Tallinn, Paekaare tn 6 korteriühistu (registrikood 80160226, asukoht Paekaare tn 6-9, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 13621, e-post [email protected], seaduslikud esindajad: J. J., S. Š., N. B. ja V. F.)
Kostja lepingulised esindajad:
Svetlana Malkova, Vladimir Makarov (volikirja alusel, e-post [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Windair OÜ hagi Tallinn, Paekaare tn 6 korteriühistu vastu võlgnevuse 179,28 euro ja lisanduva viivise nõudes rahuldada.
Välja mõista kostjalt Tallinn, Paekaare tn 6 korteriühistult hageja Windair OÜ kasuks 06.06.2018 arvest nr. 181341 tulenev tasumata võlgnevus summas 179 (ükssada seitsekümmend üheksa) eurot 28 senti, sh põhivõlgnevus summas 110
eurot, seisuga 03.02.2022 sissenõutavaks muutnud viivis summas 29,28 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot. Välja mõista kostjalt Tallinn, Paekaare tn 6 korteriühistult hageja Windair OÜ kasuks viivis protsendina põhivõlgnevuselt (110 eurolt) alates 04.02.2022 kuni põhinõude täies ulatuses täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. Jätta hageja menetluskulud nende põhjendatud ulatuses kostja Tallinn, Paekaare tn 6 korteriühistu kanda ja välja mõista Tallinn, Paekaare tn 6 korteriühistult hageja Windair OÜ kasuks menetluskulud kogusummas 770 (seitsesada seitsekümmend) eurot ja 85 senti, sh riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulud 695,85 eurot. Rahuldamata osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. Välja mõista kostjalt Tallinn, Paekaare tn 6 korteriühistult hageja Windair OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (770,85 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja enda kanda. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD
1.Harju Maakohtu menetluses on OÜ WINDAIR hagi Tallinn, Paekaare tn 6 korteriühistu vastu võlgnevuse 179,28 euro ja lisanduva viivise nõudes ning menetluskulude hüvitamiseks. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja hoonete tehnosüsteemide hoolduse ja remondiga tegelev ettevõtja. 04.06.2018 oli kostja tellimuse alusel teostatud ventilatsiooni ekspertiis ning akti koostamine hageja poolt, seoses avariiolukorraga (niisked laigud korteri lae peal) aadressil Xxxx. Tööde tellimisel kostja oli teavitatud tööde teostamise hinnast ja maksetingimustest. Ligipääs korterisse oli kooskõlastatud ning tagatud kostja poolt. Hageja teostas ekspertiisi, tööd aktsepteeriti ning hageja esitas tehtud tööde eest arve ja akti. Nõue tuleneb esitatud arvest
vastavalt tellitud ja teostatud töödele. Kostja ei ole tänaseni arvet tasunud. Hageja tõendab eeltoodut järgmiste tõenditega: Akt nr 147, 04.06.2018; Arve nr 181341, 06.06.2018. Kostjale esitatud arve kohaselt tuli arve nr 181341 tasuda tähtajaks 13.06.2018.a. Kostja ei ole arvet tasunud. Arvet mitte tasudes on kostja töövõtulepingut rikkunud. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse kogusummas 179,28 eurot, sh põhivõlgnevus summas 110 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 02.02.2022 summas 29,28 eurot, lisanduv viivis alates 03.02.2022 kuni nõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ja sissenõudmiskulud 40 eurot VÕS § 1131 lg 1 alusel; samuti mõista kostjalt välja hageja menetluskulud. Hageja ei välistanud kompromissi sõlmimise võimalust ning oli nõus kirjaliku menetlusega.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja esindaja V. Makarov esitas 22.02.2022 vastuse, milles hagiga ei nõustunud. Kostja väitel on hagi esitatud vale kostja vastu, kostja ei ole tellinud teenust hagejalt. Kostja selgituse kohaselt, 2018. aasta mai lõpus pöördus korteri xxxx omanik M. K. korteriühistu Paekaare 6 poole sellega, et tal oli köögis laes väike märg laik. Korteriühistu Paekaare 6 pöördus Ruvenato Grupp OÜ (registrikood 11664832) poole palvega kontrollida korteri xxxx torusid ja katust. Pärast seda, kuna kõik oli korras, teatas korteriühistu korteri xxxx omanikule, et torude ja katusega on kõik korras ning tal võib tekkida probleem korteris oma ventilatsiooniga. Maja üldventilatsiooni kontrollimise eest vastutab korteriühistu, korteri oma ventilatsiooni eest vastutab korteriomanik. Kuna korteri xxxx omanik ei teadnud, kuhu ventilatsioonikontrolli taotleda, küsis ta korteriühistult firmat, kes ventilatsiooni kontrollib. Korteriühistu Paekaare 6 andis hageja telefoninumbri. Kuidas hageja ja korteri xxxx korteriomanik kokku leppisid, kostja ei tea. 29. juunil 2018 esitas hageja korteriühistule Paekaare 6 arve (mis oli koostatud 06.06.2018). 10. juulil 2018 kostja vastas hagejale ja palus arve tühistada tulenevalt sellest, et kostja ei tellinud hagejalt teenust. Korteriühistule Paekaare 6 ei laekunud enam hagejalt arveid ega nõuet. Ülaltoodust tulenevalt palus kostja jätta hagi läbi vaatamata. Kostja märkis, et kui kohus leiab, et hagiavaldus on esitatud õige kostja vastu, siis jätta hagiavalduse aegumistähtaja möödumise tõttu rahuldamata. Kostja arvamuse kohaselt on nõue aegunud TsÜS § 146, § 147 alusel, nõude esitamise viimaseks tähtajaks oli 14.06.2021, nõue esitati 30.12.2021, seega pool aastat hiljem. Kostja palus hagejalt välja mõista kostja menetluskulud, mis moodustavad 350 eurot.
