiooniga. Kuna korteri nr 36 omanik ei teadnud, kuhu ventilatsioonikontrolli osas pöörduda, küsis ta korteriühistult firmat, kes ventilatsiooni kontrollib. Kostja andis hageja telefoninumbri. Kuidas hageja ja korteri nr 36 omanik kokku leppisid, kostja ei tea. 29.06.2018 esitas hageja kostjale arve (mis oli koostatud 06.06.2018). 10.07.2018 vastas kostja hagejale ja palus arve tühistada tulenevalt sellest, et kostja ei tellinud hagejalt teenust.
9.Pärast seda, kui korteriühistu lekke põhjust ei leidnud, hakkas korteri nr 36 omanik nõudma maja üldventilatsiooni kontrollimist. Kostja keeldus üldventilatsiooni kontrollimast, kuna maja üldventilatsioon oli varem kontrollitud ning korteri ventilatsiooni eest vastutab korteriomanik ise. Kostja juhatuse 15.05.2018 otsusega otsustas juhatus kohustada korteri nr 36 omanikku kontrollima oma korteris ventilatsiooni ning kui selgub, et korteri ventilatsioon ei tööta korralikult üldventilatsiooni tõttu, siis sellisel juhul kompenseerib korteriühistu korteriomanikule ventilatsiooni kontrolli arve.
10.Hageja nõue on aegunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 ja § 147 alusel, kuna nõude esitamise viimaseks tähtajaks oli 14.06.2021, nõue esitati aga 30.12.2021, seega pool aastat hiljem. Maakohtu otsus ja põhjendused
11.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 06.06.2018 arvest nr 181341 tuleneva tasumata võlgnevuse summas 179 eurot 28 senti, sh põhivõlgnevus 110 eurot, seisuga 03.02.2022 sissenõutavaks muutnud viivis 29,28 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot. Samuti viivise protsendina põhivõlgnevuselt (110 eurolt) alates 04.02.2022 kuni põhinõude täies ulatuses täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja määras hageja menetluskulud kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 770,85 eurot.
12.Kohus menetles käesolevat tsiviilasja hagihinnast tulenevalt lihtmenetluses. Kohus kasutas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdus kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
13.Hageja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja teostas ventilatsiooni mõõdistusi objektil Paekaare 6-36, Tallinn. Hageja poolt esitatud tõenditega, sh kirjavahetustega, võib lugeda tõendatuks, et leping oli hageja ja kostja vahel siiski sõlmitud (telefoni teel, s.o suulises vormis). Kostja ei ole tõendanud, et tema ei ole teenust tellinud ning et selle tellis korteriomanik X. Kostja on ise märkinud, et neil oli korteriomanikuga kokkulepe, et juhul, kui kõik on korras, siis tasub arve korteriomanik ise. Seega on kostja tunnistanud tellimuse tegemist. Arve tasumise kohustust ei oleks korteri nr 36 omanikul olnud ainult sellisel juhul, kui 04.06.2018 aktist nr
2-21-143692 147 tulenevalt ei oleks esinenud mitte ühtegi probleemi või kui probleem oleks olnud seotud otseselt korteri kui eraomandiga, mitte kaasomandiga.
14.Hageja esitas kostjale 06.06.2018 arve nr 181341, mille maksetähtaeg oli 13.06.2018. Vastavalt TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 3 algaks 06.06.2018 arvest tuleneva nõude aegumistähtaeg 01.01.2019 ja lõpeks 31.12.2021. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtule esitatud 30.12.2021, seega ei ole 06.06.2018 arvest tulenev nõue aegunud.
15.Tõendatud on, et kostja poolt on tasumata 06.06.2018 väljastatud arvest nr 181341 tulenev võlgnevus summas 110 eurot. Hageja on arvestanud viivist vastavalt seadusele, alates arve sissenõutavaks muutumisest, s.o 14.06.2018 kuni hagi esitamiseni 03.02.2022 summas 29,28 eurot (s.o 0,021% päevas võlgnevuselt 29,28 eurot 1331 päeva eest). Kuna hageja on esitanud kostjale viivise nõude, on hagejal seadusest tulenev õigus nõude sissenõudekulu summas 40 eurot. Apellatsioonkaebus
16.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule.
