Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse tegemise aeg ja koht Kohus Kohtunik Kohtuasi Hagi hind Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja esindajad
2-19-2753 01. veebruar 2024, Narva Viru Maakohus Aarne Lõhmus K S hagi J D vastu alusetu rikastumise teel saadud raha tagastamise nõudes 1000 eurot Kirjalik menetlus Hageja: K S (ik XXX) Hageja esindaja: Vandeadvokaat Valeriy Gimaev Kostja: J D (ik XXX) Kostja esindaja: Mihhail Tuštšenko (lepinguline esindaja)
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Viru Maakohtu 03. detsembri 2021 kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-19-2753 kirjeldava ja põhjendava osaga. Käesolev täiendav kohtuotsus on Viru Maakohtu 03. detsembri 2021 kohtuotsuse osa tsiviilasjas nr 2-19-2753.
2.Hagi rahuldada osaliselt.
3.Välja mõista J D K S kasuks 200 (kakssada) eurot.
4.Jätta K S menetluskulud 20% ulatuses J D kanda ning 80% ulatuses K S enda kanda.
5.Jätta J D menetluskulud 80% ulatuses K S kanda ning 20% ulatuses J D enda kanda.
6.Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise ja riigi tuludesse väljamõistmise lahendab kohus eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Kohus selgitab, et lähtuvalt hagihinnast, mis jääb alla 2000 euro, ja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1, menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.
Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui hageja leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on hagejal 1(8)
2-19-2753 õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Täiendav otsus Viru Maakohtu 03. detsembri 2021 kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-19-2753 rahuldas kohus hagi osaliselt ja vormistas kohtuotsuse lihtmenetluses ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja teatas kohtule soovist esitada apellatsioonkaebus. Vastavalt TsMS § 448 lg-tele 41 ja 5, lihtmenetluses kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendavat otsust võib vaidlustada nagu muud otsust. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust. Vastavalt TsMS § 444 lg 2, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus täiendab Viru Maakohtu 03. detsembri 2021 kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-19-2753 kirjeldava ja põhjendava osaga. Käesolev täiendav kohtuotsus on tsiviilasjas nr 2-19-2753 Viru Maakohtu 03. detsembri 2021 kohtuotsuse osa.
ASJAOLUD
Hagiavaldus ja hageja seisukohad
1.Kristina Stroganova (hageja) esitas 20.02.2019 Viru Maakohtule hagi J D (kostja) vastu 1000 euro nõudes. 31.01.2020 esitatud hagiavalduse tervikteksti kohaselt 2016 suvel hageja ja kostja leppisid suuliselt kokku, et hageja ostab kostjalt ja tema tütrelt M D kinnistu asukohaga Ida-Viru maakond, XXX (endine XXX). Suulise kokkuleppe sõlmimise ajal M D oli alaealine ning tema seaduslikuks esindajaks oli kostja. Hageja pidi kinnistu soetamiseks taotlema laenu ning 15.01.2016 hageja edastas SEB pangale e-kirja, millele lisas kinnistu pildid. Suulise kokkuleppe sõlmimise ajal oli kinnistu omanikuks S D, kes suri 13.06.2016.a. Kinnistusraamatust nähtuvalt kanti 08.12.2016 kinnistamisavalduse alusel kinnistu ühisomanikena sisse J D ja M D. Hageja tegi 01.08.2016 kostja palvel tulevase tehingu eest ettemaksu P P arvelduskontole summas 1 000 eurot selgitusega „Ettemaks, XXX“. P P on J D lapselaps. Hageja tegi ettemaksu eelneva suulise kokkuleppe alusel. Samuti hageja ja kostja leppisid kokku, et kinnistu valdus läheb üle hagejale 01.08.2016 ning hageja võttis kinnistu valduse üle 01.08.2016. Kinnistu kasutamise viisi ja korra osas ei ole üksikasjalikult kokku lepitud. Kinnistu ostu-müügi lepingu pidid hageja ja kostja sõlmima 2016. aastal, täpsemat kuupäeva ei olnud teada, pärast seda, kui vormistatakse 2(8)
2-19-2753 pärimistunnistus ning M D saab täisealiseks. Samas soorituse tegemise ajal hageja ei teadnud, et kinnistu saavad pärimise teel kostja ja M D. Notariaalne leping, mis jäi sõlmimata (kohustust ei tekkinud), pidi olema sõlmitud hagejaga ühelt poolt ning kostja ja M D vahel teiselt poolt M D täisealiseks saamisel. Pank hageja laenutaotlust ei rahuldanud, mistõttu tehing jäi tegemata ning hageja 2016 augustis tagastas kinnistu valduse kostjale. Kuna 01.08.2016.a on ettemaks tehtud tulevase kohustuse täitmiseks, kuid tulevast kohustust ei tekkinud, siis hageja palub hagi rahuldada, millega mõista J D välja hageja kasuks 1 000 eurot.