KOHTUISTUNG
3.15.06.2022 kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde. Hagi on esitatud aegumistähtaja viimasel päeval (TsÜS § 147 lg 3), aegumisnõue ei ole asjakohane. Hageja märkis, et neil on veel tõendeid, kus kostja tunnistab, et nad on tellinud ventilatsiooni mõõdistamise ja samuti on 2018. aastast korteri xxxx elaniku kiri Windairile, kus elanik ütleb, et ühistu tellis mõõdistamise, aga nüüd ei anna mõõdistamise akti korteri omanikule. Hageja taotles kohtult nende tõendite vastu võtmist. Esimene on korteri xxxx elaniku kiri hagejale, et selle mõõdistamise tellis korteriühistu ja ta sooviks tutvuda mõõdistamisaktiga. Teises kirjas, kostja ja hageja vahel, kus kirjutatakse, et „palun saata arve õigele adressaadile, meie tellisime ventilatsiooni mõõdistuse“. On arusaamatu, miks kostja arvab, et töö on tegemata, kui mõõdistusakt on välja antud. Need tõendid kinnitavad, et kostja on ventilatsiooni mõõdistuse tööd tellinud ja sellest tulenevalt on kostjal kohustus ka tasuda tööde eest. Hagejaga võttis ühendust ja töö tellis korteriühistu, tavaliselt tellitakse töid ühistu poolt ja nii see oli ka seekord. Peale nimetatud juhtumit öeldi, et rohkem nende teenuseid ei vajata. Kostja esindaja palus jätta hagi rahuldamata. Kohus võttis tõendid asja materjalide juurde ning andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate tõendite, taotluste esitamiseks kuni 11.07.2022, vastaspoole esitatud vastuste ja taotluste osas
seisukoha võtmiseks kuni 01.08.2022. Kohus palus pooltel esitada ka seisukoht, kas kohus võib menetlust jätkata kirjalikus menetluses.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
4.Hageja esindaja esitas 11.07.2022 kohtule taotluse 1 isiku, so M. K. tunnistajana ülekuulamiseks. Taotluse kohaselt, M. K. teab anda ütlusi selle kohta, et ta ei ole oma korteri ventilatsioonitingimuste mõõtmist hagejalt tellinud ning oskab selgitada asjaolusid, kuidas ja kelle tellimusel/initsiatiivil tema korterisse ventilatsiooni mõõtma tuldi. M. K. ütlused omavad asjas tähtsust, et hinnata poolte esitatud väidete kokkusobivust faktiliste asjaoludega ning hinnata nende elulist usutavust.
5.Kostja esindajad esitasid 11.07.2022 kohtule seisukoha, milles märkisid, et hageja poolt 15.06.2022 kohtuistungil esitatud 08.06.2018.a kiri ei tõenda, et kostja tellis hagejalt ventilatsioonikontrolli. Kostja märkis, et kui on vaja tellida mistahes liiki ehitus-, remondi- jne teenuseid, on vaja kokku kutsuda KÜ juhatuse koosolek, et valida ehitusfirma konkursi korras hinnapakkumise alusel. Peale seda tellib korteriühistu ametlikult (mitte telefoni teel) teenuse ja sõlmib lepingu. Antud juhul ei tellinud korteriühistu teenust hagejalt, vaid andis korteriomaniku 36 nõudmisel hageja kontaktandmed. Hageja ja kostja ei ole partnerid, kes esimesel nõudmisel lepinguta töötavad korteriühistus. Hageja tegi ainult 2011. aastal kogu Paekaare 6 majas ventilatsiooni üldkontrolli, kuid see ei tähenda, et olles ühe korra taotlenud, pöördub korteriühistu pidevalt hageja poole. Hageja poole pöördusid korteriomanikud Paekaare 6, kes soovisid oma korteris ventilatsiooni kontrollida, kuid mitte kostja enda poole. Kostja omal kulul korterites ventilatsioonikontrolli ei tee ja hageja on sellest teadlik. Kostja soovib juhtida kohtu tähelepanu teisele kirjale (12. 02.2019), mille hageja esitas kohtule. Ka sellest kirjast ei tulene, et hageja ja kostja vahel oleks sõlmitud kokkulepe ventilatsiooni kontrollimiseks korteris xxxx. Nagu kostja varem selgitas, tekkis korteri xxxx korteriomaniku lakke märg koht (köögis). Korteriühistu asus selle märja koha tuvastamiseks vajalikke kontrolle läbi viima. Pärast seda, kui korteriühistu lekke põhjust ei leidnud, hakkas korteri xxxx omanik nõudma maja üldventilatsiooni kontrollimist. Korteriühistu keeldus üldventilatsiooni kontrollimast, kuna maja üldventilatsioon oli varem kontrollitud ning korteri ventilatsiooni eest vastutab korteriomanik ise. KÜ Paekaare 6 juhatuse 15.05.2018.a otsusega otsustasid kohustada korteriomanikku korteri xxxx kontrollima oma korteris ventilatsiooni ning kui selgub, et korteri ventilatsioon ei tööta korralikult üldventilatsioon põhjuses, siis sellisel juhul kompenseerib korteriühistu korteriomanikule korteri xxxx ventilatsiooni kontrolli arve. Korteri xxxx omanik küsis ventilatsiooni mõõtva firma andmeid. Kuna hageja oli eelnevalt kostjale edastanud oma visiitkaardi koos kõigi koordinaatidega, siis andis kostja korteriomanikule korteri xxxx hageja telefoninumbri. Kuidas hageja ja korteriomanik korteri xxxx omavahel kokku leppisid, kostja ei tea. 12.02.2019.a e-kiri, mille hageja 15.06.2022.a kohtuistungil esitas, tõendab veel kord, et kostja ei sõlminud hagejaga lepingut, vaid viitab pigem sellele, et korteri xxxx korteriomanik pöördus hageja poole sooviga kontrollida korteri xxxx ventilatsiooni ning korteriühistu pidi veel kord kontrollima oma argumente, et maja üldventilatsioon oli töökorras. Sellest tuleneb kirjast fraas, nimelt "Pidime veenduma, et üldventilatsioon toimib jah või ei, meil oli korteri omanikuga kokkulepe, et kui kõik on korras, siis tema maksab arve." Hageja ei ole esitanud kohtule ühte tõendit, mis tõendaks, et kostja tellis hagejalt korteri nr xxxx ventilatsiooni kontrolli teenuse. Eeltoodud asjaolusid arvestades eeldab kostja, et pärast seda, kui korteri xxxx korteriomanik keeldus maksmast hagejale arvet korteris xxxx ventilatsioonikontrolli läbiviimise eest, otsustas hageja oma töö eest arve kostjalt sisse nõuda. Mis on kindlasti vastuolus hea usu põhimõttega. Esindajad esitasid taotluse 1 isiku, so kostja seadusliku esindaja (juhatuse esimehe) N. B. tunnistajana ülekuulamiseks. Taotluse kohaselt, tunnistaja N. B. ütlustega on võimalik tuvastada, kas korteriühistul oli vaja ventilatsiooni kontrollida, kui tihti jne ja samuti tunnistaja võib kohtule selgitada, kes peaks ventilatsioonikontrolli eest otse oma korterites maksma.