17.Menetlusosalisel peab olema võimalus aru saada, kuidas kujunes kohtuniku siseveendumus ja millistest kaalutlustest lähtuvalt jõudis kohus otsuseni. Kostja hinnangul pole otsuse tegemisel ülaltoodud põhimõtteid nõuetekohaselt järgitud. Maakohus on rikkunud oluliselt selgitamiskohustust ning pole viinud eelmenetlust läbi nõuetekohaselt ja kohtupraktikas üldtunnustatud põhimõtteid järgides. Kohus on jätnud menetlusosalistele selgitamata, millised asjaolud vajavad kohtu hinnangul täiendavat tõendamist ja mille kohta tuleks taotlusi esitada. Samuti ei ole kohus juhtinud tähelepanu pooltevahelise õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile.
18.Kohus on jätnud välja selgitamata menetluses tähtsust omavad asjaolud - esiteks, kohus pole tuvastanud, et isegi kui kostja tellis ekspertiisi, siis mis tööd hageja oleks pidanud tegema. Samuti kohus ei küsinud pooltelt, et köökide ventilatsiooni ekspertiisi tellimisel, mis põhjusel ja kelle korraldusel hageja ka kanalisatsioonitorusid kontrollis.
19.Kohus ei ole täitnud eelmenetluse ülesandeid nõuetekohaselt, sh ei ole kohus üldse järginud selgitamiskohustust (õigussuhte võimaliku kvalifikatsiooni osas ning pole hinnanud kõiki tõendeid). Kui kohus oleks täitnud eelmenetluse ülesandeid nõuetekohaselt, sh selgitanud kostjale, mida ta peab (täiendavalt juba esitatule) tõendama, oleks kostja saanud esitada täiendavaid vastuväiteid, mis oleks selgelt toonud kaasa ka teistsuguse otsuse.
20.Hageja koostatud aktist on näha, et hageja kontrollis mitte ainult korteri nr 36 ventilatsiooni seisukorda, vaid ka nimetatud korteri kanalisatsioonitorusid. Antud juhul ei ole arusaadav, miks tegi hageja töövõtjana endale lisatööd ja soovib lisatöö eest tasu, kui hageja pidi kontrollima vaid korteri nr 36 ventilatsiooni. Hageja ise väidab, et talle tehti korraldus ventilatsiooni kontrollimiseks, see tähendab, et tema tegevus oleks pidanud olema piiratud ainult köögi ventilatsiooni kontrollimisega ja hagejal ei olnud õigust tellimusest kaugemale minna, vastasel juhul see on lisatöö. Isegi juhul, kui tegelik töö maht või kulud osutuvad suuremaks, ei saa töövõtja nõuda tellijalt lisatöö eest tasu maksmist. Kohus mõistis kostjalt arve summa välja üksnes seetõttu, et aktis oli märgitud, et kanalisatsiooni ventilatsiooni ning
2-21-143692 kanalisatsioonipüstiku uurimisel oli tuvastatud, et kanalisatsiooni püstiku vahetamata osa on amortiseerunud ning lekib. Vastustaja seisukoht
21.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
22.Õigussuhte kvalifikatsiooni selgitamata jätmine ega ka selle selgitamata jätmine, millised asjaolud vajavad veel täiendavalt tõendamist, ei ole hageja hinnangul viinud ebaõige lahendini ega rikkunud kostja menetlusõigusi. Käesolevas lihtmenetluse korras menetletavas asjas ei olnud vajalik õigussuhte kvalifikatsiooni selgitamine pooltele. Vaidlus tsiviilasjas käis/käib nimelt selle üle, kas hageja ja kostja vahel oli lepinguline suhe või mitte. Seega olid vaidlevad menetlusosalised teadlikud, millise õigussuhte üle nad vaidlevad ja maakohtul puudus vajadus seda pooltele veel üle seletada.