2.08.04.2019 vastuse kohaselt hageja pidas läbirääkimisi ainult kostjaga. 2017 sügisel hageja lepingulise esindaja tehtud kõnes kostja tunnistas, et kostja sai hagejalt 1000 eurot, kostja maksis sellega oma laenumaksed, ning kinnitas läbirääkimiste käiku. Hageja leiab, et tegemist on õige kostjaga. Kostja korduvalt teatas, et tagastab ettemaksuna tasutud summa. Hageja ei nõustu kostja esitatud kuludega, kuna ei ole seotud toimumata jäänud tehinguga, on paljasõnalised ja välja toodud eesmärgiga vabaneda ettemaksuna tasutud raha tagastamisest.
3.03.07.2019 seisukohas hageja selgitab, et hageja pidi kinnistu omandama 2016 sügisel, mille tõttu ta tegi kostja palvel ettemaksu P P arvelduskontole. Hageja ettemaksu tasudes täitis tulevast kohustust maksta ostusumma. P P oli soorituse tegemise ajal 9-aastane, tema ja hageja vahel ei saanud tekkida mingeid kohustusi seoses kinnistuga, mille eest on tehtud ettemaks selgitusega „Ettemaks, XXX“. Kostja väited seoses võimalike ostjate kaotusega varalise kahju tekkimise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja vastus
4.22.03.2019 vastuses hagile kostja ei tunnista hagi. Vastuse kohaselt kostja otsustas pärast abikaasa S D surma 13.06.2016 kinnistu XXX, infoportaali oli pandud müügikuulutus. Hageja helistas ja pärast kinnistu ülevaatamist otsustas selle osta, milleks tahtis võtta pangalaenu. Juuli lõpus teatas hageja, et pank annab laenu ja palus müügikuulutus maha võtta ja teatada võimalikele ostjatele, et kinnistu on müüdud. Hageja soovis kolida suvilasse varem ja lepiti kokku, et hageja koos lastega asub suvilasse elama 01.08.2016. Läbirääkimisi suvila müümiseks viis läbi kostja vanem tütar R T. Ettemaksust 1000 eurot ei olnud juttu. Hageja tegi ise ettepaneku R T 1000 euro maksmiseks, et kinnitada tema poolt suvila ostmist, raha oli kantud viimase tütre pangakontole. Hageja soovil viidi suvilast välja mööbel ja vabastati territoorium liigsetest asjadest, hageja palvel jäeti majja diivan, teler, külmkapp ning maja ja territoorium tehti korda. 31.07.2016 kostja koos R T andsid hagejale üle maja võtmed ja ta kolis sisse. Hageja tegi majas „remonti“, värvides valgeks naturaalpuidust aknad, kleepis seina tapeedi ning värvis laed ja toolid. 01.09.2016 teatas hageja, et tema laenutaotlust ei rahuldatud ja palus tagastada ettemaksu 1000 eurot, 02.09.2016 kolis hageja suvilast ära. Pärast hageja lahkumist oli majas korralagedus, hageja palvel majja jäetud mööbel oli välja visatud ja oli muutunud kõlbmatuks, territooriumi eest ei olnud hoolitsetud. Kuu aja jooksul tekitati varaline kahju. Kostja kulutusteks on laenumakse 190 eurot, gaas 35 eurot, elektrienergia 55 eurot, mööbli väljavedu ja tagasitoomine 280 eurot, akende vahetamine 450 eurot, uue mööbli ostmine 200 eurot. Kostja leiab, et hageja vabatahtlikult maksis 1000 eurot kolmanda isiku arveldusarvele. Hageja tekitas kostjale varalise kahju 1000 eurot.
5.26.06.2019 seisukohas kostja selgitab, et hageja loobus planeeritavast tehingust notari juures, mille tõttu kostja kaotas vähemalt kaks potentsiaalselt ostjat ja tal tekkis otsene varaline kahju vähemalt samas ulatuses nagu hagejal.