6.Kostja esindajad esitasid 01.08.2022 seisukoha, milles ei nõustunud hageja tunnistaja ärakuulamisega. Kostja asus seisukohale, et: „...tunnistaja (M. K.) ei saa kohtule selgitada, millistel asjaoludel, mis tingimustel ja mis hinnaga oleks pidanud hageja ja kostja teenuse osutamises kokku leppima. Tsiviilasja materjalidest teame, et tunnistaja ei ole juhatuse liige, mitte omanik ega ka hageja raamatupidaja, mis tähendab, et kõik ettevõtte siseasjad ei saa olla tunnistajale kuidagi teada. Kostja rõhutab, et tunnistaja ütluste subjektiks ei saa olla tema isiklikul oletusel põhinevad järeldused ja seletused.“ Hageja esindaja seisukohta/vastuväiteid kostja taotluse osas ei esitanud.
7.17.02.2023.a määrusega jättis kohus hageja Windair OÜ ja kostja Tallinn, Paekaare tn 6 korteriühistu 11.07.2022.a taotlused tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata. Kohus leidis, et hageja ei ole piisavalt tõendanud, et tunnistaja võib anda ütlusi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta; kostja seadusliku esindaja ülekuulamine tunnistajana on välistatud eelpoolmärgitud asjaolude tõttu, seega jätab kohus nii hageja kui ka kostja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata. Kohus määras jätkata tsiviilasja arutamist lihtmenetluse korras.
8.Hageja esindaja esitas 27.02.2023 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad hageja menetluskulud kokku 885 eurot, sh riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 810 eurot
9.Kostja esindajad esitasid 28.02.2023 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad kostja menetluskulud kokku 1 100 eurot.
10.24.03.202.a3 kohtunõudega andis kohus menetlusosalistele tähtaja lõppseisukohtade (sh menetluskulude nimekirjade osas) esitamiseks kuni 03.04.2023, vastuväidete esitamiseks kuni 10.04.2023. Kohus märkis, et juhul, kui pooled sõlmivad kompromissi, on kompromissi esitamise tähtajaks 03.04.2023. Kohus teatas, et kompromissi mittesõlmimise korral tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks 24.04.2023 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kompromissi kohtule ei esitatud.
11.Kostja esindajad esitasid 03.04.2023 lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja. Esindajate väitel puudub vaidlus selles, kes töid tegi, vaidluse on selles, kes tööd tellis. Kostja jääb varem esitatud seisukohtade ja vastuväidete juurde, et kostja ja hageja ei ole omavahel sõlminud ühtegi lepingut ja tulenevalt sellest ei ole kostja hagejalt tellinud teenust, mistõttu hageja nõuded tasuda teenus on alusetud. Kuna korteriühistu peab iga-aastaselt koostama majandusaasta aruande, mis kajastab kõiki kulusid, siis ei sõlmi kostja tööde teostamiseks suulisi lepinguid. Antud juhul ei ole korteriühistu sõlminud ka suulisi lepinguid ega andnud ühtegi korraldust tööde teostamiseks. Hageja ei saa nõuda kostjalt tasu teenuste osutamise eest, mida nende vahel ei ole kokkulepitud, ning hageja oli teadlik pooltevaheliste kokkulepete puudumisest. Korteriühistu kontrollib ainult üldventilatsiooniga seonduvat, korterite ventilatsiooniga kostja ei tegele. Kostja soovib veelkord märkida, et korteriomanik korteri nr xxxx pöördus otse hageja poole, pooled leppisid kokku, misjärel asus hageja tööle (teostas ventilatsiooni uuringu). Pärast seda, kui eelnimetatud korteriomanik nr xxxx keeldus hagejale arvet tasumast osutatud teenuse eest, suunas hageja arve tasumise kostjale, mis on vastuolus seaduse ja heade kommetega. Tsiviilasja materjalidest nähtub ka, et hageja koostas arve 06.06.2018 ning ülaltoodud arve saatsid nad kostjale alles 29.06.2018, mis taaskord tõendab, et arve esitas hageja peale korteriomaniku nr xxxx keeldumist seda tasumises ja pärast seda suunas hageja ülaltoodud arve kostjale. Hagejad ei ole TsMS § 230 lg 1 tulenevalt oma nõuet tõendanud. Ülaltoodust tulenevalt palus kostja jätta hagi rahuldamata ja kostja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad kostja menetluskulud kokku 815 eurot. Kostja palus antud kulud hagejalt välja mõista, samuti palus välja mõista viivise vastavalt VÕS § 113 lg 1.