23.Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud, milline tõend või taotlus jäi kostjal maakohtu selgitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu esitamata. Maakohtu tegevus, mis seisnes kostja taotluste rahuldamata jätmises, ei ole käsitletav selgitamiskohustuse rikkumisena. Kuigi maakohus ei ole tõepoolest pooltega spetsiaalselt arutanud seda, kas üks või teine tõend on piisav või ebapiisav poole poolt soovitud asjaolu tõendamiseks ja milliseid tõendeid peaks pool soovitud asjaolu tõendamiseks esitama, nähtub kohtuistungi protokollist, samuti poolte endi poolt esitatud väidete-vastuväidete sisust, et pooled on juba ise küllalt hästi orienteerunud selles, milliste asjaolude üle käib vaidlus ja milliseid tõendeid tuleks esitada. Pooled on esitanud nii dokumentaalseid tõendeid kui ka taotlusi tunnistajate üle kuulamiseks.
24.Kostja ei ole põhjendanud ega põhistanud, miks ei tuginenud ta maakohtu menetluses asjaolule, et hageja on tööd teinud rohkem, kui hagejalt telliti. Kostja on sellekohase väite esitanud hilinenult ja hageja palub kostja sellekohane väide jätta TsMS § 652 lg 4 kohaselt tähelepanuta.
25.Juhul, kui ringkonnakohus ei jäta kostja uut väidet tähelepanuta, märgib hageja järgmist. Menetluses ja ka pooltevahelises suhtluses on läbivalt kasutatud tehtud töö tähistamiseks määrangut „ventilatsiooni mõõtmine“. Samas tuleb sellist määrangut tõlgendada koosmõjus tellimuse algpõhjusega – nimelt Paekaare 6 krt 36 siseruumis tekkinud olukorraga, täpsemalt märja laigu tekkimisega lakke. Just eelmärgitud märg laik laes tõi kaasa korteri nr 36 omaniku rahulolematuse ja oli ajendiks, miks üleüldse oli vaja hakata korteris ventilatsiooni kontrollima. Eelmärgitud algpõhjuse üle poolte vahel ilmselt vaidlust ei ole, kuivõrd ventilatsioonikontrolli teostamise vajaduse algpõhjust on selliselt kirjeldanud nii hageja kui ka kostja. Seega on õige asuda seisukohale, et töö teostati (ja järelikult ka telliti) põhjusel, et tuvastada korteris nr 36 esineva liigniiskuse põhjus. Kuna mõõdeti üldist ventilatsiooni, eesmärgiga tuvastada lae niiskumise põhjus, siis ei pidanudki ventilatsiooni mõõtmine olema seotud üksnes õhušahtidega, vaid võis hõlmata ka muid avasid, sh kanalisatsioonitorustiku šahti.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, täiendades kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
2-21-143692
27.Maakohus lahendas käesoleva asja lihtmenetluses ja märkis otsuses, et piirdub TsMS § 444 lg 2 alusel kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Tõendid on maakohus küll märkinud, aga õiguslikku põhjendust pole maakohus otsuses esitanud. Samuti oleks maakohus pidanud viitama, millistele tõenditele tuginedes ta hagi rahuldab. Maakohus on tõendid loetlenud, kuid järelduste tegemisel üksnes üldsõnaliselt märkinud, et hageja poolt esitatud tõenditega, sh kirjavahetustega, võib lugeda tõendatuks, et leping oli hageja ja kostja vahel sõlmitud. Lisaks peab maakohus TsMS § 442 lg 8 esimese lause ja TsMS § 444 lg 2 mõtte kohaselt lihtmenetluses tehtavas otsuses märkima, missuguseid poolte väidetud asjaolusid ta tuvastatuks ei lugenud ning missuguseid poolte esitatud tõendeid ei arvestanud (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Ka need kohustused on maakohus jätnud täitmata. Ehkki maakohus on menetlusnorme rikkunud, ei tähenda see, et maakohtu lõppjäreldus oleks ebaõige. Ringkonnakohtu hinnangul jõudis maakohus lõpuks siiski õigele järeldusele, et hagi tuleb tervikuna rahuldada ja kostjalt hageja kasuks hagiavalduses nõutud summad välja mõista. Ringkonnakohus saab maakohtu eksimused otsuse põhjendamisel käesoleva otsusega kõrvaldada ja esitada puuduolevad põhjendused, mis sisuliselt tähendab tervikuna uue põhjendava osa koostamist.
