Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

3) 24.05.2021. 23.11.2020 – 31.03.2021 on võlgniku töötasu olnud 600 eurot kuus. Aruande esitamise ajal on võlgnik töötu. Võlgnikul on 3 last ja 88-aastane vanaema, mistõttu ei saa pikki tööpäevi teha. Võlausaldajatele võlgnik makseid teinud ei ole. 4) 12.07.2022. Võlgnik on aruande perioodil saanud töötasu 620 eurot kuus. Aruande esitamise ajal võlgnik otsib tööd. Võlgniku kulusid kannab muu isik. Võlausaldajatele makseid võlgnik teinud ei ole. 29.07.2022 kirjaga andis kohus võlausaldajatele võlgniku kohustustest vabastamise osas seisukohtade esitamiseks. Kohtutäitur Kaire Põlts märgib esitatud seisukohas, et võlgnik ei ole võlausaldajale ühtegi makset menetluse jooksul teinud. Arvestades, et võlgnikul puudub igasugune huvi nõudeid täita ja puuduvad ka laekumised arestitud arveldusarvetelt, siis ei nõustu kohtutäitur võlgniku kohustustest vabastamisega. BIGBANK AS märgib esitatud seisukohas, et jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Maksu- ja Tolliamet märgib, et kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnikule deklareeritud väljamakseid järgnevalt – perioodi 01.2019 eest summas 350 eurot, 12.2020 eest summas 203 eurot, 01.2021 eest summas 635 eurot ning 02.2021 eest summas 635 eurot. Töötamise registri andmetel töötas perioodil 10.12.2018 kuni 07.04.2020 XXX OÜs ning 23.11.2020 kuni 31.03.2021 YYY OÜ-s. Võlausaldaja jätab X kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldaja Tallinna Linnakantselei märgib esitatud seisukohas, et võlgnik X ei ole pankrotimenetluse algusest 2017. aastal tasunud Tallinna linnale võlgnetavast 20 euro suurusest summast mingitki osa. Kuna võlgnik X ei ole oma rahalisi kohustusi Tallinna linna ees täitnud ja võimatus tasuda nõue 6 aasta vältel kasvõi osaliselt ei ole eluliselt usutav, siis oleme seisukohal, et X pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks ei ole alust. 13.09.2022 ärakuulamisel selgitas kohus võlgnikule, et jätkab kohustustest vabastamise menetlusega, kuid võlgnikul tuleb hakata võlausaldajatele makseid tegema. 30.05.2023 kirjaga andis kohus võlgnikule tähtaja viienda aasta aruande esitamiseks, so perioodi 10.04.2022 – 09.04.2023 kohta. 31.05.2023 kirjaga andis kohus võlausaldajatele tähtaja võlgniku kohustustest vabastamise osas seisukohtade esitamiseks. Maksu- ja Tolliamet märgib 31.05.2023 esitatud seisukohas, et pankrotimenetluses jäi rahuldamata Eesti Vabariigi nõue Riigi Tugiteenuste1 kaudu kogusummas 613,58 eurot, mida võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel ise vähendanud ei ole. 2021.a füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel tagastatava tulumaksuga on 28.02.2022 nõuet tasaarvestatud summas 50 eurot. Lisaks 2022.a FIDEK alusel tagastatava tulumaksuga on 21.03.2023 tasaarvestatud kogusummas 86,25 eurot. Tasumata nõude jääk on seega 477,33 eurot. Võlausaldaja jätab X kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Kohtutäitur Katrin Vellet märgib 31.05.2023 esitatud seisukohas, et tema nõue on tasutud summas 1,06 eurot (09.11.2022). Muid laekumisi nõude katteks ei ole toimunud. Kohtutäitur ei toeta võlgniku kohustustest vabastamist. BIGBANK AS märgib 31.05.2023 esitatud seisukohas, et jätab kohustustest vabastamise otsustamise kohtule. Kohtutäitur Kaire Põlts märgib 01.06.2023 esitatud seisukohas, et võlgnik on 19,16 eurost tasunud 11,30 eurot ning jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.

Tallinna Linnakantselei märgib 13.06.2023 esitatud seisukohas, et võlgnik X on tasunud 0,75 eurot alates 2017. aasta pankrotimenetluse algusest Tallinna linnale võlgnetavast summast 20 eurot ja võla jääk on 19,25 eurot. Kuivõrd X on oma rahalisi kohustusi Tallinna linna ees täitnud osaliselt, siis on võlausaldaja seisukohal, et X pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks ei ole alust. 15.08.2023 ärakuulamisel palus kohus võlgnikul esitada aruanne kohustuste täitmise kohta. Võlgnik aruannet kohtule ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus algatati 10.04.2018, seega on möödunud kohustustest vabastamise menetluse algatamisest enam kui 5 aastat. 10.04.2018 määruse kohaselt olid võlgniku võlausaldajateks kohtutäitur Katrin Vellet (28,46 eurot), Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskus kaudu (613,58 eurot), kohtutäitur Kaire Põlts (19,16 eurot), BIGBANK AS (4414,31 eurot), kohtutäitur Urmas Tärnu (284,56 eurot), Tallinna Linn (20 eurot). PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui:

et laste olemasolu ei ole seaduse järgi asjaolu, mis takistab isikul tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlausaldajate seisukohtades märgitu kohaselt on Maksu- ja Tolliamet pidanud kinni võlgnikule tagastamisele kuuluvast tulumaksust 136,25 eurot. Kohtutäiturile Katrin Vellet on võlgnik tasunud 1,06 eurot, kohtutäiturile Kaire Põlts 11,30 eurot ja Tallinna Linnakantseleile 0,75 eurot. Võlgniku kohustustest vabastamist ei toeta võlausaldajatest kohtutäitur Katrin Vellet ja Tallinna Linnakantselei, teised võlausaldajad jätavad võlgniku kohustustest vabastamise otsustamise kohtule. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohustustest vabastamise menetluses tuli võlgnikul teha väljamakseid võlausaldajatele. Võlgnik on võlausaldajatele tasunud kokku viie aasta jooksul 13,11 eurot ning Maksu- ja Tolliameti poolt on võlgnikule tagastatavast tulumaksust kinnipeetud 136,25 eurot. Kohus leib, et võlgniku käitumine on selgelt süüline, kuivõrd võlgnik ei ole tegelenud tulutoova tegevusega, millest oleks saanud võlausaldajatele makseid teha. Samuti ei esitanud võlgnik kohtule viienda aasta aruannet kohustuste täitmise kohta. Täidetud on ka kolmas eeldus – võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide rikkumine seisneb selles, et võlgnik ei ole võlausaldajatele arvestatavas ulatuses võlgnevusi tasunud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul ei ole olnud võimalik töötada täisajaga, kuna võlgnikul on kolm last ja ülalpeetav vanaema. Kohus leiab, et võlgnik ei ole suhtunud kohustuste täitmisse täie tõsidusega ning on tahtlikult võlausaldajate huve kahjustanud. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad Risto Mölderi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.