12.Hageja esindaja esitas 03.04.2023 lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirja. Esindaja on seisukohal, et hageja ja kostja vahel oli lepinguline suhe, kui hageja teostas kostja tellimisel ja kostja hallatava elamu korteris xxxx ventilatsioonimõõtmisi ja tuvastas niiskuskahjustuse põhjusena amortiseerunud ja lekkiva kanalisatsioonipüstiku. Hageja tõendab ja põhjendab oma väiteid alljärgnevalt: • Ventilatsioonimõõtmise teostamist tõendab hageja 04.06.2018.a ventilatsiooniuuringu aktiga nr 147. Akti kohaselt tuvastati ventilatsiooni nõuetele vastavus, kuid samuti tuvastati, et kanalisatsioonipüstiku vahetamata osa on amortiseerunud ja lekib. • Ventilatsiooni mõõtmise tellimist kostja poolt tõendab hageja kostja poolt 12.02.2019.a kell 09:16 hagejale saadetud e-kirjaga, milles kostja kirjutas hagejale, et hagejalt telliti ventilatsiooni mõõdistused. • Ventilatsiooni mõõdistamise tööde tellimist kostja poolt tõendab kostja 12.06.2019.a kell 09:49 hagejale saadetud kiri, milles kostja kinnitab, et telliti üldventilatsiooni mõõtmine. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaksid veenvalt ümber kostja enda poolt 12.06.2019.a e-kirjades omaks võetud ventilatsioonitööde tellimise hagejalt. Kostja on küll esitanud erinevaid vastuväiteid, mille sisuks on ventilatsiooni mõõtmises seisneva töö mittetellimine hagejalt, kuid kostja ei ole oma väiteid tõendanud. • Kostja väide, et kostja ei ole üldse ventilatsiooni mõõdistamist hagejalt tellinud, vaid andis korteri xxxx omanikule üksnes hageja kontaktandmed, et korteriomanik saaks ise tellida korteri siseventilatsiooni mõõtmise, läheb vastuollu 12.06.2019.a kostja e-kirjades esitatuga, mille kohaselt kostja väitis eelmärgitud e-kirjas, et tellis hagejalt üldventilatsiooni mõõdistamise. Kostja pole oma väidete vahel esinevat vastuolu selgitanud. Kostja vastuolulised seisukohad ja väited ei võimalda kostja väidet ventilatsiooni mõõdistamise mittetellimise osas pidada usaldusväärseks. • Kostja väide, et üldventilatsioon oli varasemalt juba kostja poolt kontrollitud ja kui korteri siseventilatsiooni puudus oleks olnud tingitud üldventilatsioonist, oleks siseventilatsiooni mõõtmise töö kinni maksnud kostja. Kostja sellekohane väide tuleneb kostja 11.07.2022.a esitatud kirjalikust seisukohast: „Nagu kostja varem selgitas, tekkis korteri xxxx korteriomaniku lakke märg koht (köögis). Korteriühistu asus selle märja koha tuvastamiseks vajalikke kontrolle läbi viima. Pärast seda, kui korteriühistu lekke põhjust ei leidnud, hakkas korteri xxxx omanik nõudma maja üldventilatsiooni kontrollimist. Korteriühistu keeldus üldventilatsiooni kontrollimast, kuna maja üldventilatsioon oli varem kontrollitud ning korteri ventilatsiooni eest vastutab korteriomanik ise. KÜ Paekaare 6 juhatuse 15.05.2018 otsusega otsustasid kohustada korteriomanikku korteri xxxx kontrollima oma korteris ventilatsiooni ning kui selgub, et korteri ventilatsioon ei tööta korralikult üldventilatsioon põhjuses, siis sellisel juhul kompenseerib korteriühistu korteriomanikule korteri xxxx ventilatsiooni kontrolli arve.“ Kostja seisukoht lahkneb taas 12.06.2019.a e-kirjas kostja poolt märgitust, milles kostja võttis omaks hagejalt üldventilatsiooni mõõtmise tellimise. Märgitud e-kirja sisu taustal jääb hagejale arusaamatuks kostja väide, et üldventilatsiooni oli juba varem kontrollitud. Millal ja kelle poolt, selle kohta ei ole kostja tõendeid esitanud. • Arusaamatu ja vastuoluline on kostja poolt üldventilatsiooni ja korteri sisese ventilatsiooni mõõtmise eristamine. Hageja hinnangul sõltubki korteri ventilatsioon üldventilatsiooni seisukorrast. Kui üldventilatsioon toimib, toimib üldjuhul ka korteri ventilatsioon, kuivõrd korter ventileeritakse otse üldventilatsiooni. Ka ventilatsiooni mõõtmise aktile lisatud fotomaterjalist nähtub, et õhu omadusi mõõdeti korteri ventilatsiooniavade juures. Korteri ventilatsiooniavad suubuvad üldteada asjaoluna üldventilatsiooni šahtidesse. Seega mõõdeti üldventilatsiooni ja korteri ventilatsiooni toimimist ja õhu omadusi kompleksselt. Hageja hinnangul pole see teisiti ka võimalik. Kostja pole selgitanud, kuidas mõõta korteri ventilatsiooni ilma üldventilatsiooni olukorda kontrollimata. Hageja hinnangul ongi tegemist üldise, so ventilatsiooni mõõtmisega. Oma 12.06.2019.a kell 09:16 hagejale