6.07.07.2019 vastuses kostja jääb varem esitatud seisukohtade juurde. Kostja hinnangul ei ole täidetud eeldused alusetu rikastumise kohaldamiseks, puudub sooritus kostja kasuks. Materjalide hulgas olev telefonikõne salvestus ei vasta TsMS nõuetele kooskõlas § 238 lg 3 p-ga 1, kuna kogutud tõend rikub kostja põhiõigust privaatsusele ning tehtud kostja eelneva nõusolekuta ja kostja teavitamata.
3(8)
2-19-2753
7.08.01.2019 taotluses kostja leiab, et kuna hageja keeldus suvilat ostmast ja kostja pidi loobuma müügitehingust I G, tekkis tal kahju, mis on samaväärne hageja nõudega summas 1000 eurot. Seega hageja ettemaks suvila eest on põhjendatud jätta kostjale. Kostja nõue hageja vastu muutus sissenõutavaks, kui hageja andis kostjale teada, et loobub tehingust augusti lõpus septembri alguses 2016. Kostja palub tasaarvestada hageja ja kostja esitatud nõuded ning lugeda, et kostja ei ole hagejale võlgu. Hagiavalduse lisast nähtub, et kohtusse pöördumise aja seisuga suvila ühisomanikeks on J D ja M D, seega müügitehingut kolmandate isikutega ei toimunud.
8.16.02.2020 taotluses kostja leiab, et nii juhul kui hagejale laenu anti, kuid keeldus suvila ostmisest, või laenu ei antud, pettis ta kostjat, mille tulemusena tekitati kostjale materiaalne kahju.
9.29.10.2021 lõplikes seisukohtades kostja leiab, et hageja kandis talle raha üle selleks, et tagada tehingu tegemist. Hageja ja kostja kokkuleppe kohaselt raha saamisega ja valduse üleandmisega tekkis kostjal hageja ees kohustus mitte võõrandada tehingu eset kolmandatele isikutele. Kostja hindas hagejalt saadud raha ja omapoolselt täitnud kohustused tehingu tegemise garantiiks. Kostja mõistlikult eeldas, et kui tehing ei toimu hagejast tulenevatel põhjustel, siis hageja tasutud garantiiraha ei tagasta. Hageja kasutas suvilat ebaperemehelikult ja seoses kahjustatud suvila endise seisukorra taastamisega kandis kostja kulutusi. Kui kohus leiab, et tegemist oli kinnistu eelmüügi lepinguga, mis on tühine formaalsetel alustel, vaatamata sellele, et mõlema poolte tahteavaldused oli esitatud omandiõiguse üleandmiseks, VÕS 1028 lg 2 p 3 alusel tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine on vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega ja sellise sätte eesmärgiga. Kui eeldada, et poolte poolt sõlmitud leping on tühine, siis hageja kasutas kostjale kuuluvat suvilat ilma seadusliku aluseta ning kostjale on tekitatud kahju seoses saamata jäänud tuluga. Vastavalt kostja esitatud väljavõttele on tõendatud, et 2-toalise maja üür Narva-Jõesuu piirkonnas on 800 eurot igakuiselt. Antud asjaolu kostja seostab sellega, et seoses hageja hea usu põhimõtte vastase käitumisega lepingulistes suhtes (lepingust taganemine), kostja jaoks saabusid negatiivsed tagajärjed ehk on tekitatud varaline kahju. Antud varaline kahju kostja palub tasaarvestada hageja nõudega.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 1. lause kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
12.TsMS § 238 lg 1 kohaselt kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. TsMS § 238 lg 3 p 1 kohus muuhulgas võib keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada või keelduda tõendite kogumisest lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule, kui tegemist on kuriteoga või põhiõiguse õigusvastase rikkumisega saadud tõendiga. Kostja leidis, et tõendina esitatud telefonikõne salvestus ei ole kogutud kooskõlas § 238 lg 3 p-ga 1, kuna rikub kostja põhiõigust privaatsusele ning on tehtud kostja eelneva nõusolekuta ja kostja teavitamata. Kohus selgitab, et Riigikohus ei ole saadetud kirja avaldamises adressaadi poolt või 4(8)
2-19-2753 vestluse salaja helisalvestamises teise vestlusosalise poolt seaduserikkumist sedastanud (vt RKKKo 26.03.2009, 3-1-1-5-09, p 10). Kohtu hinnangul ei kujuta ka antud juhul hageja esindaja ja kostja vahelise telefonikõne salvestamine põhiõiguste rikkumist, mis tooks kaasa salvestise tõendina lubamatuse.