28.Hageja esitas kohtule hagi teostatud tööde eest tasu ja viivise saamiseks ning sissenõudmiskulu hüvitamiseks. Hageja väitel tellis kostja temalt ventilatsiooni mõõdistamise Paekaare tn 6 asuvas korteris nr 36 ilmnenud niiskuskahjustuse (märg laik köögi lae nurgas) põhjuse tuvastamiseks. Hageja poolt esile toodud asjaoludel on tegemist töövõtulepinguga VÕS § 635 lg 1 mõttes. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
29.Kostja väitel ei ole maakohus selgitanud tõendamiskoormist ega seda, mis asjaolusid pidi kostja tõendama ning kui kohus oleks selgitamiskohustust täitnud, oleks kostja saanud esitada täiendavaid vastuväiteid. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus ei ole pooltele menetluses midagi selgitanud. Samas ei vaielnud pooled selle üle, et tegemist on töövõtulepinguga ja sellest tuleneva nõudega (küsimus oli üksnes selles, kes töö tellis ja kes töö eest maksma peab). Kohtul on üldjuhul selgitamiskohustus olukorras, kus poolte esitatud asjaolud võimaldavad asja lahendada erinevatel õiguslikel alustel ning poole avaldustest ei ole selge, millisele alusele ta tugineb. Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks (RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 19). Kuna pooled ei vaielnud nõude õigusliku aluse üle, ei olnud kohtul kohustust pooltele tõendamiskoormist selgitada ega ka seda, mis asjaolusid tuleb tõendada. Pealegi said pooled aru, mida tuleb tõendada. Hageja esitas tõendeid, et kostja tellis hagejalt töö tegemise (e-kirjad + soovis üle kuulata tunnistaja) ning kostja esitas vastutõendeid, et tema pole tööd tellinud, vaid seda tegi korteri nr 36 omanik (kirjalikud tõendid + soovis üle kuulata tunnistaja). Samuti on kostja vastuses hagile ise selgitanud tõendamiskoormist, mis näitab, et kostja sai tõendamiskoormisest õigesti aru. Maakohtul ei olnud siinkohal täiendavalt vajalik tõendamiskoormist selgitada. Lisaks märgib ringkonnakohus, et ehkki kostja väidab, et tal jäid mingid täiendavad vastuväited esitamata, pole kostja neid apellatsioonkaebuses esile toonud.
30.Pooled ei vaidle, et hageja teostas töö (kontrollis ventilatsiooni olukorda) ja koostas akti. 04.06.2018 akti nr 147 kohaselt teostas hageja ventilatsiooniuuringu objektil Paekaare 6-36 Tallinn ja tuvastas, et ventilatsiooni väljatõmme vastab normidele, kuid leidis, et viga on kanalisatsioonipüstikus (dtl 28-34). Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejalt tellis tööd kostja või korteri nr 36 omanik. Kuna hageja väitel tellis ta töö kostjalt, pidi hageja oma väidet
2-21-143692 tõendama. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kostja tellis hagejalt Paekaare tn 6 asuvas korteris nr 36 ventilatsiooni uuringu.