saadetud e-kirjas kostja hagejalt tellitud töid ka just selliselt nimetabki – „Мы заказывали замеры вентилляции e tellisime ventilatsiooni mõõdistust“. • On oluline, et kostja on oma vastustes hagile ja kohtule 11.07.2022.a esitatud seisukohas sisuliselt omaks võtnud, et on teatud tingimustel valmis maksma hageja arve. Oma kirjalikes seisukohtades on kostja püüdnud küll eelmärgitut esitada viisil, et tööde tellijaks oli korteri xxxx omanik ja kui oleks tuvastatud puudus üldventilatsioonis, oleks kostja maksnud korteriomaniku eest arve. Kostja selline omaalgatuslik asjaolude interpretatsioon ei ole hageja hinnangul siiski kuigi tõsiseltvõetav. Kui kostja eelmärgitud väidet kasvõi tinglikult tõeseks pidada, puudunuks kostjal põhjus 12.06.2019.a kell 09:16 hagejale saadetud e-kirjas kirjutada, et „Tellisime ventilatsiooni mõõdistused“. Eluliselt oleks usutavam, et kostja oleks kirjutanud midagi selle kohta, et ventilatsiooni mõõdistamise tellis korteriomanik. Kostja pole ennast siiski algupäraselt selliselt väljendanud, mistõttu tuleb kostja hilisemaid teistsuguseid vastuväiteid pidada ebausaldusväärseteks ja eluliselt väheusutavateks. Hageja on seisukohal, et ta on tõendanud kostja poolt hagejalt töö tellimise ja hageja ja kostja vahel lepingulise suhte olemasolu. Hageja on seisukohal, et tema poolt on tööd teostatud täies mahus, sh niiskuskahjustuse kindlaks tegemiseks tehtud tööd, seostatavad kostja tellimusega. hageja palus hagi täies ulatuses rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud (õigusabikulud), mis moodustavad kokku 1 042,50 eurot. Hageja on tasunud ka riigilõivu 75 eurot. Hageja palus antud kulud kostjalt välja mõista, samuti palus välja mõista viivise vastavalt VÕS § 113 lg 1.
13.Kostja esindajad esitasid 10.04.2023 lõppseisukohad, milles jäi sisult eelnevalt väljendatud seisukohtade juurde, seega ei pea kohus vajalikuks neid üle korrata. Täiendavalt võib välja tuua kostja seisukoja seoses 12.02.2019.a e-kirjaga, mille osas kostja märgib: „E-kiri (12.02.2019), mis esitas hageja tõendab veel kord, et kostja ei sõlminud hagejaga lepingut, vaid viitab pigem sellele, et korteriomanik korteri xxxx pöördus hageja poole sooviga kontrollida korteri xxxx ventilatsiooni ning korteriühistu pidi veel kord kontrollima oma argumente, kas maja üldventilatsioon oli töökorras. Sellest kirjast oli lause, aga nimelt "Me pidime lihtsalt tuvastama, kas töötab üldventilatsioon jah või ei, meil oli kokkuleppe korteriomanikuga, et kui kõik on korras, tasub arve tema ". Kontekstis oli mõeldud, et kui probleemi ei tuvastada korteri nr. xxxx piires siis KÜ on nõus võtma vastutuse ventilatsiooni probleemide eest, mis jäävad väljapoole korteri xxxx valdus, st. probleemi üldventilatsiooni, millega peab KÜ hakkama tegelema tulevikus.“ Kostja nõustunud hageja menetluskuludega, paludes kontrollida nende põhjendatust. Kostja täiendas enda menetluskulusid, mis moodustavad kokku 930 eurot.
14.Hageja esindaja esitas 10.04.2023 menetluskulude nimekirja täpsustuse, milles märgib, et hageja menetluskulud moodustavad kokku 1 117,50 eurot, sh riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 1 042,50 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagi hagihinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning jätab välja otsuse kirjeldavast osast hageja nõude põhjendused ja kostja vastuväited nõudele.
16.Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja hagihinnast tulenevalt lihtmenetluses. Kohus kasutab TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (vt ka RKTKo 3-2-1-23-16 p 16). Põhinõue
17.Hageja Windair OÜ väitel oli 04.06.2018 kostja Tallinn, Paekaare tn 6 korteriühistu tellimuse alusel teostatud ventilatsiooni ekspertiis ning akti koostamine hageja poolt, seoses avariiolukorraga (niisked laigud korteri lae peal) aadressil Xxxx. Tööde tellimisel kostja oli teavitatud tööde teostamise hinnast ja maksetingimustest. Hageja on 04.06.2018 koostanud Akti nr. 147. 06.06.2018 koostas hageja arve nr. 181341 summas 110 eurot, maksetähtajaga 13.06.2018. Viiviseks on märgitud 0,02%. Kostja arve tasumisega ei nõustunud. Kostja väitel ei ole ta teenust tellinud, vaid edastas hageja andmed korteri nr. xxxx omanikule, kes soovis hagejalt teenust tellida.
18.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1, 2 alusel, leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 11 lg 1 kohaselt, lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
19.Asjas on tuvastatud, et Windair OÜ teostas 04.06.2018 ventilatsiooni ekspertiisi/kontrolli aadressil Xxxx. Selles osas poolte vahe vaidlus puudub. Poolte vahel on vaidlus selles, kes tellis hagejalt teenust, so ventilatsiooni kontrolli ning kes on kohustatud teenuse/arve tasuma – kas kostja Tallinn, Paekaare tn 6 korteriühistu või korteri nr. xxxx omanik M. K..