13.Poolte vahel puudub vaidlus ja kohus loeb tuvastatuks järgmised asjaolud: 1) 13.06.2016 surnud S D pärandvara hulka kuulunud kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr 3404009) (hetkel kinnistu aadressiga XXX) (edaspidi nimetatud kinnistu või suvila) ühisomanikeks on vastavalt 08.12.2016 pärimistunnistusele kostja ja tema tütar M D (kinnistusraamatu kanne tehtud 14.12.2016; dtl 5); 2) hageja ja kostja vahel toimusid alates suvest 2016 läbirääkimised kinnistu müümiseks hagejale; 3) hageja maksis 01.08.2016 kostjale (viimase palvel P P arveldusarvele) vastavalt suulisele kokkuleppele ja seoses kinnistu ostmise sooviga 1 000 eurot selgitusega „Ettemaks, XXX“ (maksekorraldus; dtl 4); 4) vastavalt hageja ja kostja kokkuleppele andis kostja hagejale kinnistu valduse üle 01.08.2016; 5) müügileping jäi sõlmimata hagejast tulenevatel põhjustel; 6) hageja vabastas kinnistu ajavahemikul augusti lõpus kuni 02.09.2016 ja taotles kostjalt makstud 1000 euro tagastamist; 7) hagiavalduse esitamise seisuga on vaidlusalune kinnistu võõrandamata.
14.Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjusel, et tema hinnangul ei ole tegemist ettemaksuga, vaid tagatisega, mille maksmisel kostja kohustus suvila aktiivse müügi lõpetama ja mitte võõrandama kinnistut kolmandatele isikutele. Kostja on välja toonud, et hageja poolt suvila kasutamisega on talle tekkinud varaline kahju vähemalt 1000 eurot, mis kuulub tasaarvestamisele hageja nõudega. Kahjuna on kostja osutanud kuludele seoses suvilas (hoones) endise seisundi taastamise, uue mööbli ostmise ning tarbitud gaasi ja elektriga, potentsiaalsete ostjate kaotamisega ning saamata jäänud tuluga.
15.Poolte esitatu põhjal on hageja ja kostja pidanud lepingueelseid läbirääkimisi ja jõudsid suulisele kokkuleppele kinnistu hagejale võõrandamises pärast pärimismenetluse lõppemist, millega seoses on hageja tasunud kostjale 1000 eurot. Kostja on menetluses nõustunud, et rahasumma on tasutud talle, kuigi kolmanda isiku arveldusarve vahendusel. Kohus leiab, et hageja ja kostja sõlmitud leping on käsitletav eellepinguna. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 33 lg 1 kohaselt eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt olid kostja ja tema tütar M D S D järel pärima õigustatud isikuteks seadusjärgsete pärijatena, samas pärimistunnistus on neile kui ainupärijatele väljastatud alles 08.12.2016, s.o pärast hageja ja kostja vahel kinnistu müügis suulise kokkuleppe saavutamist. VÕS § 12 lg 1 järgi lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. Antud juhul võis kostjal kuni pärijate ringi selgumiseni tuleneda õigus kinnisasja müügiks talle kuuluvas osas näiteks juhul, kui kinnistu näol oli tegemist abikaasade ühisvaraga, mis eelduslikult kuulus abikaasadele võrdsetes osades. Samas puudus kostjal õigus ilma kohtu eelneva nõusolekuta (perekonnaseaduse § 187 lg 1 p 1) sel hetkel veel alaealise M D seadusliku esindajana sõlmida lapse nimel kinnisasja müügilepingut. Antud juhul tuleneb poolte vahel sõlmitud eellepingu kehtetus vorminõuete mittejärgimisest. 5(8)
2-19-2753 VÕS § 33 lg 2 järgi kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Kuna asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 kohaselt peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud, siis tuleb ka kinnisasja müügi eelleping VÕS § 33 lg 2 järgi sõlmida samas vormis. Samuti näeb VÕS § 11 (lepingu vorm) lg 3 ette, et kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Riigikohus on selgitanud, et AÕS § 119 lg 1 tähenduses kinnisasja omandama või võõrandama kohustava tehinguna tuleb mõista igasugust võlaõiguslikku kohustust, mis on kasvõi kaudselt suunatud sellele, et muuta konkreetse kinnisasja senist kuuluvust (omandit) ehk tuua kaasa kinnisasja omandi üleminek seniselt omanikult uuele omanikule. (RKTKo 14.06.2023, 2-20-14179/52, p 12.2). Selliseks kokkuleppeks saab olla mh ka kokkulepe ettemaksu tasumiseks, mis jäetakse tagastamata, kui müügilepingut ei sõlmita (nt RKTK0 08.11.2023, 2-20-2851, p 10) ja leping, millega kindla kinnisasja omandamata või võõrandamata jäämise puhuks nähakse ette märkimisväärne rahaliselt