Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused Hageja kasutas OLYMPIA BALTIC OPPORTUNITIES FOUR OÜ-ga sõlmitud üürilepingu alusel alates 31.05.2016 Narva mnt 7a, Tallinn asuvat ruumi nr 310 ilusalongi teenuse osutamiseks. Hageja soetas SMA Beauty OÜ-lt mööbli ning ilusalongi seadmed 14000 euro eest järelmaksuga kolmeks aastaks. 2016.a. augustist alates tegi ta koostööd J. S., kes töötab OÜ-s Virkmark (kostja juures). Hageja võimaldas J. S.l kasutada ruumi, tööriistu ja vajalikke preparaate. 2018.a. planeeriti salong ümber ja tehti remont, milles osalesid hageja juhatuse liikme P. F. abikaasa V. F. kui ka J. S. abikaasa J. S., kes on kostja juhatuse liige. Üürileandja nõustus andma kostjale ruumid allüürile, kuigi kirjalikku lepingut kostjaga ei õnnestunud sõlmida. 2019.a. lõpus tehti hagejale ettepanek oma tegevust laiendada, milleks hageja vajas uusi ruume. Hageja lõpetas Narva mnt 7a, Tallinn asuva ruumi üürilepingu alates 31.12.2019 (lisa 2), lahkus ruumidest (alates 31.12.19) ning jättis kogu sisustuse kostjale. Kostja üüris kogu ruumi edasi ning kasutas ilusalongi sisustust (mida kasutab ka seni ajani). Hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja ostab ära ilusalongi sisustuse 3500 euro eest. 03.01.2020 saatis hageja kostjale arve nr 030723 ilusalongi sisustuse eest summas 3500 eurot. Tasumine pidi toimuma järgnevalt: jaanuar — 250 eur, veebruar - 400 eur, märts - 850 eur, aprill - 1 000 eur, mai - 1000 eur. Kokku 3 500 eur. Tasumise lõpptähtajaks oli arvel nimetatud 30.06.2020 (lisa 3). Mainitud kokkulepet tõendavad kostja maksed: 27.01.2020 - 250 eurot, 10.03.2020 - 400 eurot, 29.06.2020 - 100 eurot, kokku 750 eurot (pangakonto väljavõte 01.01.2020 - 31.12.2021, lisa 4). Peale selle tasus J. S. OÜ Virkmark eest järgmiselt: 24.05.2020 - 100 eurot, 07.08.2020 - 150 eurot, 25.11.2020 - 100 eurot, 03.06.2021 - 100 eurot, 08.09.2021 - 100 eurot, 16.12.2022 - 100 eurot, kokku 650 eurot. Kokku on tasutud 1400 eurot. Seda kinnitavad pangakonto väljavõtted ajavahemiku 01.01.2020 - 31.12.2021 ning 31.12.2021 - 08.03.2023 eest (lisad 5 ja 6). Kostja rikkus kokkulepet, kuna jättis tasumata 2100 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista 2100 eurot. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata. Hagis väidetavat lepingut ega kokkulepet ei eksisteeri. Selle aluseks olev 03.01.2020 arve 030723 on hagi tarbeks ümber tehtud (võltsitud), sest sama arve on kostjale saadetud 2020. aastal makstud summas 250 eurot (18.05.2023, dtl 53). 06.06.2023 (dtl 85) vastuses märkis hoopis seda, et 2019.aasta lõpuks oli hageja suurema osa enda ostetud sisustusest ruumist ära viinud ning kostja ostis vaid konkreetsed asjad: musta värvi kraanikauss, juuksuri peegel, klienditool, maniküüri tool ja laud, 2 tooli, kraanikausiga kapp, kušett, kolm kappi ja käru. Kokkulepitud hinna kokku 1400 eurot on kostja tasunud. Kuna neli aastat vanu ja kulunud asju ei vajanud kumbi, siis oli kostja ost pigem vastutulek hagejale, mistõttu ei olnud kokku lepitud ka konkreetset maksegraafikut. Kostja maksis 2 (5)