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
21.Kostja oma vastustes hagiga ei nõustunud, märkides, et: • kostja ei ole hagejalt teenust tellinud ega lepingut sõlminud, kuna kostjaks on korteriühistu ja iga-aastaselt tuleb koostada majandusaasta aruandeid, siis käib teenus tellimine ainult lepingu/hinnapakkumise alusel; • kostja ei telli ventilatsiooni mõõdistamisi, kui neid on vaja teostada korteris, kostja tellib ainult üldventilatsiooni mõõdistamisi; • kostja pöördus Ruvenato Grupp OÜ poole palvega kontrollida korteri xxxx torusid ja katust, kõik oli korras ning kostja teatas korteriühistu korteri xxxx omanikule, et torude ja katusega on kõik korras ning tal võib tekkida probleem korteris oma ventilatsiooniga; • käesoleval juhul puudus kostjal vajadus tellida üldventilatsiooni mõõdistamist ning KÜ juhatuse 15.05.2018.a koosolekul võeti vastu otsus kohustada korteri nr. xxxx omanikku kontrollima ventilatsiooni oma köögis ning teatada talle, et korteriühistu ei tasu korterites teostatud ventilatsiooni mõõdistamiste eest; • kostja teatas korteri nr. xxxx omanikule, et maja ventilatsioon on korras ning kui ta soovib kontrollida seda enda korteris, siis on see tema enda kulul; • kostja esitas hagejale 11.07.2018 taotluse annulleerida 06.06.2018.a arve. Oma väidete tõenduseks esitas kostja alljärgnevad dokumendid: • kostja 10.07.2018.a e-kiri hagejale, milles ta palub tühistada/annulleerida neile väljastatud arve nr. 181341, kuna ventilatsiooni mõõdistamisi antud korteris ei teostatud, teisi ekspertiise ei ole kostja tellinud. arve töö eest, mida hageja firma teostas korteriomaniku tellimusel, võib hageja esitada korteri nr. xxxx omaniku M. K. nimele; korteriühistu nende teenuseid rohkem ei vaja; • KÜ juhatuse 15.05.2018.a koosoleku protokoll; • 16.05.2018.a e-kiri korteri nr. xxxx omanikule M. K.le; • 11.11.2011 hagejalt tellitud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr. 11/11 – millega kostja tõendab, et tööde tellimine toimus hinnapakkumise alusel ning pealt tööde teostamist allkirjastati tööde vastuvõtmise akt; • 12.09.2014.a objekti ülevaatuse akti ja 26.06.2014.a kassa sissetuleku orderi, millega kostja tõendab, et ventilatsiooni mõõdistamist/ekspertiisi korteris tellis korteri omanik (korter nr. 8), kes ka teenuse eest tasus, mitte kostja.
22.Hageja väitel oli teenuse tellijaks just nimelt kostja Tallinn, Paekaare tn 6 korteriühistu, mitte korteri nr. xxxx omanik M. K.. Hageja esitas oma väidete tõenduseks alljärgnevad dokumentaalsed tõendid: • 04.06.2018.a akt nr. 147 Ventilatsiooni uuringute kohta, millest nähtub, et hageja teostas 04.06.2018 ventilatsiooni uuringut objektil Xxxx, põhjuseks olid niisked laigud korteri lae peal. Aktist nähtub, et: „Ventilatsiooni mõõdistamisel oli selgeks tehtud, et väljatõmbe näidud on normi piires 23,7 l/s, seinade niiskus on normi piires 0,2%, ruumi õhuniiskus on samuti normi piires 30,2%. Samas kanalisatsiooni ventilatsiooni ning kanalisatsioonipüstiku uurimisel oli tuvastatud, et kanalisatsiooni püstiku vahetamata osa on amortiseerunud ning lekib. /----/ Probleemi lahendamiseks kanalisatsioonipüstiku malmosa peab olema vahetatud täispikkuses; • Akti lisaks olevad fotod (6 fotot); • 06.06.2018.a arve nr. 181341 maksumusega 110 eurot, sh käibemaks; • Hageja 08.06.2018.a e-kiri akti edastamiseks kostjale; • M. K. 05.06.2018.a e-kiri ühistule, milles ta palub väljastada talle ventilatsiooni kontrolli aruanne kindlustuse jaoks. Kirjas on samuti märgitud, et tema probleem ja ventilatsioon korteri ei ole seotud, tuleb kontrollida tema kohale olevaid tehnilisi ruume või paneele, milles on ventilatsiooniavad ning et talvel tekib seal kondensaat ning kui paneelis on pragu, siis voolab see mööda püstakut;
•
• •
•
• •
M. K. 07.06.2018.a e-kiri ühistule, milles ta märgib, et ühistul ei ole seaduslikku alust esitada talle arvet kontrolli eest, kuna nende kirjavahetusest ei selgu, et tema oleks just sellist kontrolli nõudnud, see oli ühistu otsus ja nemad vahetult tegid tellimuse. seepärast peab arve tasuma ühistu, mitte korteriomanik; M. K. 08.06.2018.a e-kiri hagejale, milles ta märgib, et ühistu poolt oli tellitud ventilatsiooni kontroll tema korteris, kuid ühistu ei võimalda tal tutvuda kontrolli tulemustega ning ta palub edastada talle kõik andmed (akti, fotod ja video); M. K. 11.06.2018.a e-kiri ühistule, milles ta märkis, et ootab ühistult paberit, millest räägiti üldkoosolekul ning kus on konkreetselt lahti kirjutatud, et ühistu teostas kõik vajalikud kontrollid, probleem tuvastamata, et leke võis tekkida vana vee kogunemise tõttu, kui oli katuse remont ning et ühistu annab 99,9% garantii sellele, et probleem ei kordu ja et korteri nr xxxx omanik võib julgelt teha remonti (ühistu vastustest, sh 29.06.2018.a vastusest M. K. kirjadele/pöördumistele nähtub, et ühistu keeldus mistahes dokumentide väljastamisest); Hageja ja kostja vaheline 11.02.2019.a ja 12.02.2019.a e-kirjavahetus, millest nähtub, et hageja on veelkord edastanud kostjale arve koos aktiga ning palunud selle tasuda. 