ebasoodne tagajärg (nt RKTKo 25.10.2023, 2-227114, p 14). Eeltoodut arvestades ei oma kohtu hinnangul käesoleva asja lahendamisel määravat tähendust asjaolu, kas hageja poolt kostjale tasutud 1 000 euro näol on tegemist ettemaksuga, s.o kinnistu müügihinna osalise tasumisega, või tagatisega poolte vahel kinnisasja müügilepingu sõlmimiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 järgi tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kuna käesolevas asjas tuvastatud ja vaidlustamata asjaolude kohaselt ei ole pooled sõlminud notariaalselt tõestatud vormis kokkulepet, siis on poolte sõlmitud eelleping, s.h kokkulepe ettemaksu/tagatise tasumise kohta, seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise tõttu tühine. TsÜS § 84 lg 1 järgi tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kuna vaidlusalune kokkulepe raha tasumise tasumise kohta oli vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, tekkis hagejal õigus tasutud raha alusetu rikastumise sätete järgi tagasi saada VÕS § 1028 lg 1 alusel. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus ei tuvastanud VÕS § 1028 lg-s 2 aluste esinemist, mille esinemisel üleandja ei või saajalt saadut tagasi nõuda. Kohus selgitab kostjale, et tema poolt viidatud VÕS § 1028 lg 2 p-s 3 nimetatud alus (s.o saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga) esineb erandlikel juhtudel. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud selliseid asjaolusid, mis välistaksid tema vastu nõude maksmapaneku. Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus saada kostjalt tagasi 01.08.2016 tasutud 1000 eurot.
16.Kostja esitas menetluses tasaarvestuse taotluse hageja nõude kostjale hageja tegevuse tagajärjel tekkinud kahju ja saamata jäänud kasuga tasaarvestamiseks.
17.VÕS § 197 lg 1 järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 1. lause järgi tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198 1. lause järgi tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama vastuhagi (vt RKTKo 28.11.2008, 3-2-1-111-06, p 16).
18.Kohtule esitatu põhjal andis kostja tulevikus sõlmitava tehingu täitmisena ja vastutulekuna hagejale müügiesemeks oleva kinnistu viimasele üle juba enne vormikohase lepingu sõlmimist, 6(8)
2-19-2753 seega sai hageja kinnistu valduse tühise eellepingu alusel. Kinnistu üleandmisel ei leppinud pooled kokku kinnistu kasutamise tingimustes ega tasus. Eelnevast tulenevalt lepingulise suhte puudumisel kuulub kahju hüvitamisel kohaldamisele deliktilise vastutuse regulatsioon (VÕS 53. ptk, kahju õigusvastane tekitamise).
19.Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole tõendanud talle kahju tekkimist seoses hageja poolt suvila kasutamisega kaasnenud kulutustega (s.o laenumakse 190 eurot, gaas 35 eurot, elektrienergia 55 eurot, mööbli väljavedu ja tagasitoomine 280 eurot, akende vahetamine 450 eurot, uue mööbli ostmine 200 eurot) ega võimaliku ostja kaotamisega ning hagejal kahju hüvitamise kohustuse tekkimist. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus selgitas kostjale tema tõendamiskoormist seoses kahju tasaarvestamisega 15.01.2020 kohtuistungil. Kohtu hinnangul ei ole kostja piisavalt välja toonud ega tõendanud asjaolusid, milles nähtuksid kahjustatud vara algne väärtus, kahju tekkimine, kahju suurus ning kahju põhjustamine nimelt hageja poolt, s.o objektiivne teokoosseis – tegu, kahjulik tagajärg (kahju) ning kostja teo ja kahjuliku tagajärje vaheline põhjuslik seos. Kohus leiab, et ainuüksi kostja esitatud fotodega suvilast ja selle ümbrusest (dtl 18-20, 163-167) väidetavalt hageja poolt tehtud ebakvaliteetse remondi, suvilasse jäetud mööbli rikkumise ja krundi hooldamata jätmise kohta ei saa eelnimetatud asjaolusid lugeda tõendatuks. Samuti ei ole kostja välja toonud ega tõendanud, milles seisneb kostja kahju (samaväärne hageja nõudega) seoses sellega, et kostja pidi loobuma müügitehingust Irina Grintšenkoga ja milles seisneb sellise kahju tekitamise õigusvastasus VÕS §§ 1045-1049 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt kohus jätab rahuldamata kostja taotluse hageja nõude tasaarvestamiseks kostjal tekkinud kahjuga.