31.VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 sätestab tehingu mõiste ja selle kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Igal juhul on lepingu sõlmimise eelduseks vastastikuste tahteavalduste vahetamine eesmärgiga saavutada kokkulepe olulistes küsimustes. Poolte tahet tuleb tõlgendada lepingu tõlgendamise reeglite järgi. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb esmalt lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (RKTKo 05.06.2019, 2-17-17217, p 15). Seega tuleb käesolevas asjas kindlaks teha, kas mõlemad pooled on avaldanud tahet lepingu sõlmimiseks selliselt, et hageja teostab ventilatsiooniuuringu objektil Paekaare 6-36 Tallinn. Ringkonnakohtu hinnangul saab poolte sellist tahet hageja esitatud tõenditest järeldada.
31.1.12.02.2019 hagejale saadetud e-kirjas on kostja seaduslik esindaja NB märkinud, et „Palun edastage arve õigele adressaadile. Töö jäi tegemata ja ühistu ei maksa selle eest, mis pole tellitud. Tellisime ventilatsiooni mõõdistused.“ (dtl 67) ja teises sama kuupäevaga kirjas märkis kostja seaduslik esindaja, et „Meil oli vaja lihtsalt kindlaks teha, kas üldventilatsioon toimib, kas jah või ei, neil oli korteriomanikuga kokkulepe, et kui kõik on korras, siis tasub tema arve. Tegite lisatööd, mida teilt ei küsitud, seega ei maksa ühistu arvet, mis meile esitati“ (dtl 68). Ringkonnakohtu hinnangul võimaldavad nimetatud kaks e-kirja teha järelduse selle kohta, et kostja tellis 2018. a juuni alguses hagejalt ventilatsiooni mõõdistused (ventilatsiooni uuringu) seoses korteris nr 36 ilmnenud niiskuskahjustusega. Kostja seaduslik esindaja viitab nendes kirjades otseselt sellele, et korteriühistu tellis hagejalt ventilatsiooni mõõdistused. Nendes kirjades ei ole kostja esindaja märkinud, et töö oleks tellinud hagejalt korteri nr 36 omanik või et kostja oleks hagejale vastanud korteri nr 36 omaniku eest ja nimel. Kostja ei ole ka põhjendanud, miks pidanuks ta hagejale selliselt kirjutama olukorras, kus ta hagejalt mingit tööd tellinud ei ole.
31.2.Ringkonnakohtu hinnangul tõendab kostja tahet hagejaga lepingu sõlmimiseks ka asjaolu, et hageja saatis akti teostatud töö kohta kõigepealt kostjale. Samuti korteri nr 36 omaniku X 08.06.2018 e-kiri hagejale, milles korteriomanik kirjutab, et tema korteris oli korteriühistu tellimuse alusel teostatud ventilatsiooni kontroll, kuid ühistu ei võimalda nende tööde kohta koostatud aktiga tutvumist (dtl 80). Olukorras, kus hagejalt oleks ventilatsiooniuuringu tellinud korteriomanik, puudunuks hagejal vajadus saata akti korteriühistule, vaid ta oleks selle saatnud korteriomanikule. Seejuures ei ole kostja tuginenud sellele, et hageja poolt saadeti akt ebaõigele adressaadile või et kostja oleks hagejale akti tagastanud või saatnud selle edasi korteriomanikule. Hageja saatis akti kostjale 08.06.2018 (dtl 83) ja korteriomaniku korduvatele 11.06.2018 päringutele vaatamata ei väljastanud kostja akti korteriomanikule (dtl 81-82).