11.02.2019.a e-kirjast kostjale nähtub, et teenuse tellis kostja, helistades hagejale korteriühistu, so kostja telefonilt nr. 58308431, hageja väitel kõik kõned salvestatakse. Kuigi hageja ei ole esitanud kohtule nimetatud kõne salvestist, siis peab kohus vajalikuks märkida, et kostja ei ole hageja eelpool nimetatud väite osas vastuväiteid esitanud; Kostja 12.09.2019.a vastusest hagejale nähtub, et kostja palub edastada arvõigele adressaadile, kuna töö jäi tegemata ja ühistu ei maksa selle eest, mis pole tellitud – ühistu tellis ventilatsiooni mõõdistuse; Kostja 12.02.2019.a vastusest hagejale nähtub, et „neil oli vaja lihtsalt kindlaks teha, kas üldventilatsioon toimib, kas jah või ei, neil oli korteriomanikuga kokkulepe, et kui kõik on korras, siis tasub tema arve. Hageja on teinud liigset tööd, mida neilt ei palutud, seepärast ühistu arvet ei tasu. Nad on nende teenuseid juba kasutanud, seepärast teavad, kuidas toimuvad ventilatsiooni mõõdistused ning kui korteriomanik kasutas nende töötajaid oma eesmärgil, siis las tema tasub töö eest, mida tema palvel tehti.
23.Hageja poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et hageja teostas ventilatsiooni mõõdistusi objektil Xxxx. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud tõenditega, sh kirjavahetustega, võib lugeda, et leping/tellimus oli hageja ja kostja vahel siiski sõlmitud (telefoni teel, so suulises vormis). Kostja ei ole tõendanud, et tema ei ole teenust tellinud, vaid et selle tellis korteriomanik M. K.. Kostja on ise märkinud, et neil oli korteriomanikuga kokkulepe, et juhul, kui kõik on korras, siis tasub arve korteriomanik ise, seega on kostja tunnistanud tellimuse tegemist (kostja 10.04.2023 vastus kohtule - "Me pidime lihtsalt tuvastama, kas töötab üldventilatsioon jah või ei, meil oli kokkuleppe korteriomanikuga, et kui kõik on korras, tasub arve tema ". Kontekstis oli mõeldud, et kui probleemi ei tuvastada korteri nr. xxxx piires siis KÜ on nõus võtma vastutuse ventilatsiooni probleemide eest, mis jäävad väljapoole korteri xxxx valdus, st. probleemi üldventilatsiooni, millega peab KÜ hakkama tegelema tulevikus.“).
24.Kohtule jääb ebaselgeks, mille kontekstist oli mõeldud, et kui probleemi ei tuvastata, siis tasub arve korteriomanik ise, st millise probleemi tuvastamise või mittetuvastamisega peaks olema tegemist, et ühistu ise arve tasuks? 04.06.2018.a aktist nähtub, et: „Samas kanalisatsiooni ventilatsiooni ning kanalisatsioonipüstiku uurimisel oli tuvastatud, et kanalisatsiooni püstiku vahetamata osa on amortiseerunud ning lekib. Probleemi lahendamiseks kanalisatsioonipüstiku malmosa peab olema vahetatud täispikkuses.“ Kui probleem on kaasomandis oleva kanalisatsioonipüstakuga (kuhu kondensaat võib sh sattuda just nimelt üldventilatsiooni kaudu), mis jääb väljapoole korteri nr. xxxx valdust, siis kas see ei olegi aluseks ühistu poolt arve tasumiseks, kuna enam ei saa väita, et kõik on korras? Kostja on
ju ise kinnitanud, et vastavalt kokkuleppele tasub korteriomanik arve ainult siis, kui kõik on korras – antud juhul ei olnud kõik korras, seega leiab kohus, et arve tasumise kohustus on korteriühistul, mitte korteriomanikul. Kohus leiab, et arve tasumise kohustus oleks korteri nr. xxxx omanikul olnud ainult sellisel juhul, kui 04.06.2018.a aktist nr. 147 tulenevalt ei oleks esinenud mitte ühtegi probleemi või kui probleem oleks olnud seotud otseselt korteri kui eraomandiga, mitte kaasomandiga. Kohus nõustub hageja esindajaga selles, et kostja ütlused/väited on suures osas vastuolulised – oma vastustes kostja ühest küljest tunnistab teenuse tellimist, siis jälle ei tunnista, märkides, et teenuse tellis korteriomanik; samuti on kostja nõustunud teenuse eest tasumisega juhul, kui „kõik ei ole korras“ – seega jääb kohus seisukohale, et kostja ei ole teenuse mittetellimist tõendanud.
25.Seega ei ole kostja tõendanud, et ta ei ole käesolevas asjas kohaseks kostjaks, kohus on seisukohal, et Tallinn, Paekaare tn 6 korteriühistu puhul on tegemist kohase kostjaga. Aegumine
26.Kostja 22.02.2022.a vastuses viitas aegumisele, mida palus kohaldada juhul, kui kohus leiab, et kostja puhul on tegemist kohase kostjaga.
27.TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.