vastavalt oma võimalustele. Mida aga kostja ei olnud nõus maksma, oli hageja soovitud hüvitis üüriruumi vabastamise eest, milline hageja arvates pidi olema 3500 eurot. Hageja väidab, et 03.01.2020 arve nr 030723 olla ka koostatud samal päeval. Mõlemad hageja väited on valed, sest (a) esimene kiri, mis hagejalt kostjale laekus 2020. aastal oli 06.03.2020 (lisa 1) ja (b) 06.03.2020 kirja lisas oli arve 03.01.2020 kuupäevaga nr 030723 ning see oli summas 250 eurot (Lisa 2). Kõnealune arve kajastas saatmise ajaks kostjalt laekunud esimest makset. Muid kirju, sh 06.03.2020 kirjale lisamata arveid, ei ole hageja kostjale perioodil 02.01.2020 kuni 07.03.2020 saatnud (lisa 3). Kokkuvõtteks on ostetud asjade eest kostja kokkulepitud hinna tasunud ning suurema summa nõudmiseks ei ole hageja tõendanud kostjal kohustuse tekkimist. 11.09.2023 (dtl 131) vastuses märkis, et hageja esitatud Viber ́i kirjavahetusest nähtub küll nõustumus ("ok"), kuid esitatud tõend tõendab seda, et seisuga 27.02.2020 nõustus kostja sellega, et sel hetkel oli kokkulepe 2019/2020 aastavahetusel kostja ruumidesse jäänud asjade hinna osas 3500 eurot. Hageja viis aga osa sisustusest ise 2020 a. märtsi alguses ära (suur vitriin seal olnud kaubaga), mistõttu ei saanud hageja nõue kuidagi jääda pärast seda samaks. Hagi esitamise ajaks ei olnud kostjal neid asju, milliste eest ta pidi varasemalt tasuma 3500 eurot ning seda seetõttu, et hageja ise viis asjade kogumist suurima asja ära. 09.10.23 (dtl 146) vastuses märkis, et 04. mail 2020 kohtus J. S. hagejaga selle tegevuskohas Narva mnt 38, Tallinn ning sellel kohtumisel lepiti kokku, et maksimaalne, mida kostja saab hagejale tasuda, on 1400 eurot. Hageja oli sellega nõus. Kokkulepe oli suuline. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS )§ 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuna tsiviilasja hind on alla 3500 euro, siis on otsus § 444 lg 2 järgi lihtsustatud vormis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 järgi on leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning lg 2 järgi on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 13 lg 1 järgi võib lepingut võib muuta või lepingu lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1, 2 alusel tuleb lepingut täita kooskõlas lepingu ja seadusega. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuste täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse osaline või täielik täitamata jätmine, täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal võimalik nõuda võlgnikult VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi kohustuse täitmist.

3 (5)

Pooled ei vaielanud selle üle, et 1) hageja kasutas Narva mnt 7a, Tallinn asuvat ruumi nr 310 iluteenuste osutamiseks, 2) seal tegutses ka kostja, kelle töötaja J. S. osutas seal iluteenuseid, 3) üürileandja OLYMPIA BALTIC OPPORTUNITIES FOUR OÜ andis oma nõusoleku kostjale ruumide allüüriks alates 01.04.2019 (dtl 30, üürilepingu lisa 7). Samuti ei olnud vaidlust selle üle, et hageja lõpetas üürileandjaga lepingu 31.12.2019, mida kinnitab vastav lepingu lõpetamise kokkulepe (dtl 31). Hageja on tõendanud kohtule esitatud fotoga ilusalongist, hageja juhatuse liikme P. F. ja J. S. Viber ́is toiminud sõnumivahetusega 2020.a. veebruaris, et hageja ja kostja olid varasemalt saavutanud kokkuleppe Narva mnt 7a, Tallinn ruumis 310 peetava ilusalongis asuva sisustuse müügiks kostjale 3500 euro eest (dtl 101-102). Selle kirjavahetusega on hageja tõendanud ka seda, et kostja palus kogu makset ajatada iga kuu peale. Kirjavahetusest nähtub, et hageja on vastanud kostjale, et kostjaga lepiti kokku jagada 3500 viieks (5) osaks ja kostja pakutud 250 €-sed ülekanded ei sobi, sest hagejal on kohustusi ja üksteisele tulla vastu tuleb. Kirjavahetusest nähtub, et selle peale on kostja vastanud „OK“. Hageja juhatuse liikme P. F. seletuskirjaga ja viidatud Viber ́i sõnumivahetusega on seega tõendatud hageja väide, et märgitud 3500 euro tasumine on ajatatud hoopis nii nagu oli märgitud arves 030723 03.01.20 ehk 5 makset (jaanuar 250, veebruar 400 €, märts 850 €, aprill 1000 €, mai 1000 €) ning et vastavalt kostja palvele tegi hageja ka iga üksiku makse kohta ka arve. Kostja on ise esitanud väljavõte epostkastist, et hageja on talle 5 arvet saatnud (dtl 89, kostja 06.06.23 lisa 3). Seda, et märgitud arve nr 030723 esitamise järgselt on hageja saatnud kostjale eraldi arved üksikute maksete kohta (dtl 88, 104, 105, 106, 107, 108), ei tähenda, et arve nr 030723 summas 3500 € oleks võltsitud. Kostja vastavad väited on seega alusetud. Kostja esitatud J. S. e-kirjast 03.09.2023 kostja lepingulisele esindajale nähtub (dtl 133), et algselt oli salongi sisustuse müügihinna kokkulepe 3500 € kohta. Sellest saab kohus saab järeldada, et kostja ise on möönnud, et saavutas hagejaga kokkuleppe salongi sisutuse ostmiseks 3500 euro eest, mistõttu on kostja väited, et üldse polnud mingit kokkulepet (vt esimest vastustust), täiesti otsitud ja alusetud. J. S. on oma seletuskirjas (dtl 158) märkinud, et 2020.a. jaanuaris oli salongis 2 tugitooli, 1 juuksuri pesutool, 1 juuksuri peegel, 1 juuksuritool, 1 maniküüri laud, 1 maniküüritool, 3 kappi, 1 massaaži laud (elektriline). Hageja on tõendanud tema poolt kohtule esitatud ja eelviidatud enda tõenditega, et müüs kostjale salongi sisustuse, välja arvatud vitriini, mille kohta on esitanud tõenditena foto vitriinist ja tšeki vitriini ostmise kohta koos kreeditarvega (dtl 141-142). Lisaks eelmärgitule, kinnitab asjaolu, et kostja vitriini ei ostnud, ka kostjaga peetud Viber ́i sõnumivahetus selle kohta, et hageja saaks vitriini ära viia (S. võtab vitriini) (dtl 144). Nii on alusetu kostja väide, et hageja viis salongist asjad, sh vitriini, ära, mis tähendaks kostja väidetel seda, et salongi sisustuse hind ei ole 3500 €, vaid hoopis 1400 €. J. S. seletused (dtl 158) selle kohta, et pooled kohtusid 04.05.20 hageja kontoris Narva mnt 38, Tallinn, kus lepiti kokku hinnas 1400 €, on ümber lükatud hageja juhatuse liikme P. F. seletustega (dtl 166) ning hageja ja UK Invest Group OÜ vahelise üürilepinguga, mille kohaselt oli Narva mnt 38, Tallinn asuvate ruumide rendileping hagejaga sõlmitud alles 2020.a novembri lõpus (vt üürileandja allkiri, lepingu p 7.1 ja p 4.1.3 tagatise tasumise tähtaja 30.11.20). Nii on alusetu kostja väide, et kohtumine leidis aset väidetavas hageja kontoris Narva mnt 38, Tallinn 2020.a. mais, sest sellel ajal ei tegutsenud hageja nimetatud ruumides, ja kus oli müügilepingu hinda väidetavalt muudetud. Nii ei ole kostja tõendanud, et pooled muutsid müügilepingut VÕS § 13 lg 1 järgi nii, et salongi sisustuse hind oleks 1400 €. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et hageja on tõendanud, et pooled sõlmisid VÕS § 8 lg 1, § 208 lg 1 järgi müügilepingu, millega hageja müüs kostjale ja kostja ostis hagejalt ilusalongi sisustuse 3500 € eest. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et hagejale on ära tasutud 1400 €, mida kinnitavad ka 4 (5)