31.3.Kostja väitel ei saanud kostjal hagejaga lepingulist suhet olla, kuna kirjalikku lepingut ei ole vormistatud ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akti samuti mitte. Seejuures viitab kostja 11.11.2011 hageja ja kostja poolt allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile nr 11/11 (dtl 100). Ringkonnakohtu hinnangul ei välista asjaolu, et 2011. aastal vormistati poolte vahel kirjalikult tööde üleandmine ja vastuvõtmine, 2018. aastal tööde tellimist ja vastuvõtmist kostja poolt. Teostatud tööde kohta üleandmise-vastuvõtmise akti koostamine on üksnes üks viis, kuidas lugeda töid vastuvõetuks. Seadus sätestab selleks ka teised võimalused ja VÕS § 638
2-21-143692 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Hageja saatis kostjale akti teostatud töö kohta 08.06.2018. Seega on hageja tööd üleandmiseks kostjale esitanud. Praegusel juhul ei ole võimalik ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et kostja ei ole tööd vastu võtnud. Sellest tulenevalt ei saaks teha ka järeldust, et poolte vahel puudus 2018. a teostatud töö osas lepinguline suhe.
31.4.Samuti ei saa järeldada, et poolte vahel polnud lepingulist suhet põhjusel, et pooled kirjalikku lepingut ei vormistanud. Töövõtulepingut on võimalik sõlmida ka suuliselt ja antud juhul hageja väitel see nii ka toimus. Seejuures saatis hageja 11.02.2019 kostjale meeldetuletuse selle kohta, et kostja tellis telefoninumbrilt 58308431 hagejalt töö teostamise (dtl 67). Kostja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et tegemist on kostja seadusliku esindaja numbriga (vt ringkonnakohtu istungi protokoll ajamärk 00:33:08). Arvestades asjaolu, et kostja seaduslik esindaja on vastustes hagejale ise kinnitanud, et korteriühistu tellis hagejalt ventilatsioonimõõdistused, saab ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et töö tellimuse esitamine toimus telefoni teel kostja seadusliku esindaja telefoninumbrilt 58308431.
31.5.Kostja seaduslik esindaja on hagejale saadetud 12.02.2019 e-kirjas muuhulgas märkinud, et meil (s.o korteriühistul) oli korteriomanikuga kokkulepe, et kui kõik on korras, maksab arve korteriomanik (dtl 68). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellest järeldada, et kokkulepe töö teostamiseks oleks olnud hageja ja korteriomaniku vahel. Kuna kostja viitas kahes hagejale saadetud kirjas, et kostja tellis ventilatsiooni mõõdistused, saab ringkonnakohtu hinnangul eeltoodud kirja osas järeldada, et kostjal võis olla korteriomanikuga kokkulepe üksnes tasu maksmise osas (teatud tingimustel). See ei välista aga asjaolu, et töö tellijaks oli kostja.
31.6.Samuti ei saa järeldada kostja ja hageja vahel lepingulise suhte puudumist sellest, et kostja juhatus on 15.05.2018 otsustanud kohustada korteri nr 36 omanikku kontrollima oma ventilatsiooni ja on korteriomanikule teatanud, et ühistu ei maksa korterite ventilatsiooni kontrollimise eest (dtl 97). Kostja juhatuse 15.05.2018 koosoleku protokoll puudutab üksnes kostja üldist seisukohta seoses korterite ventilatsiooni kontrollimisega. Sellest ei saa järeldada, et konkreetsel juhul ei oleks hagejale kostja poolt tellimust esitatud.
31.7.Kostja tugines poolte vahel lepingulise suhte puudumise tõendamiseks ka kostja seadusliku esindaja poolt kostja raamatupidajale 10.07.2018 saadetud e-kirjale, milles kostja seaduslik esindaja palub hageja saadetud arve nr 181341 annulleerida põhjusel, et antud korteris ei ole ventilatsiooni ekspertiisi läbi viidud ning muid ekspertiise pole korteriühistu tellinud (dtl 58). Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et selle tõendiga saavutaks kostja enda soovitud tulemuse. See, et kostja seaduslik esindaja leidis mingil hetkel, et korteriühistu ei tasu hagejale arvet, ei tähenda, et hageja ja kostja vahel poleks olnud lepingulist suhet. Lisaks on selles kirjas kostja seaduslik esindaja märkinud, et korteris ventilatsiooni uuringut ei teostatud, mis läheb vastuollu kostja enda positsiooniga, mille kohaselt ta töö tegemist ei vaidlusta ning ei soovinud maksta hageja arvet põhjusel, et teostatud töö on seotud korteri ventilatsiooniga.