28.Hageja esitas kostjale 06.06.2018 arve nr. 181341, mille maksetähtaeg oli 13.06.2018. Kohus peab vajalikuks kostjale selgitada, et vastavalt TsÜS § 146 lg 1, § 147 lg 3 algaks 06.06.2018 arvest tuleneva nõude aegumistähtaeg 01.01.2019 ja lõpeks 31.12.2021, maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtule esitatud 30.12.2021, seega ei ole 06.06.2018 arvest tulenev nõue aegunud.
29.Kohus leiab, et antud juhul on tõendatud, et kostja poolt on tasumata 04.06.2018 Aktist nr. 147 ja selle alusel 06.06.2018 väljastatud arvest nr. 181341 tulenev võlgnevus summas 110 eurot. Viivis
30.VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
31.Hageja on arvestanud viivist vastavalt seadusele, alates arve sissenõutavaks muutumisest, so 14.06.2018 kuni hagi esitamiseni 03.02.2022 summas 29,28 eurot (s.o 0,021% päevas võlgnevuselt 29,28 eurot 1331 päeva eest).
32.Ülaltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise kogusummas 29,28 eurot. Lisanduva viivise nõudes on hagi põhjendatud tulenevalt TsMS § 367, VÕS § 113 lg1, § 94.
Sissenõudmiskulud
33.VÕS 1131 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõutav võla sissenõudekulu jääb eeltoodud piiridesse. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja esitanud kostjale ka viivise nõude, seega on hagejal seadusest tulenev õigus nõude sissenõudekulu summas 40 eurot.
34.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hageja sissenõudmiskulude nõue summas 40 eurot on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulud
35.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud nende põhjendatud ulatuses kostja kanda.
36.TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
37.Hageja esindaja esitas taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 1 117,50 eurot, sh riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabi kulud 1 042,50 eurot (sh 5,40 tundi maksumusega 125 eurot tund, ning 2,45 tundi maksumusega 150 eurot tund, ilma käibemaksuta). Kostja nõustunud hageja menetluskuludega, paludes kontrollida nende põhjendatust. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
38.Kohus, tutvudes hageja poolt 03.04.2023 esitatud lõpliku menetluskulude nimekirjaga, leiab, et hageja esindaja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Kohus ei pea osaliselt põhjendatuks alljärgnevat õigusabikulu: 15.06.2022.a arve nr. 220618 • 14.-15.06.2022 – lepinguise esindaja valmistumine kohtuistungiks - ajakulu 1,0 tundi, maksumusega 125 eurot tund, kokku 125 eurot. Kohus, võttes arvesse, et hageja esindaja 13.-14.06.2022 tutvus toimiku materjalidega ja toimusid nõupidamised kliendiga (ajakulu 1,5 tundi), siis on istungiks ettevalmistumise ajakulu hõlmatud ka juba asja materjalidega tutvumise ajakuluga (seda enam, et nii asja materjalidega tutvumine kui ka istungiks ettevalmistumine on toimunud sh ühel päeval, so 15.06.2022). Kohus võtab arvesse ka seda, et kohtuistungi ajaks ei olnud toimiku maht eriti suur. Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et antud toiminguga seotud ajakulu ei ole põhjendatud ja jätab selle täies ulatuses rahuldamata; • 15.06.2022 – lepingulise esindaja osalemine kohtistungil – 0,5 tundi, maksumusega 125 eurot tund, kokku 62,50 eurot. Kohus, võttes arvesse, et kohtuistung toimus alates 14.0014.16, so 16 minutit, peab põhjendatuks antud toimingule kulunud ajakuluks 16 minutit, maksumusega 33,35 eurot. 11.07.2022.a arve nr. 220711 • 28.-30.06.2022 – kliendi seisukohtade kujundamine ja tõendite kogumine, kliendi konsulteerimine neis asjus – ajakulu 1,0 tundi, maksumusega 125 eurot. Kohus, tutvudes
tsiviilasja materjalidega, ei tuvastanud, et hageja esindaja oleks nimetatud kuupäevadel teinud mingeid toiminguid, mida oleks põhjendatud jätta kostja kanda (kohus ei kahtle selles, et esindaja toiminguid tegi, kuid nende eest tasu väljamõistmiseks kostjalt peaksid need olema ka dokumentaalselt tõendatavad). Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et antud toiminguga seotud ajakulu ei ole põhjendatud ja jätab selle täies ulatuses rahuldamata. 03.04.2023.a arve nr. 230401 • 31.03.2023 ja 03.04.2023 – hageja lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine – ajakulu 2,45 tundi, maksumusega 150 eurot tund, kokku 367,50 eurot. Kohus, tutvudes seisukoha ja menetluskulude nimekirjaga, leiab, et põhjendatud ajakulu antud toimingule on kokku 2,0 tundi (kuigi seisukoht ja menetluskulude nimekiri moodustab kokku 6,5 lk, millest 1,0 lk moodustab päis, siis on olulisel määral kasutatud „copy-pastet“, sh menetluskulude nimekirja osas, samuti tavapärasest suuremaid reavahesid), siis peab kohus põhjendatud antud toimingutele kulunud ajakuluks 2,0 tundi, maksumusega 300 eurot.
39.Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 695,85 eurot (3,0 tundi ja 10 minutit maksumusega 125 eurot tund, kokku 395,85 eurot ning 2,0 tundi maksumusega 150 eurot tund, kokku 300 eurot). Koos riigilõivuga on kostjalt väljamõistetavad hageja menetluskulud 770,85 eurot (75+695,85). Rahuldamata osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.
40.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
41.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 770,85 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (770,85 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja enda kanda, seega ei anna kohus hinnangut kostja menetluskulude suuruse ja põhjendatuse osas.
42.TsMS 178 lg 2 kohaselt, menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
43.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405, § 434, § 438, § 442, § 453, § 632 lg 1 sätete kohaselt /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 01.02.2024 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 24.04.2023 kohtuotsuse resolutsioon muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.