hageja esitatud pangakonto väljavõtted (dtl 34-35). Kostja väited, et hageja nõudis üürilepingu vabastamise eest hüvitist 3500 eurot, ei ole tõendatud ega ole kooskõlas mitte ühegi asjas esitatud tõendiga. Kohus märgib lisaks, et kostja on menetluse käigus oma vastuväiteid tulenevalt hageja tõenditest muutnud (ei ole üldse lepingut, ruumide vastamise eest nõuti 3500 eurot, muudeti lepingu hinda 3500 eurolt 1400 eurole), mistõttu annab alust kohtul arvate, et kostja on otsinud erinevaid põhjusi selleks, et mitte maksta kokkulepitud tasu 3500 €. Kostja pidi tasuma müügihinna ära 30.06.2020, mida kinnitab arve nr 030723 03.01.20 (dtl 32, arvest nähtub, et isegi viimane makse 1000 € isegi varem ehk mais). Seega võlgneb kostja hagejale 2100 € ehk ta on rikkunud VÕS § 100 mõttes VÕS § 208 lg 1 tulenevat müügihinna tasumise kohustust osaliselt. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 8 lg 2, 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, 208 lg 1 järgi kohustuse täitmist ning võlgnetava müügihinna tasumist. Hagi on tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 2100 €. Kuna kohus tegi otsuse lihtsustatud vormis, ei oma asjas tähtusust muud hageja väiteid (ruumide üürimise ajalugu, kaastöötjate otsimine, hageja poolt ruumidesse sisustuse ostmise ajalugu jms). Menetluskulud Hagi kuulub rahuldamisele ja TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad poolte menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 2, § 144 p 1,7, § 484.2 järgi on menetluskulud lõiv, esindaja kulud, maksekäsu kiirmenetluse kuluna ka 20 eurot. Hageja on tasunud asjas lõivu 350 €. Tema esindaja kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 € ning hagimenetluses kantud kulud 240 €, 180 €, 180 €, 180 €, 60 €, 120 € (kokku 8 tundi). Kõik kulud on kokku 1130 €, esindaja tasu määr on 120 €/h (dtl 50,183). Kostja on hageja menetluskulude nimekirjad kätte saanud 15.05.2023, esindaja vastavalt 18.05 ja 12.01.2024. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud. TsMS §175 lg 1 järgi kontrollib kohus esindaja kulude põhjendatust. Arvestades asja mahtu, leiab kohus, et esindaja on kulutanud aega tööle ühe 8-tunnine tööpäeva, mis on mõistlik ajakulu. Tasu määr on kooskõlas kohtupraktikaga. Seega on esindaja kulud hagimenetluses kui maksekäsu kiirmenetluses põhjendatud ja kooskõlas TsMS § 175 lg 1, § 484.2. Hageja kõik põhjendatud menetluskulud on kokku TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 2, § 144 p 1,7, § 484.2 1130 €. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda ja kohus ei määra kindlaks nende suurust.

(digitaalne allkiri) Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.