32.Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (RKTKo 03.06.2016, 3-2-1-18-16, p 14). Seega tuleb esmalt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti (vt ka nt RKTKo 28.10.2008, 3-2-180-08, p 17).
2-21-143692
32.1.Kostja on asunud apellatsioonkaebuses seisukohale, et hageja tegi lisatöid, mida hagejalt ei tellitud. Hageja väitel on tegemist alles ringkonnakohtus esitatud väitega, mistõttu tuleks see TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta jätta. Ringkonnakohus nõustub hagejaga. Kostja möönis ringkonnakohtu istungil, et ta sellist väidet maakohtus ei esitanud, kuid tugines sellele, et maakohus tegi üllatava otsuse seoses hageja poolt kanalisatsioonitoru kontrollimisega. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Maakohus on otsuse punktis 24 tõstatanud küsimuse selle kohta, et kas siis probleem kanalisatsioonipüstakus ei olegi arve tasumise aluseks ning on iseenda küsimusele vastates leidnud, et kuna vastavalt kokkuleppele korteriomanikuga tasub kõik kulud korteriomanik juhul, kui kõik on korras ja kuna antud juhul esines probleem kaasomandiga, oli töö eest tasumise kohustus kostjal. Sellele, et korteris nr 36 tekkinud niiskuskahjustuse põhjuseks oli lekkiv kanalisatsioonitoru ja selle tuvastamine oli hageja töö hulka kuuluv, on hageja tuginenud maakohtus enda 03.04.2023 menetlusdokumendis. Kostja ei ole sellele väitele maakohtus vastanud, ehkki omas selleks võimalust, kuna kostja on esitanud 10.04.2023 täiendavad seisukohad. Seega ei saanud maakohus eeltoodud seisukohaga kostjat kuidagi üllatada ja kostja väide selle kohta, et hageja on teinud kokku leppimata lisatöid, tuleb jätta TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta.
32.2.Hageja koostas 04.06.2018 kuupäevaga akti nr 147 selle kohta, et ventilatsiooni mõõdistamisel on kindlaks tehtud ventilatsiooni toimimine normi piires, kuid kanalisatsioonipüstiku uurimisel on selgunud, et selle vahetamata malmist osa on amortiseerunud ja lekib (dtl 28-34). Hageja selgitas, et tema töö eesmärk oli välja selgitada korteris nr 36 ilmnenud niiskusekahjustuse põhjus. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et pooled oleksid kokku leppinud selles, et hageja peab kindlaks tegema niiskusekahjustuse põhjuse. Poolte kokkulepet on võimalik tuvastada ventilatsiooni kontrollimise osas. Samas on hageja põhjendanud, et hageja nõuab tasu üksnes ventilatsiooni kontrollimise eest ja kanalisatsiooni vea kohta sai kostja teadmise boonusena (vt ringkonnakohtu istungi protokoll ajamärk 00:53:28). Kostja sellele vastuväiteid ei esitanud. Seega saab ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et hageja poolt esitatud arvel nr 181341 märgitud tasu 110 eurot (koos käibemaksuga) oli tasu ventilatsiooni ekspertiisi ja akti koostamise eest (nii nagu ka arvel märgitud) (dtl 35) ning see, et hageja tuvastas niiskuse tekkepõhjuse, kokku lepitud tasu suurust ei mõjutanud. Seega on ringkonnakohtu hinnangul tuvastatud, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tehti.
32.3.Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Pooled ei vaidle, et hageja on kokkulepitud töö (ventilatsiooni mõõdistused) teostanud. Samuti saab töö lugeda kostja poolt vastuvõetuks. Seega esinevad kõik eeldused selleks, et kostjal tekiks hagejale töö eest tasumise kohustus. Hageja on kostjale töö eest esitanud arve ja selle maksetähtaeg (13.06.2018) on möödunud. Hageja tasunõue on eeltoodust tulenevalt põhjendatud ning sellest tulenevalt on põhjendatud ka hageja viivise nõue ja sissenõudmiskulu hüvitamise nõue.