20.Kohus leiab, et kostja taotlus hageja nõude tasaarvestamiseks kostjal saamata jäänud tuluga on põhjendatud. Riigikohus on selgitanud, et tühise müügilepingu järgi asja üleandjal on VÕS § 1032 lg 2 järgi õigus nõuda asjast saadud kasu hariliku väärtuse hüvitamist, kui selle väljaandmine natuuras ei ole võimalik. Selliseks kasuks võivad TsÜS § 62 lg 1 järgi olla ka asja kasutamisest saadavad eelised (nn kasutuseelised). /.../ Võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid. Esmajoones on see ilmne elamute puhul. Kinnisasja kasutuseeliste arvestamisel saab aluseks võtta eeldatava üüritulu, mida omanik oleks saanud asja välja üürides, arvestades ka kulutusi, mida üürileandjana tulnuks teha. /.../ Kasutuseelistel ei saaks väärtust olla üksnes neil juhtudel, kui omanik ei oleks saanud asja kolmanda isiku kasutusse anda või kasutusse andes ei oleks ta saanud mingil viisil kasu, st keegi ei olnuks nõus asja kasutamise eest midagi maksma (RKTKo 20.12.2005, 3-2-1-136-05, p 26). Silmas tuleb seejuures pidada konkreetse kinnisasjaga võimalikult sarnaste maatükkide kasutusõiguse väärtust (RKTKm 09.06.2017, 3-2-1-31-17, p 15.3.). Kohtu hinnangul ei saa ka kohtu ette toodud asjaolude põhjal eeldada, et kinnistu on hagejale antud tasuta kasutamiseks kuni müügilepingu sõlmimiseni.
21.Kostja on kohtule esitanud väljavõtte kinnisvaraportaalist KV.ee, mille põhjal Narva-Jõesuu piirkonnas 2-toalise majaosa (kivimaja, saun) üldpinnaga 50 m2, krundi pind 1174 m2, üür on 800 eurot kuus (dtl 205). Käesoleva asja vaidlusalune kinnistu asub Narva linnas, kogupindalaga 1068 m2 (dtl 5), hageja esitatud fotomaterjali põhjal (dtl 156-161) on samuti tegemist möbleeritud kivimajaga, olemas saun, gaasipliit. Kohus leiab, et tulenevalt kinnistu asukohast, krundi suurusest ja sellel asuvas ehitises olemasolevatest tingimustest on need kaks kinnisasja üldjoontes võrreldavad. Hageja ei ole kostja võimaliku saadava kasu hinnangule vastu vaielnud. 7(8)
2-19-2753
22.Eeltoodust tulenevalt kohus tasaarvestab hageja nõude 1000 eurot kostjale hüvitamisele kuuluva kasutuseelisega summas 800 eurot ühe kuu eest (august 2016) ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 200 eurot. Hagi hind
23.Hageja esitas nõude välja mõista kostjalt hageja kasuks 1000 eurot. Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1 moodustab hagihind 1000 eurot. Menetluskulud
24.Lähtuvalt TsMS § 173 lg 1, lg 2 ja lg 4 märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 20% ulatuses ja lähtuvalt TsMS § 163 lg 1 jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab hageja menetluskuludest 20% kostja kanda ja 80% hageja enda kanda. Kostja menetluskuludest jätab kohus 20% kostja enda kanda ja 80% hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 4 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist.
25.Viru Maakohtu 13. juuni 2019 kohtumäärusega anti kostjale riigi õigusabi kohustusega hüvitada 40% riigi õigusabi tasust ja riigi õigusabi kuludest osamaksetena viie (5) kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist. Viru Maakohtu 08. aprilli 2020 kohtumäärusega lõpetati kostjale riigi õigusabi osutamine ning kohus määras riigi õigusabi osutavale advokaadile makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 395 (kolmsada üheksakümmend viis) eurot, millele lisandub käibemaks 79 (seitsekümmend üheksa) eurot. Riigi õigusabi tasu riigile hüvitamise määras kohus lahendada peale määruse jõustumist. Määrus jõustus 05. mail 2020. Kohus lahendab menetluskulude riigi tuludesse väljamõistmise peale kohtuotsuse jõustumist eraldi määrusega. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.