33.Lisaks märgib ringkonnakohus, et kostja tugines sellele, et korteriomanikul oli kohustus tasuda arve üksnes juhul, kui kontrolli teostamise tulemusel selgub, et kõik on korras (kostja 12.02.2019 e-kiri, dtl 68). Antud juhul tuvastas hageja, et kanalisatsioonipüstikus asuv kanalisatsioonitoru lekib ja see vajab vahetamist (dtl 28-34). Riigikohus on selgitanud, et korteriomandite omanike kaasomandis on vähemalt üldjuhul ka kanalisatsiooni- ja tarbeveesüsteem (RKTKo, 21.10.2015, 3-2-1-107-15 p 13). Korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus tähendab eelkõige korteriomanike ühist ning korteriühistu kaudu täidetavat kohustust tagada korteriomandite kaasomandi osa eseme korrashoid, remont ja korteriomanditeks jaotatud ehitise säilitamine ja hoidmine korteriomanike määratud seisukorras (RKTK 19.03.2021, 2-18-13649, p 17). Seega tuvastas hageja kaasomandis oleva
2-21-143692 eseme puuduse, mille kõrvaldamise kohustus on kõigil korteriomanikel korteriühistu kaudu. Sellest tulenevalt ei olnud ka kostja enda väidet aluseks võttes ning lähtudes sellest, et tegemist on kaasomandi eseme korrashoiu kohustusega, kostjal põhjust keelduda hagejale arve tasumisest.
34.Maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta. Kuigi kostja on palunud tühistada maakohtu otsuse terves ulatuses, ei ole ta menetluskulude kindlaksmääramise kohta sisulisi väiteid esitanud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
35.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
36.Tulenevalt sellest, et maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hageja esitas 22.01.2024 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 855 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi 5,7 tunni ulatuses tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohuslane.
37.Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud tutvumine apellatsioonkaebusega, vastuse koostamine apellatsioonkaebusele, kohtuistungiks ettevalmistumine, kohtuistungil osalemine ja menetluskulude nimekirja koostamine, on põhjendatud.
38.Kostja ei nõustu hageja menetluskuludega kohtuistungi aja ja sellega seotud kulu osas. Vastavalt kohtuistungi protokollile algas 19.01.2024 istung kell 10:09 ja lõppes kell 11:23. Sellest järeldub kostja hinnangul, et 19.01.2024 kohtuistung kestis 1 tund ja 14 minutit, mis on pool tundi vähem kui hageja menetluskuludes märgitud. Võttes arvesse hageja esindaja tunnitasu summas 150 eurot (käibemaksuta) tunnis, siis on poole tunni vahe 75 eurot. Sellest järeldub kostja arvates, et hageja menetluskulusid tuleb vähendada 75 euro võrra. Ringkonnakohus nõustub kostjaga ja võtab hageja põhjendatud ajakuluna kohtuistungil osalemise eest arvesse 1,15 tundi. Ülejäänud hageja menetlustoimingute ajakulu on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja kulutanud apellatsioonkaebusega tutvumisele 0,75 tundi ja sellele vastuse koostamisele kokku 2,5 tundi. Menetluskulude nimekirja koostamine 0,2 tunni jooksul on samuti põhjendatud. Seega on kokku hageja lepingulise esindaja ajakulu ringkonnakohtus põhjendatud 5,4 tunni ulatuses.
39.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 150 eurot (käibemaksuta) on kolleegiumi hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja tasumäär vastab keskmisele sarnase õigusabi eest makstavale tasumäärale.
40.Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja ringkonnakohtus kantud õigusabikulude eest hüvitise summas 810 eurot (käibemaksuta) (=5,4x150).
41.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.